Meie Elu = Our life, April 12, 1979

              I
i
8 NELJAPÄEVA!.; 12. APRjülL — THURSDAY, APRIL 12 „Meie Elu" nr, 15 (1522) 1979
IJALA mmm w
EVÄPBD
Videvik punub võrke ümber EQSÜ ju see ongi kasuks päikese metsade
Maja. Lipkond on valmis. Hästi pres
situd vormid seljas, ilusad soengud
mis lihtsad aga kaunid ja noorusli­kes
silmis valmidus ning. reipus. .".
Lipud tuuakse saali. Hellakesed ko­gunevad
lavale kui õienupukesed.
Rutt Küng'i pikast tikust sähvatab
elutuli põlema. See tuli mille kohta
Gustav Suits lausus „Elutuli helgib
kui sinitaeva päike, valgustab välku­des
hämaras ööski. Sütitab mõttes,
Vaimustab tööski. — Noored need ot­sivad
muinasjutu kunglat." Hellakes-tclt
kaks laulu. Palvuse peab õpetaja
A. Taul. •
Suur peotäis kirjalikke tervitusi li­ga
dalt ja kaugelt. Tervitused avas
Ingrid Piil. Ta tänas lastevanemaid,
kes hoole ja armastusega igalpool ai­tamas.
Tänas ka juhtkonda, kes on
süvendanud isamaa armastust, kes
nendega on väsimatult kaasa kõndi-
;. mid ja nad meie ühiskonda suuna­nud.
1 Kellede selgitustöö ja ühised
elamused on noortele annud rikka
lapsepõlve, täis ilusaid mälestusi.
Äupeakonsul I. Heinsoo arvab, et
30 aastat on pikk' aeg. Ühe inimese
eluaja töö. Ta tsiteeris kellegi täht­sa
mehe ütelust „Nopruses omatud
elutarkused tasuvad sulle elus kõik
kuhjaga tagasi". Mis gaiderite juhid
teile südamesse on külvanud, see on
juba näha. Noored on meie ühiskon­da
sisseastunud; Selleks soovis ta in­du,
edu ja õnne,, s a a t i heldiva pilgu
üle saali/ *' • • ' .' /,. '
Toronto Eesti Seltsi poolt ütles
Jaan Terts mehise skauditervituse
koos kingitusega/Pensionäride klubi
esinaine õnnitles vanaemade4sade
pool|. .,
Siis tuli midagi ilusat Põhjala tü­tarde
majale, mis Muskoka metsas.
Juta Tammik, "gaiderite kogu juhata­ja
ja Henni Aruja, ibisekretär tõid
•urnbes 75 sm x 75 sm seina vaiba,.t
mille tegi Oldi Põder. Roheline risti­du
leht beesh põhjal. Lehe peal Põh­jala
tütarde embleem kolm kuuske.
Ühel pool suur 0. ja teisel pool V.
€le: valmis! Aiaääres juubeli number
30 aastat,, V . ; ;
Skautide maleva peastaapi esindas
Silver- Käsk. Ta ütles, et skaudid ja
gaidid on alati üksteisele sõbralikud.
Nad tunnevad endid Muskokas ühise
perekonnana. Lisas naljatades, et pe­reema
on küll pereisast vanem, aga
ja tuulte tundmisel. Ta tõi ka tervi­tusi
E. ;'Ruberg'ilt.
Kalevi lipkond rõõmustas juubilari
uljalt suures koosseisus., kus olid
Jaak Haabniit, Peeter Loite, Ivar
Nipak, Margus Tae, Andres Terts ja
Jaan Terts! Ü.latati eestilindiga kimp
lõhnavaid roosaid roose, teine kimp
punaseid nelke. Skaudid kinkisid gai­didele
ka baromeetri, et neil poleks
Torontost väljäsõites ilusat ilma pa­luda.
Nüüd saavad vaadata, kas ba­romeeter
tõuseb või langeb, palju
temperatuur ja mis õhuniiskus.
Suur neljakandiline varandus.
Rajaleidjad kinkisid albumi. Mar­got
Nortmaale tõi gaider Enda Soos-tar
rinda kauni rooside korsazhi. Ing­rid
Silm ja Mall Jürmä tõid kingi
teisele gaidide generatsioonile, kelle­deks
olid nende oma tütred. Tiia
Kütt tervitas gaidide maleya poolt.
Suur üllatus. Põhjala tütardel ei ol­nud
senini oma lippe. Nad laenasid
kui oli tarvis. Vanemate kogu poolt
kingiti ilus sini-must-valge ja Kana­da
lipp. r
Ingi-Mai Loorand kandis ette gaidi
juhtide ühistööna lipkonna tekkimi­se
ja ajaloo.
Nobedad käed. kallasid tassidesse
kohvi ja jätkuv eeskava oli moenäi-tüs.
Milline hea hali s publikule. Suu­repärasel
t modelle tutvustav tekst
oli Silvia Tertsilt, kes tegi seda hoog­salt
ja külluslikult selgelt. Ei saanud
j ideede autori jälile, aga töö oli teh­tud
lipkonna juhi ja iga gaidiema
kaasabil. Esinesid Marika Mäeste,
Kadri: Koop, Ellen Valter, Monika
Pint, Kalli Huubel, Ona Mällo, Meri­ke
Lainevool, Sindi Härm; Selina Rei-man
ja Sandra Kas turi,.
Hamiltoni muusikerid Lembit Nie-lander
ja Priit Aruvald mängisid
tansulood rohkearvulisele publi­kule
hea rütmiga.
Lõpuks lauldi Põhjala tütardele
traditsiooniline sünnipäeva elagu.
Lipkonna juht Margot Nortmaa täi
nas kõiki ja avaldas soovi näha oma
tütarde 60 aastast juubelit. ,
Hästi organiseeritud juubelipidu.
Vaid tillukesed/hellakesed laksid
oma lauluga ,,Kui mul oli linnu tiib"
veidi juhi, Silvia Berk'i, pillist kõrva­le,
aga klairisid endid kiiresti noodi
peale tagasi.
E. T. X -
Suusaklubi pioneer" instruktorid. Vasakult: Keijo Taivässalo, Erkki Ran-tala,
kursuste juhataja Harald Raigna, Ritva Riihiaho; treener Kauko Rii-
I0NST
Mälestuskilde Tondilt
IESTI VABARIIGI SÕJAKOOLI
ASUTAMISEST MÖÖDUB 60 AASTAT
RDMAA
Vestlus syysaklybl / fPioneer#^ presidendi
Kui tavaliselt suusaspordi organi-'sada loengut üle viiekümne tuhande-satsioonidel
lõppeb tegevusaasta ke- le osavõtjale. Raamatukogudes pee-vade
saabumisel ja algab suvepuh­kus,
siis eestlase Harald Raigna
poolt juhitud murdmaasuusaklubis
„Piöneer" algab uus tegevuseaašta
enne kui vana on lõppenud. Juba
märtsikuu esimesel nädalal saabus
Metro-Toronto raamatukogudelt soo­viavaldusi
loengute pidamiseks järg­misel
tegevusperioodil.
Klubi asutati kuusteiskümmend
aastat tagasi sihiga propageerida
murdmaasuusatamist kahadlaste
hulgas. „Kui mõni katsub väita, et
murdmaasuusatamine tuli Kanadas­se
pärast Teist Maailmasõda, siis see
osutub valeks", ütleb klubi president
Harald Raigna. .Esimest murdmaa­suusatajat
nähti Torontos High
Park'is 19. sajandi lõpus. See mees
kõneles inglise keelt soome aktsen­diga.
Esimene suusaklubi asutati To­rontos
1908 aastal ja 1912 aastal il­mus
Montrealis juba suusaajakiri
„The Ski Runner in Canada".,
Jälgides murdmaa suusatamise
arengut Ontarios, selgub huvitav nä-tu.
d loengutest on osavõtnud ka Scar-borough'i,
North York'i ja York'i lin­napead
.
—-: Kas toimub ka tegelik- .õpetami-.
ne? ;.'
„Kuna klubile esitati rohkelt soovi­avaldusi
murdmaasuusatamise õpe­tamiseks,
alustati • suusakursustega.
Kursustel on instruktoriteks endisel
nimedäkd soome võistlussuusatajad:
Keijo Taivässalo, Erkki Rantala ja
Ritva Riihiaho. Klubi treeneriks on
üks kuulsaim võistleja Kauko Riihi­aho.
N Kursused toimuvad nädalalõp­pudel
High Park'is.
Et tunnistada ka teiste klubide liik­mete
saavutusi Ontarios, pandi alus
„Pioneer" teeneteauhinnale. Teenete-auhinna
määrab klubi poolt moodus­tatud
erikomisjon ja sellega austa­takse
Ontarios kõige kuulsamateks
osutunud võistlejaid ja kõige teene-terikkämaid
organisaatoreid murd­maasuusatamise
alal. Eelpoolnimeta­tud
auhinda ei anta välja mitte igal
aastal, vaid ainult teatavate aastate
-Torontos on kujunenud ilusaks
kombeks, tähistada EV Sõjakooli
asutamise aastapäeva piduliku koos­viibimisega,
endiste Sõjakooli kas­vandike
korraldusel. Käesoleval aas­tal
tähistatakse seda aastapäeva 21.
aprillil Eesti Majas. * •
EV Sõjakoolile pani aluse Sõjavä­gede
Ülemjuhataja käsukiri nr. 125.
kolmandast aprillist 1919. Õppetöö
Sõjakoolis äigas 14. apr. Seda täht­päeva
Tondil 'ametlikult ei tähista­tud.
Sõjakooli Õpilased ise tähistasid
seda päeva omapärase maskeraad-paraadiga
kesköö tunnil. Nooremad
kursused käsutati aluspesuväel voo­dist
välja, rivistati |OsaliseS riietuses
ja marsiti selliselt ruumist ruumi.
Lõpuks koonduti avarasse söögisaali,
kus paraadi vastu võttis üks maskee­ritud
vanema kursuse kadett. Ta lu­ges
ette omapärase käskkirja, kus
jagati karistusi, noomitusi, kiitusi ja
kõrgendusi, Nii ülendati ühe käsk­kirjaga
kapraliks sõjakooli täkk riik­likult
tähtsa tegevuse eest, pugejad
poisid arvati suurendatud seebi nor­mile
jne.
Sõjakooli likvideerisid Vene oku­pandid
1940. a. Tema iga oli seega 21
aastat. Selle aja kestel muudeti EV
ohvitseride ettevalmistus seadust ja
Sõjakooli struktuuri kaheksal korral
ja Sõjakoolil oli 8 ülemat.
Esimeseks ülemaks oli lühemat ae­ga
kapt. Simon, kuid hingeliselt jäi
sõjakooli ülemaks kuni surmani.
ei
INIDEKOHUSTI
he: murdmaasuusatamine vaibus ajavahemikul. Esimesed auhinnad
depressiooniajai ja muutus jälle ihas- anti välja 1976 aastal, võistlemise alal
Lennupiletit ei saa võrrelda huvi­tava
romaaniga, kuigi ta sisaldab mi­tu
lehekülge peent kiiija. Sellegipä­rast
oleks söövitav lennupiletit uuri­da,
sest see oh leping, milles on mär<
gitud lennuliini õigused ja; köhustu
'"'sed selle kasutaja Osas.
Lennuliinidel ei ole ühtlased reeg­lid
ja kohustused! Sageli muudavad
nad neid aegajalt, seega on tarvilik
enne reisile asumist nendega tutvu­da,
et ei tekiks hiljem ebameeldivale!
.üllatusi. i : * > •
Eriti tuleb hoolikalt tutvuda oda-vahinnaliste
lendude tingimustega,
kuna neid muudetakse väga tihti. •
Rahvusvaheliste lendude mõningad
tähtsamad reeglid. (Siselendude koh­ta
maksavad erimäärused.)
Kui sõiduhinda tõstetakse enne
väljasõitu, ehkki pilet on varem lu­nastatud,
tulebi reisijal vahe tasuda.
Ärasõiduks kohaleilmumise aeg ei
ole ühtlane kõigil lennuliinidel ja ha­rilikult
on see märgitud piletile. Suu­remalt
osalt oh see 1 tund enne ära-siliseks
inflatsiooni aj ai; Praegu' ar­vestatakse
Ontarios juba ligi pool
miljonit murdmaasuusatajat,, sellest
Torontos kolmesa j a tuhande ümber.
Kalkulatsiooni aluseks on suusaäri-dest
saadud informatsioon viimase
viieteistkümne;aasta vältel. ••):'•
Mis on sellele, kaasa, aidanud? •
Murdmaasuusatamise propageeri­mist
sooritatakse peamiselt loengu­tega,
millised algasid juba klubi tei­sel
tegevusaastal. Algul toimusid
sõitu. need klubi liikmete perekondades,
Lennuliin võib keelduda teile len- j nende sugulastele ja sõpradele. Kui
nukisse minemise, kui puuduvad vas­tavad
viisad või süstimised, mis on
nõuetavad. Nende muretsemine on
reisija kohustus.
Pagasi osas Kanadast ja Ameerika
Ühendriikidest võite endaga kaasa
võtta ühe kohvri ja kaks anda ära
lennujaamas kaasaviimiseks — seega
kolm pakki. Muidugi maksavad mää­rused
kaalu ja suunise kohta, nende­ga
tuleb enne; tutvuneda, sest sageli
on need erinevad, olenedes sellest
millist lennupiletid kasutate. Taga­sisõidul
Kanadasse pakkide kaal või
suurus, oleneb tagasisõidu lähteriigi
kohalikkudest määrustest.
Kui koht on reserveeritud, aga len­nujaama
jõudes selgub, et seda ei
ole, kas piletite ülemüügi või mõnel
Finnair1!
mänedzher lal
TORONTO — Seitse aastat Toron­tos
Finnäir'i teenistuses olnud Ali
Sadik-Ogli siirdub 16. aprillist alates
Finnair'i Washingtoni büroosse ja
samaga Ameerika Ühendriikide lõu­napoolsete
osariikide müügimänedz-heri
ametisse.
A. Sadik-Ogli alustas oma tegevust
Torontos 1972 müügiesindajana ja
sai 1974. aastast alates oma ülesan
deks kogu Finnairii müükide organi­seerimise
Kanadas, millist tööd tä on
teinud viimased viis aastat. Hiljem
km Finnair alustas korrapäraste.len
dudega Kanadast Soome, jagati Ka
nada ala kolme ossa. Siis rajati
Montreali oma' büroo, küna Toronto
alla- jäid kõik provintsid Ontariost
läände. Selle ala müügitegevust A
Sadik-Ogli juhataski.
Torontos olles ön A. Sadik-Ogli oi
nud aktiivselt, tegev soomlaste ühis-.
kondlikus - ja seltskondlikus elus
kuuludes Soome Ühispanga juhatus
se ja mitme organisatsiooni juhatus­se.
•' • 1
Tema poolt vabaks saanud kohale
; pole veel kedagi nimetatud.
klubi võttis osa Kanada 100 aasta
juubeli puhul korraldatud murdmäa-suusavõistlusest,
siis. ilmus sellest
kiitev kirjutis Torontos sel ajal ilmu­vas
suusaspordi ajakirjas. Seda aja
kirja loeti ka Toronto raamatukogu­des
Esimese loengu klubilt soovis High
Park'i läheduses, .olev Runnymede
raamatukogu. Juba esimesele loengu­le
ilmus üle viiekümne kuulaja ja kui
järgmisel aastal loenguruum juba
kitsaks jäi, võis oletada, et sarnased
loengud võivad levineda üle Metrö-
Toronto. Klubi hakkas õpetama lek­toreid,
uurima kohapeal müügil ole­vat
suusavarustust ja katsetama saa­daolevate
suusamääretega, et kind­laks
teha nende kõlbulikkust kohali
abielupaar Kauko ja Ritva Riihiaho-le,
Toronto Eesti Suusaklubi jä orga­niseerimise
alal Fred Häirite, Toron­to
Suusaklubi ja Rikson Outhefile,
Jack Rabbit Suusaklubi. •
Kuna abielupaar Riihiaho teeneid
hinnati -kõige suuremaks, oli temale
üleantud karikas ka kõige hinnali­sem.
Karika, mille kõrgus on 1 m. 10
sm., ostmist toetas isiklikult selle­aegne
Toronto Suusaklubi' esimees
Lembit Kõva suure rahasummaga.
Klubi tegevusest on kirjutusi ilmu­nud
Ameerika Ühendriikides-ja Ka­nadas
Galgarys väljaantavates suusa-ajakirjades."
vdmistub 25* mskb
mul põhjusel, on õigus kahjutasule, kule lumele, Oletused; osutusid tõeks
irinevad on iieed igas riigis. Kana­das
harilikult palutakse võtta järg­mine
lend ja antakse lennuliini poolt
selle hüvituseks $50—1100.—. Ameeri­ka
Ühendriikides on määrused täpse­malt
välja töötatud. Kui järgmisel
lennul kohta ei ole, makstakse sõidu­raha
täies ulatuses kuni järgmise
peatuskohani lennukompanii poolt.
Raskused tekivad, sest mitmed välis­maade
lennuliinid ei ütle, et nad Ka­ja
juba mõne aasta pärast olid loen­gud
levinenud kogu. Metro-Toron-tos.,
'
Loenguid korraldavad ka mitmesu­gused
teised organisatsioonid ja
ühingud. Loengud toimuvad tavali­selt
õhtuti, algavad pooietunnilise
filmi- esitamisega, millele j ärgheb
suusavarustuse selgitamine, määri­mise
tehnika, suusatamise stiili sel
gitamine ja lõppeb küsimuste peale
nada sellekohaste määrustega ei ar- vastamisega. Möödunud talvel raa
vesta. On soovitav enne koha kinni matukogud alustasid eriloengutega
H.E.V.Ü. kutsus K.E.V.Ü.. Liidu
ülesandel kokku koosoleku Liidu 25.
aastapäeva tähistamise toimkonna
moodus tamiseks.
Toimkonna esimeheks valiti A.
Jurs, abiesimeheks Ä. Kala ja sekre­täriks
E. Linda]a. Teised alad jaota­ti
järgmiselt: laekur L. Ploom, ma-jandusala
H. Lember ja A. Alaver.
Õhtune meelelahutuslik kava jäeti
M. Niinvee hooleks.
Üritus,otsustati korraldada 25. aug.
Seedriorus. • >
Liidu 'Esinduskogu koosolek toi­mub
19. mail 1979. a. Hamiltonis. .
Veel kolonelina tutvustas ta end —
Kolonel Simon, esimene Sõjakooli
ülem. Sõjakooli esimeses lennus val­mistati
ette sõjaaegseid nooremaid
juhte. Kursus oli lühike. Kadettideks
olid mõned allohvitserid ja õppursõ­durid
rindelt, kes Juhile omast käi­tumist
olid näidanud rinde lahingu­tes.
Esimesed 106 jalaväe kadetti
ülendati lipnikeks 2. aug. ja saadeti
väeosadesse. 14. sept. ülendati lipni
keks 25 ratsaväe kadetti ja vähe hil
jem 56 suurtükiväe kadetti. Väeosa­des
hakati neid nimetama samago-niks,
ühisel alusel, koduselt valmis­tatud
viinaga. Vaatamata lühiajalise­le
ettevalmistusele Sõjakooli esime­ne
lend andis EV sõjaväele väärikaid
juhte ja mitmed nendest olid sõja
lõpul juba kompanii ülemad.
Kui Vabadussõda lõppes, algasid
muudatused Sõjakooli elus. Juba tei­se
kursuse kava pikendati ühele aas­tale
ja 1920. a. lõpul hakati etteval-mistama
Sõjakoolis rahuaegseid oh­vitsere,
õppekursus kestis 2 aastat ja
edukad lõpetajad ülendati noorem-leitnantideks.
Sama aasta lõpul avati
Sõjakooli juures täienduskursused
sõjaaegse ettevalmistusega ohvitseri­dele,
rahuaegse ohvitseri kutse saa­miseks.
1921. a. Sõjakooli õppekur­sus
muudeti kolme aastaseks. Sõja­kool
arvati Sõjaväe Ühendatud Õp­peasutuste
koosseisu ja kolis oma
oudkonnavestlus
kööc
esialgsetest ruumidest Tondile, õppe­kavva
võeti laialdaselt teoreetilisi
teadmisi ja õppejõududeks kasutati
mitmeid, endise Vene Kõrgema Sõja­kooli
õppejõude. Sõjakooli koosseisu
väliseks tunnuseks said tähed õA.Tü-tarlapsedii
Tallinnas tõlgendasid seda
kui Õrn Armastus Õhtusel Ajal õuna-aias.
Küll selles tõlgenduses oli. tera­kene
tõtt, eriti kui Sõjakooli õpilased
olid kusagil väljaspool, kas manööv­ritel
või sõjalise kasvatuse instrukto­ritena
keskkoolide juures. Siis just
õunapuud õitsesid.
1922. a. avati'Sõjakooli juures eri­klass
reservohvitseride ettevalmistav
miseks. Sinna saadeti keskkooli lõpe­tanud
noori ja neid nimetati aspiran--
iideks.. Hiljem aspirantide kursus
paisus ja oli aeg kus Sõjakoolis val­mistati
ette ainult reservohvitsere,
kuna tegevteenistuse ohvitseride jä­rele
ei olnud vajadust. Viimane ning
ulatuslikum muudatus Sõjakooli
struktuuris leidis aset 1935. a. Rahu­aegsete
ohvitseride ettevalmistami-seks
moodustati Sõjakoolis ohvitse­ride
klassid. Sinna pääsemiseks kesk­kooli
haridusega noortel tuli esiteks
edukalt lõpetada, aspirantide kursus,
alla portupei-aspirandina 2 aastat
väeosas juhtimise praktikal ja soo­ritada
võistiuskatsed ohvitseride
klassi pääsemiseks. Ülendatutena lip­nikeks
ohvitseride klassi õpilased
'said erilise Õppuse vähemate üksus­te
juhtimise ja sõja-teoreetiliste tead­miste
alal. Sellega kutseohvitseriks
saamine osutus küllalt aeganõudvaks
ning mitmetest võistlüs-eksamitest
läbiminevaks, pingerikkaks tööks.
See ei olnud mittesugugi kergemaks
kui ülikooli'lõpetamine.
paase
(ärävahi
panemist selgusele jõuda selles osas.
Väljaspool Kanadat ja Ameerika
Ühendriike', ei maksa oodata mingit
hüvitust piletite ülemüügi korral.
Erandiks on ainult Inglismaa, kus
hüvituste' ülemmääraks: on umbes
$200.
Lennu hilinemise puhul lennuliin
majutab reisijad koos toiduga hari­likult
oma kulul. Selle kohta puudu­vad
eeskirjad.' See oleneb sõiduhin-nast:
Kes enam on maksnud, saab
muidugi parema majutuse ja teeni­mise
osaliseks. Odavahinnalistel len­dudel
harilikult need hüvitused
puuduvad.;
Kui lennuliin on väljaspool maini­tud
määruste raame, siis väheste
körvalkaldumiste korral vaevalt on
tasuv kohtu abi otsimine.
Kui aga lennuliin pole piletil mär­gitud
kohustusi teie vastu täitnud,
kooliõpilastele, millised toimuvad
päeval jä kuna lektorid on kõik töö­tajad,
siis need lasteloeiigud tulid mi­nul
pidada. Kokkuvõttes oli möödu­nud
tegevusperiood kõige üllatus ja
saavutusrikkam. Oli kolm üllatust
järgimööda: ühes raamatukogus oo­tasid
meid TV filmimehed, kes küsit-lesid
ja filmisid, teises ühe Kanada
filmikompanii esindajad, soovisid fil­mida
klubi tegevust ja kolmandas
Toronto Starii spordireporter; kes
pani kõik paberile, mis seal loengul
kahe tunni vältel juhtus. Selle loen­guga
võib klubi ka väikest juubelit
pühitseda, sest viieteistkümne aasta
vältel oli klubi pidanud täpselt kolm-võite
lennupileti kui seadusliku lepin'
gu alusel kahjutasu nõuda.
': Hans.Kivf •'
Märtsi kokkutulekul oli lektoriks
St. Catharines asuva Brock'! Ülikoo­li
Geoloogia/Osakonna juhataja prof.
dr. J. Terasmäe, kes esines teemal
„Kõrbetaimestik". Loengut saatsid
arvukad valguSpiidid kõrbetest. T. E
Äiandusklubi esimehe ayasõnale
järgnevalt vaatles prof. dr. J. Teras
mäe' mitmesuguseid kõrbeliike. Kok­kuvõttes
esitas soojasid ja külmasid
kõrbeid. Põhja-Kanada moodustab
külma kõrbe aga Arizonas on soe
kõrb. Kõigile kõrbetele on ühtlane
vee puudus. Külmas kõrbes* su­lab
suvel maapind ainult natukene,
seal esinevad madalad taimed. Pikk
talv on teinud taimestiku vastupida­vaks.
Kuumas kõrbes on väikesec
põõsad ja üksikud lilled. Edukal
kasvavad tääklilled — yuecad. Kõr­betaimede
okstel on vähe lehti. Va
nest on liivaluited 15 miili pikad
Kus on palju lahtist liiva seal -esine
Elule Sõjakoolis andis teatud vär­vingu
sõjakooli ülem. Kapten Simo­nile
järgnes Sõjakooli ülema kohal
kolonel Marder — vene pedantliku
kasvatusega ohvitser, kes nõudis kas­vandikelt
väga korrektset käitumist.
Tema kohta liikus aastaid ringi väga
mitmesuguseid änektoöte. Järgnes
kolonel-leitnant Rfiütel. Väga hästi
riietatud ja käitumises väga korrekt­ne
ohvitser. Tal oli kombeks noomi­da
karistust väärivaid kasvandikke
niikaua kui nendel tuli vesi silma,
siis laskis temal rahuga minna. Ras­kemaid
karistusi määras väga harva,
ärgmisekš ülemaks oli kolonel Tros­si.
Tugev rivi mees ja armastas sõja­kooliga
jalutuskäike teha linnas.
Arendas selleks välja hea orkestri,
suurekasvuliste fanfaaridega selle
ees. Üks nendest, kapt. Randla elab
praegu Torontos. Tema ajal said
moeks ka Sõjakooli pidude Korralda­mine
Valges Majas. See oli eriliseks
sündmuseks Sõjakooli elus. Järgmis­te
sõjakooli ülemate, kolonel Kase-campi
ja kolonel Jaaksoni ajal õppe­töö
Sõjakoolis tihenes eriti praktilis-e
Õppuste korraldamisega maasti­kul.
Mõlematest nendest said hiljem
Ühendatud Õppeasutuste ülemad.
Järgnes kolonel Saueselg. Tema ar­mastas
sõita ratsa Sõjakooli ees ja
gas sõnavõtus kriipsutas alla kõike
mida ütles. Saueseljä asendas kolo­nel
Raud. Tema oli suur teoreetik ja
sõjapsühholoog. Ka loenguid kasvan­dikkudele
ta alustas tavaliselt sõna­dega
„Mu härrad". Kahjuks tulid te­ma
sõjakooli ülemaks olles Eestisse
vene okupandid, keelustasid sõna
„härra" kasutamise ja likvideerisid
Sõjakooli. Mälestused Sõjakoolist' on
elavad endiste kasvandike meeles,
sest need on nooruse mälestused ja
tulevad kindlasti edasi anda põlvest
põlve. > •
Nende ridade kirjutajal oli õnn ol­la
Sõjakooli koosseisus kasvandiku­na
ja õppejõuna kokku 8 aastat ja
jutustada oleks palju.
August Nõmmki
Kõrberahvastelt laenatud kõlava
nimega rahvusvaheline pidustus Ka­ravan
asub tänavu Torontos teele
mitte ainult ilma eestlasteta, vaid ka
ilma araablasteta. Kohtunik John Os-1 vad ainult üksikud taimed. Kaktuste
ler jättis tagajärjeta Araabia Kesku- -on kõrbes kaunid õied. Lektor väät
se nõudmise, et nad saaks osa võtta les lähemalt Austraalia, Aafrika jt
Karavanist paviljoniga,, mis kannaks
nime Ei Qüds,. mis; araabiäkeeles tä­hendab
Jeruusalemma.
Küsimus on äratanud tähelepanu
ja seda.sõelutakse ajalehtede veergu­del
rohketes lugejakirjades. Araabla­sed
väidavad, et küsimus on põliiti-
Linäri-ünholm mm
kõrbesid. Ta leidis, et Austraalia kõr
bes puuduvad kaktused, seal esineb
aga muj ait sissetoodud meile tuntud
jõululili poinsettia.
Huvitavale loengule järgnes arut­lus,
kus ka osavõtjad avaldasid oma
muljeid kõrbetest ja seal esinevast
Hästituntud geoloog, dr. Artur Li-nari-
Linholm, kes pärast Kodumaalt
lahkumist pikemat aega viibis Lõu-na-
Aafrikas, asus • koos abikaasaga
Torontosse. Viimased poolteist aas­tat
nad elasid Shveitsis. Torontos
elavad dr. Linari-Linholmi kaks poe­ga
ja tütar USA-s.
line. Neile oli ära öeldud põhjendu- taimestikust,
sel, et Jeruusalemma paviljoni üldse j Järgmise klubi üritusena on 26; ap-ei
tule. Hiljem anti siiski luba juuti­dele
Jeruüsamma nime kasutami­seks.'-
; Mäletavasti Leon Kossari kompa­nii,
kes seda -populaarset pidustusi
juba kümmekond aastat korraldab,
pmalajal keelas ,,poliitilistel põhjus- te vahel. Palutakse seemnete ülejää
tel" ära sini-must-valge lipu heiska- gid kaasavõtta. •. '
mise Karavani rongkäigus. - ' ! Eks
rillil laudkonnavestlus teemal
giviljad". Laudkorians: Leida Hp-mits,
Valve Janson, E. Kuris, M. Le­pik,
Koidula Ruberg ja M. Tamm,
Laudkonnavestlusele järgnevalt toi­mub
seemnete vahetamine osavõtja
Eesti Invaliide Toetav Naisring To­rontos
korraldas 25. märtsil oma jär­jekordse
loterii-ailegrii. Loosiratta
juures oli järjekord suur, sest võidud
olid head ja meelitasid õnne proovi­ma.
Suurim ja südamlikuni tänu lo­terii
külastajaile, kes andsid oma pa­nuse
eesti sõjainvaliididele Saksa­maal.
Naisring tänab südamest kõiki
annetajaid. Väljavõtmata võidud
beesh värv No. ,26 ja tumeroheline
No. 34, tel. 282-5883. ,
IM*
MM
•
,^5eie Elu" nr.
Gottfi
70-i
Gottfried Redl
põlises eesti tali
liiria kihelkonni
kohta lähevad tl
gasi lõpetas G.
mi. Kaks - aastail
õp. N. Aunverdt
guduse leeris.
oma aega 2;
mendis Valgas.
sed huvid, viival
Ülikooli iilosool
ta siirdub prakl
gusteaduskonni
osakonda. Ta lii
Seltsi perega, o]
kohata vilistlasi
se elu selliseid
olid prof-rid J.
tav Suits, dr.
majandusteadla|
Ülikooli lõpetai
mist- oma erial
ühisuste Kcski.il
tuses selle sul
peakontoris. Tal
„Ühiskaubandu.|
Tallinnas ta abil
ronikä Luiklga
Nõmmel. Selles!
Olev, kes on
1965). Ta töötal
University ass. J
hendunud aaloil
le. Osa tema tö|
Ülikooli juures,
1937. a. lõpul
Rahamägilt kuti
tele, mille põhj]
jandusleadlane
EELK Konsisk
retärina, alates
algab G. Redi
Kiriku alal, nii
vabatahtlikult
mis on jatkunuS
ni. Piiskop Ra|
Eesti Kiriku lö(
rimine rahvusi!
samuti ka Kirt
majandusliku a|
töös-olid Eesti
Konsistooriumi
• teadlane Aksel
ja majandustcaj
annetes Göttfrii
14. dets. 1939
uueks piiskopiI\j
kooli rektor ,pi;.
Redi töö jätkus |
vel toimus Kön<
mide ülevõim!
poolt ja senise)
Kiriku peakorlt
sõjaväelasi.; Kiri
nüüd rakendad!
lööjõudusid, mil
omale rakendarl
juures ja hiljen
raama tupidajanJ
ni ajal teda ra|
linnavalitsuse t<
ta kutsutakse pi|
'•' uuesti KonSisü
hataja kohale, kl
gasi toimuski pj
• Saksamaal viibii
oma teaduslikkil
kata a. 1946—19^
sept. k.aimöödu|
^ di. saabumisest
se, siinse Eesti
poolt murelsetij
jätkub visa elu J
millega eestlaslj
kindlustades eri|
maid võimalusi
saamise kaudu.
Ameerika Ühel
juubilar end pe;
\ sega Eesli kirik li
kemat aega El
EELK Bergen Cl
mees. Hinnates l |
Üldkiriku JLihtin
a. 1964 pcapiiskoj
• nekul Kirikukogi
sistoüriumi abip]
hale. G. Redi
.tähtsale ülesandel
likku huvi, et Ee|
sed suudaksid
usul i s-ra h vu s 1 i.k k <
korras, mis tingil
gel asumisega ja
vas on sunnitud
lik-ateistliku võini
kõrgeima mittev|
kuna la.laidab ai
deid kuni a. 19"
• Konsistooriumi u|
elades on G. Rel
praktilise kirikliki
: • ajakirjanduses il
tiklite läbi, milles
• neid ülesandeid, i\
kud Saavad täita
- haliku koguduse
mas rikkalik kiri
kirjavahetuse ja n
Eesti Kirik rajat
riigi sündi, a. 191
kindlaks põhimõt
Kiriku suuri üles;
elus suudetakse t
kui/erialalis-teaduf
se saanud kirikuõp
tavad, ka mitte-vaii
Redi.on seda ülesai
nud nelja Peapiisk<