Meie Elu = Our life, October 20, 1983

              NELJAPÄEVAL, 20. OKTOOBRIL— THURSDAY.OCTOBEK 2Ö „Meie Elu" wi. 42 (17S5) i983
r
01
• 11 MEIE ELU" -
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
• Tel. 466-0951 . '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr.,;New Milford, N.I.,USA.
Tel. (201] 262-0773.
( „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti' Kirjastus Kanadas,
Asul. A. Weileri algatlisell950.
„M,eieEIü" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont.:M4K 2R6 Ganäda - Tel. 466-0951
tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.L,
„MEIE ELU'' tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. S22.00;
3 k.S15.50. U S A - s s e - 1 a.^44.00,6k.^25.00,3 k.Š17.00. .Üle-
. meremaadesse - 1 a. S48.00, 6 k. ^26.00, 3.k..^l9.d0.
Kiripostiya Kanadas: 1 a. ^28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhiipostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemerežiiaadesse: 1 a. $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber — 75$
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, •
' tekstis S5.00. kuulutuste küljel $4.75. .
fV ft ff.
a.»-:fe& ta
f/r (s.
l . J j
Vaade Tallinna Mustamäele. Tagaplaanil vanalinmo
Soome arhitekt:
Oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiitiiiiiil^^^
ausus
agoogia
otsene jaskmine veel ei käi ja
i-aketid veel ei lendai, kuid propa­gandasõda
kestab juba mõnda ae­ga.
Seepärast pn eluliselt oluline, et
levitatavaid andmeid tureblvOttä
ettevaatusega ning isegi analüütili­selt.
Kor^ea reisilennuki allatülis-tamise
kohta 1. septembril venelas-fle
lahingiennuki poolt Sahhalini
vetes pole ikka veel täit selgust ja
on teadmata, kas seda tulebki.
Traalimised lennukirusude ja nn.
„musta boksi" leidmiseks ei ole
andnud tulemusi ja nii on asjade te­gelik
areng maetud vetesügavus-
Washingtoni esialgsed kindlad
andmed raadioteadete skriinimi-sest,
nagu olnuks venelased täieli­kult
teadnud; et nad tahtlikult tulis­tasid
alla reisilennuki, leiavad
müüd Washingtonist! endast tagasi­võtmist.
Ei pldk enam sugugi liii
kindel, et reisilennuki hävitamine
venelaste poolt ei saanud olla ka
eksitus: vöib-olla peeti reisilehriü-kit
USAluureleiinukiks, mis sel ööl
antud piirkonnas lendas. Esialgse­test
kindlatest andmetest on saa­nud
nüüd võib-olla andmed. Seda
versiooni on parlamendi istungil
avaldanud ka Kanada peaminister
Trudeau.
On see kuidas on, jääb Korea
ieisilennuki hävitamine 269 inime­sega
pardal Moskva järjekordseks
mõrvaks, mille kohta pole Kremlist
ühtegi vabandust ega kahetsust
avaldatud, rääkimata kahjutasu
maksmisest. Venelaste hilisem ver­sioon
on, et nad hävitasid Korea
lennuki, mis teostas luuret ÜSA
käsuks ja sellepärast süü USA-l.
Seega jätkab Kreml endiselt oma
valet ja demagoogiat,, kuigi nor-ntaalsele
inimesele jääb mõistma­tuks,
milleks.
Nendel ja teistel ainetel oli ka
Ändropovilvafede ja demagoogiaga
täidetud kõne. Normaalne inimene
oskab sellest kõnest õiged värvid
välja lugeda ja musta asemele val­ge
asetada ning vastupidi. Sarnane
kõne ei teeni isegi Nõukogude Lii­du
oma inimesi, kes ei ole veel
täiesti hullumeelseks kujundatud.
Tähtsaim on selle juures see, et
valedega täidetud demagoogia juu­res
ei ole rahvusvahelisi problee­me
üldse võimalik lahendada, kui
seda üldse tahetakse.
Kas see ongi nõukogude dialekti­line
materialism, millega! maailma
rahvaste arusaamisi püütakse üha
enam segada, et siis sogases vees
oleks kergem kalu püüda. Näiteks
Poola punane valitsus äi tahagi
oma tööliskonnaga ja Lech Wale-saga
vahekordi korraldada, vaid
loodab endiselt politseinuiadele
Moskva kaasabil. Walesa on selge
mõistusega tööliskonna esindaja,
kes on valmis valitsusega töölis­konna
vahekordi teatud tingimus­tel
lahendama.
Kuid seevastu püüab Moskva ja
valitsus teha Walesast läänest
mäksetäva agendi, kes oma tege­vusega
olevat saanud miljon dolla­rit.
Kuid Walesa käib vaikselt tööl,
püüab nädalalõpul järve kaldal ka­la
või korjah metsas seeni, kartma­ta
isegi põõsa taga luuravaid agen­te,
kes tal silma peal hoiavad. Kuid
Walesa on nüüd kuulus maailma
rahvaste hulgas, enam nii kui pea­minister
Jaruzelski Varssavis või
Andropov Moskvas.
Ka Nobeli -auhinnakomisjon
Norras märkas Walesa kui inimese
väärtust ja määras talle 240.000 dol­lari
suurusq auhinna koos tunnus­tusega.
Isegi seda pannakse Wale-sale
pahaks, kuigi ta lübah selSe
raha kinkida kirikule. Rahvaste
poolehoid kuulub sarnastele liht­satele,
kuid ometi ausatele inimes-tele,
aga mitte punastele diktaatori­tele
ega nende demagoogiale, mida
tehakse uute agressioonide ette­valmistamiseks.
V.
[illitlilllllllllllllllllllilllltlllliilliniillllllilliiiüni
Maakondliku kolkakultuüri harras-tajate.
kõrval on meil ka palju innus­tunud
globaalse eestluse viljelejaid
— nii suuri teoreetikuid,kellest aru­saamine
eeldpb kõrgemat akadeemi­list
kraadi, kui ka teoinimesi, kes
helilindile salvestatud peokõnede
vahetamises erinevate maade vahel
näevad rahvusluse kõrgekaarelist
tähelendu. Ühes globaalset eestlust
käsitlevas artiklis (Mana 45) ön eest­luse
suuruse hindjamiseks kasutatud
..eestluse määra',' mis ilmselt võrdub
..eesti kultuuri ulatose protsendile
globaalse eestluse 'kultuiiri^ehasse
kuuluva inimese isiksuse struktuu-ris
Pole kahtlust,et enamus ei suu­da
eelnenu põhjal öelda^kas ta naa­ber
on hea eestlane või mitte. Neile,
kellel puuduh anne sügavate filosoo­filiste
tõdede lahtimõtestamiseks,
I-:'
Kõikideks kindlustusteks
H. LÄTER & CO. LTD
,;lnsüraiice''
j482Bathurst St.,|
Toronto M5P! 3H1
Tel: 653-7815> 653-7816
© ID (D
andis paar nädalat tagasi kergesti
arusaadava valemi teise lehe kom­mentaator.
Meil on vaja ainult kok-kuliita
eesti ajalehtedes ilmunud sõ-numiread
jä kohe on. selge Vastava
organisatsiooni või isiku eestluse
. suurus. Mida rohkem trükiridu, seda
' parem eestlane. Kogedes, et ühe selt-
, si üsna tavapärast koosolekut on hu­vitavalt
refereeritud veerandlehekül-jelises
kirjutises ja teisele samasu­gusele
sündmusele on pühendatud
vaid paar kesist rida, siis taipad, et
sõnumi tõhususe pandiks on organi­satsiooni
esindaja ajakirjanduslik os­kus.
Teades, et tegude suurus.oleneb
ajalehes ilmunud trükiridade pikku­sest
KAS VÕIKS kõik seltsid endi
ridadesse esmajoones kirjamehi vär­vata?
Kuna juba vanad eestlased oma
hapukapsa leent kiitsid, siis võib
muidugi karta, et tegevuse kirjeldu­sed
pikaks ja paatoslikuks kujune­vad.
Õnneks on eestlastel veel teine
hea omadus, mis seda olukorda igati
väldib. Nähes teiste tegusid ,enda-omadest
alati palju tühisematena, tu­leks
asja nii seada, et kuntnikkudest
kirjutaksid kalamehed, majandus­meestest
maletajad, ning lasteaed in­formeeriks
meid poliitikut,e tegevu­sest*
Nõnda saadud trükiridade põh­jal
saame, objektiivselt määritleda,
kui edukalt erinevad organisatsioo­nid
eestlust teenivad.
: HARRI KIVILO
'õhja-Soome ajaleht ,,Kaleva"
avaldas eestlasi sümpatiseeriva ar­tikli
„Tervitus Tallinnast" tuntud
arhitekti prof. Esko JärVentaus su-
.lest. : • . ' : . - •
Selles üteldakse muuhulgas:
Augustikuu kuumadel päevadel
vaatasin ma Tallinna uusi elamura­joone
konstateerides, etehitused on
sama karmid kui meilgi. Korrates
standardjooniseid lõpmatuseni, te­hakse
kõrgete ning hingetute ehitiste
hunnikuid. Tõenäoliselt tulevad
plaanid valmina mujalt, sest eesti ar­hitektid
tahaksid oma tuhat aastat
vana pealinnasse väiksekujulisemat
ning inimlikumat arhitektuuri. Tal­linna
esimene sõjajärgne elamura-
•joon on Mustamägi. Võistluses kor-teriotsijate
hulgas olid algul võitja­teks
vene suurperekonnad,, kuhu
kuulus mitu last ja peale nende veel
babuäkad ja mamuškad. Eestlastel
seevastu on harilikuh üks laps või
siis kõige enam kaks. Mustamägi sai
salanime „Tiplagorsk" (peaks kiili
„Ti,blagorsk" olema]. Juba ammu oh
eestlased nimelt normaalselt'lühike-sevõitu
venelasi tibladeks hüüdniii',
juppideks, ning vene sõna „gorsK"
tähendab mäel asuvat Unna. Praegu
tallinlased enam ei mäleta seda nalja,
kuna valminud Mustamäe linnaosas
elab juba rohkesti ka poiiseestlasi,
kes aga märgivad, et on uusi ,,gors-^
ke" asemele tulnud.
'HALB SOOME VÄRV
Värvid, mida soomlased eeslastele
olümpiaaastal müüsid, polnud head,
sest Järventaüs jätkas: ,,Kui aastal
1980 olümpiamängud N. Liidus pee­ti,
jätkus rohkesti raha.ka Tallinna
näo kaunistamiseks; korraldati ju
pUrjetamisvõistlused seal. Soome te­gi
siis.head äri naabrimaaga: müüs
riigi omandiks saanud „Tikkurila
Väriy 'halvad lateks-värvid, kuna
neid Soameskeegi ei ostnud. Mitmelt
kaunilt ehituselt hakkab varsti värv
maha kukkuma koos rikutud krohvi­kihiga,
isegi osa seinakividest."
• SÕIDETI MERCEDES-BENZ'IGA
. Eesti pealinnas oli Soome külalise
autoks vana haruldus, Mercedes
Benz. Järventaüs ütleb; ,,Mina sain
Tallinnas ebatavalise lugupidamise
osaliseks. Mind sõidutati iga päev
1933 - aasia Mercedes-Benziga. Mu
tuttavate hulka kuuluv tehniliselt an­dekas
nooruk oli selle ostnud pea­aegu
koluna ja korrastanud oma jõu­ga
sõidukõlblikuks ning saanud isegi
väljaspoolt särama. Keegi oli Tarn-perest
(Soomest) seda vaatamas kai-
• nud, seal asub ju ajalooliste autode
klubi. Kauba tegemistest ei kumbki
asjaosaline polnud eriti huvitatud."
SOOME TV-SAADETEST'
Teatavasti vaatavadeestlasedroh-kem
soome kui eesti televisiooni. See
selgus artiklist: „ M a mainisin oma
sõpradele, et kavatsen pärast Soome
ja Kirkkonummile naasmist endale
Tallinna antenni muretseda hoolima­ta
selle monteerimisraskustest. Need
hämmastusid, sest juba aastaid on
nad soome programme eesti omale
eelistanud. Eriti populaarne on Mai-nos-
TV (Reklaam-TV) ning kõige
huvitavam kava on ..Väiskin lihatis-
' k i " (,,Väiski lihaletf-reklaam, mil­les
Väiski nimega soomlane müüb
erisugust lihatoitu suure K^koopera-tiivkaupluse
reklaamis ning selgitab
kuidas maitsvaid liha- ja kalatoite
jne. kergesti teha).
TIINA LILLAKUST
Kergejõustiku MM-võistluste kes­tel
oli V.Kalevas" juttu odaheitjast
Tiina Lillakust, kelle isa eestlane.
..Tiina Lillakust tuli m.uidugi juttu.
Keegi meist tema päritolust ei tead­nud,
aga sugunimi on selgesti eesti
oma. Lillak tähendab marja, mura­kat.
Ega teisiti ei saagi olla, on ju see
soome keeles ,,muurain, hilla, lak­ka",
kuidas vaid tahate. (Soomes
hüütakse murakat erimurretes kol­mes
eri variatsioonis). Tiina on eesti
kõlaga nimi, kUigi praegu Soomeski
tavaline."
SAKSA TUEISTIDEST'
Tallinnas on ilmselt liiga palju
sakslasi turiste, kuna artiklis ütel­dakse:
..Tallinnas oli rohkesti saksa
turiste. Kas Idast või Läänest, ma ei
tea. Paistis, et mitte keegi neist ei
meeldinud, sest need esinesid nagu
mingisugused äravalitud härrasrah­va
esindajad. Nad lükkasid häbema­tult
omi hiiglasuuri kohvreid hotell
Viru" ebamugavatesse ning peaae­gu
alati puupüsti täis liftidesse rääki­des
halvustavalt toidu kvaliteedist ja
kaupluste nigelast valikust ilmselt
oletades, et keegi nende kõnest aru ei
saa. Õnneks laeval sakslasi polnud
näha. „Georg Otsa" reisijad käitusid
sel korral eeskujulikult ja kui ka ilm
oli päiksepaisteline tuule leebelt pu­hudes,
sai reisist täiesti suurepära­ne."
VISBY JA TALLINN KÕRVUTI
Samal matkal Järventaüs viibis ka
Rootsi saarel Visbyl, mis asub üsna
lähedal Eestile: ,,Gotlandi idarannal
asub Visby linn, mis mitmeti Tallin­nale
sarnaneb. Ka see on oma põhi­osalt
• müüride ja väravavõlvidega
ümbritsetud, ka selle tänavavõrk on
ebareeglipärane; ka selle käikudel
, kohtub pitoresksete panoraamade-ga.
Visbys aga sõidetakse autodega
risti-rästi, Tallinnas seevastu raskes­ti
läbitavad kõrgendikud seda takis­tavad.
Õieti on sõidukÖlblik väid üks
tänav. Toompeale minnakse all-linnast
jalgsi ja nii kaks sinna viivat
peateed ongi nime ,,jalg" saanud.
Laugjamalt tõusev on Pikk jalg (Pit-käjalka)
ning lühem on Lühike jalg
(Lyhytjalka). Neile võõrastele, kes
juba pealiskaudselt vana keskuse
asendiplaani "tunnevad, esitatakse
mõnikord üllatav naljaküsimus:
„Mis asub jalgade vahel?" Õige vas­tus
kõlab loomulikult:,,Rataskaevu"
(Rataskaivonkatu)."
Lõpuks Soome ajaleht esitas veidi
kriitikat venestamise vastu, kuna
kirjutas: „Moskva Inturistis teadak-se,
et Tallinn on suurepärane linn
ning turistide tõmbenumber. Kuulu
järgi imetletakse vaid seda, et,mis­pärast
seal on nii palju eestlasi?"
•
Nii kirjutab arhitekt Esko Järven-_
taus, kelle ridadel on selgesti eestlasi
sümpatiseeriv toon. Kriitikat esitas
ta küll nii märkamatult ja humoori­kalt,
et võib-olla isegi Põhja-Soome
kodukommunistid ei saa (või taha
saada) aru kirjutuse sihist.
Sõjaroimades süüdistatud
leedulaiie mõisteti
ikult õigeks
Kaitsjad väiteid, et USA eri-juurdlusamet
on muutunud KGB tööriistaks
Naturaliseeritud leedulane Juozas Kungys, keda süüdistati, et Ja II
maailmasõja ajal oli Leedus töötanud koos saksa okupatsiooni­võimudega
ning aidanud natsidel tappa juute, mõisteti 28. sept.
Newarkis, (N.J.) föderaalkihtus õigeks. USA kohtiministeeriumi
erijuudlusamet, kelle ülesaiideks on sõjakurjategijate avastamine ja
jälitamine USA naturaliseeritud kodanike hulgas, nõudis Kungysi
USA kodakonduse tähistamist.
Süüdistati, et ). Kungys olevat distusel, mille tõttu sovettide võimu-
Ameerika kodanikuks saanud võltsi- del on väga oluline saada süüdimõist-miste
ja valeandmetega ja oma sõja- vaid otsuseid USA-s selleks, ot omi
kuritegude varjamisega. Föderaal- taolisi, lavastatud protsesse, näidata
ringkonhäkohtunikDickinsonR.De- parelnas valguses,
bevoise leidis, et USA prokurörid ei
suutnud Kungysi süüd tõestada. Et . . . ^ IMMIGRANTE '
nad olid ise teinud juurdlusel-luba- DISKREDITEERIDA
matüid vigu ja eksitusi, kasutanud ••^ ew^arki, N. J", advokaat William-kontrollimatuid
andmeid, esinenud son, Kungysi üks kaitsjaid, avaldas
erapoolikult, jätnud arvestamata N. sügavat rahulolu ja ütles, et kohtunik
Liidu kohtusüsteemi eesmärgid ja Del evoise otsus põhistusega on „eri-
.praktika, kus poliitilistel motiividel juu 'dlusameti täieliku vastulustun-tuuakse
pahatihti ohvriks tõde ja õi- det^ise valjuks hukkamõistuks, kes
gus, kus kasutatakse ähvardusi ja oma süüdistused ehitas ainult KGB
väljapressimisi. allikatele".-
Seejuures, nagu kohtunik rõhutab, Kungysi protsessil kohtus esine-raskendavad
jäigad diplomaatiHsed nud prokurör Joseph F. Lynch ütles
suhted, mis praegu USA ja N. Liidu ajakirjanikele,-et ta ei ole kohtuot-vahelvalitsevad,
juurdlust selles, suse põhistust, mis muide on 104 lk.,
millisesulatuses ori sovettide võimu- veel lugenud, ega tea, kas eri-juurd^
mehed tunnistajate seletusi mõjuta- lusamet kaebab asja edasi järgmise
nud. • astme kohtusse.
1 ..
Rootsi ärimehed protesti"
demonstratsioonil
STOKHOLM - Enam kui 75.000
pankurit,, ärimeest ja ametnikku de­monstreerisid
parlamendi ees seadu­se
vastu, mis maksustab raskemini
ettevõtteid ja annab raha ametiühin­gutele
aktsiate ostmiseks. See oh
suurim protestidemonstratsioon,mis
kunagi olnud Rootsis. Sotsiaaldemo­kraatide
valitsus esitas seaduseelnõu
palgasaajate fondi moodustamiseks,
mis annaks töölistele suurema kont­rolli
ettevõtete üle ja jagaks majan-dushüvesid
ühtlasemah.
TOTALITAARSE RIIGIGA
KAHASSE
Oma põhistuses pahandab kohtu­nik
tõsiselt eri-juurdlusametiga; et
see üldse oli hakanud kahasse tööta­ma
N. Liiduga, ühe totalitaarse rii­giga,
nagu ta ütleb. Näib,et kohtunik
oli samal arvamusel^mis kaitseadvo-kaadid
Donald Williamson ja Ivars
Berzins.- Viimased väitsid nimelt
kohtus, et USA eri-juurdlusamet on
muutunud KGB tööriistaks. KGB
soovib aga diskrediteerida immigran­te,
eriti muidugi neid, kes on poliitil-selt
aktiivsed ja enamluse vastu töö­tavad.
Kohtunik leidis advokaatide väi­ted
olevat põhjendatud, sest otsuse
põhistuses tuleb ta järeldusele, et
KGB on aktiivselt osa võtnud Leedus
ülekuulatud tunnistajate ..etteval­mistamisest",
lisades, et sovetid on
juba kaua teinud kampaaniat, et
diskrediteerida Ida-Euroopast -pärit
immigrante ja püüda neid tembelda­da
sõjakurjategijaiks.
Kohtunik süüdistab, et USA juurd-lusametnikud
olid kogu süüdistusak­ti
aluseks võtnud ainult KGB-lt saa­dud
dokumendid ja tunnistused.
Ka juhib kohtunik tähelepanu sel­lele,
et N. Liidus on peetud poliitilisi
kohtuprotsesse sõjakuritegude süü-illllllllllllllllllllllllllllillliliillllllllllllllllllllllinilllilllllllllli
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-päranduaed ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Jä
teistele eesti organisatsioonidelt
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RO
iiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiti
Iga sõna loeb
Liberaalid Ottawas koostavad raa­matut,
kuhu on kogutud kõik Brian
Muironey sõnad ja mõtted, mis ta
kunagi kusagil on väljendanud, kui
oppositsioonijuht ja kui poliitik.
Nende kaudu liberaalid tahavad sel­gitada.
Muironey seisukohti olulistes
küsimustes. Muironey väljenduste
kogumisega on tegevad mitmed tun­tud
liberaalid ja materjali on juba 2.73
raamatulehekülje tarvis. Uut oppo-sitsioonijuhti
tahetakse lüüa tema
oma sõnadega. Iga sõna loeb.
Varem liberaalid on kogunud ka
Joe Clarki ja Robert Stanfieldi sõna­võtte
nende seisukohtade selgitami­seks.
Nüüd on peaminister väga hu­vitatud,
kunas ta võib rahvale näida­ta,
efMulroney „joob oma pesuvett".
0 . .ET IMMIGRANTE OMAVAHEL
TÜLLI AJADA
Kohtunik tsiteerib põhistuses kait­seadvokaatide
tunnistajaid, nende '
hulgas üht läände hüpanud KGB en­dist
agenti, samuti üht CIA endist
Higet.
Mõlemad tunnistasid, et sovettide
võim püüab välismai] asuvate immi­grantide
hulgas tekitada tülisid sel­lega,
et tembeldatakse osa emigran-tidest
sõjasüüdlasteks, tihti selliseid,
kel ei ole tegelikult mingit süüd.
EI ÜHTEGI TÕENDIT VABAST
MAAILMAST
USA prokuröril ei olnud aga ühtegi
tõendit ega tunnistust, mis olnuks
pärit vabast maailmast; ütles kait­seadvokaat
Williamson; ei ClA-ll, ei
USA välisministeeriumi ega kaitse-mimisteeriumi
luureamefill, Fül-J(,
ei sakslastelt sõjasaagiks saadud do­kumentide
häõT,'ega ka Ameerika või
Iisraeli arhiividelt. Küll tdodi"lnater-jale
okupeeritud Leedust.
• I
TÕENDEID HANGITI LEEDU
KGB-LT
Kohtunik tõstis esile,, et USA eri-ameti
prokuratuuri esindajad, kes
Leedus tunnistajate küsitlemiste juu­res
osalesid, toetusid mõnedel juhtur
del mälu värsktiidamiseks sovettide
poolt koostatud protokollidele, mis
sovettide juurdlejatele oli varem tun­nistatud.
Sellise meetodi tulemusena, ütleb
kohtunik, oli üks oluline tunnistaja
andnud kaks hoopis erinevat sele­tust,
millist osa Kungys teatud sünd­mustes
etendas, ja leidis, et osa so-.
vettide ülekuulamisprotokolle olid
võltsitud.
Veelmärgib kohtunik, et vähimalt
kaks Kungyse vastu esinenud tunnis­tajat
on ise segatud juutide tapmis;
loosse, ja olid selle tõttii, nagu kohtu­nik
ütleb „surve all. täita sovettide
võimuesindjate soove".
KGB-lt saadud helifilmilindid tun­nistajate
ülekuulamisest on sellises
olukorras, kus nende kasutamine
kohtualuse vastu rikuks USArS keh­tivaid
õigusemõistmise põhireegleid.
Et sovettide abiga saadud tunnistu­sed
tekitavad sügavaid kahtlustusi,
ning et sovetid jätsid rea tähtsaid do­kumente
ameeriklastele esitamata.
LOLLID VASTUVÄITED
Lausa hävitavalt salvav on aga
kohtuniku hinnang USA erijuurd-lusameti
juurdlejatele põhjenduslõi-kes,
kusta süüdistab, et ülekuulami­sel
esinesid need ühel puhul „väga
peaietükkivaltsihilike küsimustega'.',
hing „lollide vastuväidetega'""' („silly/
objections"). ^
EVALD ROOSAARE (VES]
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
uus„MEIE ELU" tellija aitab kaa-sisukamale
a|alehele.
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
Informatsiooniks helistada
465-4659
„Meie Elu" nr. 42 (1755) 1983
Kommunismi
konverents
Norlh American Regional World
Anti-Communist League WACL nel­jas
konverents peeti Torontos 8. ja
9. oktoobril Holiday Inn West ho­tellis.
Maailma Antikommunistlik Liit
on arenenud kõige suuremaks kom­munismivastaseks
organisatsioo­niks
vabas maailmas. Selle organi­satsiooni
sihiks on jälgida kommu­nistide
agentide õõnestustööd, selgi­tada
nende hädaohtlikku tegevust,
kasutades selleks trükiseid, loen­guid
ja konveröntse. WAC^ on or­ganiseeritud
üksikliikmele alusel,
mitte rahvusgruppide esindajatest.
WACL Kanada osakond asutati 17 a.
tagasi ja töötab tihedas koostöös
USA osakonnaga, mis on üheks suu­remaks
ja tähtsamaks osakonnaks
kogu vabas maailmas. Ameerika
Ühendriikide WACL osakonna ja ka
Põhja-Ameerika piirkonna juhiks on
erukindral John K, Singlaub, kes en­ne
erru minekut oli kõrgel kohal
Atlandi Pakti vägede peastaabis Eu­roopas.
Kanada osakonna auesime-heks
on dr. Robert N. Thompson,
presidendiks Ron Gostick ja peasek­retäriks
Patrick Walsh. Teadaoleva­tel
andmetel on ainukese eestlasena
Kanada osakonna liikmeks juba 12
aas,tat E. Rände, kes oli ka üheks
Kanada osakonna delegaadiks kon­verentsil.
E. Rände, kes on Atom
Energy of Canada teenistuses konst­rueerijana,
on ka veel liikmeks Ca-nadian
Nuclear Socioty's ja CNR las-kurklubis,
olles selle sekretär.
Konverentsile oli kogunenud ligi 50
delegaati, nende hulgas Ivor Benson,
kes tuli Louna-Aafrikast ja on sealse
osakonna esimees. Konverentsi ju­hatajateks
olid; Dr. Anthony Kubek
(Professor, Political Science, Troy
State University, Alabama] ja Walter
Chopiwskyj (North American Regio­nal
World Anti-Communist League
peasekretär Arizona'st.).
Konverentsi avas kell 9 hom. eru­kindral
John K. Singlaub leinaseisa­kuga
Korea lennuki 007 surmaohv-rite
mälestuseks. Kanada osakonna
nimel tervitas peasekretär Patrick
Walsh.
Konverentsi esimiseks ettekan­deks
oli kindral John K. Singlaub'!
põhj
bloki
agitf
maa^
põhjl
rentf
Päral
Koe^
pool|
kon>
kõn(
teist
fess^
Unii
selgi
giat.
Kolt
komi
Ida-on
Ettel
esit{
musi
teatt
vavi
di all
kelt
nõu
Cho
son,|
kore
kõnj
(Prej
deml
ja tl
sol il
P'
koh
märl
Groj
ricu
teisi
tor
Hui
Forj
P
neljl
Roil
CoJ
pei
reni
kini
Ch(
võti
tr.,,, i!
"J-L
Maailma Antikommunistliku Liidu-erukindral
)ohn K. Singlaub (vasakul)
Kommunismivastane
Reagani
Olles kutsutud jälgima NAR- tid
WACL'e konverentsi Torontos oli " i |
võimalik küsitleda USA osakonna lu[
esimeest John K. Singlaub'i.
Küsimus: Kas praeguse Ameerika sf|
Ühendriikide presidendi Ronald Rea- J<i
gan'i valitsuse ajal on NARWACL'i tr
tegevust parem arendada, kui eelmis­te
presidentile ajal? '''I
Vastus: On kindlasti palju parem, kj
President Ronald Reagan'il on sel <'M
alal palju suuremad teadmised ja ko­gemused,
kui eelmistel presidentidel. "
Ta on kogu eluaja võidelnud kõmmu-' "J
nistide õõnestustööde vastu Ühend- S(|
riikides. Juba oma nooremas eas,
filminäitlejana võitles ta kommunis­tide
vastu, kes Hollywood'is näitle- Il
jäte ametiühingus olid võimule pää- a|
senud. Ta alustas võitlust nende vastu v|
ja puhastas ametiühingu kommunis-
ILMUNÜD:
ff
HILDA BS\
DEL<
Värsse ühest unusta}
Illustratsioonid ja kujut
45 ihk. Hind
Müügil „MEIE
958 Broadview Ave. Toi