Meie Elu = Our life, October 20, 1983

              ,Meie Elu" nr. 42 (1755) 1983
„Meie Elu" m,A2 (175S) , OCTOBER 20
W 0
01
t t samet
[ngys, keda süüdistati, et ta II
koos päksa okupatsiooni-ha
juuti i, mõisteti 28. sept.
Is. ÜSA üohtuministeeriumi
fakurjatijgijate avastamine ja
like^ hulgas, nõudis Kungysi
|sel, mille tõttu, sovettidevõimu-ivägaoluline
saada süüdimõist-
|otsuseidUSA-s selleks, et omi
fl, lavastatud protsesse, näidata
las valguses.
IMMIGRANTE
KREDITEERIDA
Iwarki, N. J.', advokaat William-iKungysi
üks kaitsjafd, avaldas
/atrahiilolu ja ütles, et kohtunik
[võise otsus põhistusega on „eri-liusameti
täieliku vastutustun-
5e,val}uks hukkamõistuks, kes
süidistused ehitas ainult KGB
tele".'
jngiysi protsessil kohtus esine^
prokurör Joseph F. Lynch ütles
irjanikele, et ta ei ole kohtuot-põhistust,
rnis muide on 104 lk.,
plugenud, ega tea, kas eri-juurd-aet
kaebab asja edasi järgmise ,
le kohtusse.
IMMIGRANTE OMAVAHEL
[LI AJADA
)htunik tsiteerib põhistuses kait-
^okäafide tunnistajaid, nende
ks üht läände hüpanudJKGB en-lagenti/
samuti üht CIA endist
loiemad tunnistasid, et soyettide
ppüüab välismail asuvate immi-
(tide hulgas tekitada tülisid sel- .
[eitembeldatakse osaemigran--
|t spjasüüdlasteks, tihti selliseid,
ji õle tegelikult mingit süüd.
IHTEGI TÕENDIT VABAST
JLMAST
pA prokuröril ei olnud aga ühtegi
lit ega tunnistust, mis olnuks, -
vabast maailmast, ütles kait-
IvokäatWilliamson; ei CIA-lt, e i '
välisministeeriumi ega -kaitse-leeriumi
luureametilt,iFBI-lt, ,
cslastelt sõjasaagiks saabud do- •
leritide näÕTi^ega ka Ameerika v õ i'
leli arhiividelt.'Küll toodi^mater-
|ükupeeritud Leedust. '
iNDEID HANGITI LEEDU
bhtunik tõstis esile, et U S A eri-
(fi prokuratuuri esindajad, kes ^
ius tunnistajate küsitlemiste juu-
)salesid, toetusid mõnedel juhtu-lälu
värskendamiseks sovettide
|t koostatud protokollidele, mis
jttide juurdlejatele oli varem tun-itud;.
':/" • •.
jllise.lmebtodi tulemusena, ütleb
Itunik, ol^ üks oluline tunnistaja
liud kaks hoopis erinevat sele- •
l millist osa Kungys teatud sünd-
Ites etendas, ja leidis, et osa so-lide
ülekuulamisprotokolle olid
[situd.
loel märgib kohtunik, et vähimalt
|s Kungyse vastu esinenud tunnis-
; on ise segatud juutide tapmis-.
[se, ja olid selle tõttu, nägu kohtur
|ütleb „surve all, täita sovettide
luesindjate soove".
|GB-lt saadud helifilmilindid tun-ijate
ülekuulamisest on sellises
corras, kus nende kasutamine
jtualuse vastu rikuks ÜSA-skeh-,
lid õigusemõistmise põhireegleid. :
|oyettide abiga saadud tunnistu-tekitavad
sügavaid cahtlustu&i,
et'sovetid jätsid rea tähtsaid do-liente
ameeriklastele 'esitamata. '
>LID VASTUVÄITED
piusa hävitavalt salvav on aga
jlüniku hinnang U S A erijuurd-
[meti juurdlejatele põhjenduslõi-kus
ta süüdistab, et ülekuulami-bsinesid
need ühel puhul „väga /
fetükkivalt sihilike küsimustega" _
^nlollide vastuväidetega" {,,sil]y
fctions'1. •
; E V A L D ROOSAARE iVES) "
[iew Ayci, Toronto,
rio M4K 2R6
^MAALASTELE
helistada
NOFJUB American Regional World
Anti-Communist League WACL hel­las
konverents peeti Tororitos 8.
9. oktoobril Holiday Inn West'
; Maailma Antikominunistlik Liit
on arenenud| kõige suuremaks kom­munismivastaseks
organisatsioo­niks
vabas maailmas. Selle organi­satsiooni
sihiks on jälgida kommu­nistide
agentide õõnestustööd, selgi­tada
nende^hädaohtlikku tegevust,
kasutades selleks trükiseid, loen­guid
ja konverentse. WACL on or­ganiseeritud
üksikliikmete alusel,
mitte rahvusgruppide esindajatest.
WACL Kanada osakond asutati 17 a.
tagasi ja töötab tihedas koostöös
USA osakonnaga, mis on üheks suu­remaks
ja tähtsamaks osakonnaks
kogu vabas maailmas. Ameerika
Ühendriikide WACL osakonna ja ka
Põhja-Ameerika piirkpnna juhiks on
erukindral John K. Sihglaub, kes en­ne
erru minekut oli kõrgel kohal
Atlandi Pakti vägede peastaabis Eu­roopas.
Kanada osakonna auesime-heks
on dr. Robert N. Thompson,
presidendiks RonGostick ja peasek­retäriks
Patrick Walshi. Teadaoleva­tel
andmetel on ainukese eestlasena
Kanada osakonn-a liikmeks juba 12
aastal E. Rände, kes oli ka üheks
Kanada osakonna delegaadiks kon­verentsil.
E. Rände, kes on Atom
Energy of Canada teenistuses konst­rueerijana,
on ka veel liikmeks Ca-nadian
NuGlearSociety's ja CNRlas-kurklubis,
olles selle sekretär.
Konverentsile oli kogunenud ligi 50
delegaati, nende hulgas IvorBenson,
kes tuli Lõunä-Aafrikast ja on sealse
osakonna esimees. Konverentsi ju­hatajateks
olid: Dr. Anthony Kubek
(Professor, Political Science, Troy
State University^, Alabama] ja Walter
Chopiwskyj (North American Regio­nal
World Anti-Communist League
peasekretär Arizona'st.).
Kon);^erentsi avas kell 9 hom. eru?
kindral John K. Singlaub leinaseisa­kuga
Korea lennuki 007 surma ohv­rite
mälestuseks. Kanada osakonna
nimel tervitas peasekretär Patrick
^ Walsh.: • •. ;•
Konverentsi esimiseks ettekan-
• deks oli kindral Jphn K. Singlaub'!
põhjalik selgitus kommunistlikku
bloki kuuluvate riikide agentide ja
agitaatorite õõnestustööst vabas
maailmas. See oli üks parimaid ja
põhjalikumaid ettekandeid konve­rentsil.
Järgnes küsimuste periood.
Pärast sõnavõtte USA erukolonel T.
Koen tänas kindralit delegaatide
poolt. Pärast lõunavaheaega algas
konverentsi teine osa, kus esimiseks
kõnelejaks oli dr. Anthony Kubek ja
teiseks dr. Anthony Bouscaren (Pro­fessor,
Political Science, Le Moyne
University, New York). Mõlemad
selgitasid Marx'i ja Lenin'i ideoloo­giat.
Selle järele kõneles Prof. John
Kolasky, kelle erialaks on olnud
kommunismi levinemise uurimine
ida-Euroopa rahvaste hulgas ja kes
on kirjutanud sel alal neli raamatut.
Ettekanne oli põhjalik ja selle kohta
esitati palju küsimusi. Esimese küsi­muse
esitas eestlane E. Rände, kes
teatas.et WACL'e tegevust tihti hal­vavad
ja takistavad mitmesuguse sil­di
all sisse tungivad agendid.kes lah­kelt
pakuvad oma kaastööd ja soovis
nõu sel alal Selle järele Walter
Chopivi^skyj Anzona'st ja Ivor Ben-son,
Lõuna-Aafrikast, selgitasid olu­kordi
nendes piirkondades. Viimase
kõnelejana,esines dr. T. H. Tsuan,
(President, Chinese-American Aca-demicAssociation),
teemal: Teooria
ja taktika kommunistliku Hiina ühi-
.sel frondil.
Pühapäeval käsitati konverentsi
kolmandat osa: Kommunistide ees­märk
— noored. Esimesena kõneles
Greg Robinson (The Young Ame-ricans
f or Freedom, Toronto Branch),
teisena PaUl From (Research Direc-tor
for Citizens fõr Foreign Aid
Reform) ja kolmandana James P.
HulllVice-President of Citizens for
Foreign Aid Refprm]
Pärast küsimuste perioodi algas
neljas osa, kus esimesena kõneles
Ron Gostick (President, Freedom
Council of Canada) teemal: Siiski
peale pimedust tuleb koit. Konve­rents
lõppes pühapäeva pärastlõunal
kindral John K. Singlaub'i, Walter
Chokiwskyj ja Patrick Walsh'i sõna­võttudega.
HARALD RAIGNA
Maailma Antikommunistliku Liidu-Ameerika piirkonna esimees
erukindral John K. Singlaub (vasakul) annab seletusi Harald Raignale.
Kommunismivastane tegevus soodsam^^^^
Reagani ajal
„Triinu".'pärastlõuna Eesti Majas pühapäeval, 16. okt. oli eriti rahvarohk©.
0 0 0
(Algus esiküljel)
Ligi 300 „Triinu'
pärastlõunal
Foto — 0. Haamer
6 •
\ Olles kutsutud jälgima NAR-.
WACL'e konverentsi Torontqs oli
võimalik küsitleda USA osakonna
esimeest John K. Singlaub'i.
Küsimus: Kas praeguse Anieerika
Ühendriikide presidendi Ronalc| Rea-gan'i
valitsuse ajal on NÄRWACL'i
tegevust parem arendada, kui eelmis­te
presidentile ajal?
Vastus: On kindlasti palju parem.
President Ronald Reagan'il on sel
.alal palju suuremad teadmised ja ko­gemused,
kui eelmistel presidentidel.
Ta an kogu eluaja võidelnud kommu­nistide
õõnestustööde vastu Ühend­riikides.
Juba oma nooremas eas,
. filminäitlejana võitles ta kommunis­tide
vastu, kes Hollywopd'is näitle­jate
ametiühingus olid võimule pää­senud.
Ta alustas võitlust nende vastu
ja puhastaks a,metiühingui kommunis­tidest.
See oli tema esimene võit kom­munistide
üle. Hiljem ön ta seda võit­lust
jätkanud.
Küsimus: Kas on informatsiooni
selle kohta, et praegune president
kandideerib ka järgmsitel valimis­tel?
.
Vastus: Ronald Reagan kandidee­rib
järgmistel valimsitel. Tema selle­kohast
avaldust on oodata lähemal
ajal.
Küsimus: Kuna .H.Kissinger'i ni­metamine
erisaadikuks Kesk-Amee-rika
riikide küsimuste lahendami­seks
kutsus esile proteste, kas tema
valik oli eksitus?
Vastus: Minu isikliku . arvamise
järgi oli see eksitus. Kuid selleks olid
arvatavasti erilised põhjused, arvata­vasti
majanduslikku laadi.
H. RAIGNA
HILDA ESKO
Värsse ühest unustatücl saarest.
Illustratsioonid ja kujundus: ABEL LEI
45 Ihk. Hind S8.00
ü%ii ,,MEIE Etü^^ tdit^
958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
tiline ja sõjaline maailmastrateegia,
2) Psühholoogiiine vasturünnak
maailmakommunismile, 3) Majan­dus
ja kaubandus ja 4) Kongressi
resolutsioonid.
Kongressi täiskogus kuulati ära
•WACL peasekretäri Prof. Jae Seung
Woo aruanne organisatsiooni möö­dunud
aasta tegevusest. WACL sek­retariaat
asub Šeouris.Koreasja pea­sekretär
puudutas ka hiljutisest Ko­rea
reisilennuki allatulistamisest N.
Liidu poolt ja selle kajastusi ja pro-testiaktsioone
Aasia ruumis ja mujal-.
gi. WACL regionaalsete liitude esin-.
dajad Ameerikast, Aasiast, Aafri­kast,
Lähi-Idast ja Euroopast esine­sid
ülevaadetega oma piirkondade
kohta. Ülevaate Rootsi ja Skandinaa­via
kohta oli koostanud Arvo Horm
ja see jagati kõigile delegaatidele.
Ülevaade?käsitles peaniiselt Nõuko­gude
allveelaevadeagressiooniRoot-si
vetes ja Rootsi ning Skandinaavia
üha rohkem hädaohustatud olukorda
Nõukogude Liidu otsese naabrina.
EUROOPA TULIPUNKTIS
Luksemburg asub Euroopa kesk­punktis
ja need olid Euroopa saatus-rasked
probleemid sellel sügisel, mis
kongressi ettekannetest ja läbirääki­mistest
kajastusid. Ida-Lääne pinge
on praegu suiiirem, kui kunagi vast
pärast i l Maailmasõja lõppu, NATO
uued Perhing raketid on juba. teel
Euroopasse monteerimiseks [ ja
Moskva on mobiliseerinud kõik oma
subversiivsed jõud, et seda takistada
koos massiliselt käikulülitatud „ra-hupropagandaga"
kogu Euroopa
ulatuses. Seda olukorda arvestades
olid kongressi korraldajad esinema
kutsunud terve rea rahvusvaheliselt
tuntud eksperte strateegiliste küsi­muste
ning psühholoogilise ja nn.
külma-sõja aladeh. USA-st oli saabu­nud
dr. jacquelyn K. Davis, kes töö­tab
Cambridge's Massachusetts Ins-titute
for Foreign Policy Analysis
juures. Nõukogude rahupropagahdat
käsitles prof. Vladimir Bukovski
Stanford ülikoolist Kaliforniast. i
Nõukogude maailmastrateegiast üle­vaate
andis endine NATO ülemjuhata­ja
kindral Walter Walker Londonistja
samu probleeme Euroopas käsitles
Institut International de Geopolitque
president-Marie-Franee Garaud Pa­riisist.
Alljärgnevalt kokkuvõtteid
nende ettekannetest.
DR. JACQUELYN K. DAVIS:
v,USA GLOOBAALNE
STRATEEGIA JA ATLANTI LIIT"
Referent konstateeris järgmist:
Kui II Maailmasõjale järgnenud aas­takümneil
olid peamiseks rahu taga­tiseks
maailmas ja yastüjõuks N, Lii­du
ekspansionismile Atlandi Liit ja
sellele rajatud NATO kaitse-liit, siis
nüüd 1980-ndail aastail on globaal-^
ne'maailmapilt muutunud ja sellega
ka Atlandi liidu osa selles. N . Liit on
vältinud konfrontatsiooni Atlandi
•Liiduga ja.selle asemel oma agres­siooni
suunanud päämiselt just väl-jaspoble
Euroopat, oma tugipunkte
päämiselt välja ehitades Kauges
Idas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Ladina-
Ameerikas. USA-1 on tulnud kohane­da
sellele muutunud Nõukogude
globaalsele taktikale. Reagani valit-susperioodil
on USA sunnitud olnud
tugevalt taasrelvastuma ning häda­ohtlik
vahe Nõukogude ja USA sõ­jajõudude
vahel on oluliselt vähene­nud.
Tehnilise arenguga on USA
nüüd võimeline oma vägesid lühi-kiBse
ajaga saatma kriitilistesse könf-liktipiirkondadesse.
USA-s on loo­misel
strateegilised üksused, mille
ülesandeks on Nõukogude esimese
rinde rakettide-ja rünnaküksusteära-lõikaminelagalas
asuvaist keskseist
järelveobaasidest. President Reagan
on annud loa katsete alustamiseks
sateliitidelt juhtivate laserrelvade
kaitseeesriide loomiseks ümber Ve-
' nemaa piiride säält lähetatavate ra-kettide-
kahjutukstegemiseks. Sellele
1980-ndate aastate strateegilisele
olukorrale tuleb nüüd kohanduda ka
NATO-[,USA strateegilised-ja aa-tomrelvad
kaitsevad endiselt Euroo­pat,
aga USA vajab nüüd ka Euroo­pa
abi oma glpbaalseis kaitse- ja
tõrjeaktsioonides N. Liidu vastu. Siin
tulevad raskused: Euroopa riikides
on tugev vastuseis oma üksuste saat­miseks
väljaspoole Euroopat, mida
aga uus strateegiline maailmapilt pa­ratamatult
nõuab. Euroopa, Jaapani
ja Kauge-Ida kaitseühistu majandus­likult
tugevad riigid peavad vaba
maailma kaitseks tooma ka suurema
majandusliku panuse.
VLADIMIR BUKOVSKI;
„0N VAJA EUROOPA JA
VENEMAA RAHVASTE
VABANEMISKONVERENTSI,
MITTE „RAHUKONVERENTSI!"
Hiljuti Pariisis ellu kutsutud Rah­vusvahelise
Vastupanuliikumiste
Keskuse esimees Vladimir Bukovski
esines tähelepanuväärse ettekande­ga,
mille aineks oli läänemaailma
illusioonide ja „rahuliikumiste" ana­lüüs.
Bukovski ütles oma ettekandes
m.L: Kogu II Maailmasõjale järg­nenud
perioodil, nüüd juba 40 aastat,
onN.Liit oma üliosava propaganda­ga
ja idoloogilise sõja meetoditega
suutnud maailma takistada arutamast
rahvaste tegelikke vabadusprob-leeaie
Euroopas, kogu Venemaa ula­tuks
ja mujalgi. Ideoloogiline sõda ja
nn. rahupropaganda on lahutamatu
osa Moskva hiiglaslikust relvastumi­sest.
Moskvast juhitud „rahuaktsioo-nide"
eesmärgiks on maailma avalik­ku
arvamist sundida omaks võtma
ultimatiivset alternatiivi: kas lõplik
häving või elu säilitamine, ,,better.
red than dead" jne. Selliselt konst­rueeritud
absoluutsete väärtus­te
vastandamisega on Moskva pide­valt
suutnud lääne maailma peibuta-da
ja takistanud arutlusele võtmast
neid probleeme, mida Euroopa ja
Venemaa rahvad päämiselt soovivad
lahendada: okupatsiooniolukordade
lõpetamine, demokraatliku korra
taastamine, rahvaste enesemäära­misõiguse
rakendamine, rahvusliku
arengu ja kultuuri vabaduse kindlus­tamine
jne: Pääle kulutuste relvastu­misele
on Nõukogude eelarves suu­ruselt
järgmised summad määratud
..rahupropagandaks" nii Liidus en­das
kui ka eriti välismaailmas. Nõu­kogude
Rahukomitee esimehe Juri
Zukovi seletuse kohaselt (,,Pravda",
30. aprill 1982) 80 miljonit Nõuko­gude
töötajat igal aastal ohverdavad
ühe tööpäeva sissetuleku Nõukogu­de
nn.Rahufondi. Bukovski arvestu-
; se kohaselt, üksnes see toob kokku
otse astronoomilise summa — 2,4
.miljardit rubla aastas. Nende hiiglas­like
ressurssidega juhitakse „rahu-liikumisi"
kogu maailmas. Näit. Bul­gaarias
1980. a. septembris toimu­nud
^Maailma Rahvaste Rahuparla-menile"
veeti kohale 2260 delegaati
137 riigist. Sellel olid esindatud 330
poliüilist parteid, 100 rahvusvahelist
ja 3000 rahvuslikku organisatsiooni.
Kohale oli toodud 200 parlamendi­liiget.
200 ametiühingute juhti, 129
juhtivat sotsiaaldemokraati üle kogu
maailma, 150 kirjanikku ja poeeti,
sajad maaüma noorte ja kiriklike or­ganisatsioonide
esindajad. Põhjali­kult
välja treenitud ja elukutselised
Nõukogude propagandistid on sellis­tel
..rahukonverentsidel" võimelised
naiivseid lääne delegaate mõjutama
iga Moskva poolt soovitud resolut­siooni
vastu võtma. Sofias loodi näit.
otse hüsteeria lääne neutronpommi­de
ja Pershing rakettide .vastu, milli­sed
tookord üldse olemaski ei olnud,
Keegi ei protesteerinud aga samal ajal
Nõukogude SS-20 rakettide vastu.mis
olid juba üles monteeritud,ähvarda-des
kõiki Euroopa keskusi.
Bukovski on resoluutselt kõigi
,.rahukoiiverentside",ka Genfi rel­vastuse
piiramise läbirääkimiste,
samuti Helsingi kokkuleppe nn. jät-kuKOnverentside
ja ka saabuva Stok-holmi
konverentsi vastu. ..Selliseid
konverentse kasutab Moskva aid sel­liste
tõeliste läbirääkimiste. Vaid
alustamise takistamiseks, mis
Euroopa ja Venemaa rahvas-jjffimu"
— pärastlõuna Toronto
Eesti Naisseltsi korraldusel tõi
Eesti Maja suurde saali ligi kolm­sada
osavõtjat seltsi 13-ndaks koos­viibimiseks,
markeerides ühtlasi
ka „Triinu" aastast tegevust T. E. N .
Triinu Komitee poolt toimetatuna.
M. Laansoo avasõnas vaatais opti­mistlikult
tulevikku teadmisel, et
aastased kogemused annavad jul­gust
ja lootust „Triinu" väljaand­mise
edukaks jätkamiseks.
Huvitava ettekandega esines
Linda Ormesson, kes on Nev^ York'is
„Embröiderist's Guild of Anierica"
juhataja, millel on 300 osakonda üle
30.000 liikmega. Ettekannet täienda­sid
valguspildid. Lektor, kuigi juba
. . . • . / .
tele vabaduse, tõelise raiu ja ise­seisvuse
kindlustamise", ütles Bu­kovski.
..Lääne taotluseks peaks
olema Euroopakonverentsi kokku­kutsumine,
kus arutlusele võetakse
Euroopa piirid, Molotov-Ribbentro-pi
kokkuleppe tühistamine, Saksa­maa
ühendamine, rahvahääletuste
korraldamine ikestatud aladel jne.
Moskva ei ole isegi Jalta kokkuleppe
punkte täitnud. Sellised konverent­sid
asetaks N. Liidu kohe defensiiv-sesse
olukorda". Bukovski ülistas ka
Afganistanis toimuvat tugevat vas­tupanuliikumist.
See on takistanud
Moskvat asumast teostama kahte ka­vatsetud
järgmist sammu: agressioo­ni
Pakistani vastu ja Belutšistani valv
lutamist, et ümber piirata ja oma
kontrolli alla saada kogu Pärsia lahe
õlipiirkond.
Marie-France Garaud rõhutas, et
Moskvast Euroopale lakkamatult
propageeritavad ideoloogilise döten-te'i
ja võlts-patsifismi paroolid või­vad
tähendada lõppu Euroopa rah­vaste
vabadusele. Kõrge elatusstan-dardiga
mugavaks muudetud ja kõi­ki
vabadusi- nautivail Euroopa rah-vil
on raske mõista, et kommunist­liku
süsteemi eesmärgiks ei ole mitte
inimeste ja rahvaste hääolü, vaid ai­nult
võimu taotlemine.
Kindral Walter Walker on oma
pika sõjalise karjääri kestel võidel­nud
Nõukogude armeede ja kommu­nistlike
rebellide vastu küll Burmas,
Vietnamis, Vaikse Ookeani piirkon­nas,
Kesk-Idas ja Euroopas. Humo­ristlikes
ja tabavates tähelepaneku­tes
andis ta edasi oma kogemusi, hoi­atusi
ja õpetusi võitluses N. Liiduga
ja rahvusvahelise kommunismiga.
Ta ettekande päälkirjaks oli: „Peame
hoidma kokku — või meid puuakse
üksikult!"
IKESTATUD RAHVAD • .
Kongressist võttis seekord arvu­kalt
osa ikestatud rahvaste esinda­jaid.
Kongressile esitati põhjalikud
ülevaated olukordadest ja vastupanu­liikumise
aktsioonidest Balti riiki­des,
Ukrainas, Poolas ja Afganista­nis.
Resolutsioonide komitee aruand­jaks
oli Leedu Vabastamiskomitee
president C.K. Bobelis USA-st.
Kongressi lõppresolutsioonides rõ-.
hutatakse.et maailmaliit toetab Eu-roopaparlamendi
resolutsiooni Balti
riikide kohtaja nõuab, et selles reso­lutsioonis
ettenähtud aktsioonid bal­ti
rahvaste olukorra selgitamiseks
koheselt teostamisele Võetakse. Af­ganistani
vastupanuliikumise kohta
esitas kongressile põhjaliku ülevaate
koos filmiga Afganistani. Informat­siooni
ja Dokumentatsioonikeskuse
juhataja Pariisis Homayoun
Majrouh. .
JÄRGMINE KONVERENTS
KALIFORNIAS
WACL-i kongress sai Luksemburgi
ajakirjanduses, samuti naaberriikide
— Belgia, Hollandi ja Saksamaa,
pressis, raadios ja TV-s ulatusliku
tähelepanu osaliseks. Järgmine
WACL-i aastakongress otsustati
kokku kutsuda Lõuna-Kalifornias
järgmise aasta sügisel, kohe pääle
olümpiaade lõppemist ja enne USA
presidendivalimisi.
81 aastat vana, on haruldaselt noo­ruslik
ja töötab pidevalt seitse päeva
nädalas. Ettekanne selgitas lillede
ajaloolist tausta, '
Sopran Liina Purje, saadetuna
klaveril Karen Rymal'i poolt,laulis
kolm soololaulu ja aplausi vaigis­tamiseks
lisapalana „Ei saa mitte
vaiki olla", mis oli,piiga tulekustu-tamiseks."
Erika Solom'it saatis „Kannel ar­mas,
kannel kallis" laulmisel akord­kandlel
0. Haamer. Ta tutvustas ka
mitmeid teisi kandleid.alates pisike­se
„ürgkandlega", millel ainult tosin
keeli, kuid peidab endas meeldivaid
laulu- ja tantsulugusid. 0. Haameri
nn. ,,Taskukanner' on eriti Lõuna-
Eestis tarvitatud kandletüüp, kus
kannel oli rohkem kasutatud pulma-ja
simmanipillina. Kasutamisviis dik­teeris
ka mängustiili: primaarne olgu
rütm, meloodia osatähtsus on sekun­daarne.
See Lõuna- ja Kagu-Eestis
tarvitatud mängustiil tarvitab katte-tehnikat,
milles vasakukäe sõrmed
, katavad akordiks mittevajatavad
keeled ja paremaks käes hoitava pul­gakesega
rütmis üle keelte tõmmates
antakse meloodiale, mida mängib
vasaku käe pöial, vastav saade. Et
pöidla nahk mitte ära ei kuluks, sel­leks
asetatakse pöidlale nn< „põidla-raud".
, -
Et suures saalis ennast paremini
kuuldavaks teha,siis saatis ,,tasku-
, kannelt" Vaiki Melts akordkandlel.
0. Haamer, kes juhatab ka „Eesti
Rahvapillide Orkestrit" pöördus
palvega koosviibijate poole aidata
kaasa huvi äratamiseks eesti rahva­pillide,
eriti kandle vastu, et mängu-oskus
ei kaoks vanadega koos. Eesti
Rahvapillide Orkester mängib ESTO
'84 Video-Visionil rahvatantsuks ja
Maakondlikul Päeval Royal York'is.
Nõukogude Liit ei
tee järelandmisi
N. Liidu välisministri Gromõko
kokkusaamine Läähe-Saksamaa
välisministriga ei andnud tulemusi
tuumrelvade arvu vähendamiseks
Euroopas. Moskva jääb oma nõud­mise
juurde, et Euroopariigid
peaks keelustama USA ristlevate
rakettide toomise Euroopasse. Kui
neid siiski lubatakse Euroopasse
tuua ja asetada positsioonidele N.
Liidu ähvardamiseks, siis N. Liit
vastab sellele uute tuumarelvade
tootmisega oma sõjalise võimsuse
suurendamiseks. Välisminister
Gromõko siiski ei maininud,et kok­kuleppe
mitte saavutamine oleks
küllaldaseks põhjuseks, et lõpeta­da
relvastuse vähendamise nõupi­damisi
Genfis.
Varssavipakti riikide välismi-nistrid
avaldasid arvamist, et stra­teegiliste
relvade vähendamise
nõupidamisi Genfis tuleb jätkata ja
mingile kokkuleppele tulei) jõuda,
et inimkonda päästa võimalikust
katastroofist, mis kaasub Kolman­da
maailmasõjaga.
NATO riikide peaministrid on ot­sustanud
edasi minna ristlevate
rakettide toomise kavaga ja paigu­tamisega
Euroopa mandrile NATO
sõjaliste jõudude võitlusvõime tõ­hustamiseks.
Töötute arv ^
Kanadas langes
Statistikabüroo andmetel langes
töötute arv Kanadas septembrikuus
108 000 võrra. Augustis oli töötuid
11,8% ja septembris 11,3%. Töötute
arv oli kõrgeim 1982 detsembris -
12,8%. , , .
1'i