Meie Elu = Our life, October 20, 1983

              NELJAPAEVÄL,27 OKTOOBRIL - THURSDAY.OCTOBER 27 ,,Meie Elu" nr. 43 (1756) 198S
Aleksan4ei Mekkart
90-aastane
Endine Riigikogu liige ja tuntud
ühiskonnategelane Aleksander
Mekkart tähistas 22. oktoobril oma
90. sünnipäeva. Ta nägi maailmaval­gust
1893. a. Tartus, käsitöölise pere­konnas.
Pärast algkooli ja Tartu Lin­nakooli
lõpetamist alustas Aleksan­der
tööd, kuueteistkümne - aastase
noorukina, alguses õpipoisina Tar­tus,
arstiriistade töökojas ja selle' jä­rele
optik-mehaanikuna Pärnus. 1914.
a. siirdus ta St. Peterburgi, kus leidis
tööd metallitööstuses masinate ope-
Iratoorina. Väljapaistva usinuse ja
tööprotsessis ning masinate osas teh­tud
parandusettepanekute tõttu pdu-tati
ta mõne aja pärast peameistri
positsioonile tööstuses, mis tollal oli
rakendatud sõjalisele produktsiooni-^
' le. V.
Aleksander saabus tagasi kodu­maale
enne Vabadussõja ^Igust ja
võttis osa kodumaa kaitsmisest kuni
sõja lõpuni 2. jalaväe polgu kuulipil-
' dujate roodu instruktorina. A . 1920-
22 jätkas ta ülikooli astumiseks kesk­hariduse
täiendamist Tartu Õhtu­gümnaasiumis.
Astus Tartu Ülikooli
õigusteaduskonda 1922. a. Jätkates
tööd Tartu Linna Koolivatsuses,lõpe-tas
ta ülikooli 1930. a. ja siirdus
advokatuuri. Töötas alguiadvokaadi
abina ja hiljem vandeadvokaadina
Tartus kuni kommunistide poolt või­mu
ülevõtmiseni. Saksa okupatsioo­niaastail,
1941 - 44, oli Tartu Kutse-kogude
julhataja.
( Kodumaalt lahkus naise ja tütrega
1944. a. sügisel Saksamaale, kus töö-
!as lühemat aega Erfurdis tööstus-töölisena
ja valvurina. Järgmistel _
aastatel, kuni USA-sse asumiseni,
võttis osa mitmes laagris eesti rah­vusgruppide
tegevusest ja nende
esindamisest okupatsioonivõimude
juures.
1949. a. Ühendriikidesse saabumi­sel
mõjutas teenistusvõimalusi puu­dulik
inglise keele oskus, mis tõttu
tuli tal vasl;ui võtta vähemtasuvaid
töökohti, eriti Massachusettis, kuhu
ta maabus. 1954. a. perega New Yor-siirdumiseni
leidis seal tööd tutta­val
alal, mitmesuguste metdlitöötle-mise
masinate operaatorina. Alek-
, Sander soetas varsti endale New
Yorki kodu, kuhu ta on jäänud tä­naseni.
Ta on-puhkepaigal 1958. a.
saadik. Juta aastaid tagasi tabas teda
parandamata ja progressiivne hai­gus,
mis on takistanud alati löögi­valmis
Aleksandrit osalemast arm­saks
olnud ühiskondlikus tegevuses.
Juba noormehe-eas tekkis fal huvi
ühiskondlike probleemide vastu, mis
sidus^ teda v^ga mitmesuguste kul­tuuriliste
Ja poliitiliste organisatsioo­nidega.
Esimeseks teadaolevaks or­ganisatsiooniks,
kuhu ta kuulus, oli
Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tar­tu
osakond (A. 1910}. Omaiseisukoh-tade
ja n^õtete edasiandmine vajadus
viis teda ajakirjanduslikule tegevu­sele,
mis algas 1913. a. kodumaal ja
.jätkus veel mõned aastad Uues
Maail4as.
I Aleksanderi eluvaateis domineeri­sid
varakult sotsiaaldemokraatlikud
ideed ja ideaalid. Nende tagapõhja ei
ole raske leida. Tema esimesed töö­aastad
kulgesid tööstustööliste kes­kel,
kelle hulgas levinenud revolutsi­oonilised
vaated nakatasid ka Alek­sandri.
'Sellest peale seadis ta oma
eluülesandeks vähem eduka ühis­kondliku
kihi elu-olu pärandamise.
Ärksa noormehe esimene edu avja-likus
polijtilises esinemises leidis
aset revolutsioonikeerises oleval
Venemaal, kus ta selle algpäivil,
1917. a. valiti Ukrainas, ukrainlaste
pooh,|Aleksandrovski sotsialistlikku
erakonna linnakomiteesse. Aleksan-
|der peab seda sündmust oma orga­niseeritud
sotsialistliku tegevuse alg­punktiks.
Poliitiline ja ühiskondlik tegevus
kodumaal algas pärast Vabadussõda.
Ta oli Tartus Demobiliseeritud Sõ­durite
Liidu üks asutajaid ja juhte,
Eesti Omavalitsuse Ametnike Liidu
asutaja ja juhite ning Tartu Linna
Hoolekande osakonna komisjoni lii­ge.
Üliõpilaspõlves oli Tartu Üliõpi­laskonna
Edustuse liige ja kuulus
Akäde^milisse.Sotsialistlikku Ühin­gusse,
kus oli kord selle esimees. Ta
oli viis aastat Balti Rahvusvahelise
Üliõpilaste Liidu esimees. (Liitu kuu-iusidlka
soome ja poola sotsialistli­kud
üliõpilased).
Poliitilise karjääri silmapaistvam
osa algas Sotsialistliku Tööliste Par­tei
Tartu osakonnas^ kus ta tõusis
organisatsiooni sekretäriks ja esime-
' heks. Selle tegevuse kulminatsioo­niks
kujunes tema valimine Sotsia­listlik
Tööliste Partei kandidaadina
Riigikogu kahte koosseisu. Aleksan­der!
rahvaesinduslikud ülesanded
lõppesid 1934. a. Riigikogu V koos­seisu
manäaadilõppemisega ja selle-~
Je järgnenud Riigkogu tegevuse lõpe­tamisega.;
Riigikogu liikmena oli ta
pidevalt üldkomisjoni (juriidilise) ja
mõnda aega hariduse-, omavalitsu­se-
ja väliskomisjoni liige. Riigiko­gusse
kuulumise ajal täitis ta ka par­tei
häälekanäja„Rahvä Sõna" toime­taja
ülesandeid. Hiljem, prof Uluot­sa
peaministriks oleku perioodil,leid-sid
tema poliitilised kogemused ra-
Härnald Toomsalu
Tuntud Hamiltoni seltskonnatege-lane
Härnald Toomsalu tähistas 8.
oktoobril/ oma 60. sünnipäeva. Juu­bilar
on sündinud 1923..a. Pärnus,
kus sai ka oma alghariduse. Sõja
puhkemisel tuli tal õpingud kodu­maal
katkestada, milliseid ta hiljem
jätkas Saksamaal ja Kanadas. 1943.
a. mobilisatsiooniga määrati ta firma
„Espenlaub" juurde, millega koos
lahkus kodumaalt. Põgenikupäevad
veetis ta Saksamaal Hanau,,laagris,
olles seal tegev laulukooris ja rahva­tantsu
rühmas kupi Kanadasse siir-dumisenilM8.
aastal. Töötas lepin­gu
alusel esiteks Hiamilton Cotton
C.o. juures,kuni saavutas tehnilise ka­vandaja
elukutse, millisel alal töötab
tänaseni. 1950. aastal abiellus Regina
Aarlahfiga ja asutas oma alalise ko­du
Hamiltonis.
Oma vaba aja on juubilar pühen­danud
täielikult seltskondlikule te­gevusele,
olles Hamiltoni rahvatant­su
„hingeks" 1949. aastast alates.
Hamiltoni Eesti Seltsi laekuriks 5
aastat, Skaudisõprade Seltsi esime­heks
10 aastat. Sihtasutus Seedrioru
juhatuses on juubilar olnud 3 aastat
abiesimehena.
H. Toomsalu on lavastanud mit-
.m.eid suuri rahvatantsu põimikuid:
„Kui süttivad Jaaniöö tuled" ja„Kui
Kungla rahvas" Seedrioru suvistel
pidustustel. Kanada lOO-aasta-juubeli
puhul 1967. lavastas ta Hamiltonis
..Kesksuve öö",, mis oli ppamiselt
mõeldud kanadalastele meie kultuu­ri
tutvustamiseks. Rahvatantsu rüh­ma
juhina orj ta viinud Hamiltoni
rahvatantsijad Newfoundland! rah­vuste
pidustustele ja Calgarys-Banf-fis
Balti päevadele.
Juubilar oli 1927. a. Ü;E.P. valgus-peo
lasterühmade üldjuht. Ta on Üle­maailmse
Eesti Rahvatantsu Juhtide
Koondise esimeheks alates 1972.
aastast kuni tänaseni. Sihtasutus
Eesti Päevad Kanadas juhatuse liige
selle asutamisest peale, mis on edasi
kandunud ka Esto '84 juhatusliik-meks
olemiseni. Ta on praegu Esto
'84 võimremise ja rahvatantsu lavas­tuse
„Esto Visioon" peakorraldaja,
samal ajal ka rahvatantsu osa üld-*
juht.
H. Toomsalu on tegev ka mitme-kultuuri
alal tutvustades.kanadalas­tele
meie rahvuskultuuri. Ta"on ol­nud
10 aastat laekuriks Hamiltoni.
Rahvakunsti Nõukogus' ja on praegu
üheks abiesimeheks.
Hamiltoni skautlikud noored, suur
rahvatantsijate pere ja paljud teised
soovivad juubilarile palju õnne, ter­vist
ja energiat senise viljaka töö
jätkamiseks.
A. HIMMA-Kanadas
ikka rohkem ja rohkem
tööstusi püüavad juurde luua. uusi
töökohti.
Kui oled tööandja heade ideedega,
sellega vöid rikastada ennast ja teisi.
Employment and Immigration Canada
(tööamet ja sisserännuosakond
Kanadas) võivad Teid aifata uue. loova
tööprogrammi läbiviimisel.
Kaksteis käsilolevat programmi on
ühendatud neljaks, et kergendada osa;
võttu igaühele. Eesmärgiks — töö­kohad,
juhitud Job Corps .and Career
Access'! poolt, vähendab preagust
tööpuudust lühiajaliselt ja
võimaldab pikemaajalisi
töövõimalusi. Need
programmid ,
on kujundatud, et anda Kanada pro­duktsioonile
viljakust ja ühiskonnale
kasu ning võimaldada tööd noortele ja
eriti invaliididele ning vähem-arenenuile.
Informatsiooniks pöörduge kohaliku
tööameti keskuse poole nende
programmide suhtes. .
''Ülaltähendatud tööde saamise
sooviavalduste viimaseks täht­päevaks
on oktoober 28.
1^ Employment and Emploiež
Immigration Canada Immigration Canada
John Roberts, Minister John Roberts, Ministre
Esto '84 eelseks
värvimiseks, tapeetimiseks
P^AJOS -PAINTERS
463-4430
TIP-TOP-TÖÖ
kendamist propaganda nõunikuna.
Ühendriikidesse jõudmisel sukel­dus
ta jälle ühiskondlikku tegevusse.
Endise Riigikogu liikmena kuulus ta
'ex officio' Eesti Rahvuskomitee
Ühendriikides Esinduskogusse. New,
Yorgi-asumisel võttis osa Eesti Rii­gitegelaste
Koondise organiseerimi­sest
ja kuulus selle juhatusse. Oli
Eesti ajakirjanike Ühingu juhatuslii-ge
ja sellena esindaja Rahvusvaheli­ses
Vabade Ajakirjanike Liidus.
Kuulus Eesti Õigusteadlaste Ühin­gusse
ja võttis osa New Yorgi Paulu­se
koguduse nõukogu tööst abiesi­mehena
ja teistes ametites. v
Aleksander abiellus 1928. a. Hilda
Kruusiga, kellega neil on tütar. Abi­kaasa
on truult seisnud ta kõrval elu
raskematelgi katsumisaegadel.
Akadeemiliselt kuulub ta 1924. a.
saadik Üliõpilasselts Liivikasse.
- Tähtpäeva puhul Aleksanderi se­nise
elutöö kohta kokkuvõtet tehes,
võime täheleparina, et edukate püüd­luste
juures oma isikliku elu paran­damisel
ei unustanud ta kunagi ega
jätnud tagaplaanile ühiskondliku
tegevust ega .oma tõekspidamiste
kohaselt isamaa ja kaasinimeste
heaolu eest võitlemist. Juubilar võib
rahuldustundega tagasi vaadata oma
möödunud töö- ja saavutusrohketele
elupäevadele.
Paljude ülemaailma laiali olevate
sõprade ja Ü S Liivika kaasvõitlejate
parimad tervitused juubilarile!
L. KOOBAS
EI • '••
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
' K. Päts - 1918.
iiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiii^
lUHU MINNA!
® Neljap., 27. okt. agr. J. Qinuse
' loeng ,Juttu sibullilledest" Eesti
Majas algusega kl. 7.30 õ.
® Reedel, 28. okt. EKN „Viinäki!i3
Pidu" Eesti Majas algusega kl. 7.30
® Laup., 29. okt. Vabakoguduse
naisringi sügispärastlõuna-kohv
562 Jones Ave. kirikus algusega kl.
3 p.
© Pühap., 30. okt. Invaliide Toeta­va
Naisringi moenäitus Eesti Majas
algusega kl. 3 p.l.
©Reedel, 4. nov. „Kübarad ja kin­dad"
Tartu Gollege'is algusega kl. 8
õ.
® Laup., 5.~S. nov. Joann Saar-niifi
36. iseseisev kunstinäitus Ees­ti
Majas.
©Laup., 5. nov. Balti Sümpoosion
^ 1 ^ * ^ . " ' * ^ G.ALarkin
BuildingT.Ulikool,i5DQvonshire
Place algusega kL 9.30 h
@ Pühap.,^6. nov. Heinz Rüvaldi
juubelikontsert Eesti Majas algu­sega
kL 3 p. ^
®Pühap^6. nov. Peetri koguduse
nai emuuk parast jumalaLnis-tust.
* Neljap. 10. nov. Eerik PurJE
v**"'"'»» "'«teaduse ouU-dJagid-
EesHMajasalg.:^^^^^
« Laup., 12. nov, Hiidlast, š»lt8i
M^dipiduEestiMajasaS^^^
® Nov. 13., 17., 18.,l9.ja2n pKft
28. kunstissäitus Peetri IVi
mides.
©Laup., 19. nov. Kotkais. qn
juubeliban Eesti Ma& ^ ! i• kL7.30õ. ''^^as algusega
Loide Järvi lilledega kaetud puusärk Peetri kirikus.
Foto — 0 . Haamer
Leida Järvi saadeti
viimsele teekonnale
Ijapäeval, 13. oktoobril saa­bus
kurb teade, et tuntud laulja ja
näitleja, Leida Järvi kaotas võitluse
haigusega. Eesmaspäeval, 17. ok­toobril
suutis Peetri kirik vaevalt
mahutada leinateenistusele tulnud
sõpru ja tuttavaid.
Toronto kooridest moodustatud
ühendkoor dr. R. Toi juhatusel laulis
J. Hiiob'i „Olev ustav" ja W. Monk'i
,Jää minuga, kui saabub õhtutund."
Helmi Betlem laulis J. S. Bach'i „Aa:
ria" ja Erika Veskimets-Solom laulis
pärast Eesti Rahvusteatri nimel L.
Vohu-Viksten'i poolt öeldu järel-hüüet,'
K. Türnpu „Muru kasvab
mulla peale..." Soliste saatis orelil
dr. R. Toi. Järelhüüdeid ütlesid veel:
Q Los Angeleses abiellusid äri- ja
turustusaia ekspert-konsultant
Mati Toomas Otsmaa ja hambaarst
Anne-Li Knuut, kes täiendas ennast
hammaste siseõõne haiguste alal
Lõuna-Kalifornia ülikoolis. Laula-tustalilus
toimus Hollywoodi Lute­ri
Kirikus. Laulatajaks oli õp. R.
Neggo. Viiulisoologa esines Helen
Padjus, keda klaveril saatis Tiia
Mikkelsaar.
Seejärele siirduü pulmapeole
IlSSIIIIIIIISli
Toronto Eesti Meeskoori ja T.E.M.
Naissektsiooni poolt Heikki Paara ja
Salme Vesi, Toronto Eesti Segakoori
nimel S. Preem, enda ja sõprade ni­mel
Andres Raudsepp, Peetri Kogu­duse
nimel A. Tork, „Eesti Rahvus­teater
Kanadas" nimel Rudolf Lipp,
„Estonia" Segakoori nimel Pärja
Tiisler, Segakoor „Cantate Domino"
poolt J. Laanes ning Seedrioru sõpra­de
poolt H. Pärkma.
Ka ärasaatmisel teisipäeval oli
saatmas suur sõprade hulk, kes abi­kaasa
Eik'i kutsel kogunesid hiljem
Eesti Majas korraldatud peiedele.^
Leinatalitusel, ärasaatmisel ja
peiedel teenis praost A, Taul.
•
Leida Irene Järvi sündis Tallinnas
.24. juulil 1915. a, Põgenikuna Sak­samaale
saabunult' lahkus ta sealt
peatselt „Valged Luiged" skeemi all
Inglismaale, kus töötas haiglas. Pal­judel
eestlaste koosviibimistel ja üri­tustel
kõlas ta laul. Kanadasse saa­bus
ta Rootsi kaudu 1951. aastal.
Oma sooja ja tunneterikka osaku-jundusega
on Leida Järvi andnud kõi­kidele
teatrisõpradele meeldejää­vaid
kujusid, eriti koomilistes osa­des.
Veel möödunud suvel Seedrioru
vabaõhuteatri laval andis ta võrratu
emanda kuju. Ta laulud ja heliplaa­did
ning koos Olaf Kopvillemiga he­lisalvestatud
muusikalised vested on
tjjntud eestlaste peres ülemaailmselt.
Ta lahkumine jättis tühja koha T. E.
Segakoori, „Cantate Domino" ja Se­gakoor
„Estonia" ridades ning To­ronto
Eesti Meeskoori Naissektsioo­ni
liikmete peres. Q. H.
Teateid Kesk-Floridast
Sügis on jõudnud Floridassegi,
õhutemperatuurid on mõistlikumad
ja rahvas hakkab tagasi tulema suvi-
^ tarnast põhjapoolt. Kuid veesoojus
Mehhiko lahes on ikkagi veel mõnus
(81F.]. ,
Kesk-Florida Eesti Seltsi kokku­tulekud
tassi kohvi ja kaasatoodud
kõrvalisega toimuvad endiselt iga
kuu esimesel pühapäeval kl. 2 p.l. St.
Petersburgis, rahvusvahelise seltsi
majas (SPIFF'i majas), 2201 First
Ave. No. .
6. novembril toimub seltsi pea­koosolek
samal kellaajalja samas
kohas koosviibimisega pärast koos­olekut.
Seltsi "jõulukoosviibimine eestipä-raste
toitudega toimub reedel, 16.
detsembril,, jällegi samades ruumi­des,
kuid kl. 3 p.l. Osa võtta soovijail
palutakse ühendust võtta Benita
Naukas'ega, 2691 Sable Circle No. L
206, Clearwater, F l . , 33519, tasudes
ühtlasi $10 isikult. Toitude valmis­tamine
jõulupeoks toimub ühiselt
peakomitee korraldusel. Selleks pa­lutakse
kaasabi kõigilt, kellel see on
vähegi võimalik. Abistada soovijaid
palutakse ühendusse astuda Siina
Kiipsaar'ega, tel. 596-2597.
K.F. Eesti Selts on viimasel aastal
täienenud mi^me uue liikmega, nii et
hikmeskond on paisunud 117-Ie.
Peale liikmete on Kesk-Florida piir­konnas
teadaolevalt veel kümme­kond
kaasmaalasest leibkonda. Sur­ma
läbi on lahkunud sel aastal neli
liiget.
Pidu, Buff alos
Lääne New Yorgi Vabadusvõitle­jate
Ühingu 20. aastapäeva tähista­mine
toimub laupäeval, 5. nov. algu­sega
kl. 7'00 Poola Kadettide Majas,
927 Grant St., Buffalo. Kavas on
sõnavõtt Ohio Eesti Vabadusvõitle­jate
Ühingu esimehelt Andres
Traks'ilt, esinevad Urmas Kärner
New Yorgist, ja Buffalo rahvatant­surühm
„Vikerkaarä". Tantsuks
mängivad Aruvald ja Nieländer To­rontost.
Reservatsiooniks helistada
716-633-9057, 716-839-0781.
Vaipade ja mööbli
keemiline piihastus
samuti akende pesemine. Söögi­tuba,
elutuba ja koridor $59.95.
Pensionäride üürikorteritele
hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 690-4961