Meie Elu = Our life, July 5, 1979

              NELJAPÄEVAL, 5. JUULIL — IHURSDAY, JULY 5. ,,MeieElu<' nr. 27 (1534) 1979
KÄ! mm
G10 Lisa
G12 Juta Metsala
G14 Tiina Kurvits
G16 Tiina Toop
GI8 Eva Tigane
Š6 E. Naar
S8 Karl Konze
Hillar Sõrra
S10 Margus Koop
Peter Sõrra
S12 Erik Tallmeister
S14 Peeter Pahapill
S16 Indrek Koop
S18 Indrek Järve
Š20 Jaak Järve
.1978 353 cm
1979 390 cm
1977 391 cm
1977 406. cm
1978 366 cm
1977 273 cm
1977 296 cm
1978 296 cm
1979 375 cm
1979 375 cm
1979 395 cm
1977 466 cm
1977 519 cm
1978 572 cm
1978 537 cm
1978 386 xm
Skautide ja gaidide malevate ühi­ne
spordipäev peeti 9. juunil Jõekää­ru
staadionil vaiksel ja päiksepaiste­lisel,
kuid vaga kuumal päeval. Täp­seid
andmeid võistluste tulemuste ja
osavõtu /kohta on olemas alates aas­tast
1977, millal osavõtjaid oli kokku
101, Järgneval kahel aastal on omud
kahanemine, lajtigedes 1978 umbes
74-le ja tänavu 61-de. >
. 1977 aastal, saavutatud tulemustest
seisavad veel ainult 23, 1978 a. tule­mustest
: 45 ja tänavuaastal loodi 48
uut tipptulemust väiksema võistleja­te
arvu peale vaatamata* Ainult viiel
korral on näha sama nime, näidates I §40 Jaan Roos
et ei ole vaid üksikud tipud, kes iga L — t õ
V ž f • ' r t G6- Laura Randmaa
leidub rohkesti noon, kes on heas U ; I n g r i d Kängsepp
v p P n i S V V , ^ ^ G10 Juta Metsala
Spordip-aev pakub umbes ^eeran- U 2 ^ M e t s a la
dile noortest huvi ja paljud selles a 4 t i n d a J ä r v e
veerandis on beäd sportlased. Seega «pünä järve
ülejäänud kolmeveerandile on vaja gv a Vigane
võimaldada teiselaa^ilist''%eiiäjist :te-t^jj Tarmo Sulev
gevust. Seda pakuvad osaliselt koon- gg ^ Norheim
dused isp, osaliselt ^suvelaagrid,L • 1979 847 cm
orienteerumistegevus, lumelaag^
m " u d - I V - \ \ • S14 Martin Toomes 1978 1165 cm
Üksuste osavõtt, jagunes;, järgne- S 1 6 R o b e r t Vessmann 1977 1115 cm
vait: Lembitu Malev 17, Rajaleidjad S18 Kari Pahapill 1977 1168 cm
16, Toronto Kalev 15, Põhjala Tütred s 2 0 J a a k J ä r v e 1977 1246 cm
9, Skautide m a l ^ ^ ; 1977 930 cm
Malevad tänavad .kõiki vanemaid | V i t o V e s ^ m a r m 1977 930 cm
ja üksuste juhte, kes aitasid spordi­väljakul
või sekretariaadis, ning eri-1 Odaheide
ti ka Jõekääru laste suvekodu juha- G12 Lisa Vähi
tust, kes võimaldasid talgupäeva G14 Tiina Järve
kokkulangemist spordipäevaga, et G16 Tiina Järve
kergendada vanemate transpordipar IG18 Reet Leis
1979
1979
1977
1979
275 cm
513 cm
622 cm
750 cm
890 cm
831 cm
680 cm
1979 413 cm
1977 668 cm
KAJAS MONTREAL!
1978
1978
nust.
1979 1460 cm
1977 2507 cm
1978 2591 cm
1979-1575 cm
1977 2253 cm
1978 2820 cm
1978 2627 cm
1978 3938 cm
1979 4024 cm
S12 Toomas Saagi
S14 Martin Toomes
MALEVATE SFORDIPffiVA. |si6 Robert Kivi
MEKOKDID / . •••• S18 Indrek Järve
Jõekääru 'staadion, oli esimene §20 Indrek Järve
meetrimõõdustikus; jooksurada Ka-|540diktor Vessmann 1978 2545 cm
nadas — ehitatud aastaid enne kui
nüüd üldiselt kehtiv meetrisüsteem I Pesapallivlse
kehtestati. Skautide jä gaidide male- G6 Laura Randmaa
vate vannsklassivõistlusi on peetud G8 Ingrid; Kängsepp
juba mitu aastat ning viimase kolme GlO Lisa Vähi
aasta tulemused, 1977-^79 on olemas. S6 ' Alarik Nurm
Kettaheide lõpetati pärast 1977. a.S8 Kalju Kask
ohu vältimiseks.ning 200 ja 400. m.l S1Ö Peter Sõrra
^Sellest õhtust ei tohiks sul visti Jaani Koguduse kirikus õpetaja Hei-küll
olla raske kirjutada" — oli üks no Laaneotsa teenimisel,
selle-lehe Montreali lugejaid sügavalt ' it
veendunud, . ' Ja uuesti tagasi" meie nooruse
,;Ma arvan sedasama'' — olin innu- juurde — Montreali eesti noored on
kaltnõus. Ja näis, tõepoolest, et; iga- taas võitnud endile tunnustust oma
üks^ sellel õhtul oli Ivuidagi eriliselt väljapaistvate akadeemiliste saavii- '
kaasa haaratud. Kõlas üsnagi, usuta- tustega. Kaie Ojamaa, kes on Mont-valt,
kui Montreali Eesti Seltsi esi-lrealis. hästi tuntud andeka yõimle-meeš
Erich Aser oma tunnustussõna- misjuhina, saavutas magistrikraadi
des-külalistele õhtu lõppedes; kinni- „Šcienceof Agriculture"; alal Mont-
% I tas: „Te olete leidnud tee meie süda- reall McGilVi ülikooli Macdonald
III meisse!" kolledzhis ja valmistab end ette sa-
See oli Portlandi eesti noorte lau- mai alal doktorikraadi saavutami-luansambli
„Kaja" esinemine Mont- seks. Ta töötab praegu Guelphi iili-realis.
Jõudes oma ringreisuga Mont- kooli juures. Mark Teose — hästi
reali pärast esinemisi äiul oma ko- tuntud oma sportlike ja muusikaal-dulihnas
Portlandis (Oregönis) ning sete annetega, lõpetas Macdonald
siis edasi Vancouveris/Washingtonis koliedihi „Bachelor of science in ag-
(D.C.), Long Islandil, New Yorgis ja riculture" kraadiga ja ta töötab^
Torontos — Portlandi ansambel Lii- praegu Ontario põllutööministeeriu-na
Merilo, Anne Kalmann, Asta Kail- ml teenistuses Niagara piirkonnas,
mann, Helve, Kalmann, Linda Kes- Ingrid Ruberg — hästi tuntud oma
küla, Maia Kesküla, Kristi Merilo ja musikaalsete ja kujutava kunsti an-
E.L.K. Buffalo Pauluse koguduse leeriõpilased 10. juunil pärast õnnista-[Kalle Merilo oli ilmselt heas laulu- netega — lõpetas McGhTi ülikooli
mist. Pildil,' keskel; koguduseyõpstaja Johan Teras. Ees, vasakult Anne ; v o rmis hing nägi hea välja oma noo- arhitektuuri teaduskonna kõrgeima
Fõvvatvja.Irja. Reet;
Linda Aäsaru jä Lisa Mai Kurvits. ; kurn lava oleks kindlasti tõstnud toetuse reisimiseks arhitektuuri uu-
Pärast õnnistamise talitust kogunesid leerilapsed oma külalistega .St. üldmuljet ja helivõimenduse veidi rimise eesmärgil. Ta asus töötama
John .Maron.-'Parfeh^nter^se,. Koosvübimme' kujitoeš• noörtepeokš/kus par e ih.'• viimistlus'.:käva. alguses oi- oma erialal Washingtoni lähiskon-sobitati
uusi tutvusi ja uuendaü vanu. „Kaja" orkester Torontost võlus' n u k s samuti olnud kasuks. Kuid Las Ühendriikides, kus tema abikaa-nii
noori kui ka vanu tantsupõrandale, ;; Foto: Torn Allen | k i n d l a s t i n e e d asjaolud ei seganud sa Kalev Ruberg juba töötab USA
üldist meeleolu ja muljet eriti, Gru- valitsuse poolt moodustatud päikese-pi
balli-meeleoluline riietus esinemi- energia kasutamise uurimise komis- ÄLESTUSAKTIIV se a^§1 1^ J a rahvarõivad piüulikus lõ- jöni liikmena. Kalev Ruberg —
^ • ^ • f , ^ ; ^ . " ^ " ; T puosas olid eriti meeleolukad, his- Morltreali päivil tuntud eduka lasku-
OBI 11 paania meeleolu riietuses/ laulus ja rina Montreali skautide kuulsas las-
IWIL I liikumises tundus olevat veidi võõras kurmeeskonnas — on saavutanud
meie tagasihoidlikuma temperamen-1 magistrikraadi arhitektuuri alal MIT
H ":>f
ITE
Elf
Iga aastane Lõuna-Ontario kolme
Balti rahva küüditatute mälestus-aktus
toimus 17. juunil Seedriorul.
Sel aastal roteerivas korras eestlas­te
korraldusel, Hamiltoni Eesti Selt­si,
Hamiltoni Võitlejate Ühingu, Kit-cheneri
Eesti Seltsi ja Sihtasütis
Seedrioru ühises koostöös, Sellejuü^
1979 1441 cm
1979 2122 cm
1978 3760 cm
1978 2380 cm
1979 4075 cm
1979 5410 cm
: jooksudega alustati alles 1978 aastal.
Nooremad grupid on jagatud ka
heaastaste vahedega 6 kuni 19 aasta­ni.
Nõnda võistlevad kõik 6 ja 7 aas
60;m jooks
G6 Lembi Veskimets
G8 Ingrid Jürman
4~f ,^ tat van na-d\ vhi-u nÄdu Ad -uth,e s 1k1la ss•is •l a«G10 Ingrid Jürman 0 / ^ 5
c 1 - , n • - , c :>„ , \ S6 Tarmo Sulev Klassi nimetus on „S 6 , kusjuures S
tähendab skautmalevat ja G gaid-malevat.
Samuti oleks i5-aastane
gaid klassis „G 141'. Vanemad klas
sid on;20^-39/a.,^nimega S 20 ning|G12 Juta Metsala
40+.nimega S 40.
S8 Peter Sõrfä
S10 Peter Sõrra
100 m jooks
1979 11.9 sek
1977 10.6 sek
1977 9 ;7 sek
1979 10.9 sek
1977:103 sek
1979 8.9 sek
1979 14.7 sek
1977 15.3 sek
Kõrgushüpe .:/••':,
G6 Lembi Veskimets
G8 Pia.Metsala iz
G10 K. LÜflig
G12 Juta Metsala
G14 L. Järve
G16 Tiina Järve
G18 Vivian Mägi /
S6 Tarmo Sulev
S8 Heiki Äitosaar
: \: Kalju Kask
S10 Margus Koop
S12 Riki Tae'
Robert Sermat
S14 Hillar Heine •
S16 Robert Vessmann
G14 Linda Laikve
G16 Kristina Meipoom 1978 15.1 sek
G18 Eva tigane 1978 15.2 sek
S12 Erik Tallmeister 1979 14.8 sek
Si4 Martin Toomes 1978 13.2 sek
S16 Robert Vessmann 1977 12.6 sek
S18 Robert Vessmann 1978 12.8 sek
S20 Indrek Järve
S40 Jaan Roos
S18 Indrek Järve
; Robert Vessmann 1978 165 cm
S20 Jaak Järve ( 1978 165 cm
S40 Jaan Roos '
1979 95 cm
1978 95 cm
1978 115 cm
1979 125 cm
1978 142 cm
1978 135 cm
1979 125; cm
1979 95 cmi2Wm
. 1979 125 cm G6 Laura Randmaa
1979 125 cm G8 Ellen Oiling
.1979 127 cm G1Ö Lisa Vähi
1977 125 cm S6 Tarmo Sulev
1978 125 cm S8 E. Naar
1978 160 cm I S10 Peter Sõrra
1977 155 cm
1978 165 cm
S20 Indrek Järve
S40 Jaan Roos
1200 m käik '.'•'••
S10 Peter Sõrra
S8 Margus Kask
1600 m käik
S14 Allan Mägi
S20 Jaak Järve
S40 Jaan Roos
3000 m jooks
G12 Juta Metsala
S8 Karl Konze /
S10 Toivo Lainevool
S12 Allan Mägi
S14 Allan Mägi
S16 Peeter Leppik
S20 Jaak Järve
S40 Jaan Roos
1979 61.2 sek
1978 68.0 sek
1979
1979
7:52.9
8:18.6
1979 9:19.0
1979 10:50.0
1979 8:47.2
1979 14:38.0
1977 J5.-14.6
1978 13:51.4
1977 13:32.0
1979 10:52.0
1979 12:18.5
1978 14:56.7
1979 10:16,4
res tuleb eriti nende püüetes esile diga noorte esituses. Meie endi lau-tõsta
Ene Rebast ja Maks Pertensi. ludele andis grupp hea .ilmestuse.
Ilusa ilmale vaatamata, oli kogu- Sellises laulus nagu ^Suudluse õpe-nenud
kaunile Seedriorule siiski na- tus" olid noored neiud just sellised
pivõitu rahvuskaaslasi, vist küll hil- nagu nad on tõeliselt poisse kiusates.
jaks jäänud organiseerimistöö tõttu. Ja „Leegioriäride laulus" nad olid sü-
Kava algas kell 3:00 p.l. rongkäigu- gavait pidulikud ning laulu tõotusli-ga
peamaja juurest langenute males- kud sõnad kõlasid hingestatult ja
tussamba esisele väljakule. Rongkäi- kaasahaaravalt. Nende „riviliikumi-ku
juhtis Hamiltoni Võitlejate -Tuhin- ne" selle laulu taustaks oli maitse­gu
esimees A. Jurs, kellele järgnesid kalt seatud. .
Hamiltoni koguduse õpetaja T. Nõm- Kõik kokku — see oli õhtur mis
mik ning Läti õpetaja K. Kuskevitcs. värskendas lootusi ja usku. ja enese-
Nende taga Seedrioru lipuga E. Tii- usaldust üsnagi rikkalikult!
len, siis pärjad rahvuslippudega, sõ- • *k
javeteranid ja teised osavõtjad. iKüüditamis-mälestuspäevä märkis
Aktus algas avasõnaga Ene Reba- Montreal /traditsioonilise Balti' rah
selt, kes samuti tegutses teadustaja-1 vusgruppide kokkutuleku ja pärgade
e mäleštussam-are'l
ning kont
n s L asetamisega langenu
Sellele järgnes pärgade asendami- bale Dominion Squ
ne sõjaveteranide poolt, ning pai- sert-jumalajteenistusefe Mary" QUeen
vuš vaimulikkudelt. Järgmisena võt- of the World katedraalis. Üle 400 ula-tis
sõna Läti esindaja „Baugavis Va- tuva osavõtja hulgas leidus eestlaste,
nagi" juhatusliige E.Davitsons. Eest- lätlaste ja leedlulaste kõrval arvu-laste
nimel kõneles Hamiltoni silma- kalt meie sõpru ungari, poola ja
paistvamaid noori Olav Sepp.;/ ukraina rahvusgruppidest. Alati 00-
Peakõnelejaks oli Torontost Eest-' datud. ja loodetud kanada uudiste-juures/
ja ta kutsuti möödunud aas­tal
selle kuulsa õppeasutuse õppe­jõuks.
Ta on „laenutatud" valitsuse
uurimiskomisjoni juurde. Linda-Ann
Kukk, kes "aasta tagasi saavutas tä­helepanu
parima keskkooliõpilasena
Quebeci provintsis keemia alal, on
sedapuhku'saavutanud erilist edu ja
väljatõstmist prantsuse keele alal.
Kõik head soovid kaasa meie noor­tele!
•;•:'•/..
Henn Arvo .
Kettaheide^ (ala. lõpetatud: 1.977). /•
G6 Ingrid Kängsepp- 1977 '536 cm
G8 Ingrid Jürman
G10 Juta Metsala
G12 Linda Paju
1979 116 sek G14 Tiina Järve
1978 15.0-sek
1979 45.7 sek
1979 40.6 sek
1978 35.6 sek
1979 39.6 sek
1978 36.7 sek
1979 33.4 sek
1979 82.5 sek
1978 76.2 sek
S50 Viktor Vessmann
Kaugushüpe
G6 Laura Randmaa
G8 Ellen Oilins
m jooks
G12 Juta Metsala
G14 Linda Järve
G16 Kristina Meipoom 1978 78.1 sek
G18 Eva Tigane . 1978 8L0 sek
S12 -Robert Sermat"... 1978 77.1 sek
S14 Hillar Heine 1978 61.9 sek
1979 260 cm I Sl6 Robert Kivi 1978 62.4 sek
1979 285 cm' S18 Robert Vessmann 1978 60.1 sek
1978 135 cm
1978 120 cm
G16 Eva Tigane
S6 E. Naar
§8 N. Norheim
Š10 Erik Tallmeister
S12 Ivar Luksepp
S14 Martin Toomes
1977 701 cm
1977 1242 cm
1977 1554 cm
1977 2217 cm
1977 1996 cm
1977 833 cm
1977 1405 cm
1977 1525 cm
1977 1946 cm
1977 2924 cm
S16 Robert Vessmann 1977 2525 cm
1977 2616 cm
1977 2215 cm
S18. Karl Pahapill
S40 Jään Lepp
Osavõtt võistlustest
Gaidide malev .„.../ 1977
•Skautide malev ............ 1977
l^klm>;.;.^.....^.../i....:..'. 1977.
Skautüksijs: Tor. Kalev 1977
Gaidüksus: Põhjala Tüt. 1977
Vanim võistleja:
K. Liivamägi 1977 73 a.
34
67
101
. 33
17
laste Kesknõukogu Kanadas abiesi­mees
JL. Leivat. - /
neidude kandlite orkester
pakkus selle järel meeldivat meele­lahutust
/ :/.
Külalistest võttis esimesena1 sõna
Ida-Euroopa Rahvaste Ühingu ajuti­ne
esimees Hamiltonis lätlane Ö.
Perstiz.
Poola esindajana oli kohal Teise
Maailmasõja-aegne lendurohvitser.
Viimasena oli sõnavõtjaks baltlas­tele
hästi tuntud Ontario Parlamendi
liige ja endine kohaliku sõjaväeük-suse
ülem kol,ltn. J. Breithaupt, kes
kinnitas oma sõprust kolmele Balti
rahvale ning toetust 'nende vabadus-püüetele."
.
Aktus, lõppes Eesti" hümniga.
„MEIE ELU"
lugejacf, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
meedia osavõtt jäi ka. sedapuhku ai­nult
lootuseks.
Pühaliku pärgade langetamise ta­litusel
esinesid sõnavõttudega kolme
balti rahvusgrupi esindajad ja küla­lisena
Quebeci Liberai Party presi­dent
Larry Wilson. Järgnenud kont-sert-
jumalateenistuse juhatas sisse
Balti Liidu Montreali osakonna esi­mees
Peeter Möldre sõnavõtt; jutlu­se
pidas Läti luterliku kiriku presi­dent
õpetaja Arthur Voitkus, ning
palvuse ütlesid Montreali leedu ko­guduse
õpetaja .John Kübiliüs ja
Montreali Eesti Jaani koguduse õpe­taja
Heino Laaneots. Teenistuse
muusikalises osas esinesid sopran
Gina Capkas, Montreali; läti mees­koorD.
Vitolsi juhatusel ning Mont­reali
Eesti Segakoor Karl J. Raud­sepa
juhatusel. Montreali Eesti Seltsi
esimees Erich Aser ütles teenistuse
lõppsõna.
Eesti rahvusgrupi oma traditsioo­niline
küüditamis-mälestuspäeva ju­malateenistus
leidis aset/Montreali
>etajo
August Raiduri
malest usteeni st us
Stokholmi peapiisköpliku kogudu­se
Õpetaja August Raiduri mälestus-teenistus
peeti / Torontos1 Bond
Streeti Saksa kirikus piiskop K.
Raudseppa osavõtul Eesti ja Rootsi
keeles, sest õpetaja A. Raidur teenis
varem ka Toronto; Rootsi kogudust.
Teenisid piiskop Kl Raudsepp ja
abipraost T. Nõmmik. Solistina esi­nesid
sopran Erika Veskimets ja
Erik Sundström, orelil organist G.
Iltäl/ Järelhiiüdeid ütlesid korp! Fr.
Liviensise nimel, kuhu kadunu "aka-.
deemiliselt kuulus dr. Olev Trass,
Rootsi kpnsul I. Söderström, Rootsi
kogudusest proua Solveig Reilitz, To­ronto
Jakobi kogudusest, kus kadu­nu
oli viimati õpetajaks enne Rootsi
siirdumist koguduse esimees Endel •.
Jukk. Toronto Võitlejate Ühingu
poolt/kelle liikmeskonda ta kuulus,
esimees Ä. Kala.
Mälestusteenistuse korraldajad
olid: Rootsi kogudus Torontos, Jako­bi-
kogudus ja korp! Fr. Liviensis..
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
ll!l[|iillliliiiiil!l[illlllll(ltll[||lllllllllllil!l
© © o
Ega see ei ole kellegi saladus, et
Torontos ei olnud käinud ülemaa­ilmsetest
Eesti Päevadest saadik.
Küll oli siis linn nagu elektrit täis:
— esimene eestlaste kokkutulek glo­baalses
ulatuses. Vähemalt eestlase­le
oli see oodatav sündmus uudne ja
närvekõditav. Küllap mõjutas ka pil­ku,
millega vaatasid linna.
Aga oli siis limiaski uudseid asju,
— allmaaraudtee tegi esimesi sam»
musid ja eestlaste suur ühisettevõte
— Tartu College oli alles sülelaps.
^--/'"/;;- '///:..
Praegune Toronto nagu ei vaimus­ta
enaža miilegiga. Tõsi küll sihva­kas
CM torn pn uudis ja on kena yaa-dsta,
aga sel vaatamisel ei näi olevat­ki
vahet, kas vaatad pildi pealt
või vaatad ilmsi. Kõrge ja kättesaa­matu
on ta mõlemat pidi.
Tartu Collegelst oli esimene mul­je
• jällenägemisel — pettumus. Ära
on kulunud. Uhke saarepuust uks,
mis nii süütult; läikis, näeb vana väl­ja.
Sellel paksul ja kõrgel uksel on
ju süllapikkune käepide, mida nii ar­mas1
oli pihku võtta, kui.ta oli uus.
Nüüd on ilusalt ümmarguselt saare-puu-
pulgalt lakk läinud ja nagu ei
tahagi teda katsuda. Püüdsin leida
kõrgemal üht kohta, kus läige oleks
veel alles, aga ei ulatanud 'minu käsi
sinnamaale. Nähtavasti on olnud
minust pikemaid mehi nende tuhan­dete
tudengite hulgas, kes aastate
jooksul seda ust on kulutanud.
Uks ise oh hästi vastu pannud, ei
nagise ega ole kiivas. Ei ole tal ker­ge
olnud, kui talvekuudel ligi viis­sada
noort teda igapäev tõmbavad
ja lükkavad. Maja ehitajad arvesta­sid
õieti, kui andsid talle, kolme ma­jaukse
paksuse...
Peasissekäigu kõrval tsementsei-nasse
valatud TARTU sõna tähistab
nagu eestluse mälestussammast To­ronto
linnapildis; Loodame, et jääb
sinna kauaks, kauaks, ajaks.
Peauksest sisse minnes sain april­li.
Hakkasin rääkima eesti keelt.
Klaasi taga tütarlaps aina naeratas,
ei teinud suudki lahti. Mõne lause
järgi sain lõpuks aru, et see vaene
olevus ei oskagi meie rahva keelt.
Ei olnud enam endine aeg, mil
Viirlaiu lapsed.andsid võtmeid välja!
„Raske saada eestlast selle töö
peale", seletab TARTU ,;komandant"
Ervin. Mägi.:
; ' /
Eesti keelt saab ainult TARTU
kontoris veel rääkida. Einelaud on
kreeklaste käes ja maja hoiavad kor
ras portugaallased...
. Almaaraudtee jaam . on endiselt
TARTU ligidal. (Kuhu ta pääsebki), j
Jällenägemise tünne, — samuti ilma
romantikata/Kadunud on värskus
ja; läige, järgi on jäänud üks värk,
mis „ajab asja ära". Rongid liiguvad
.kiirelt ja korrapäraselt. Ainult sõidu-,
hind on läinud mitmekordseks, —
60 centi pilet või 5 sõitu 3 dollari
eest. -.
Eesti Maja juurde jõudmisel oli
uus häda, — ei tahtnud ära tunda.
Endisest punasest telliskivist vanast
koolihoonest öli saanud moodne pu­nasest
telliskivist kontorihoone, Ei
mingit sarnadust endisega. Sõida või
mööda. Suur kastanipuu,/ mis ukse
ees oli alles jäänud, see veel päästis.
Sain bussis: õigel ajal kella tõmma­ta.
Kui eesuksest sisse saad, siis on
juba endine tunne. Pisut nagu mood-šämakski
läinud kogu sisemus. Ei
seintel ega ustel ühtegi silti, ainult
numbrid. Aga numbrilaud veel puu
dus, mis ütleks, kuhu minna,, kust ke­dagi
leida.
Kõige madalamal korrusel on pa­ris
uus asutus — Eestlaste Keskar­hiiv.
Seal on mitu tuba täis riiuleid
maast kuni laenul Küll on neil riiu­litel
raamatuid, dokumentide karpe
ja kaustasid, ajalehtede aastakäike
sid ja muud paberi- ning pildimater­jali.
Kaks meest aina sorteerivad ja
korraldavad, nähtavasti päris pide­valt,
mitu päeva nädalas.
Õhuvahetus, arhiivruumides pais
tis olevat hea, aga kusagilt oli tunda
sigarisuitsu lõhna. (Ärge arhiivijuha-taj
ale seda ütelge.) .
Kõige kõrbemal korrusel on Eesti
Maja „raudvära" Enn Salurand ikka
edasi oma endises bürooruumis. Uk­sel
on silt muutunud, — endise RVN
asemel 011 nüüd EKN (Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas).-. Ümberehi­tuste
tulemusena on ka Salurand
saanud oma kontorile ühe toa juur­de/
Tagatoas on moodne laud tooli­dega,
—koosolekute jaoks. Keegi
seal ei tööta.;
„Miks ei võiks ka Eesti Liit Kana­das
büroo olla samades tubades?"
tekib küsimus kaugelt tulijail.
Sellele küsimusele Toronto rahvalt
vastust ei saa.
Samal kõrgemal majakorrusel on
Ühispanga ruumid. On need aga
muutunud kenamaks ja avaramaks
pärast ümberehitust. Otse lust vaa­data/
Ja panga läbikäigud aina tõu­sevad.
Kauaaegsest panga esimehest
Artur Ekbaumist on suur õlimaal
seinal, mees ise on juba teises maa­ilmas..
Panka ajavad edasi endised
tema kaaslased, ikka samad/kes ju­ba
asutamisest saadik sel olnud. Üle
25 aasta. Nad kindlasti tunnevad ra­huldust,
et nende ennastsalgav töö
on kannud vilja. Aga kaugelt -tulijal
tekib ketserlik küsimus; — kus on
nooremad tegelased? , /
-Uue frondi saamisega on Eesti Ma­ja
Torontos saanud; kaks. ilusat äri-ruumi,
Ühte neist kasutab Eesti
Abistamiskomitee- oma kaupluse
jaoks. Teises ruumis omaette sisse­käiguga
on Kivi Reisibüroo. ::
Maja taga olev „autode koppel" on
ikka kruusane ja kuiva ilmaga tol­mune
(või vihmaga porine). Sinna
ei oie asfalti veel jõutud panna . . .
Kui allmaaraudteega Eesti Majast
mööda sõita kuni liini lõpuni jä sealt
veel bussiga edasi oma kenake pool
tundi, siis jõuab eestlaste •, kõige
värskema ürituse, — Eesti Kodu
juurde. See suur ettevõte on nüüd
täielikult valmis ja töötab. Muruplat­sid
ja lillepeenrad on kenas korras.
Üle 130 pere on leidnud endale mõ-
.nusa kodu sügava oru siledal kaldal.
Org täis männimetsa/ .
Kogu see ehituste komplekt on
mitmeti uhkem ja vägevam, kui üks­ki
senine kirjeldus või ajalehepilt on
suutnud edasi anda. Kolmekorruseli-sed
hooned on kõik tsemendist vala­tud,
ei mitte puust ehitused, nagu se­da
läänekaldal tavaliselt näeme. Iga
korterirea vahel on tsemendist tule­müür,
alt laiem ja pealt kitsam, na­gu
oleks püramiidi küljest lõigatud
See annab hoonele huvitava välimu
se. ^ •/•/:•/•'•;./. "-/.••;
Vancouveri kõrgel mäeserval on
praegu ehitamisel samas stiilis sama
suured korterihooned. Üleni puust.
Ka ^tulemüürid" on puust. Ja korte­reid
müüakse seal hinnaga üle
100.000 dollari tükk. Eesti Kodu kor-itiitiiiiiiiiiiniiiis
teri-ostjad said oma ulualuse sellega
võrreldes päris „võileiva" hinna­ga...
;'-.•
Tühjad olid kõik tööruumid, saun,
bassein ja raamatukogu. Ainult bil-jarditoas
oli kolm meest; Neilgi näis
olevat isu täis omavahelisest muna-toksimisest;
ootasid uusi ,,ohvreid".
Olin ikka mõtelnud, et korterima/
jades on suur tähtsus tööruumidel,
kus inimene saab oma kätega midagi
teha. Eesti Kodu tööruumides on
selleks, häid võimalusi, — seal on
puutööruum täis masinaid, naistel
on kudumistelgi ja õmblusmasinaid
mitmes!toas, — aga kasutajaid ei ol­nud.
— Ilus suvine õhtupoolik .vist
meelitas mujale . . . /
Kuidas selle suure ehituse plaani:
tegija — arhitekt küll köögiga nii
palju märgist mööda laskis, seda Oli
raske mõis(ta. On neil seal jü kenake-saal
koosolekute ja pidude jaoks,
aga saali kõrval olev köök ei oie pal­ju
suurem ühe magamistoaga kõrte-ri
köögist.
Veini tegemiseks ei näinud kusa­gil
.ruumi olevat. Et aga majade alt
kogu maa on välja kaevatud ja au­tode
jaoks mõeldud, ja kuna kõigil
peredel autot ei ole, siis ehk annab
sealt mõne nurga ära eraldada, kus
saaks viinamarju pressida, ja veini­vaate
hoida. . '
Järgmisel külaskäigul saab vast
siis ütelda omatoodanguga „proosit".
./••;/ :v':'; ' ••• A. j .