Meie Elu = Our life, July 5, 1979

              Liu" nr. 27 (1534) 1979 „Meie Elu" nr. 27 (1534) 1979 NELJAPÄEVAL, 5.. - THÜRS0AY, JULY 5
maana
[e kirikus õpetaja Hei-leenimisel.
lagasi ' meie nooruse
treäli eesti noored on
idile tunnustust oma
I akadeemiliste : saavu- '
)jamaa,/kes onMont-:
lutud andeka võimle-
[viitas magistrikraadi
Iriculture" alal Mon.t-
. ülikooli. Macdonald.
[almistab end ette ša-lorikraadi
saavutami-praegu
Guelphi üli-
\\ark Teose — hästi.
|ortlike ja muusikaal-lõpetäs
Macdonald
helor of science m ag-idiga
ja ta töötab
põllutööministeeriu-
Niagara piirkonnas.
— hästi tuntud oma
kujutava kunsti an-jtas
McGiiri ülikooli
laduskonna kõrgeima
|ig sai 2500-dollariJise
seks arhitektuuri uu-lil.
Ta asus. töötama
fashingtoni lähiskon:
ies, kus tema abikaa-
|rg juba töötab USA
loodustatud päikese­lise
uurimise komis-
; Kalev Ruberg —
tuntud eduka lasku-
[skautide kuulsas las-..
—: on saavutanud
irhitek tuuri alal MIT
[tsuti möödunud aas-õppeasutuse
õppe-
|aenutätud" valitsuse
ii j uurde. Linda-Ann
tagasi saavutas tä<
ti keskkooliõpilasena
Uis keemia alal, on
Litanud erilist edu ja
Ehtsuse keele alal. •••
|vid kaasa meie noor-
Henn Arvo
tt
isteenisf us
ipiiškopliku kogudu-fst
Raiduri mälestus-li
Torontos Bond
kirikus 'piiskop K.
lötul Eesti .ja Rootsi
[aja Ä. Raidur teenis
Ito Rootsi kogudust,
[op K. Raudsepp ja
[mmik. Solistina esi-"
Lrika Veskimets ja
.orelil organis! G.
nd ütlesid korp! Fr.
kuhu kadunu aka- •
lus dr. Olev Trass,
Söderström, Rootsi
la Solveig Reilitz, Tö-fgudusest,
.kus kadu-
>etajaks enne Rootsi
luse esimees Endel
Võitlejale Ühingu
reskonda ta kuulus,
|tuse korraldajad
idus Toröntos, Jako-
»rp! Fr. Liviensis.
killllllllllinillllllillllllHIilllillllll
ipital Kanadas
tämendi-päraridused
laksuyabad.
Md täidetakse.
158 Broadview Ave.
jrit. M4K 2R6
illlllllllllillllllllillllllillüllitllli
|l!lfllllllll!lllllll!!!ll!l!lll!!ll!ll!ll
aa ulualuse-sellega
..võileiva" hinna-.
k tööruumid, saun,
tukogu. Ainult' bil--
meest. Neilgi näis
lavahelisešt muna-id
uusi ..ohvreid"-:
lnud, et korterima-htsus
tööruurnidel,
oma kätega midagi
tööruumides on
lusi, — seal on
masinaid, naistel
a õmblusmasinaid
:2a kasutajaid ei oi-fie
õhtupoolik vist
pure ehituse plaani
:t küll köögiga nii
föda laskis, seda oli
j neil seal ju kenake
ja pidude jaoks,
)lev köök ei oie pai-lagamistoaga
kõrte­ks
ei näinud' kusa-
• Et aga majade alt
|ja kaevatud ja au-lud,
ja kuna kõigil
õle, siis ehk annab
ära. eraldada, kus
pressida ja. veini-
[skäigül saab vast.
Jdanguga „proosit",
• . Ä, 1
Kui te ostate või müüte autosid eraviisiliselt,
siis käepigistus ja müügitõend ei ole
küllaldased selleks tehinguks.
Kui olete müüja, siis on teie kohuseks
kindlaks teha, et omandiõigus ori ümber­kirjutatud
ja korrapäraselt registreeritud
Ministry of Transportation and
Communieätions asutuses.
Kui ei, siis ebaseaduslikult äutoparkimise
karistusteated saadetakse teile. Kui teie
kontrollimist ignoreerite; siis võib veel
j uhtuda, et teid arreteeritakse või tuleb teil
kanda muud karistust liiklusmääruste vastu
eksimiste pärast. Teid võidakse ka segada
tsiviilvahekordadesse autoõnnetuste puhul
parast auto müüki. '
Kui te olete ostja, ka siis. on teie huviks
kindlaks teha, et auto'omandiõigus on
registreeritud teie nimele. Mõlemad, nii ostja
kui müüja peavad minema Ministry of
Transportation and Communications autoloa
asutusse, et ülekanda omandiõigus isiklikult,
Tasuta informatsioon, „Buying or Selling
a Gar Privately", on saadaval igas MTC
autoloa asutuses või kirjalikult: Public and
Safety Information Brarich, Ministry of
Transportation and Communications,
1201 Wilson Ave., Downsview, Ontario
M3M 1X8. Vi^:/^''
James Šnow;
Minister of Transportation
Ontario
Ä.Marist
fcäsikirjalisesf malestmt® kocjüsf
1BCta päikes® lõpu!"
Istusiri LeBomei rõdul, lastes mõ­tetel
voolata,, risteldä. .Silmitsesin
vastasoleva La Rotonde-i rõdu. täit­vat
seltskonda jalutajaid; kunstnik­ke,
joonistusmapid kaenla all, araab­lasi
vaipadevirnaga õlal, mida nad
müüa pakkusid. Sealsamas, keset lii­kumise
saginat tõusis mu vaimusil­ma
ette ühe naise väike kuju. Am­muks
see oli, kui teda kohtasin, just
seal, La Rotoride'i ees. Iga päevaga
näis mulle, et' armastan teda ikka
rohkem. See armastus oli minus tär­ganud,
minusse jäädavaks istutatud,
terveks eluks — .Tallihnas, ühel eten­dusel
kino Glorias.;
Oli möödunud paar aastat Isadora
surmast. Vahepeal olin jõudnud abi­elluda
Glpria koopiaga Tallinnast,
kelle hoop kord mu põsele laksatas,
Niguliste kiriku hämaruses, Holly­woodist
vastust mitte saades, olin
kufcšunud Eestist koopia kohale.
Ühel kolmeteistkümnenda juuli
pärastlõunal õhtulehte Paris Soir'i
lehitsedes, langes mu pilk rasvaselt
trükitud pealkirjale: Gloria Swan-son
saabus Pariisi! Edasi tähendati,
et kuulsat filmitähte saadab ta Far­meri
nimeiine mees. Lugedes teadet,
läbistas mind kindel mõte: homme
õhtul algavad 14-da juuli pidustused.
Täpselt kell üksteist õhtul tuleb mul
jalutada Mjontparnässe'il La Roton-de'i
kohviku '."ees J et, kohata Gloriat.
Lõpuks ometi! Olen teda nii kaua oo­danud.
Montparnasse on sel mo­mendil
vaik üksainus suur ballisaal,
kus Gloria tantsima kutsun. Hoian
teda oma käte vahel... Sellest mõt­test
lõi veri näkku. Äga. ta mees? Ah,
tühja, mis temast! Kell on praegu
viis pärast lõunat, mul jääb veel
kolmkümmend tundi oodata. Mis on
need tunnid aastate kõrval, mil olen
oodanud Gloriat köhata!
Ärgates järgmisel hommikul, ütle­sin
naisele: •:: . -
Gloria Swanson on Pariisis. Koh­tan
teda täna õhtul ja kutsun ta
tantsima". .
„Äh, jäta juba omad hullud jutud!
Kus sa teda siis: kohata mõtled? Aja­lehes
pole märgitud, millises hotellis
ta peatub."
„See pole oluline. Kohtan teda kell
üksteist Montparnasse'il. La R.otori-de'i
ees...."
! „Kui huvitav! Siia. Gloria saatis
sulle telegrammi, et kohtamine leid­ku
aset La Rotonde'i ees. Ja niisu­gust
telegrammi ei nä.ita sa mulle,
omale naisele!" naeris mu. naine lõ­busalt.
.
^Telegrammi pole vajagi. See on
ette kirjutatud."
,,Sulle on alati kõik ette kirjuta­tud;
.Küll sa ükskord oma ettekirju­tustega
hätta jääd".
„Tcesy, ma pean teda nägema. Sa
oled ju ta koopia, tead kõik, kuidas
see algas, kuidas talle juba sadu kor­di
kirjutanud olen..."
„Vastust ei ole aga tulnud, See
Gloria on kivist südamega!"
. „Pole vastust... pole , . . see ei loe
sellises loos." , -
„Ja mina? Mind enam polegi!" '
,,Muidugi oled, aga see on teist­moodi
..." „Ma lihtsalt pean teda
nägema!. Ta on nii mul veres et...
„Vähemalt korralikult välja öel­dud!
Noh, kui sä just pead, eks sa
siis pea. Sa oleksid pidanud sündima
kuskil Araabia kandis, aga mitte
Saaremaal, oleksid võinud omale
haaremi avada, vähemalt kahe, või
hädakorral kolme naise pidamise".
Terve päeva lugesin tunde. Kell
üheksa õhtul olin juba Le Dome'i
terrassil vastu La Rotonde'i bulvari
teisel nurgal. Orkestrid hakkasid
haukuma ja paukuma, neid oli iga
kohviku ees, selleks ehitatud estraa­didel.
Siis:valitses Pariisis veel õn­nelik
aeg, kus osati 14-dat juulit pü­hitseda
tantsu,, laulu ja muusika rõ-kates.
Aario A. Marist ja filmitäht Gloria Swanson.
Kujur Rudolf Saaringll, kes 4. juulil sai 75-aastaseks, pn valminud kaks
tööd kipsis: „Neiu kandlega" ja ^Vabaduseyõjitleja". Foto: 0. Haamer
Kiiri .;Mönt realist;
ARMAS VAIKI
Sul on tuline õigus. Meie siin Que-bec'is
.jookseme verest; tühjaks. Suu­red
elu tuiksooned transplanteeri-takse
teie kanti. Ja Kanada metro­pol,
Montreal, muutub teisejärguli­seks
suurlinnaks. Eriti kurjakuulu­tav
oli meie linna vennapaar Bronf-man'i
kevadmanööver Torontos, mis
tõi nende.põhjatusse pessa 400.000.-
000-Jise muna Brascan Ltd. näol. Ku­na
nad meie au ja uhkust, Place Vil­le
MarieM, tasku pista ei saa — siis
vaadake ette, et ühel päeval teie
kuulsa torni tipus ei lehvi Bronf-.
man'i lipp! Nad lihtsalt on harjunud
kõrgelt alla vaatama.
Muidu elame pealt näha nagu en­negi
äga alateadvuses kollitab kind­lusetuse
ja teadmatuse tont.— sinna
oli loobunud abisaatmisest võitleja­tel
e, and i s s ei 1 e kaotuse puhul uhke'
banketi, nimetades seda kergendu­seks
oma riigi rahandusele. Ja Vo(-
taire soolas selle veel üle. Pidutsedes
kaotuse puhul oma Ferney mõisas,
õnnitles ta tema kuninglikku majes­teeti,
et see oli vabanenud 15.000 lu­me
arpent'ist (arpent — 84 aakrit)! .'
. 175^ oli prantslasi Quebec'is 150.000
ja 1979 on neid ca 5.000.000-t ja ingli­se
vähemusrahvas peab tänavnurka-del
veerima prantsusekeelseid tee tä­hiseid
— nüüd järsku on nende keel
ja kultuur hädaohus, mida miski ei
suuda päästa peale iseseisvuse!
Kui referendum ei• anna soovitud
tagajärgi mis/ siis? Kui ainult
mõelda neile 1970-da aasta oktoobri
pole midagi parata. Ma mõtlen toda uvertüüridele, siis võtab pisut kõhe
referendumit. Teile tundub see liht- däks. Nad ei vali abinõusid. Ja kui
salt tühine sõnakõlks aga meile on annabki — siis esimese järjekorras
see ähvardav reaalsus, mis ripub na- on riigikorra muutmine kapitalist
gü kaheteraga mõõk pea köhal. Clark kust süsteemist sotsialistlikuks. Ing-oh
küll täis rõõmsat lootust, et,saab laste majanduslik, edukus ei anna
meiega hakkama aga ma pole nii hingerahu. Ja ometi olid siis kõigil
kindel, et Rene (Levesque) oma pois- samad võimalused eduks ja läbikuk-tega
nii lihtsalt toime tuleb. Tema kumiseks,
tahab tasa, targu ja kindlalt, millega Paljud keskklassi kuuluvad prants-aga
„veteräanid" ja 1970. aasta vägi- lased ise „emigreeruväd" Floridass
lased hoopis ei taha leppida. Pealegi Löövad seal, robinal oma supi poed
on Grossi küüditajatel nüüd kümne ja muu'tingel-tangeli lahti— kuid
aastane revolutsioonitegemiseprak- olusid ja tihti keelt tundmata, jõua-tika
Kuubal ja mujal seljataga, mis vad üsna kiiresti oma veeringud kao
ootab praktilist rakendamist. Need tada selle asemel, et öotusekohaselt
ju nüüd meie mail tagasi. Ja küllap ruttu rikkaks minna.
Laportel ristipoojadki varsti amnes- Küsid, mida. kavatseme teha?
tia saavad. Kui neile juhtidele lisan- Esialgu ootame ära. Kuigi paljud
dada ca. 100.000 guerilla väljaõppega sõbrad ja tuttavad on end juba teie
käealust, kellega nad ömalajal suu- pool mugavalt sisse seadnud,
rustsid, siis see kokku just eriliseks I Tervitusi!
südamerahuks põhjust ei anna.
Paarist sajandist näib piisavat, et
unustada suurimat rahvuslikku sol
vamist oma suguvendade poolt. Kui
Abrahami Välja ajaloolises lahingus
kaotasid oma elu Wolfe ja Montcalm
— võitja ja võidetu, kui inglased
matsid Montcalm'i kõigi sõjaväeliste
Kaja
lesti lapsed protesteerisid
täiskasvanute rumaluste
vastu
••' Sel õhtul urgas Montparnasse; Mu­runa
voogas rahvas, lauldes, lärmit-sedes,
üksteisel kaelast kinni hoides.
. Olin kindel, et nende kümnete tu­handete
hulgast leian oma Gloria
täpselt kell üksteist. Kell- kümme
plahvatas Le Domel ees padin, rü­sin
ja ründamine: Marlene Dietrich
oli ära tuntud. Vaene Marlene pidi
vaese omaks surutama.. Mustast sa­metist
kübar lendas peast; kitsas
kuub jakiga pidasid vastu, kuid pea­letung
oli nii suur, et võis karta hal­vemat.
Igaüks tahtis allkirja või mä­lestuseset,
ta kuulsad blond juuksed
näisid tõusvat Õhku. '
Kelt. oli üksteist, Mu ees liikus hal­lis
mantlis väiksevõitu naine, saade­tud
tugevast mehest, kelle pea mulle
liig suur tundus; Nad rääkisid oma­vahel
ameerika-inglise keelt. Naine
naeris lõbusalt.
See tähendab, Gloria naeris lõbu­salt.
Oli ju täiesti loomulik, et mu ees
liikus Gloria Swanson. Ma polnud
'veel näinud ta nägu, kuid see oli ju
tema selg!
Rühkisin ta kõrvale.
Polnud mingit eksitust, olin jõud­nud
oma igavese armastuse lähedus­se.
'::::;
Üks vastutulija trügis meist möö­da,
tõugates mind. Riivasin Gloria
õlga. Enne kui Gloria pilk jõudis mi­nuni,
paljastasin omad hambad, nii
et ta ühe tundmatu noormehe naera­tavasse
näkku vaatas, kes talle sosis­tas:
• '
„Gloria Swanson! Olete Gloria
Swanson. tunnen Teid miljoni hul­gast!"
'
Gloria vaatas üles oma mehe poo­le,
mõlemad naersid. .
Jõudsime, TÕI õieti. Gloria oma
Farmerist, mehega jõudis, tol. ajal
halva kuulsusega kohviku Selecti ko­hale,
võttes sihiks vastastrotuaari
ääres asetseva La Coupolel Märga­tes
mu järgimist, näis see neid lõ­bustavat.
Nad istusid terrassi kesk­paika.
Mu nagu pidi olema haletsusväär­ne,
naeruväärselt haletsetav, kuilä­henesin
lauale, paludes härra Farme­rilt
luba tohtida kutsuda ta naist
tantsima. Nad vahetasid pilke ja —
Gloria tõusis graatsilise naeratusega.
Läksime estraadi lähedale, kus or­kester
parajasti tangot alustas. Võin
punastamatult tunnistada, et olen
alati olnud hea tantsija, nägu seda
on kõik poisid Eestimaalt. Hoida
keerutades kerget naist oma kä|e va­he^
see teeb liikmed nõtkeiks ja tal­lad
tulisteks.
Taevas! Hoidsin elu perspektiivi,
Gloria Swansoni oma käte vahel! Ta
oli kergem kui kõik kerged. Ta pii
tükike valget pilve, keda hõljütasin,
hällitasin, surudes julgust saades ik­ka
tugevamalt oma südamele. Süda-
STOKHOLM (EPL) — Rahvariides
auavaldustega ja lepingu alusel a a - j a koolivormis Göteborgi Eesti Alg-ranteensid
kaotajatele oma keele, kooli esimese ja teise klassi õpilased
usu, tsiviilseadused peale palju muu, j u t a Nõmme järelvalvel demonstrat-loi
Quebec õitsele nagu ei kunagi va- sioonirongkäigus läbi Göteborgi lin-rem.
Kuid samal ajal Louis XV, kes I ria.
Ligemale 60.0 last värvikates kos-
. tüümides marssis loosungitega ja
me^, mis teissugust rütmi lõi. plakatitega, protesteerides kõikide
love you, Gloria Swanson, I r u r a aluste vastu, mis täiskasvanud
love you!,kegelesin oma partnerile o n korda saatnud nii Rootsis kui mu-poolsosinal.
- jal maailmas.
Seda kuuldes oh Gloria tõstnud .Väikesed protesteerijad siirdusid
omad suured silmad ühe eluka näo lõpuks Lisebergi, kus toimusid esi-sihis.
Ta ripsmed liikusid kiirelt ja nemised.
küsivalt. ^ Göteborgi eesti kooli õpilased esi
Sel tango helide hetkel tundsin, et nesid lauluga,
olen vaid üht naist elus armastanud.
Et see armastus mu ellu. jääb. Hoid
sin oma igavest armastust käte va­hel.
Olin abielus ta koopiaga, kuid
see abielu oli koopia sellest abielust,
mis oleks võinud olla. Kõik oli olnud
vaid koopia ühest peadpööritavast 'et dr. W. Urbari (ÜSA) tõlgib Russö-armastusest.
' wi kroonika (1557—83) inglise keel­de.
Teos käsitleb; ulatuslikult Ivan
Hirmsa häbitegusid Eestimaa vallu­tamisel.
Poole kuludest, maksavad
ameeriklased, teine pool AABS'ilt,
Õpetatud E. Seltsilt ja Monmouth
College'lt. Häda-pärast aga vajaks
tõlkimist pastor Christian Kelchi
kroonika „Liefländische Historia" ja
selle ladinakeelne jätk „Continua-tion",
mis on peagu tundmatu eest­lastelegi
ja on kättesaamatu nii sak­sa
kui eesti keeles. Kroonika valaus-tab
eriti Põhjasõda ja Virumaa eesti
talunike ja baltlaste ühist võitlust
metsavendadena vene jõukude vastu.
Nonde metsavendade juht oli Viru-
Nigula pastor Kelch. Kroonika on
aus ja tappis ning selles leidub kõr­geid
hindeid eesti talunike moraali
osas.
inglise keelde
ÄÄBŠ'i Newsletter (2, 1979) teatab,
Olin oodanud viis aastat kindla
teadmisega, et kq|itan teda Pariisis.
Viis aastat ootust, et viis minutit hoi­da
südamedaami oma rinnal!
Siis orkester peatus järsu raksa­tusega.
Kõik oli möödas; Mu unistu­sed
haihtusid.
Saatsin Gloria ta lauani. ' _
\„Thank you!" naeratas ta mulle.
See oli kõik.
Mitte veel. Kobasin .taskus, leid­sin
väikese kaustiku; ulatasin selle
Gloriale koos sulepeaga. Ta kirjutas
sellesse: Gloria Swanson.
Pöördusin ja läksin. Oma selja ta­ga
kuulsin Gloria heledat naeru..Nae­ru,
mille kõla heliseb veel täna mu
hinges lakkamatu selgusega.
(Järgneb)