1979-09-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
X> 1
_ NA£ IIBülHl 0/ 011'I
Öl4. ; m*
•„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Br.oadview Ave., Toronto
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtnu
ne igal toop., kl. '9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24,00,'
6 k. $13.00, 3 k. 18,50. USA-sse: l a .
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00,
3, k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. 114.50, 6 k. 17.25. Kiri ja lennu-,
postilisa USA-sse 1 a.... $16.50, 6 k.
$8.2-5. Lennupostilisa ülemeremaa-desse:
1 a. $32.75, 6 k. $16.38.
Üksiknumber —.500.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
ESTLASTE A J A L E H T PAGULUSE
„OUR. LIFE". - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publišhing Co. Toronto
Ltd., Estonian Roüse, 958 Broad-v.
iew "Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 ® Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr,, New MU-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
,.MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastu9 Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 37 (1544) 1979 NELJAPÄEVAL, 13. SEPTEMBRIL ~ THURSDÄY, SEPTEMBER 13 XXX aastakäik
STOKHOLM — Rooti Eestlaste Esindus ja Eesti Komitee Rootsis on saavutanud kokkuleppe ulatuslikuks
koostööks, mis hõlmab ka ESTO '80 ajal korraldatava Rahvuskongressi. Sel puhul on mõlemad organisatsioonid
avaldanud 11. augustil ühise rahvusliku koostöö deklaratsiooni, millele alla kirjutanud esimehed Jaah Viival
(REE), ja Jjlemrich Mark (EK) abiesimehed Tar.tmo Oja, Johan Haabmaä, Leo.; Karupää' ning Johan Ungersõn,
Teodor Künnapas ja Ivar Paljak, •".''.'•
Rootsi Eestlaste Esinduse (Esindus)
ja Eesti Komitee Rootsis (Ko-mitee)
juhatused deklareerivad järgmisi
seisukohti:
1. Komitee ja Esinduse juhatused
on seisukohal, et rahvuslikud üldhuvid,,
eestluse säilitamine. ja sellega
kaasuv noortetöö on ühine kõigile
eestlastele. Lähtudes sellest peavad
Komitee ja Esinduse juhatused vajalikuks,
et tuleb >
a) elustada ja arendada koostööd
rahvuslike üldhuvide kaitsmisel,
taotlemisel; .
: b) esineda koostöös ja üksmeelselt
Rootsi eestlaskonna huvide kaitsmisel
enamusrahva ja selle haldusorganite
ees;- '/
c) punktide a ja b all mainitud tegevuse
koordineerimiseks l ü ü a koostöö
komisjon.
2. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
liikmena soovib Esindus, et ESTO
-80 ja sellega samaaegselt korraldatav
Rahvuskongress. toimuks võimalikult
laialdase . osavõtuga. Erilist
noorte- ja haridustöö korraldamisel; tähtsust omab Rahvuskongress. va-ningi
vajalike majanduslike eelduste bade eestlaste seisukoha avaldamisel
ÜSAküljeall
Rootsi Eestlaste Esinduse ja Eesti Komitee Rootsis esindajad koostöö"
deklaratsiooni allakirjutamise koosolekul. Vasakult Rootsi Eestlaste Esinduse
abiesimehed Leo Karupää, Johan Haabma, Tarmo Oja, Esinduse esimees
Jaan Viival, Eesti Komitee Rootsis esimees Heinrich Mark ja Komitee
abiesimehed Johan Ürigerson, Teodor Künnapas, Ivar Paljak.
olukorra kohta okupeeritud Eestis
ja eesti rahva Ivankumatü nõude kinnitamisel
Eesti iseseisvuse taastamiseks.
Selles osas uhtuvad Esinduse
ja 'Komitee seisukohad 1972. aastal
Eestis koostatud ja seal välja saadetud
memorandumi' sisuga. ^Esinduse
ja Komitee juhatused on saavutanud
kokkuleppe, et Rahvuskongressist
1980 võtavad ,x>sa kongressi delegaatidena
sõna- j"a hääleõigusega Rootsi
Eestlaste Esinduse Esinduskogu sada
saadikut ja Eesti Komitee Asemikekogu
viiskümmend valitud liiget.
3; Komitee ja Esinduse juhatused
on ühisel arusaamisel^ et üksmeelel
ja teineteise toetamisel on võimalik
saavutada suuremaid tulemusi ja
jõuda kiiremini meie ühisele eesmärgile
— vaba ja iseseisev Eesti. ,
Käesolev deklaratsioon on praktiline
samm koostööks ja selle arendamiseks.
Oleme veendunud, et meie
ühiseid • taotlusi toetab üksmeelne
eestlaskond Rootsis, okupeeritud kodumaal
ja mujal.
Havannas lõppes nn. kolmanda
jõu riikide konverents, millest võttis
osa 95 riigi või siis iseseisvust taotleva
grupi esindajat. Need riigijuhid
esindavad ligi miljard inimest. Kuu*-
ba diktaator F. Castro taotles nende
viimist Moskva reele, mis aga ei õnnestunud.
Könverensil esines paljut
vastuolusid. Nii jäi täitmata Kam-bodzha
esinduse koht, sest ei jõutud
kokkuleppele, kas Kambödzhat esindab
Poi Poti rezhiimi delegatsioon,
kes F. Gastro poolt saadeti 20 miili
Havanast eemale. Või esindab Kambödzhat
praegune Hanoi nukuvalit-sus
eesotsas Samarini nimelise juhiga.
F. Castro jääb kuni järgmise konverentsini
1982. aastal, ,.kolmanda
jõu riikide" grupi büroojuhiks ja tal
on tugev positsioon Moskva mõjuvõimu
laiendamisel USA külje all. F.
Castro käsutuses on N. Liidu üksused
Kuubal ja suured terroristide
treeninglaagrid Kuubal, Granadas,
Nikaraaguas ja mujal. Seega on
Moskva asutanud vaba maailma hä-vitamiskeskuse
otse USA külje alla,
mida aga praegune USA administratsioon
ei võta tõsiselt.
iii
• Egiptuse president Anwar Sadat detebüroo AP esindaja, milline va-sai
Iisraeli pinnal kokku peaministri riistas uudistega ka Toronto Starl
J;iauli(y;4;.'jiiülir 1980.a
27.(]uuSiäB 3o;;..Qugu:sfiI 1980.a.
eg mine ja i
II II
;P. lowsm Tmvel (fei. 826-8187) ;
M. Beginiga. Kõnelused olid sõbralikud
ja nad jõudsid kokkuleppele
selles, et Iisrael tõmbab oma okupatsiooniväed
välja Siinai kõrbe aladelt
ja Egiptus varustab okupeeritud
aladelt õliväljadelt Iisraeli õliga.
Ä. Sadat avaldas lootust, et selle aasta
lõpul ka teised Araabia riigid liituvad
Iisraeli Egiptuse rahuga, kuid
Jordaania kuningas Hussein rääkis
Havannas, et Araabia riigid kunagi
ei talu seda, et palestiinlasi ei lasta
Jordania^ jõe läänekaldale asutada
| oma riiki. Kuid palestiinlaste küsimuses
ei jõutud A. Sadati ja M. Be-
1 gini vahel kokkuleppele.
I ® USA välissekretär C. Vance saatis
; N . ' L i i d u saadikule noodi, milles, ta
j märkis,-et USA-le ei" meeldi, et N.
Liidu rünnakbrigaad suurtükkide
i tankide ja rakettidega asub Kuuba
saarel, kuid ta ei nõudnud sõnaselgelt
Vene brigaadi äraviimist. Endi-
' ne välissekretär H. Kissinaer seletas,
et jubas tema ajal 1977. a. oli vene
rünnakbrigaad Kuubal.
© Iraani moslemite revolutsiooniline
valitsus saatis' Iraanist välja tea-w,
m mmmTusymMMm
, - 'Mmmm.A nm
W8S
-.v.v^//.V'' f J '
' ' t r Mu»"1
A
v . w , , , , . , , , , , . v . v , , . , . v , , ,
©. Jesse um
(Bay—Bloor) ja
See on juba 14-nes Vaba Maailma
pressi esindaja, kes saadeti välja
Iraanist. Põhjusena märgiti, et agentuur
olevat saatnud vale informatsiooni
New Yorki lehtedele.
® Ameerika väljapanekutelt Moskva
rahvusvaheliselt raamatute näituselt
kõrvaldati vene. miilitsa poolt 40
teost. Kõrvaldati raamatud, mis käsitasid
Teist Maailmasõda, John To-landi
Adolf Hitleri. elulugu ja Soveti
dissidente käsitavad raamatud.
® Kanada majandusminister J.
Grosbie seletas, et konservatiivide
partei valimislubadust majaomanike
hüpoteegilaenu protsentide maha
arvamiseks tulumaksust rakendatakse
juba sel aastal. Kuid kütteõlist
tuleb maksta palju kõrgemat hinda.
® Endine IRA (Iiri salajase armee)
terrorist andis ajakirjanikele jutuajamise,
kus ta paljastas IRA telgitaguseid.
Ta avaldas, et terroristide
pommitamist ja pommide valmistamist
juhtis Inglise lõhkeainete ala
ekspert kolonel P. McMulIen. Ta andis
IRA käsutusse kõige paremaid
lõhkeainete ala instrumente. Ta märkis,
et pommid, millega hiljuti mõrvati
krahv I. Mountbätten, tema sugulased,
Inglise kolonel ja 18 Inglise
sõdurit, süüdati raadiosignaalide
abil. Kolonel McMulIen immigreerus
USA-sse,s kust taotletakse tema väljasaatmist.
Ta korraldas U§A-s relvade
ja laskemoona saatmist IRA
käsutusse. IRA mässulisi finantseerivad
Iiri päritoluga rikkad ja mõju
Soome Vabadusrist üriku taustal, mille tekst on tõlgitup.a: Isamaa mind
ja Soome kaitsejõudude ülemjuhatajana määran sõjas osutatud teenete eest
Teile lipnik Aleksander Luik IV klassi Vabadusristi mõõkadega. Peakorteris
17. septlfiiiÄ^B^
lil
(Lawrence-^Ävenue Rd.).
Registreerimine nendesse rühmadesse toimub 17. septembril kl. 6—8 õht. Glenview Ävenue Public
Schoolis, 401 Rosewell Ave. Informatsiooniks helistada: Merike Toömesele tel; 493-0795V
Isamaa nimel ja Soome kaitsejõudude ülemjuhatajana' ma^spal; Man:.
nerheimi poolt 17. septembril 1944. a. eesti vabatahtlikule antud Vabadusrist
jõudis Torontosse 35-aastase hilinemisega, Yänrikki Aleksander Luik ei
teadnud kõik need aastad, et temale sõjaliste teenete eest on määratud
IV klassi Vabadusrist mõõkadega, kuni see saabus' üllatusena posti teel
Helsingist. . : •;,
Nagu Aleksander Luik ütles „Meie duskonnas,' ÄkadeemiHseii kuulub ;a
'Elule"r ootas Vabadusrist Soomes'Eesti Üliõpilaste Seltsi,
oma omanikku, kuna puudus a a d - V S a k s a ü k L i p a , s i o o n i ai:-?i .sau,;s
ress kuhu see saata. „Kui mõnede ;
v : . , U l o i i u võimucleea ja 1943. a. ŠJir-andmete-
saamiseks kirjutasin, W e l - I d u s ü l ü ] a h e Soome kus astus e-sti
singisse, saadi teada minu.elukohasti : ü k s u s e s s e miHe nimeks . hiljem *oii
Vabadusrist võeti välja arhiivist ja : j aiaVäerüeement 200. Ta oli. rÜhmiv
saadeti Kanadasse." :, «' ü i c m a a b i kui 1944.. a. talvel rüge-
Vabadusristiga kaasub / vastav, m e n r a S L l s Jalkalas ja õppust peeti
tõend, mis aga ei näita teenetemärgi; ia skem(Jonalao lähedal, mis plahv^
andmise põhjust:. Aleksander Luik' ^ a s . .
ise arvab, et see.on seoses laskemoo-jiiaiao
plahvatusega,Jalkalas, kus 160
sõdalast said surma. Vänrikki. (.1 ip-nik)
Aleksander Luik sai raske pea-haava
ja. tõsteti hunnikusse surnute
hulka. Alles hommikul, keegi, märkas,
et ta end liigutas ja viidi:siis
haiglasse. Üteldakse, et plahvatuse
momendil ja enne meelemärkuse
V/'
kad ameeriklased. - Kuid viimasel'.kaotamist andis vänrikki Luik õppu-ajal
saab IRA relvi, põmme ja Va-'J s e l olevatele meestele .korraldusi,
rustušt ka PLO, Palestiina terrori or-ganisatsiooriidelt
ja teistelt terroris-i
• (Järg lk. 2.)
.septembril 1979,
Tulge fomsukisigödes!.
Tšoni teatris, 43 Gerrard St. East, Toronto
14. ja 15, septembril 1979 kell 8 õhtul
Piletid saadaval Ryersoh Theatre kassas.
mis päästis üle poolesaja elu. •
. Ta ise lamas.neli kuud haiglas olleskõnevõimetu
ega osanud ei kirjutada
esa iuseda. Tal tuli kõik uuesti
õppida.; ; ..
Aleksander. Luik sündis 31; jaanuaril
1916. a. Tartus. Lõpetas Kommertsgümnaasiumi.
Õppis ülikoolis
põllumajandust, tegi läbi sõjakooli
ja hiljem õppis 5 semestrit arstitea-
13
% -4-dal novembrs!. Aleksander Luik
Soome Vabadusristiga
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 13, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-09-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790913 |
Description
| Title | 1979-09-13-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | X> 1 _ NA£ IIBülHl 0/ 011'I Öl4. ; m* •„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Br.oadview Ave., Toronto Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtnu ne igal toop., kl. '9 h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: l a . $24,00,' 6 k. $13.00, 3 k. 18,50. USA-sse: l a . $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: 1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3, k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. 17.25. Kiri ja lennu-, postilisa USA-sse 1 a.... $16.50, 6 k. $8.2-5. Lennupostilisa ülemeremaa-desse: 1 a. $32.75, 6 k. $16.38. Üksiknumber —.500. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. ESTLASTE A J A L E H T PAGULUSE „OUR. LIFE". - „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published by Estonian Publišhing Co. Toronto Ltd., Estonian Roüse, 958 Broad-v. iew "Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 ® Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr,, New MU-ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 ,.MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastu9 Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. Nr. 37 (1544) 1979 NELJAPÄEVAL, 13. SEPTEMBRIL ~ THURSDÄY, SEPTEMBER 13 XXX aastakäik STOKHOLM — Rooti Eestlaste Esindus ja Eesti Komitee Rootsis on saavutanud kokkuleppe ulatuslikuks koostööks, mis hõlmab ka ESTO '80 ajal korraldatava Rahvuskongressi. Sel puhul on mõlemad organisatsioonid avaldanud 11. augustil ühise rahvusliku koostöö deklaratsiooni, millele alla kirjutanud esimehed Jaah Viival (REE), ja Jjlemrich Mark (EK) abiesimehed Tar.tmo Oja, Johan Haabmaä, Leo.; Karupää' ning Johan Ungersõn, Teodor Künnapas ja Ivar Paljak, •".''.'• Rootsi Eestlaste Esinduse (Esindus) ja Eesti Komitee Rootsis (Ko-mitee) juhatused deklareerivad järgmisi seisukohti: 1. Komitee ja Esinduse juhatused on seisukohal, et rahvuslikud üldhuvid,, eestluse säilitamine. ja sellega kaasuv noortetöö on ühine kõigile eestlastele. Lähtudes sellest peavad Komitee ja Esinduse juhatused vajalikuks, et tuleb > a) elustada ja arendada koostööd rahvuslike üldhuvide kaitsmisel, taotlemisel; . : b) esineda koostöös ja üksmeelselt Rootsi eestlaskonna huvide kaitsmisel enamusrahva ja selle haldusorganite ees;- '/ c) punktide a ja b all mainitud tegevuse koordineerimiseks l ü ü a koostöö komisjon. 2. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmena soovib Esindus, et ESTO -80 ja sellega samaaegselt korraldatav Rahvuskongress. toimuks võimalikult laialdase . osavõtuga. Erilist noorte- ja haridustöö korraldamisel; tähtsust omab Rahvuskongress. va-ningi vajalike majanduslike eelduste bade eestlaste seisukoha avaldamisel ÜSAküljeall Rootsi Eestlaste Esinduse ja Eesti Komitee Rootsis esindajad koostöö" deklaratsiooni allakirjutamise koosolekul. Vasakult Rootsi Eestlaste Esinduse abiesimehed Leo Karupää, Johan Haabma, Tarmo Oja, Esinduse esimees Jaan Viival, Eesti Komitee Rootsis esimees Heinrich Mark ja Komitee abiesimehed Johan Ürigerson, Teodor Künnapas, Ivar Paljak. olukorra kohta okupeeritud Eestis ja eesti rahva Ivankumatü nõude kinnitamisel Eesti iseseisvuse taastamiseks. Selles osas uhtuvad Esinduse ja 'Komitee seisukohad 1972. aastal Eestis koostatud ja seal välja saadetud memorandumi' sisuga. ^Esinduse ja Komitee juhatused on saavutanud kokkuleppe, et Rahvuskongressist 1980 võtavad ,x>sa kongressi delegaatidena sõna- j"a hääleõigusega Rootsi Eestlaste Esinduse Esinduskogu sada saadikut ja Eesti Komitee Asemikekogu viiskümmend valitud liiget. 3; Komitee ja Esinduse juhatused on ühisel arusaamisel^ et üksmeelel ja teineteise toetamisel on võimalik saavutada suuremaid tulemusi ja jõuda kiiremini meie ühisele eesmärgile — vaba ja iseseisev Eesti. , Käesolev deklaratsioon on praktiline samm koostööks ja selle arendamiseks. Oleme veendunud, et meie ühiseid • taotlusi toetab üksmeelne eestlaskond Rootsis, okupeeritud kodumaal ja mujal. Havannas lõppes nn. kolmanda jõu riikide konverents, millest võttis osa 95 riigi või siis iseseisvust taotleva grupi esindajat. Need riigijuhid esindavad ligi miljard inimest. Kuu*- ba diktaator F. Castro taotles nende viimist Moskva reele, mis aga ei õnnestunud. Könverensil esines paljut vastuolusid. Nii jäi täitmata Kam-bodzha esinduse koht, sest ei jõutud kokkuleppele, kas Kambödzhat esindab Poi Poti rezhiimi delegatsioon, kes F. Gastro poolt saadeti 20 miili Havanast eemale. Või esindab Kambödzhat praegune Hanoi nukuvalit-sus eesotsas Samarini nimelise juhiga. F. Castro jääb kuni järgmise konverentsini 1982. aastal, ,.kolmanda jõu riikide" grupi büroojuhiks ja tal on tugev positsioon Moskva mõjuvõimu laiendamisel USA külje all. F. Castro käsutuses on N. Liidu üksused Kuubal ja suured terroristide treeninglaagrid Kuubal, Granadas, Nikaraaguas ja mujal. Seega on Moskva asutanud vaba maailma hä-vitamiskeskuse otse USA külje alla, mida aga praegune USA administratsioon ei võta tõsiselt. iii • Egiptuse president Anwar Sadat detebüroo AP esindaja, milline va-sai Iisraeli pinnal kokku peaministri riistas uudistega ka Toronto Starl J;iauli(y;4;.'jiiülir 1980.a 27.(]uuSiäB 3o;;..Qugu:sfiI 1980.a. eg mine ja i II II ;P. lowsm Tmvel (fei. 826-8187) ; M. Beginiga. Kõnelused olid sõbralikud ja nad jõudsid kokkuleppele selles, et Iisrael tõmbab oma okupatsiooniväed välja Siinai kõrbe aladelt ja Egiptus varustab okupeeritud aladelt õliväljadelt Iisraeli õliga. Ä. Sadat avaldas lootust, et selle aasta lõpul ka teised Araabia riigid liituvad Iisraeli Egiptuse rahuga, kuid Jordaania kuningas Hussein rääkis Havannas, et Araabia riigid kunagi ei talu seda, et palestiinlasi ei lasta Jordania^ jõe läänekaldale asutada | oma riiki. Kuid palestiinlaste küsimuses ei jõutud A. Sadati ja M. Be- 1 gini vahel kokkuleppele. I ® USA välissekretär C. Vance saatis ; N . ' L i i d u saadikule noodi, milles, ta j märkis,-et USA-le ei" meeldi, et N. Liidu rünnakbrigaad suurtükkide i tankide ja rakettidega asub Kuuba saarel, kuid ta ei nõudnud sõnaselgelt Vene brigaadi äraviimist. Endi- ' ne välissekretär H. Kissinaer seletas, et jubas tema ajal 1977. a. oli vene rünnakbrigaad Kuubal. © Iraani moslemite revolutsiooniline valitsus saatis' Iraanist välja tea-w, m mmmTusymMMm , - 'Mmmm.A nm W8S -.v.v^//.V'' f J ' ' ' t r Mu»"1 A v . w , , , , . , , , , , . v . v , , . , . v , , , ©. Jesse um (Bay—Bloor) ja See on juba 14-nes Vaba Maailma pressi esindaja, kes saadeti välja Iraanist. Põhjusena märgiti, et agentuur olevat saatnud vale informatsiooni New Yorki lehtedele. ® Ameerika väljapanekutelt Moskva rahvusvaheliselt raamatute näituselt kõrvaldati vene. miilitsa poolt 40 teost. Kõrvaldati raamatud, mis käsitasid Teist Maailmasõda, John To-landi Adolf Hitleri. elulugu ja Soveti dissidente käsitavad raamatud. ® Kanada majandusminister J. Grosbie seletas, et konservatiivide partei valimislubadust majaomanike hüpoteegilaenu protsentide maha arvamiseks tulumaksust rakendatakse juba sel aastal. Kuid kütteõlist tuleb maksta palju kõrgemat hinda. ® Endine IRA (Iiri salajase armee) terrorist andis ajakirjanikele jutuajamise, kus ta paljastas IRA telgitaguseid. Ta avaldas, et terroristide pommitamist ja pommide valmistamist juhtis Inglise lõhkeainete ala ekspert kolonel P. McMulIen. Ta andis IRA käsutusse kõige paremaid lõhkeainete ala instrumente. Ta märkis, et pommid, millega hiljuti mõrvati krahv I. Mountbätten, tema sugulased, Inglise kolonel ja 18 Inglise sõdurit, süüdati raadiosignaalide abil. Kolonel McMulIen immigreerus USA-sse,s kust taotletakse tema väljasaatmist. Ta korraldas U§A-s relvade ja laskemoona saatmist IRA käsutusse. IRA mässulisi finantseerivad Iiri päritoluga rikkad ja mõju Soome Vabadusrist üriku taustal, mille tekst on tõlgitup.a: Isamaa mind ja Soome kaitsejõudude ülemjuhatajana määran sõjas osutatud teenete eest Teile lipnik Aleksander Luik IV klassi Vabadusristi mõõkadega. Peakorteris 17. septlfiiiÄ^B^ lil (Lawrence-^Ävenue Rd.). Registreerimine nendesse rühmadesse toimub 17. septembril kl. 6—8 õht. Glenview Ävenue Public Schoolis, 401 Rosewell Ave. Informatsiooniks helistada: Merike Toömesele tel; 493-0795V Isamaa nimel ja Soome kaitsejõudude ülemjuhatajana' ma^spal; Man:. nerheimi poolt 17. septembril 1944. a. eesti vabatahtlikule antud Vabadusrist jõudis Torontosse 35-aastase hilinemisega, Yänrikki Aleksander Luik ei teadnud kõik need aastad, et temale sõjaliste teenete eest on määratud IV klassi Vabadusrist mõõkadega, kuni see saabus' üllatusena posti teel Helsingist. . : •;, Nagu Aleksander Luik ütles „Meie duskonnas,' ÄkadeemiHseii kuulub ;a 'Elule"r ootas Vabadusrist Soomes'Eesti Üliõpilaste Seltsi, oma omanikku, kuna puudus a a d - V S a k s a ü k L i p a , s i o o n i ai:-?i .sau,;s ress kuhu see saata. „Kui mõnede ; v : . , U l o i i u võimucleea ja 1943. a. ŠJir-andmete- saamiseks kirjutasin, W e l - I d u s ü l ü ] a h e Soome kus astus e-sti singisse, saadi teada minu.elukohasti : ü k s u s e s s e miHe nimeks . hiljem *oii Vabadusrist võeti välja arhiivist ja : j aiaVäerüeement 200. Ta oli. rÜhmiv saadeti Kanadasse." :, «' ü i c m a a b i kui 1944.. a. talvel rüge- Vabadusristiga kaasub / vastav, m e n r a S L l s Jalkalas ja õppust peeti tõend, mis aga ei näita teenetemärgi; ia skem(Jonalao lähedal, mis plahv^ andmise põhjust:. Aleksander Luik' ^ a s . . ise arvab, et see.on seoses laskemoo-jiiaiao plahvatusega,Jalkalas, kus 160 sõdalast said surma. Vänrikki. (.1 ip-nik) Aleksander Luik sai raske pea-haava ja. tõsteti hunnikusse surnute hulka. Alles hommikul, keegi, märkas, et ta end liigutas ja viidi:siis haiglasse. Üteldakse, et plahvatuse momendil ja enne meelemärkuse V/' kad ameeriklased. - Kuid viimasel'.kaotamist andis vänrikki Luik õppu-ajal saab IRA relvi, põmme ja Va-'J s e l olevatele meestele .korraldusi, rustušt ka PLO, Palestiina terrori or-ganisatsiooriidelt ja teistelt terroris-i • (Järg lk. 2.) .septembril 1979, Tulge fomsukisigödes!. Tšoni teatris, 43 Gerrard St. East, Toronto 14. ja 15, septembril 1979 kell 8 õhtul Piletid saadaval Ryersoh Theatre kassas. mis päästis üle poolesaja elu. • . Ta ise lamas.neli kuud haiglas olleskõnevõimetu ega osanud ei kirjutada esa iuseda. Tal tuli kõik uuesti õppida.; ; .. Aleksander. Luik sündis 31; jaanuaril 1916. a. Tartus. Lõpetas Kommertsgümnaasiumi. Õppis ülikoolis põllumajandust, tegi läbi sõjakooli ja hiljem õppis 5 semestrit arstitea- 13 % -4-dal novembrs!. Aleksander Luik Soome Vabadusristiga |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09-13-01
