Meie Elu = Our life, September 13, 1979

              j J
i" nr. 37 (1544) 1979
tapäevaks
I jumalakojas ainu-
Ise armu läbi.
r
sind.
I ümber.
La ei ole Ideegi muu
le Jeesuse Kristuse
p: Meie Isa, kes Sa
kesli haiget kaas-linna
haiglas. Ta oli
Imatu ja ta oli seal
Irma piiril. Kui ni-lavas
ta silmad ja
Is. Kui ütlesin, kes
•iile otsa ja küsis;
si juba nii kaugel?"
Iftlt tollele suurele
lale, millest, mitte
I mööda sõita, vaid
lerjus ei erine üks-
Ixui ainult usu, ar-
I poolest;
liult kaasas käes-pululeht
ja jätsin
IKui ma teda mõ-lesti
külastasin, oli
liud väga nõrgaks.
I et tunneb ennast
luge varnana. Ja ta
llehe ja ta luges
Ida, mille kohta ta
Id teda hingeliselt ,
leite-kuristiku kal­li
juurde, kes meid
la,on armastanud
la— ka siis mitte,
lõnigi kord oleme
•lahkumise males-lie
ütelda:
libadusegi juurest
|rde,ikes meid iga-
In armastanud ja
I — ka siis mitte,
lönigi kord oleme
I jõuludest Petle-lurreedest
Kolga-lumala
imelise ar-fctsinud
ja armas-fcma
armastus on
lime oma elu päi-ladel
sellest ar-linnisilmi
mööda
liiteida: ma. saan
1 ja eluga ja mul
l t ja Tema Kris-lõtelda
ja ütelda
lägelikkuses, aga
l ei Jumalat ega
liust.
ieda tõde süga-
I'i39. laulus: „Ku-
I su Vaimu eest?
leksin su palge
l i n taevasse, siis
fca teeksin enda-
Ila, vaata, sina
fctaksin koidutii-
|na viimse mere
l a s i mind juha-
P s i haaraks mu
lieksin: „Katku
|lgujsmu ümber
nedus ei oleks
oleks kui päev
kui valgus" (s.
[ne Jumala eest;
ka mitte selle
ootab, kui me
36-ndasse aas-meilt
kõigilt
ist.
[hutamatult sü-
|emise juurde.
imatuks osaks
|stusest.
^ise, su süga va­tine
pärast, si-
•aa pärast oo-
?lkõige armas-sadade
tuhan-
I suunatud mei-
(ala imelise ar-fdub
meie kau- :
>alu, kannatus
|> on suunatud
otsivad meie
i'da tegusid ja
[«esuse.Kristu-'
lastuse ja loo-heleda
ja jõu- -
klVIRANXA
[tui
b õppetöö.
'6^60. a).
12-18 a.)
BALLETI
fl
I
•„Meie Elu" nr. 37 (15 NELJAPÄEVAL, 13. , SEPTEMBER
!RGi
STOKHOLM ^Läände ön jõudnud Sergei Soldatovi raportid teda äh­vardavast
ohust. See on inees, kes on võtnud enesele Eesti Demokraatliku
Liikumise sekretäWdeölöogi kohustused. Viimaste teadete j ärgi tahab KGB
talle Mordva vangilaagris korraldada „kohtimiišt Marxiga''/— s.L salajast
•likvideerimist. ; ' 'i
Märtsis; \9li ta saatis välja läki­tuse,
milles ütles: „Qlge tugevad
võitluses Vabaduse ja Armastuse
aate eest!" v ."..'
Mullu saatis ta Eesti Vabariigi aas-tapäeva
puhul avalduse Eesti NSV
Ülemnõukogu Presiidiumile. Selle tõi
ära ka maa-aluste ühingu väljaanne
„Tallinna Teataja" mai-juuni numb­ris
1978. :
Sergei Soldatov kirjutab: „60 aas­tat
tagasi, 24. yeefeniaril 1918 kuülu^
tas Eestimaa end demokraatlikuks
ja sõltumatuks Eesti Vabariigiks.
Seega ilmutas eesti rahvas oma rau­gematut
püüdlust vabadusele, mida
pole suutnud lämmatada 7-sajandili-ne
võõramaine ike: Sellele järgnenud
Vabadussõda', ja 21 töörikast iseseis­vusaastat
näitasid, et ees ti rahvas on
suuteline mehiselt - kaitsma oma
noort 'vastsündinud rahvusriiki, ole­ma
edukas majandus-ja kultuuriala­sel
ülesehitustööl.; '•'-'.
Edaspidised kannatusaastad on ol­nud
eesti rahvale rängaks katsumu­seks
j a löönud, ta kehasse veriseid
haavu. Olen veendunud, et rahvas,
kes nii visalt ori võidelnud vabaduse
ja iseseisvuse eest, kes nii suuri ohv­reid
on toonud vaba isamaa altarile,
selle vabaduse ka kunagi saavutab.
Nõuan Nõukogude valitsuselt eesti
rahva enesemääramisõiguse austa­mist,
mis on deklareeritud konštitüt^
šiöonis ja Helsingi, köJdcülepetes;
ning' realiseeritav rahvähääietusel. j
Nõuan kõikide poi iitvangide vabas\
tärnist, kes on osa võtnud relvastab
tud võitlusest rahvusliku sõltumatu­se
eest või represseeritud oma rah:
vuslike või demokraatlike Vaadete
eest, ;. • '••'-. ,
Oma nõudmisi toetan näljastreigi­ga."
' . /
Teatavasti mõisteti Sergei Solda­tov
kurikuulsal Tallinna-protsessil
1975. aasta sügisel kuueks aastaks
sunnitööle... 7
• rJüri:Lina
ILMUS
III IGUSEIT^
Hi
•n
Etnilise pressi päev
Etniliste ajakirjanike klubi asuta­ti
Torontos 1978. a. Tegevus laienes
tunduvalt käesoleval aastal
ja! f,mi W talituse
958 Broacjview Ave. Toronto, Ont. M4K--2R6
pärast
valiti
sekretä-
?. Roy-
•Markie-ti
kolm
dr. Ö:
esimees
ir-sines
©kup JcoclysTiaaSf ymberasyio
Iga septembri algul n.n. tööpüha
nädalalõpp märgistab Lakewoodis
asetleidva pidustusega ühtlasi suve­hooaja
ametlikku lõppu. Kuigi ilma­de
poolest veel |suvi kestab, suletak­se
arusaamatul Jkombel kõik avali­kud
supeluskohad, — vähemalt kõr­valdatakse
vetelpäästjad, algab koo­litöö
ja ülikoolisemestrid ning sügis­hooaeg.
Käesoleval aastal, juhtus La­kewoodis
olema haruldaselt ilus ilm.
Juba reede õhtupoolikul- hakkas
kohale saabuma üllatavalt palju Ka­nada
eesti nooremat peret, peamiselt
Torontost j aj selle ümbrusest. Nad
lõid endid telklaagrisše Lakewoodi
Eesti Maja taga asuvasse „parki" ja
laupäevaks^ arvati; neid olevat kohal
ligemale 50! :: Tõlkijaile oli aga pisut
üllatuseks, et Lakewoodis peale töö-
Tema naljas oli ka ajakohaseid pa­lasid
energiakriisist j.m. Heli'ülekan­de
süsteem töötas eeskujulikult,
(vastu seniseid tavasid) ja teadusta­ja
sai sellest hoogu New Yorgi Eesti-
Maja helisüsteemi narrimiseks. See
ala on muide üsna sageli „näritavaks
kondiks", kusjuures kõikidele on
eeskujuks manatud Seedriorul Kana­das
olevat prefektset heli ülekande
süsteemi.
Omamoodi sensatsiooniks oli bari­ton
Peeter Jürgensteini Esinemine.
Ta on nööreifiapoolne mees, kes paar
aastat itagasi sai Nõukogude võimu-
UST..."
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt):-- Teise Maailmasõja puhke­mise
40. aastapäeva eel valgustas saksa TV sõja puhkemise eelsündmusi,
nende hulgas ka Hitieri võimuletulekut ning paljude sakslaste kaasajooks­mise
põhjuseid. Kolmest osast koosne va. saate esimeses osaskäsitleti aja­järku
i933—^i93$. aastani. Saate esimese osa alapealkirjaks oli „Valitses
puhtus ja kord".
-.Saade juhatati sisse „Hor'st Wes-seli-
laulu" laulmisega. suure rahva­hulga
poolt, kes seisis tõstetud käte­ga
suure haakristilipu all. Edasi kü­sitleti
rida vanemaid sakslasi, kes
mäletasid Hitieri võimuletulekut.
,;Hitleril oli õigus, mida ta tegi —
ehitas aütobahni ning järsku olid
tööpuudus ja sellega kaasunud hä­dad
korraga möödas," meenutas
Hans Adler, kes põlveneb vaesest
töölisperekonnast Essenis.
„Mehe tänavalt" mälestustes tuleb
delt loa okup. Eestist asuda ümber, ., . . t „ .
ühendriikidesse ja valis elukohaks | ™ k l k k . a | a : | a l l c s , , u v h a l b a d e , m a -
üleskutse totaalseks sõjaks ei suut­nud
kõiki ärkvele raputada. „Ma ei.
osanud endale ette kujutada, mida
totaalne sõda üldse tähendab," mee­nutab
proua Dumjuhn. Mõtlesin, et
see on selleks, et sõja võidame, kuna
ma ei tahtnud seda kaotada,, mida
arvasin olevat nii ilusa. Mitte ainult
mina, vaid kogu rahvas.','
Kaamera ees oli ka neid, kes algu­sest
peale Hitieri vastu olid, nagu
näiteks Dachaus kinnipeetud sot­siaaldemokraat
W. Bauer. Viimane
uue juhatuse ametisse valimist. Klu­bil
on momendil 90 liiget, 29-st erine­vast
rahvusest: >
Märtsikuu peakoosoleku
presidendiks dr. A. Riboino,
riks T. Ludvig, varahoidjaks
enkp ja koordinaatoriks W.
wicz. 3. mai koosolekul väi
asepresidenti: M. Kominek,
Sekolsky ja pr. T. Szckely^ proto-kolli-
sekretär J.:Milek; kölmeliikme
Une liikmeskonna komitee,
M. S.Ziniäk; neljaliikmeline
ja komitee, esimees A. Nõmmik; nel
jaliikmeline . kultuuriliste ürituste
komitee, esimees N.. H. Ma rio Call-gun-
Vorano; seitsmeliikmeline pro­jektide
.komitee, esimees G. Egri;
kolmeliikmeline radio ja TV komi-tee,
esimees pr. Carol Kesik kolme­liikmeline
finantskomitee, esimees J.
Lichacz ja kolmeliikmeline revisjoni
komisjon, esimees H. Rebana.
7. juuni koosolekul täiendati töö
komiteede koosseise ja 5. juuli koos­olekul
määrati 1. asepresidendi pä
.devusse kultuurilised üritused; 2.
asepresidendi pädevusse poliitilised
aktsioonid' ja .3. asepresidendi päde
vusse — informatsioon.
. Selle aasta üritustest märkimis
väärne oli Rahvuslik Ajakirjanduse
Nädal, Sitsiilia pidustus, Ukraina
laulude õhtu, sekretär. Walstein võt­tis
osa Ülemaailmsest .Kommunismi
vastasest köngressist Paraguais. Klu­bi
ettepanekul nimetati 4. sept. Et
nilisei Pressi Päevaks. Boroügh York
linnapea korraldas sellel päeval et­niliste
ajakirjanikele vastuvõtu, kus
president' A. Riboino andis üle linna
peale timnuštüsaadressi.
sai seal nii rängasti peksta, et kan JiSiSštlaste ÄlIiridil^U k« , parandami- natab veel praegugi tagajärgede all
Eestist koos oma perekonna ja ma­jakraamiga.
JP. Jürgenstein olla Ees-püha
Nädalalõpu pidustuste pääsme tis tegutsenud ka teatrialases töös
võeti ka eraldi veel telkimisraha, Äsjane esinemine oli temale eestlas-missugust
süsteemi näit. Seedrioru te avalikkuse ees esmakordne. Kogu
pidustuste külastajad ei tunne. Kõik
Toronto piirkonnast saabunud kasu­tasid
nädalalõppu ühtlasi ka lähedal
asuvas ookeanis suplemiseks. Üsna
rida aastaid taigasi „töppüha" puhul
ilmusid sinna mõned pidutsejad pu­nastes
särkides. Saades seeläbi teiste
pilkealusteks, on selle ,,värvi näita­mine"
kadunud. •
Seekord oli õhtuse kava juhtimine
Guido Möhlmanni kätes. Kodumaal
ta oli kutseline näitleja Tallinna Töö­listeatris,
elades Lakewoodis, on ta
aktiiyselt kaasa, löönud Lakewoodi
Eesti Teatri trupis. G. Möhlmann. esi­tas
teadustajana. ka algupäraseid
ta programm, mida klaveril saatis
pianist Linda Männik, oli koostatud
nüüdisaegadel kodumaal loodud ker­gema
ilmega lauludest. Solisti,hääle­materjal
lubaks temast kujundada j
jätkuva kooli juures võimekat laul­jat.
Debüüdil ta kergelt närveeris,
saavutas aga oma esitusile korraliku
aplausi. Teiseks esinesid Viido jaPiä
Polikarpus, vend ja õde, kes oma
laulu saatsid kitarrimänguga ning
kus Viido. ka suupilli vahest kasutas.
Nad esinevad rockmuusika stiilis
aga mitte ülepakkuvalt ja said hea
menu osalisteks. Osa esitatust õli
nende pianistist ja end. koorijuhist
humoreske,.saades rohket aplausi.|ema Ingrid Polikarpuse looming.
Montreal (M. E.) — Evald Sarnäk, kes töötab Montreali suurfirma
Montreal Engineering juures illustraatorina, oli maalinud !möödunud ke­vadel
portree Ühendriikide presidendist Jiirimy Garter'ist, ning leides tuk­seks
ja ; ,',korraks ning puhtuseks
Poliitilist olukorda nagu ei pandud
tähele. : . ";.
Gretel Ulrichile, kes astus vaba­tahtlikult
tööteenistusse, meeldis
abi, mida ta võis seejuures osutada
sotsiaalselt nõrkadele. ,,See ei vai­mustanud
mind üksnes, vaid haaras
kogu mu meeli." -; ^
Koduperenaisele Elfriede Dumjuh-nile,
kelle isa pidi suure, perega ela­tuma
viie margaga nädalas sotsiaal­abist,
tuli Hitleriga pööre paremuse­le
mitte üksnes majanduslikult vaid
ka seltskondlikult. Ta astus BDM
liikmeks (saksa tüdrukute liit). Oma
tunnetusi selles organisatsioonis kir­jeldab
E. Dumjuhn: „Seal praktisee­riti
kõike seda, mida olin alateadvu­ses
soovinud — ilusad lauluõhtud
sõprusõhtud, ilusad väljasõidud. Mi­nu
mõiste, järgi harrastati kõiki õil­sat.
. Seetõttu jääb arusaamatuks,
mispärast nüüd kõike seda, mis ..nat­sismiga/
ühenduses, väärituks ja rä­paseks
peetakse."
Charlotte, vön Freyburg, kes. oli
alates 1933..BDM-i juhte, arvab ko­guni,
et Hitler võis inimesi'.hüpnoti­seerida.
Ta oli 15-aastasena uusaasta
vastuvõtul riigikantseleis/kus nägi
Hitlerit 2 meetri kauguselt. Kui Hit-
Natside tegudega polnud nõds ka
juuditar Schelhase, kes pääses gaa­si
kambrist seetõttu, et oli abielus
..aarialasega", ning et ta elukohas
pobud teisi juute.
Üks meenutas, et ta isa olnud sot­siaaldemokraat
ja ema nats, mis
põhjustanud perekonnatülisid. Pro­testiks
lasknud isa endale vurrud
Staiini moodi ja habemetuti Lenini
eeskujul kasvada.
. Kogusummas küsitles saksa TV
kirjalikult'3500 isikut, eelistades lä­bilõike
kodanikke. „Paljud sakslased
ei pannud Hitieri võimuletulekul tä­hele
sündmuse poliitilist külge, vaid
järgnesid oma tunnetele,": konstatee-rivad
materjali läbitöötanud TV-au
-kk
Peaministri ja
välisministri tänu
irjad IKN-ule
Eestlaste Kesknõukogule Kanadas
saabusid tänukirjad peaminister Joe
Clark'ilt ja välisminister Flora Mac-
Donald'ilt neile endise peaministri
John Diefenbakeri surma puhul saa­detud
kaastimdeayalduse ja Vietna­mi
põgenike ^küsimuses Kanada sei­sukoha
eest avaldatud tänu puhul;
John Diefenbakeri kohta ütleb
peaminister J. Clark, et ta oli ainu­laadne
võitmatu inimene, kes puu­dutas
kaaskanädlaste elu enam kui
keegi teine/Kanada kaotas harulda­se
inimese, kuid seda kaotust kor­vab
teadmine, et ta jättis maha meie
maa paremana, heledamana ja uh­kemana,
kui see oli varem.
Välisminister Flora MacDonakl
tänab temale Vietnami põgenike kü-'
simuses saadetud toetuse eest ja
märgib, et Kanada, kes pärast Teist
Maailmasõda on võtnud vastu sadu-tuhandeid
põgenikke, tunneb erilist
mureK Indohiina • põgenike küsimu­ses.
Selles asjas soovib valitsus tihe­dat
koostööd ^erasektoriga. Saadud
paljud toetusavaldused on selles kü­simuses
julgustavad, kirjutab '-yä-Hs- •
minister F|iora MäcDonald.
Puuduvad andmed palju eestlas­test
on toetanud Vietnami põgenik­ke.
Organiseeritult seda pole tehtud.
Detroifis
Kodumaalt lahkumise 35. aasta­päeva
ja koguduse 25. aastapäeva tä­histamiseks
toimub Detroitls püha­päeval,
23. sept, algusega kl. 2 p.
kontsert-jumalateenistus. Jutlustab
külälisõpetaja A. Taul Torontost. Li­turgia
— koguduse õp. M. Soovik.
Laulab bass-bariton R. Tralla, keda
saadab E. Kalkun.
Jumalateenistusele järgneb kohvi­laud.
'
STOKHOLM — Esto '80 jaoks on
rohkem raha vaja, teatab Majandus-toimkond.
1977__1978 laekus 1^7 307 krooni:
toetust. Panga intress 7034. Kokku
184 341 krooni.
20. juulini 1979 on sisse makstud
61 976 krooni toetust kaasmaalastelt.
Invandrarverket on toetuseks maks­nud
15 800 krooni. Siiani on käesole­val
aastal laekunud 77 776 ja kogu-sumnia
on sellega tõusnud .262117
kroonile.
Kuludeks on välja makstud 102 117
krooni. Peamiselt on rahad läinud
selleks, et võimaldada toimkondade,
tööd. Alles on hetkel umbes 160 000
krooni, ^
Esto '80 keskseks tööks on eelar-.
ves ette nähtud 300 000 krooni. Sel­lele
summale lisanduvad toimkonda­de
kulud, mis juba siiani on neela­nud
100 000 krooni. Toimkonnad va­javad
vähemalt veel 50 000 krooni
juurde.
Umbes 450 000 krooni on vaja eel­töödeks,
sellest 260 000 krooni OLI
käes. ,
1827. a. sügisel suures tulekahjus ja
U , A , . #- A „ * A A'\ i • , M» . . , f ^er trepist alla tuli, oleks ta võin
muse rahuldava okvat, s ^
bus talle Jimmy Carter'1 isiklik tänukiri kingituse eest üheskoos suui *J
värvifotoga presidendi perekonnast. President rõhutab eriliselt Evald Sar-naki
kunstilist annet.
Pöördusirhe Evald Sarnaki poole
küsimusega, mis õhutas teda presi­dendi
portreed maalima.
„See oli| õieti mu. töökolleegide
pealekäimine," vastas Sarriak. „Ku-riagi
varem hirnus ajakirjades ja aja­lehtedes
teade, et keegi Ühendriiki­des
oli joonistanud portree Henry
Kissinger'ist ja selle talle kingitu­seks
saatnud. Kuna selle portree ta­bavus
oli jätnud õige palju soovida,
oli see kunstnikule tagasi saadetud.
, Mu kolleegid leidsid, et ma olen suu­teline
paremaks tulemuseks ja õhu­tasid
mind Kisšingeri portreega kat­setama.
Kuid ma ei tLinnud kutsu­must
' niiviisi keilegiga võistelda ja
selle asemel tärkas; mul huvi joonis­tada
portree Jimmy Cärterist, kelle
vastu mul muide on sügav lugupida­mine
tema inimõiguste eest võitlemi­se
tõttu." i
— Kuuldes teie sellest sündmu­sest,
ma püüdsin meelde tuletada,
kas oleme kunagi näinud teie töid
'.' Montreali eesti kunstinäitustel?"
„Ei — ma ei ole kunagi, nendel näi­tustel
esinenud. Esiteks — ma pole:
kunagi tahtnud oma töid müüa ja
niiviisi mul pole nagu tuhinat olnud
kusagil esineda."
„Ometi peaksite seda tegema
nüüd. Ma ei usu, et tööde müümi-
•' ne on tarvilik meie näitustel esirie-jnise
puhul. Muide >— olete kogu
aja Montrealis elanud?"
,,Viimased 22 aastat. Töötasin alul
Kanadassd tulles Torontos ühe fir-ma
juures, kes tõi' mind hiljem.
Montreali. Ja hiljem läksin üle Mont­real
Engineering'u juurde, kus töö­tan
praegu Õieti osalise ajaga/kuna
olen jõudnud juba pensioniikka ja
nagu. tahaks lubada enesele veidi
rohkem mugavust."
„Kõike head ja laske endast roh­kem
kuulda!"
Henn Arvo
pata jääkülma Spree jõkke ning rah­vas
oleks seda ka teinud. „Selle me­he
silmades oli selline hüpnootiline t u u r i _ - j a hariduselu keskus ja meie
võim, meenutas jutustaja
/ Esimene kainestumine ja kahtlus
tuli. ilmselt pärast sakslaste sisse-'
marssi Tshehhoslovakkiasse ja pä-ii
rast n.n. kristalliööd, mil algas juu­tide
süstemaatiline jälitamine ja hä:
vitamine. Hildegard Grunske meenu­tab
juutide purustatud ärisid öeldes:
„See oli esimene väike shokk/ mida
ma kogesin." Charlotte von Freyburg
oli sõja pulikemiselt küll sisemiselt;
haaratud õudusest, kuid' ta uskus
Flitlerisse, kes „oli.kõik loonud". Ise­gi
lähenev kibe lõpp ja Goebbelsi
Soome ajakirja Hymy veergudel
ilmus hiljuti pikem lugu 39. aasta va­nusest
Jüri Läätsast, kes veedab
oma lõbusat pensionipõlve Havai
saarel pärast 20-aastast teenisust
Tttril linHCa -SUUrjUUbel , ÜSA armees, viimati veebli auastmes
p (master sergeant). J. Lääts, keda
Soome kõige vanem linn Turku sai USA armee: SpecialForees teeninud
augustis 750 ä. vanuseks. Seda tähis- enamik kaasmaalasi ka. isiklikult
tati suurejooneliste pidustustesärja- j tunnevad, on hulga teenistusaastaid
veetnud Kaug-Idä aladel, kaasaarva-tuit
Vietnami sõjatanner. Soome aja­kirja
veergudele sattus ta suur vär­vifoto
ja artikkel isemoodi asjaolu­del.
J. Läätsal hakkas nähtavasti igav
senisest poissmehepõlvest ja ta ase­tas
abiellumise sooviga: soome neidu­dega
tutvusotsimise kuulutuse ühte
Soomes ilmuvasse väljaandesse. J.
Lääts on nimelt isa-poolt eestlane ja
ema-poölt . soomlane; kusjuures ta
valdab muide ka hästi neid mõle­maid
keeli.- Tagajärg oli üllatav/ter­velt
üle kuuesaja (!) soome noore
naise avaldasid soovi temaga abielu­sadama
jõuda. Omamoodi,üllatav oli
aga ka see, et neist.ükski jJürile ei
kõlbanud — nagu märgib aijakiri, ja
ga, kus oli rakendatud; üle tuhande
esineja kunsti- ja rahvakunsti ala­delt..
Ka toimus suur veesõidukite
paraad Turu Aura jõel. Linn hävis
dega ligemale 250-tuhät elanikku,
Turku on olnud Soome tähtis kui-kaasmaalasile
hästi tuntud eriti
Stokholm—Turku laevaliini kasuta­mise
kaudu.
Toront©
valitsusö keele-
Kõikideks kindlustusteks
Üle 60 SpecialForees reservis li,'kes
olid saabunud koos perekonnaliik­metega,,
veetsid; oma. ühingu järje­kordsed
suvepäevad^ eesti skautlike
noorte Järvemetsa..'laagris" Lakewoo­di
lähistel. Selpuhu} nende ühingu
esindajad koionelleitn. Müller ja
koi.1 tn. Gocejale asetasid ilusa ja
suure elavatest lilledest; USA rahvus­värvidega,
pärja laagri metsakiriku
juures olevale mälestussambale, mis
püstitati läinud aastal Korea ja Viet­nami
sõdades langenud eestlasile.
Teretulemast eestlaste laägrialale
ütles neile eesti organiästsioo.nide
!.: 653-7815 ja 653-7816 "™e l f ^ S ™ ° « s f j a
[aktusel oli SF ühingu ridadest kaas-oooooooooooa>
ooooGo«e««®e9o tegev eestlane Priit Pajrming.
'•19
II
1482 Bathürst St.,
Toronto, M5P 3H1
.1979—80 kooliaastal avaneb Toron­to
kooliõpilastel võimalus õpetust
saada oma emakeeltes. Toronto koo­livalitsus
võimaldab õpetuse saamist
ükskõik missuguses keeles kui alg­kooliõpilaste
hulgas leidub enam kui
25 õpilašty kes sooviksid oma ema­keelt
õppiäa. õppeaeg äigab sep
lembri keskel ja kestab kuni mai
kuu keskpaigani hõlmates 2 ja pool
tundi õpetust nädalas. Vanemad või­vad
oma lapsi registreerida septemb­ri/
alguses, sellekohased kirjad saade
takse laste vanemaile koju kätte.
Need isikud, kes sooviksid kooli
valitsuse Heritage Languages Pro-grams
õpetajad olla, peaksid oma
sooviavaldused sisse saatma järgmi
sel aadressil: English as a Second
Language and Heritage Languages
Department, ruum hl% 155 Cpllege
Street, Toronto.
Mitmed etnilised ühiskonnad on
ehk huvitatud õhtukürsuste või nä­dalalõpu
kursuste korraldatnisest
,. mitmes Toronto, asupaigas; v
Tallinn kinkis
Kotkale Lenini
ausamba
HELSINGI (M. E.) — Tallinna sõp-ruslinn
Soomes õn Kotka. See sai
hiljuti saja aastaseks ja. selle puhul
kinkis Tallinn suure, se.itsemeetrHi-se
vundamendile asetatud koimj
meetri kõrguse Lenini pronksist büs­ti...
See paigutati parki, kus Lenin ar­vatavasti
72 aastat tagasi jalutas.
Ausammas on tehtud skulptor .Ma­ti
Variku poolt ja see toodi möödu­nud
juulis Kotkasse.
Samba' avas N. Liidu .'.-suursaadik
Soomes; Vladimir Sobolev.
'. Kõnelesid ka EKP esimene sekre­tär
Karl Vaino,- Tallinna linnapea
Albert Norak ning Kotka linnavoli­kogu
esimees Arvi Forssv
. Peost võtsid osa veel Poola, Ida-
Lääts veedab Havais edasiI vallalise j Saksamaa ja Tshehhoslovakkia suu.r-põlve.
;. "•.-•.;:•'• M:•.;•'.;:--• saadikud.'
BOI
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub/
eestlasi. - Tellige ja lugege ,;MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. ; i .'•"...''•'.'
„MEIE ELU" tellimishinnad: KanadasV 1 ä. $24.00. 6 k. $13,00,
.3 k.|8.50 ÜSA-sse:: 1 a. -26.00; 6"k. $14.00, 3 k/.$9.0flL;ülemö'e-ma'adesT-.
se: 1 a. $30.00, 6 k. Sl 6.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a ,
$14.50, 6 k. S7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k'. S8.25..
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 -a; $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupöng: ;
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
TelMmisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Postiaadress: .
Kuupäev ...........
• • • i • DO a i
•••••••••
••t»i«iOil<*ii»g|*«oit>i
• • • 0 • • • • • • • • • • • • • • • • 0 « 4 o « «o
• • • • • • 0 * l • • • ' • « ( « « * • • ) • • • » * i i * i«««•t••
• • • t i « * O f * i O * « « 0 « « o t * i « • • • • « « • • « * • • ) • • • • « « • • « « « • • • • • • • • • • « • • » • • t * « « « t ( « o t • • • • • • • • • • « « • ^ • • • • • « • • t « • » • ) • « • •'
(Allkiri)