Meie Elu = Our life, September 13, 1979

              „Meie Elu" nr. 37 (1544) 1979
Konservatiividel ja nende liideril üksmeel ja ühised seisukohad,
Joe Clarkll oli valüniskampäaniaš mata teistest ringkondadest valitsu-kergem
lubadusi anda, kui nüüd -va- se ümber.
iitsuses olles neid täita. Petro-Cana- Pealtvaatajal ori selles küsimuses
da üleviimine eramajandusse, õlihin- võimata ratsionaalset vastust anda,
nad Kanada oma produktsioonist, sest kõik oleneb ^sellest kuidas Pet-maksualuse
summa redutseerimine ro-Canada töötab ja kuidas saab uus
obligatsiooni intresside ja kinnisva- ettevõte erakapitali kätes töötama,
ra maksude arvel> Kanada saatkon- Et sellele puudub vastus ka valitsu-na
üleviimine Jenisalemma ning lö- ses endas, näitabki asjaolu, et ka va-puks
Kanada vahekordade lahenda- Iitsuses puudub üksmeel. Kuhu lä-mine
Quebeclga. heb Kanada õühindadega, on järgmi-
Kõik need on uued küsimused pea- ne küsimus. Tendents valitsuses on
le Quebeci küsimuse ja üles tõstetud Kanada õlihinna tõstmiseks rahvus­te
Clarki kes nüüd ^eami- vahelise turu hindade suunas,
nistrina peab neid lahendama. See Kuid õli ei kuulu keskvalitsusele
ei tähenda seda, et neid küsimusi ei Ottawas, vaid asub läänes, kus ollak-peakš
käesolevas Kanadas üles tõst-se arvamisel, et õlist saadavad üle­ma
ja lahendama. Kfill tähendab see jäägid kuuluvad sinna. Siin põrkub-seda,
et tõstetud poliitilised küsimu- ki Clarki valitsus Alberta huvide
sed söövad valitsuse aja ja valitšü- vastu, kus raha kogutakse oma hu-sel
on raske jõuda praktiliste küsi- vides'".ja -ehitatakse oma majandus-muste,
nagu inflatsioon, tööpuudus likku impeeriumi.' Kuidas kavatseb
ja Kanada dollari väärtuse juurde, keskvalitsus Alberta õlide ülejääke
Kanada saatkonna üleviimine oli jagada nii, et sellest ka teised Kana-küllältki
piinlikuks ja tarbetuks kü* da provintsid osa saaksid? Kas peab
simuseks, mis olude sunnil tuil kohe keskvalitsus looma erilise õlimaksu,
kalevi alla panna, teised küsimus mis seadusandlikus korras laekub
on sisulisema väärtusega ja .kerki- Ottawale ja jaguneb sealt ka teis
nuks Varem või hiljem päevakorrale tesseprovintsidesse? Ka see küsi
paratamatult. Need Oledki küsimu- mus näitab, et Glarki valitsusel tuleb
sed Jasperi mägikuürortis, kuhu tugevaid piikidemurdmisi õli tootva
Clark valitsuse liikmed üle vüs, et te provintsidega,
neid seal arutada, nagu samu küsi- Ometi jääb Glarki
.Meie El
P e t & ^ B l Ü f l ^
Uued ja
iCitarrid, akordionid ja teisedf
.' MUUSIKARIISTAD
Üürimine. •
house of musie Ltd.
553 Queen St. W., Toronto M5V.2B6,
Önt. — Tel. 363-1966, 363-2750
AKTUAALSEL TEEMAL
Qdu Eestist ise35. aasta
Psalm 139, 7-
; Nn. kolmanda jõugrupi riigid pidasid möödunud nädalal Kuuba saa*
rel pidet Castro; juures oma kuuendat konverentsi. Konverents, mille ava»
misel viibis ka Liitunud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär Kurt Wald-heim,
jättis kireva poliitilise karnevali mulje, kus esinesid kuningad oma
uhkes riietuses, araabia sheigid valgetes rõivastes ning Aafrika riikide esin­dajad
rahvarüüdes. Konverentsi võis esinemiste osas pidada peamiselt ka­he
mehe duelliks. ^Kolmanda jõugrupi" asutajaks oli J. Tito Jugoslaaviast,
kuid sellel konverentsil jäi ta tahaplaanile oma tasakaaluka vana riigime­heliku
esinemisega Castro kõryalj kes pidas pooleteise tunni pikkuse hüs­teerilise
kommunistliku propagandamehe kõne. Ta mõistis teravalt hukka
USA-d, Iisraeli Lähis-Ida rahu pärast. Sarjata sai ka Puna^Hiina Vietnami
ründamise pärast. Kuid seal kerkisid üles, ka Kambodzha vallutamine,
Iraani kurdide allasurumine, F. Castro sõdurite tegevus Aafrika riikides*
positiivseks U1 1 6 ,*
musi poleks valitsus jsuutnud aruta- püüdluseks liigi eelarvelisi kulutusi
da Ottawas ja palju odavamalt. Ms kokku tõmmata. Ametkonna väheri-
£asperist lõpuks välja koorub, näi- damine 60JOO töötaja võrra. Eelar-tab
tulevik. vete koostamine eriprogrammide
Petro-Canadatl ehitas liberaalide kohta ja neist kinni pidamine. On
Valitsus maksumaksja rahadega, et võimalik, et Clarki valitses suudab
luua keskset praktilist organisatsioo- siin asendada liberaalide hoolimata
iii Kanada- energiaküsimuse lahenda- pillamise ja seda oli ammugi tarvis,
suiseks. See soov oli mõistetav, sest Kuid ClarMI tuleb veelgi piikide-õlikompaniid
töökavad siin suures murdmist töötajaskonriaga, kui ta
enamuses USA kapitaliga ja juhti- tahab piirata streigi õigust ühiskond-misega.
Kanada vajas keskendatud Hkul vajalikkudes aparatuurides
tugeva kapitaliga riiklikku organit, töötajaile. Siin põrkub ta paratama-et
õli ekspluateerimises jõuda pere- tult tugevale vastupanule» sest kuna-mehe
seisukorda, Küsimuseks jääb, gi eelmise valitsuse poolt antud va-1
kas riiklik organisatsioon on efek- badusi on raske tagasi võtta. Kuid ka
tiivsem kui erakapital või ei ole ta see osutub paratamatuks, kui talie-seda
mitte? takse ühiskondlikes aparatuurides
Teiseks küsimuseks pn, kas ori õi- korda majja panna. Kui Clark seda
ge, et maksumaksja otea rahadega, teeb yoi kas oma tagasivalimise hin-küid
ilma omandiõiguseta, peab ole- naga, siis teeb ta ühiskonnale teenu-ma
sellise ettevõtte finantseerija, se, mida ühiskond ka kunagi vasta-
Nagu iga riiklik ettevõte, nii paisus vait hindab.
ka Petro-Canada aastatega 3000 töö- Clarki valitsuse töö ei saa kerge
ta jaga < organisatsiooniks | ja mültimil- olema. Kuid ta ei tohigi kerge olla,
jondoll iri ettevõtteks, kes haaras ka sest see toimub palju aastaid kanna-teiste
ettevõtete järgi. Kas Petro- tanud Kanada ühiskonna nimel ja
Canada tuleb juhtida erakapitali kä- huvides ja ühiskond ootab seda
tesse või mitte, selle kohta puudub Clarkilt,
hüüd ka peaministri enda' kabinetis V.
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiw
".•V Kolmanda jõugrupi riikide bloki
moodustajaks oli; ornalajal. I. Tito,.
Ta oli ka esimene, kes lahkus tol ajal
Moskva poolt juhitud maailmakom­munismi
ühisrindest. Tosin aastaid
hiljem lahkus Moskva liinilt Puna-
Hiina ja hiljem toimus Lääne-Euroo-pa.
kommunistlikkude parteide, ees­otsas.
Prantsuse ja Itaalia kommu­nistidega
lahkumine Moskva eest­kostmise
alt. Nad nimetasid end eu-rokommunistideks',
kes arendavad
iseseisvat: kommunismi.
: Seekordne konverents peeti Kuu­bal,
kes viimasel ajal pn mänginud
tähtsat osa N, Liidu kommunismi le­vitamisel
Aasias ja Aafrikas. See on
F. Castro isiku tõstnud eriti esile
kommunistlikkude riikide peres ja
kahtlemata ;mängis ta oma ägeda ja
hüsteerilise, revolutsioonilise poole­teise
'tunnise kõnega, milles süüdis­tas;
peamiselt USA-d, Iisraeli, Egip­tust
ja Hiinat konverentsil juhtivat
rolli...-
F. Castro luges oma kõne maha pa-tama
Kambodzhat. sel konverentsil,
kas endise Poi Poti rezhiimi' esinda-'
ja, või siis uue Hanoi Kambodzha
nukuvalitsuse esindaja. Ta.ei nime
tanud ka otseselt Iisraeli ja Araabia
riikide vahelist .tüli Iisraeli-Egiptuse
rahu parast.; ... ;
: Ta taotles, et see konverents peaks
võtma põhimõttelisi seisukohti,
kuidas edaspidi teostada selle suure
jõugrupi poliitikat. Kuid kõigepealt
ta mõistis hukka sõjalised intervent­sioonid
teiste riikide vastu. Need. ka­he
kolmanda jõugrupi juhtiva mehe
kõned, eraldasid osavõtjad kahte erk
nevasse. leeri. Kahtlemata oli J , Tito
kõne mõnevõrra pettumuseks ägeda­tele
kommunismi, toetajatele. -
Pealahing toimus konverentsi sala­jastes
kommisjonides, kus, arutati F.
Castro jä J. Tito resolutsioone. Äge­dad
kokkupõrked toimusid Jugoslaa­via
välisministri ja Vietnami välis­ministri
vahel. .Vietnami välisminis­ter
süüdistas, et Jugoslaava oli süü­di
selles, et tekkis- konflikt Vietnami
Estonia orkestri esimene harjutus
toimub 26. sept. 1979. a. Eesti Majas.
Samal ajal peetakse üldkoosolek al­gusega
7.30 ohtül, järgmise päeva­korraga:
1. Koosoleku avamine ja
^rakendamine.
2. Tegevuse ja kassaaruanne
1978—79. .v:-
3. Tegevuskava ja eelarve 1979—80.
4. Valimised. |
5. Kohal algatatud küsimused.
Palume kõiki osa võtta ja uued liik­med
teretulnud.
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Ehi" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress: Toimetus jätab endale õi"
7use lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobwuse
korral jätta avaldamata. .
berilt, • kuid .vürtsitas selle kõmmu-[jä Kambodzha vahel. Ta süüdistas
• 0
f Algus esiküljel)
tide gruppidelt. Muuseas saab IRA
toetust ka Liibüa presidendilt koi.
Cadaffilt ning isegi Moskvast; IRA
mõrvamise nimekirjas \ '-^ arvatakse
olevat Inglise kuninganna, prints
Charles ja teised kuningakoja liik­med.
Pommidega tahetakse hävitada
isegi Buckinghami palee.
® Neegri A. Johnsoni mahalaskmine
tema oma majas politseiniku pooii,
keda A. Johnson ähvardas aiatööriis-taga
on tekitanud Torontos ajakir-j
anduses j a nn. i riim õ igu s te nõud jä­te
hulgas suuri lainetusi- ja Toronto
.politsei on terava kriitika all. Neeg­rite
ja politsei vahelise tüli lahendär
jaks paluti. Rooma, katoliku kiriku
kardinal C . E . Carter. Kuid see ni­metamine
ön .tekitanud veelgi suure­maid
lahkhelisid."
® Minister Roy Atkey teatas, et töö­tutele
tasu maksmises võetakse ette
suuremaid muudatusi, kuna praegu­se
süsteemi järele pip töötute tasud
liiga kõrged ja kergesti välja makse-tavad,
mispärast väiksemapalgalisi
töökohti ei taheta vastu jvotta.
® Rodeesia terroristide üks juhte
Joshua Nkomo teatas, et terror jät­kub,
sest Rodeesia võimud korral-
; dasid suuremaid haaranguid Mosam­biik]
s asuvate terroristide laagrite
vastu ja hukkasid üle 300 terroristi.
Ta märkis, et Londoni;konverents ei
.anna mingisuguseid tulemusi.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
teatas „Meie Elu" nr; 34, esilehekül­jel
ja esiartiklina, et tuba ehitusele
tulevas vanadekodus maksab f 1Ö.Ö00
-S15.000.
Seda. lugedes tõusis kurku, hell va­lus
tunne. Siis kui meie pealaed veel
paljad^ polnud lubati „Eesti Kodu"
projekti alustades, et sealt .saadud
rahadega püstitatakse vanadekodu.
Kodu neile, kes pole oma ihurammu
ja riigamisega raha kokku saanud,
või kelle näpud pole, teps mitte
mammona korjamisega harjunud;
Kes aga siiski haigena vajavad voo­dit
ja suu ihkab jõuluks verivorsti.,
See puhkekodu või „Home for the
Aged", nagu ajalehes .öeldakse tun­dub
meile kättesaamatu. Viimaseks
hingetõmbamiseks •tuleb ikkagi riigi
ra viasutus te s se. m i n na /nagu see se­nini
on toimunud. . (
Austraaliast; tulnud eestlased
peaks' teadma; et sinna ehitati 1*963.
aastal esimene selletaoline hoone rii-gi
abisa. See hostel
nistlikkude lööklausetega, põrutas;
rusikat ,ja vehkles kätega ning me"o-'
hutas mõnevõrra Adolf Hitleri polii-tiiisi
esinemisi. Ta oli.eriti vastu Iis-.
raeli ja Egiptuse rahule. Kuid ta rün­das
ka Hiinat sellepärast, et Hiina
ründas Vietnami. Lõpuks kiitis ja
| ülistas F. Castro otseselt vene ok­toobri
revolutsiooni. Ta kutsus üles
otseselt kõiki ühinema Moskva kom­munistliku
liiniga..
Tema kõne aj^l jalutasid konve­rentsilt
välja USA ja Hiina esinda­jad.
F. Castro eesmärgiks oli kolmanda
jõu riike viia otseselt Moskva liinile,
kuigi ta märkis, et Kuuba ei ole ühe­gi
riigi suuvoodriks. >
Järgrriisdl. päeval sai sõna| ;,köl-manda
jõugrupi" asutaja ja senine
ideoloog Jugoslaavia kommunistlik
president,. 87-me aastane Jposeph
Tito. Ta esinemine oli vastandiks F.
Castro revolutsioonilisele väljaastu­misele,
L Tito eesmärgiks oli ilmselt
ignoreeridarigat viisi F. Castrot nii
esinemiselt, kui,ka' taotlustelt. Vana
riigimehena, ta kutsus üles ^kolman­da
jõugrupi" riike mitte, sekkuma
suurvõimude, eriti USA, N. Liidu ja
Hiina vahelisse külma sõtta. Ta mär­kis,
et N; Liidu ja'USA vaheline de-tente
ei ole ainult- nende kahe suur­riigi,
vaheline asi. Vaid see püüab
mõjutada ja kaasa tõmmata" kõiki
maailma riike. Tä ei võtnud üldse
•seisukohta küsimuses, kes peaks esi
ka JV- Titöt selles, et Hiina ründas
Vietnami; Jugoslaavia välisminister
polnud. ka suupeale kukkunud. Ta
ütles, et selles, et Indo-Hiina ruumis
ei ole rahu.-õn süüdi Hanoi-, kes rün­das
Kambodzhat ja Laost. Kui kee­gi
selles kahtleb, siis küsigu ükskõik
milliselt Aasia tiigi esindajalt. Kuid nevik ja tulevik,
konverentsil kerkisid üles ka veel
Kodust ja kodumaalt lahkumine
on elamus, mis on kirjutatud süga­valt
iga võõrsil asuva inimese hinge.
Jumal, kes meid^on loonud, on
meile kinkinud imelise võime säilita­da
oma hinge varakambris mälestu­si,
pilte ja elamusi, mis meid rikas­tavad
ja millede läbi Tema, kes meid
igavese armastusega on armastanud,
juhib ja hoiab õnnistatud teedel.
Meie elu tõelised rikkused ei ole
kunagi väljaspool, nad on seal, kus
Jumala armu. läbi tuksub me süda
ja kust viimselt välja kasvab me elu
tõeline õnn. ...
Meie eksime, kui arvame, et me
elame sellest, mis meil on väliselt.
Iga inimene elab viimselt sellest, mis
ta on ja mida ta evib sisemiselt.
Jumala Sõna õpetab meile, et meie
sisemise olemuse juured on seal,
kus on meil igaühe lapsepõlve-kodu.
Moodne hingeraviteadus toob meile
lähedale sama tõe. Meie hing on vä
ga tugevasti mõjutatud lapsepõlve-elamustest.
Kodus pannakse põhi
alus sellele, mis ühest inimesest
edaspidi saab.
Kodu ja kodumaa on suured väär
tused, mida meil on põhjust pidada
armsaks ja kalliks.
Me rändame tänasel mälestuspäe­val
sinna, kus asetseb meie kodu ja
meie kodumaa. Suur lahutav vete
väli ja meie rahva vaenlaste pool
püstitatud raudrimp ei takista meie
mõttes sinna minemast.
Sa tunned seda teed, seda tänavat
seda jalgrada, mis viib sinna, kus on
su kunagise kodu uks. Seal uksel sei­sis
su ema, kui ta õhtu tulles kutsus
lapsi tuppa. Võib-olla ta seisis seal­samas,
kui ta kodumaa raskel tunnil
saatis oma lapsi kaugele võõrsile. Ta
seisis kodu-ukšel hallipäisena ja leh:
vitäs kaua, nagu oleks ta süda kart­nud,
et möödub palju, palju aastaid,
enne kui jälle vabadus naaseb Eesti­maale
ja võõra vägivalla poolt lukus­tatud
isamaa i/ärav avatakse kauge-*
tel maadel asuvaile tütardele ja - poe-,
gadele.; \
Teated ja kirjadv tervitused ja fo­tod,
mis on tulnud orjastatud kodu­maalt,
kõnelevad ühest tõsiasjast:
Kodu-Eestisse jäänud ei ole meid
unustanud!
Nad elavad seal küll raskeis elu
tingimustes. Meil ei ole oleviku-rõõ
mu. Neil on minevik, millest nad ela­vad,
ja tulevik, millele nende kan
natuste ja meeleheitega võitlev hing
vastu sirutub.
Olevikku neil ei ole. On vaid mi
1S
mitmed teised küsimused. Küsiti, et
mis on Kuuba sõduritel asja Aafri­kas
ja Aasias, Iraanis mõrvatakse
metsikult kurdi vähemusrahvast.
OPECi riigid kurnavad oma kõrgete
õühindadega vaeseid riike jne. Mõis­teti
hukka need riigid, kes Jeruusa­lemma
peavad Iisraeli pealinnaks,
mis puudutab ka Kanadat. '
. See kolmanda jõugrupi riikide po­liitiline
jõu : demonstratsioon USA
vahetus läheduses tõstis pinevust ka
Ameerika Ühendriikides. Välisminis­ter
C. Vance esitas Vene 'saadikule
Washingtonis noodi, . et Moskva
võiks viia oma rünnak brigaadi Kuu­ba
saarelt' ära, Sellega kahtlemata
kasva"b pinevus USA ja N. Liidu va-hel.
:';:y,:.:y : ' .
r : AJK
Neil on armastus oina paljukanna-
Peakomiteele
Tänan Esto '80 Peakomiteed, kes
juhtis, minu tähelepanu sellele, et
ühel minu poolt reserveeritud hotel-asub
1,5 aakrini lirStokhölmis: on olnud varemalt
lisel maaalal, on ühise suure eluruu- ärivahekord Inturisti'ga.
mi ja••; söösisaalisa. Kuidas see töö-tab?
" '•'" VA^;;'-;'V:;'
EAK kuumaksu andmed. S450—
$550 tunduvad fantastiliselt kõrged!
Üksik vana, kes elab oma võlavaba
3 magamistoaga majas — aias, mak
Soovitav oleks olnud kui Peakomi
tee ilma ajakirjanduse vahenduseta
neil teadaolevaist andmetest minule
otseselt oleks, teatanud. Kuid selleks
on nähtavasti omad põhjused.
Kui see tõele vastab, teen vasta-:
Jaapanit häirib N. Liidu. mõjuvõi­mu
kasvamine J^auge-ldas, eriti In­do-
Hiina ruumis,' kus Vietnam oku­peeris
Laose ja Kambodzha, Jaapan
suurendas seepärast oma sõjalist eel­arvet
.9,6% 'võrra. Uus1 sõjaline eel­arve
on 10,4 miljardi dollarit.
rönts
sab koos õli, elektri, telefoni ja muu- Ud ümberkorraldused.
de kuludega kokku praegu $250' kuus.
•Toim. Küsimuseks jääb, kas EAK
näeb selles summas- ka inimeste
hooldamise, arstiabi ja toidu?
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.'
•
0>Q<JBEM>^i^o<ii>o43n>o<g»Q<zip^tfn>Q<inM
Vanasõna ütleb — heategu tuleb
tasuda samaga. Pean'seepärast oma
kohuseks . Peakomitee . tähelepanu
juhtida sellele, et Kanada Esto '80
lennukomitee ametlikuks reisibü­rooks
on P. Lawson Travel, kes sa­mal
ajal on ametlik Inturisti esinda­ja
Kanadas. 0
Mis puutub. Rootsi elukallidusse,
see jäägu- iga külastaja enda otsus­tada..
Veelkord suur tänu!
Hans Kivi
S
Kanada liberaalide partei. 200 juh­tivat
tegelast korraldavad 13/14. ok­toobril
' Lääne-Kanadas konverentsi
liberaalide uue taktika; kujundami­seks.
Endine peaminister P. E,' Tru-deau
ei ole'sellest konverentsist osa-võtiate
hulgas. :" .' :' .-;
tanud kodumaa ja saatuse vastu.
Aga ennekõike neil on usk ja loo
tus Temale, kelle käes on üksikini
meste ja rahvaste saatus. Vaikse, ent
kindla kangelaslikkusega kannavad
nad oma saatust, mis inimlikult vaa
dates on murdumiseni raske. Aga
need, kes Jehoovat ootavad, kes oma
lootuse panevad Temale, saavad uut
rammu ja tõusevad kui kotkad üles
meeleheite-kuristkestki.
Keset saatanlike jõudude võimut­semist,
keset kannatusi ja kaotusi
elab vaikne kindel kangelaslikkus,
mis ei ole kaotanud usku Jumalasse
ja mis ei kaota sellepärast ka mitte
usku Eesti paremasse tulevikku.
Iga kord kui me rahvuslikel täht­päevi!
mõtleme oma kodudele, omas­tele
ja kodumaale, astub see vaikne
kangelaslikkus aegade suurest pime­dusest
esile, vaatab meile silmi ja sü­damesse.
See vaikne kangelaslikkus elab ko-dumaal.
Ta elab vanglates ja kom­munismi
orjalaagreis. Ta ei ole sur­nud
sealgi, kus on võõra võimu tund­matud
hauad. See vaikne kangelas­likkus,
mis usub ja loodab, ootab,,et
meie, kes me elame suures vabadu­ses,
julgeoleku ja heaolu tingimus­tes,
ej unustaks, et meie sügavama
olemuse juured on Jumalas ja nen­des
väärtustes, mis Jumal meile on
annud. ;
Laskem täna sellel nimetul kange­laslikkusel
kõnelda meie südamete­ga,
tuues meile lähedale Jumala mõt­teid
ja Jumalatahet.
Hääl suurest pbnedusest ütleb
meile:
Tea1 üht asja läbitungiva selguse­ga:
sa elad, ei mitte iseenesest, vaid
Jumala imelise armu läbi!
ä elad ja su,lähedased on su kor-
® "
12 valkodus ja siin, jumalakojas ainu­üksi
Jumala imelise armu läbi.
Leib on su laual.
Vabadus varjab sind.
Armastus bn su ümber. .
Ja kõige selle taga ei ole keegi muu
kui See, kellele me Jeesuse Kristuse
läbi tohime ütelda: Meie Isa, kes Sa
oled taevas.
Külastasin raskesti haiget kaas-eestlast
miijonitelinna haiglas. Ta oli
mulle täiesti tundmatu ja ta oli seal
üksinda eluaja surma piiril. Kui ni­metasin
ta nime, avas ta silmad ja
pidas mind arstiks. Kui ütlesin, kes
olen, vaatas ta mulle otsa ja küsis:
„Kas minuga on asi juba nii kaugel?"
;.Ta mõtles ilmselt tollele suurele
viimsele lõppjaamale, millest mitte
keegi meist ei saa mööda, sõita, vaid
kus kuningas ja kerjus ei erine üks­teisest
enam muu kui ainult usu, ar­mastuse
ja lootuse poolest.
Mul oli juhuslikult kaasas käes­oleva
aasta leerilautuleht ja jätsin
selle haige lauale. Kui ma teda mõ­ne
päeva pärast uueisti külastasin, oli
ta vahepeal muutunud väga nõrgaks.
Aga ta ütles mulle, et tunneb ennast
hingeliselt hulga tugevamana. Ja ta
käed võtsid laululehe ja tä luges
mulle sealt paar rida, mille kohta ta
mainis, et need piid teda hingeliselt
palju aidanud:..
....„Tea: ka meeleheite-kuristiku kal­dalt
läheb tee Tema juurde, kes meid
igavese armastusega on armastanud
ja kes meid ei hülga — ka siis mitte,
kui me Teda nii. mõnigi kord oleme
hüljanud."
Täna kodumaalt lahkumise mäles­tuspäeval
tahan sulle ütelda:
„Tea: õnne ja vabadusegi juurest
läheb tee Tema juurde, kes meid iga­vese
armastusega on armastanud ja
kes meid ei hülga' — ka siis mitte,
kui me Teda nii mõnigi kord oleme
hüljanud.''
Alates esimestest jõuludest Petle-mas
ja esimesest Suurreedest Kolga­ta
mäel, me elame Jumala imelise ar­mastuse
piirkonnas.
Mitte meie ei ole otsinud ja armas­tanud
Teda, vaid Tema armastus on
leidnud meid. Me võime oma elu päi-kesepaistelistel
aegadel sellest ar­mastusest
otsegu kinnisilmi mööda
rutata. Me võime ütelda: ma saan
ise toime oma hinge ja eluga ja mul
ei ole tarvis Jumalat ja Tema Kris­tust.
':;:'V-; .•' •
Nii võime me mõtelda ja ütelda
oma vaimses lühinägelikkuses, aga
see ei tee olematuks ei Jumalat ega
Tema imelist armastust.
Laulik tunnetas seda tõde süga­valt,
kirjutades oma 139. laulus: „Ku-hu
ma võiksin minna su Vaimu eest?
Ja kuhu ma põgeneksin sü palge
eest? Kui ma astuksin taevasse, siis
oled sina seal; kui ma teeksin enda­le
aseme surmavaida, vaata, sina
oled seal. Kui ma võtaksin koidutii-vad,
ja asuksin elama viimse mere
otsa, siis sealgi su käsi mind juha^
taks, ja sü parem käsi haaraks mu
kinni. Ja kui ipa ütleksin: „Katku
mind pimedus ja1 valgus mu ümber
saagu Ööks", siis pimedus ei oleks
pime sinu ees, valid öö oleks kui päev
valge, pimedus oleks kui valgus" (s.
7—12).
..Ükski meist ei põgene Jumala eest;
ükski meist ei põgene ka mitte selle
eest, mis Jumal meilt ootab, kui me
astume võõrsiloleku 36-ndasse aas­tasse?
' J
Ma usun, Ta ootab meilt kõigilt
üht — ootab armastust, v
Armastus kuulub lahutamatult sü­gavamainimešeks-
olemise juurde.
Armastus on ka lahutamatuks osaks
kristlase isamäa-armastusest.
Sinu oma hinge tervise, su sügava­ma
elusisu ja tõelise õnne pärast, si­nu
kodu ja su kodumaa' pärast oo­tab
Jumal sinultki eelkõige armas­tust,
v •'
Kusagilt kaugelt on sadade tuhan­dete
inimeste silmad suunatud mei­le,
kes me elame Jumala imelise ar­mu
läbi.
Neis silmades peegeldub meie kau­ge
kodumaa saatus, valu, kannatus
— aga ka lootus. Nad on suunatud
meie südameisse. Nad otsivad meie
armastust, mis ei karda tegusid ja
ohvreid. ' ' ' •
Jumal ise -süüdkku Jeesuse Kristu­se
läbi meie usu ja armastuse ja loo­tuse
tuled põlema uue, heleda ja jõu­lise
leegiga.
RUDOLF-KIVIRANNA '
. Ottawas toimus maailma puudust-kannatavate
abistamiseks konve­rents,
kus moodustati toitainete
fond, kust jagatakse: näljahädaliste-le
toitaineid ja vilja ülejääke. Kana­da
andis suure annuse vilja asutatud
fondi ja määras' suure summa nälgi­vate
rahvaste abistamiseks.
Jt
Avamine esmaspäeval, 1. oktoobril 1979, kell 7 õhtul
Eesti J/la ja väikeses saalis.
Registreerimine l. okt. kell 6—7 õntül ja selle järele algab õppetöö.
Esmaspäeval, 1. okt. kell 7—8 — kehakasvatuse klass (16—60. a).
Samal õhtul kell 8—9 — edasi jõudnute Balleti klass (12—18 a)
Kolmapäeval, 3. okt. kell 7—8 õhtul PROFESSIQNAAJ.NE BALLETI
klass ja selle järele algab tantsugrupi proovid.
INFORMATSIOON TEU 225-5595
Sl
STOl
vardavaj
Liikumis
talle Mo|
likvideeil
Märtsil
tuse, m|
võitluse'
aate. ees|
Mullu
tapäeva
ülemnõil
ära ka il
,.Tallinn;]
ris 1978.
Sergei
. tat.tagaj
tas Eest
ja sõlti|
Seega il
gematutl
pole suil
ne võõra
Vabadus
vusaastcJ
suuteliiw
noort vii
ma edul
sel ülcsJ
'Edasp
lga.se
nädalalõl
asetleidxj
hooaja i|
de poole
se ariisii
kud sup|
valdatal
litöö ja
hooaeg,
kewoodil
Juba
kohale sl
nada eet]
Toronto)
lõid encl
Eesli Mi
laupäevi]
ligemale
w f
üllatuse
püha nii
võeti kl
missügLi
piduslu]
.Toronl(
: lasid ni|
asuvas
rida aa|
ilmusid |
nastes
pilkealul
mine" kl
Seekol
Guido
ta oli ki
listeatril
aktiivse
Eesti T(]
tas teil
humorel
Mo
Montrel
vadel p
muse r|
bus tal
värvifol
naki kt|
Pööi
•küsimuj
dendi
• „See
pealekii
nagi \'
lehtedel
des õlil
Kissi nd
seks ScJ
''bayüs
oli see|
Mu koi
teline.
tasid nl
• šetania]
musi
. selle a i
tada pl
.' vastu il
mine t
' se tõi tl
sest,!
kas
Monl
, tus tel
kunagil
niiviisi!
kusagi
MÖm|
nüüc
ne oi
mise|
aja
; .Viili
• Kanadl