Meie Elu = Our life, November 23, 1978

              NEUAPÄEVAL, 23. NOVEMBRIL — THURSDÄY, NOVEMBER
KORP! FBDENTIA TÄHISTAS C
Möödunud pühapäeva õhtul tähis-; neid •akadeemilisi põhinõudeid vai
T r '•• • - r T->« J ' JL'»L. ' " -T • J«_ •' i i , •! '• _•_ • •' J' ' . . J • ''
23 „Meie Elu" nr. 47 (1502)
tas Korpi Fidentia ümber koondu­nud
akadeemiline naism^iusikute pe­re
oma organisatsiooni 50-t aasta­päeva,
kontsert-^ktusega Tartu Col-
'is.
Kuigi suuremad juubelipidustused
toimusid juba oktoobris New Yor­gis,
USA ja Kanada Koondiste ühis-,
osavõtul, ei jäetud siiski mitte unus­tusse"
Korp! Fidentia Kanada Koon­dise.,
traditsioonilist aastapäevakont-serti/
mis sel aast|l kandis ümar-gust
järjekorra numbrit. — 15.
Kontsert-solistid olid noored
kunstnikud; Tiina Mitt klaveril ja
Elva Mikk harfil;
Mõlemast andekast noorest oli pike­malt
juttu selle lehe veergudel 2 nä­dalat
tagasi. ;
Kontsert-aktuse avasõna lausus
vii! Salme, Lohuaru, tervitades kok­kutulnud
muusikasõpru, kes rohke­arvuliselt
täitsid suure saali.
Järgnevalt noor sharmikas Tiina
Mtt esitas klaveril pika ning palju-:
nõudva kava, mille iga osa kviteeriti
tänulikult tugeva ning kestva ap­lausiga.
Neun Variationen über ein
Menuett von Duport KV573 (Wolf-gang
Amadeus Mozart), Sõnata Öpus
110, Moderatö ' Cantabile, Allegro
Mölto, Adagio, Fuga, Arioso; Fuga
(Ludwig van Beethoven), Unelm
(Juhan Aavik), Hungari Rapsoodia
No. 12 (Franz Liszt).
Eriti kauakestvale aplausile viima
jult silmas; pidanud.
Järgnenud vaikival aj
keelustasid okupatsioonivõimud or­ganisatsiooni
edaspidise tegevuse,
kuigi mõlemad okupatsioonivõimud
olid agarad kasutama meie heli­kunstnike
andekust ja võimeid nii
rindeil, kui ka tagalas. Helgeimaid
hetki ja päikesepaistet tõid aga
meie helikunstnikud põgenikelaagri­te
halli igapäevasusse nii Saksamaal,
kui ka Rootsis. Neist aegadest mäle­tame
nimesid, nagu Helmi Betlem,
Irma Käivet/ Maret Pank j.t.
Järgmiseks ajamärgiks on aasta
1951, mil Korp! Fidentia vii! Juta
Kurmani energilise organiseerimise
tulemusena New Yorgis taas tuhast
ja varemetest tõusis.
Viimase olulise ajarnärgina nime­tame
aastat 1963, mil
auvilistlase.Aino';Kure algätusel.or-ganiseeriti
ka Toronto Korp! Fi­dentia
Kanada Koondise taassünd.
Kanada Koondis alustas tegevust
vaid 3 liikmega, kuid Aino Kure vä­simatu
töö' tulemusena on kohalik
liikmete arv tublisti kasvanud ning
lisa orvsaadetud USA Koondiselegi.
Korp!; Fidentia igaaästased kont­serdid
Torontos omades kindlat ja
tänulikku kuulajaskonda ja siirast
eesmärki noorkunstnike edutamisel
on kujunenud juba muusikaliseks
institutsiooniks. Oma aastapäeva
kontsertide kõrval võite aga leida
Korp! Fidentia liikmeid, helikurtst-iste|
es
sobiv kirt
»!et või poolaasta fellimine
iieks
„M£IE EÜl
VÄBÄMJSE TAOTLUSELE TULEB ANDA
KONKREETNE SISU
«Meie Eta" taSItusele tellimine ja meie saadam©; teile, ül©-
andmiseks kinkekaardi, või saadame teie nimel o t s e saajale.
se pala järele järgnes, teenitult süle- nikke, esinemas erisündmuste puhul
täis lilli
. Järgnevas aktusekõnes
andis linnulennulise ülevaate
* Korp! Fidentia ajaloost aüvil! Ai-no
Kurg.
, Üriel novembrikuu päeval, 50 aas­tat
tagasi, 6 Tallinna Konservatoo­riumis
õppinud; paismuusikut leid-
- sid, et oma kodumaa hüvanguks saa­vad
kunstnikud rohkemat; pakkuda-ainult
ühendatud jõul. Selle mõtte
teostüsena^süiräis..Eesti Naisniuusi-
• luite Selts. Meed 6 noort energilist
idealisti otid Linda Saul, Niina Mur-rik-
Polonsky, Elsa Maasik, Alice
Schiller; Nora. Soo ts ja-Gerda Varb­lane,
Kahjuks pole teada,.et ükski
iieist oleks .pääsenud vabasse maa­ilma..'.
•- , '•;.;v; ' ••' •
Esimesteks; noorliikmetekš olid El­sa
Avesson, • Dotty Kleitsman, Liidia
Laks, Tekla:Koha;ja(Sohjä Piller.;;
Seltsi auliikmeteks valiti - hiljem
Miina' H ä r m a , Helmi Einer, Aino
;Tamm, Paula Brehm, Helmi Mohr-feldt-
Viitol, Ludmilla Hellat-Lemba,
Amanda Jenis.on ja Ida Loo-Tälvari
Ainulaadne üliõpilasorganisatsioon
, naismuusikuist kasvas kiiresti
liikmeskonna näol ning nende panus
loomingulisel interpreteerival ning
pedagoogilisel alal! sai tähendusrik­kaks
osaks eesti muusika-kultuuris.
. Järgnev ajastu algas Eesti- Nais-muusikute
-Seltsi otsusega, muuta
Tellin ,,'MEIE; ELU" (äastaks> poolaastaks) i
jHll^f p£*«^ ^jfX°l« * t « i i M t t M * « « * f » « * i t o o » i t i i « i i • • • e o o l i i n * ' * •••«•••*o« •••••• « • t > * o D o o « o o a o * o « « t « « * « a c * a f l « « » t * « * e a n ( ^ o o a o a
0 • • • « • * a » 0 f t i « o * i « » i v » © o o ö o o o a « o o » » » » t e i O D 6 W a o o o o i o » t » » ft
a nimi: o a 5 » i 9 B««tio*io*»o»oao««**»*ta»ooo«oiioi*»a*0**
Aadress
üle kogu Põhja-Ämeerika mandri kas
solistidena, ansambleis, saatjatena
ja muusikapedagoogidena.
Lõpetades avaldas Aino Kurg soo­vi,
et see vanema generatsiooni süti­tav
hingetuli kanduks ka meie noo­rema
generatsiooni kunstnike hin-geisse,
et. jääks, veel kauaks püsima
Korp! Fidentia. ja koos temaga meid
ühendav ja inspireeriv muusika.
' Järgnes kontserdi teine pool,
kus ettekandeid harfil esitas tagasi­hoidlikkuses
sümpaatne Elva Mikk.
Siciliana (da un pezzo di liuto del see
XVI); —. Ottorino RespighL (1878—
1936), trans. Grandjany, Fantasie Sur
Un Theme' de J. Haydii — Ma reel
Grandjany (1891-1.975),"Feerie,'Preili­de
et Danse — Marcel Tournier (1879 Kui teostati Eesti Maja juurdeehi-
.^l^lj/ChanW-Pans
mise aktsioon testid mõlemad male-
O e«««••««4aa«oiiiaaiiooo«oga••^••••«••••oiioioiaotQie*
. «oa*a00aooa»D«»aaiaaooaai««*9aa*ai««ii«oaaaaaaao»aaP«a**o***V**>**o oao*o aoo«**aaaaa»aia*aaa»««t«»t«o»oaoaflatOff9tt*^^
Palume käesolev kupong täita ja saata koos rahaga „Meie Elu",
: V 958 Broadview Ave, Toronto, önt. M4K 2R6
Eesti Skautide Malev, Kanadas ja
Eesti Gaidide Malev Kanadas sõlmi­sid
Toronto Eesti Majaga kokkulep­pe
niinimetatud noorteruumi kasu­tamise
suhtes.
Carlos Salzedo' (1885—1961). ,:
. Kõik esitatud palad sel harva kuul­dud
instrumendil said. sooja vastu­võtu
ja kestva aplausi osaliseks, mil­le-
lõppu kroonis jällegi sületäis lilli.
Järgnenud tervituste osas
aupeakonsul Ilmar Heinsoo Eesti
Vabariigi esindajana tervitas ja tä­nas
ilusa kontserdi eest. Ta avaldas,
lootust, et noor järelkasv eesti muu­sikute
organisatsioonile oleks jätkuv
ja kinnitas veendumust, et Korp! Fi­dentia
on oma muusikalise aktivitee-diga
rikastanud eesti kultuurivara ja
mitmekordselt õigustanud enda ek-seltsi.
statuut nirtg tegutseda edasi' sistentsi;
üliõpilas-korporatsioonina. Fidentia1 Eesti. Korporatsioonide Liidu ja
nime ja sini-valge-kirsipruuni värvi- Korp! Revelia poolt tõi tervitusi ja
tekli all, deviisidega:.ühtlus, õestus, sületäie punaseid roose•' Siegfried
isamaa armastus. Ladinakeelne nimi Preem, kes mainis,; et nii nagu arsti-.
Fidentia tähendab usku ning usal­dust
sõprusesse ning .ühendatud
jõusse. '• V'
Nii alanud teine ajastu kestis loo-mingurikkana
kuni 1940. aasta oku­patsioonini.
Need cj.lid 'Korp! .Fiden­tia
õitseäastäd pingsa töö ning rik­kalikult;
kroonitud: edu tähe all. Liik­mete
arv paisus 130-ni, tekkisid sõp-
. russidemed Riia . j a Helsingi heli­kunstnikega,
korraldati kontserte,
balle jä; lavastati oopereid. Hommik-kontserdid
jal. raadio ringhäälingu
poö!etunnised&kav.ad olid väga popu­laarsed.
. , 1 , .
Kahjuks ei osanud Tartu konser­vatiivsed
üliõpilasorganisatsioonid
õigesti hinnata Korp! Fidentia õigus-
. pärast kuulumist akadeemiliste or­ganisatsioonide
perre, kuigi Tallinna
Konservatooriumi ülemaste kuulus
kõrgemate õppeasutiste hulka, nõu­des
gümnaasiumi lõputunnistust he-likimstniku
diplomi taotlusel. Korp!
Fidentia on noorliikmete, värbamisel
rohi ön vahel vajalik inimkehale, nii­sama;
tunneb vajadust inimhing
muusika järele. Samas avaldas ta
lootust, et vähemalt paguluses EKL
Korp! Fidentiat ei unustaks.
Naiskorporatsioonide nimel Korp!-
Filia Patriae esindaja andis tervitu­sega
kaasa kimbu roose ja nahkköi­tes
albumi. -
Korp! Fidentia USA Koondise se-nior
Linda Uusinia tõi tervitusi ja
lilli nir Kanada Koondisele kui ka
auvil! Aino Kurele tehtud töö ja suu­re
vaeva eest. :
Teadustajana vii! Stella Kerson
luges ette ka arvukad kirjalikud ter­vitused
'•
Lõppsõnas vii! Salme Lohuaru tä­nas
kõiki esinejaid,. tervitajaid ja
vaevanägijaid. '•
Kontsert-aktus lõppes Eesti hüm-11
riiga.: ;"
Järgnes vahetult koosviibimine
naiskorporatsioonide ruumes..
• - • -m.
vad juurdeehituse valmimise oma
organisatsioonide „südameasjaks".
Kuigi see on alati nii olnud Eesti
Maja ostmisel ja eelmisel juurdeehi­tusel,,
siis seekord oli selleks ajeks
veel eriline põhjus:.hoone valmimi­sel'
pidid skautlikud noored koos
teiste eesti noorteorganisatsioonide­ga
saama maja neljanda korruse
suure ruumi oina kasutusse. Sellest
selle ruumi nimigi — „Noorteruum".,
Kui algas juurdeehituse sisemine
viimistlemine, moodustasid noorte-malevad
koos rahvatansij atega komi:
tee .neljanda korruse väljaehitami­seks.
Tegelik ehitustöö käis talgute
korras või maksulise tööjõuga, nii
kuidas laekus- summasid ning oli os­kust
teatava töö. läbiviimiseks. Ma­terjali
hangiti ,,oma poiste" hinnaga
kompaniide juurest, kus skaudijuhid
juhtivatel' kohtadel. :
Kui ruum oli peagu väljaehitatud,
selgus, et noorteruumi majandamine
käib noorteorganisatsioonidele üle­jõu.
Kinnisvaramaksud (noorteruu­mi
osa Eesti Majas), kütte, valgustu­se
ja korrashoiu kulud olid suure­mad
kui škautmaieva ühe aasta eel­arve.
Otsiti .majanduslikku -lahen­dust,
kuid seda ei leitud. Noorteruu­mi
väljaüürimine sissetulekute saa­miseks
ei andnud loodetuid .tulemu­si,
üks põhjusi võis olla neljas kor­rus;
ilma tõstukita, majas ja kaugus
köögist..
Olukorrale on nüüd leitud soodne
lahendus pärast korduvaid läbirää­kimisi
Eesti ;Ma]as juhatusega. Vas­tavalt
sõrmitud kirjalikule kokkulep­pele-
Eesti Gaidide' Malev Kanadas ja
Eesti Skautide Malev. Kanadas ühelt­poolt
ja Toronto' Eesti Maja teiselt-poo.
lt on. noorteruum antud Eesti
Maja poolt malevate haldusse mää­ramatuks
ajaks. Malevad omaltpoolt
lubavad hoolitseda, et üldiselt tun-.
nustatud/: eesti noorteorganisatsioo­nid
saavad korrapäraselt ruumi ka­sutada
koordineeritud : tegevuska-lendri
alusel sihiaa, et ruum leiaks
maksimaalset kasutamist eesti noor­te
poolt. ' "".
Malevad lõpetavad ruumis sisemi­sed
ehitustööd ja viivad läbi sisusta­mise,
samuti hoolitsevad nad tuumi
puhtuse ja korrashoiu eest. Ruumi
kasutamise kord kinnitatakse Eesti
Maja ja malevate poolt. Malevad lu­bavad
ka võimaluste kohaselt toeta­da
Eesti Maja. ruumi otseste kulude
katteks.
•Eesti.organiseeritud noored on te­retulnud
oina küsimustega noorte­ruumi
kasutamise suhtes. Telefonid
on selleks 493-3653 (skm. Enn Kiilas­pea)
ja 447-7610 (ngdr. Piret Komi).
„CAROUSEL TOURS";•/— 5 nädalane dets.^29.—veebr. 3. Florida
spetsiaal, alates $349.—. TTehke reservatsioonid koheJ
Iie. 1064361
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel- 4664813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
Vabadusvõitluse Nädala raames
pidas kpt. August Nõmmik Toronto
Eesti Majas 16. nov. loengu — Vaba­dusvõitlus
enne ja nüüd. Korralda­jaks
oli Toronto Eesti Selts.
Kpt. Nõmmik võrdles eesti rahva
küpsemist iseseisvaks rahvaks enne
Vabadussõda ja võitlust selles sõjas,
praeguse võitlusega iseseisvuse taas­tamiseks.
Vaatlus hõlmas eesti rah­va
kujunemist iseseisvaks rahvaks
2W aasta kestel, alates Eestimaa val­lutamisest
venelaste poolt Põhjasõja
ajal.
Esimesed 100 aastat kulus vene­laste
hävitustöö tagajärgede likvidee­rimiseks
ja rahvaarvu suurendami­seks/
Põhjasõjas venelased laastasid
maa, linnad hävitati ja rahva arv
langes 62,000 peale. 38,000 talundist
oli käsutamiskõlbulikke ainult 733.
Nende seas oli ka Laido talu Viiratsi
•vallas, Viljandi lähedal. Sellest talust
võrsus Eesti sõjavägede ülemjuha­taja
Vabadussõjas, kindral J. Laido­ner.
Rahvaarv kasvas kiiresti. 1782.
a. oli Viiratsi vallas juba 510 elanik­ku,
rohkem kui iseseisvusaastate!.
Eestlased ei surnud välja ega sulav
nüd teistesse rahvastesse.
Teine sada; aastat kulus jõukuse
kogumiseks, haritlaskonna kasvata­miseks,
rahvuskultuuri talletami­seks,
rahvuslike eesmärkide selgita­miseks,
võitlemiseks venestamise
vastu ja sakslaste eesõiguste piira­miseks.
.
Kolmanda sajandi'esimestel aasta­tel
hakati nõudma enesemääramise
õigust ja reforme. Sellele järgnes
täieliku iseseisvuse nõudmine ja Va­badussõda.
. : , ' [ • ' • • ' "'
Vabadussõtta eesti rahvas laks
kindla teadmisega, mida iseseisvus
tähendab ja milliseid reforme see
kaasa toob. E. Laaman kirjutas „Ise­seisvuse
sünnis". ..Vabadussõda tõi
kaasa mitte.üksi riikliku enesemää­ramise
õiguse,' vaid ka poliitilise,
rahvusliku ja sotsiaalse reformi. Ta
lõi hoopis uue olukorra, mille : ees
maailm seisab umbusklikult ja imes­tunult.
Eesti; Vabariik sündis; revo­lutsiooni
keerises. .Revolutsioonid
üllatavad, kuid nad ei too -enesega
kaasa midagi uut,. mis juba ammu
poleks vaka all idanenud". Seda
printsiipipeaks; jälgima ..praegune, va­badusvõitlus.
; ' .
Iseseisvuse aastatel eesti rahvas
töötas erilise usinusega.
Ta rakendas oma töökuse, kõrge
haridusliku taseme,; intelligentsi ja
füüsilise jõu ning. saavutas iniesta-mis
väärseid tulemusi. Ta vabastas
end saksa-vene mõjutustest ning
püüdis elada täielikus erapooletuses,
lootes, et -keegi tema iseseisvust ei
ohusta. ; ; • '
\ 1. sept. 1939. a. algas II Maailma­sõda.
Riigid, kellelt Eesti lootis oma
iseseisvuse garanteerimist olid seo­tud
sõjaga ja N. Liit kasutas.seda
baaside lepingu; ' pealesurumiseks
Eestile. Järgmisel^aastal Eesti an-nekteeriti
N. Liidu poolt. See teostus,
veretult ja vallutaja saagiks langes
kogu rahvuslik"vara ja maa. Vere­ohvrid
küüditatute ja mõrvatute
naol tulid hiljem, neid õli 140,000.
Venemaad iseloomustades kirjutas
E. Laaman. „Tema ajalugu ei kanna-orgaanilise
arengu, vaid perioodilis­te,
vulkaaniliste plahvatuste, ilmet.
Pikale vaikusele järgneb tulepurska-mine,
kui maa-aluseid jõude enam
tagasi- suruda ei suudeta, siis tuleb
revolutsioon". Vaikus raudse korra
all ja revolutsioon on vaheldunud
reeglipäraselt Vene' ajaloos ja seepä­rast
võib küsida, kaua püsib praegu­ne
raudne rahu. :^
Kommunistliku diktatuuri eest
läände põgenenud rahvas on luba­nud
vabastada kodumaa. Sellest on
möödunud 34 aastat ja vabastamine
seisab samade mägede taga kui esi­mesel
aastal. Põhjus seisneb selles, /
et rahvas ei ole muutunud tugeva- •
maks ja vabadusvõitlusele pole an­tud
konkreetset sisu. Rahva iive: on
madal jä sulamine teistesse rahvus­tesse
suur, Meie kaotame ühe posit­siooni
teise järele. Olukord võib pa­raneda,
arvas referent, eriti teistesse
rahvustesse sulamise arvel. Meie ei
ole enam vaesed pagulased, kes ela­vad
ühes toanurgas, vaid avaramates
kodudes kui keskmine siitmaa ela­nik.
Arvestades rahva töökust, kõr­get
hariduslikku taset ja püsivust,
meie võime varsti omada silmapaist­vaid
teadlasi, kunstnikke, poliitikuid
ja majandusmehi. See tõstab rahvus­likku
iseteadvust. Vaatlused on näi­danud,
et eestlaste seas kaotab see,
kellel kaob side oma rahvaga.
Valis- või vabadusvõitluse alal
on 34 aasta jooksul nõutud vabadust
Eestile ja okupatsioonivägede lahku- .
mist maalt, ilma: lähema selgituseta
kuidas seda saavutada ja kuidas ees­ti
rahvas ise sellele kaasa aitaks. ',-
Põhjuseta on loodetud, et Ameerika
vabastab Eesti ja põgenikud sinna
tagasi viib.
Äsja 5 rahvusgruppi: eesti, lati,
leedu, valgevene ja ukraina koosta­sid
esildise Liitunud Rahvaste Orga­nisatsioonile.
Selles nõutakse N. Lii- .
du dekoloniseerimist, moskoviitide
lahkumist allaheidetud; rahvaste ala­delt,
taielikku iseseisvust, rahvastele
kes seda soovivad ja teistele enese­määramise
Õigust. See on samm õi­ges
suunas. Teiseks, nende rahvus- .
gruppide taga on 62 miljonit elanik­ku
N. Liidus ja ligemale 10 miljonit
4.
(HWY401 2bl. lõunasse) :
Äri avatud: esmäsp., teisip. 10—6, kesknädalal
suletud, neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6.
j...- © Tulge ja tutvuge hiljuti Skandinaaviast saabunud
mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad jnej
Hinnad soodsad. Isiklik ja usalduslik teenindus.
[Kauaaegse kogemustega sisedekoraator.
Austusega WILLY DAENZER
,JKungla 30" kolleegium võttis vastu esimese juubelialbumi eeltellimXse
Herbert Manna käest. %
ntsijai
väi ic
äryel ei .toimunud, mitte ai-nult
pastlategemiše; kursused/valid
rahvatantsu juhtide treeningpäevad
•.Ja\::nõupidamirie;'>'T;E^
30. a. juubeli tähistamiseks. Noorte
organisatsiooni agar.juhatus soovib
seda tõsta, esile kui üht suuremat
noorte isetegevust Välis-Eestis.Noo-red
on rakendatud nii liikmetena kui
ka õpetajatena ja organisatsiooni
juhtidena.' Rühmas tegutsevad um­bes
100 liiget. Juhatuse keskmine va-nuson
tänavu 22 a. .;
Juubeliaasta kava hõlmab laia­haardelist
tegevust, millest silma­paistvamad
on tervet rühma hõlmav
tantsulavastus uuel aastal jä tradit­siooniline
30. aastapäeva Maiball.
Suurimaks ürituseks on juubelial­bumi
väi j aandmine. Noored [ arvavad
et saavad hakkama „kihvti" ja silma­paistva
tööga. Nad tahavad esile tõs­ta
s ilm apaistvat gruppi, kes on rüh
masa koos „karanud". Isegi looda-
Noored, kuhu te .jäite? Ootasime
teid, aga teid ei saabunud nii suurel
hulgal kui lootsime, õhtu-oli kena.,
kuid oleks võinud veel kenam olla,
kui oleks olnud koos rohkeni noori
Mängisime ping-pongi, vaatasime fil,
me, tantsisime... Tulge' kindlasti L
detsembril discoõhtule! Demonstrat-sipon
ja õpetus neile, kellel; selleks
soovi! •.
OOTAME TEID!
,'äljaspool N. Liitu. Nende nõudmisi
oh LRO-1 raske ignoreerida.
Kui see siiski peaks. aset leidma.,
siis esildise koostanud rahvusgru­pid
ön küllalt tugevad, et KT. Liidu
dekolönise.erimisega seotud küsimus­tele
vastuseid või lahendusi leida.
Tuleks selsitäda, kas kõik liiduvaba-riikide
rahvusgrupid vabas maail­mas
ühine vad LRO-le saadetud esil­disega.
2. Mida üks või teine rahvas
soovib, kas täielikku iseseisvust oma
rahvusriigi moodustamisega või käi­tu
u r-a n t onoomiat mõne rahvusriigi
piirides. 3, Tuleks moodustada \\
Liidu koloniseeritud rahvaste esin- •
dus, N. Liidu deköloniseerimisel;
ülestõusvate küsimuste selgitami­seks.
-See on -suureulatuslik töö ja
peaks .olema teostatud LRÖ poolt,
koostöös koloniseeritud rahvaste
keskorganisatsioonide ; esinda j atega
vabas maailmas. Lõpuks võiks, sel­gitamist
leida ka see, milliseid sankt- '
sioone; kasutada N. Liidu vastu, kui
ta dekol on i see ri mi sega ei nõustu. •
Kõiki neid küsimusi . lahendades
kasvab N . Liidu ^koloniseeritud rah­vaste
poliitiline iseteadvus ja nad
hakkavad kujundama oma tulevast
elu iseseisvas rahvusriigis, kas ise-'
seisvalt võil mingis liidus teistega.
See looks sama olukorra, mille juur- •
de eesti rahvas oli jõudnud kui algas-;
Vabadussõda, Siis oleks. otsus ta tud
Vene kolonialismi saatus.
Ettekandele järgnes elav mõtteva-hetus,
kus referent andis täiendavat sele­tust.
Avaldati arvamist, et viie rah­vusgrupi,
esildis viib koostöö raskus­punkti
Balti rahvaste koostöölt laie­male
ja raskemale;alale. Kas ei oleks
parem arendada edasi .Balti rahvaste ;
koostööd? Referent nõustus sellega,
et Balti rahvaste koostöö on oluline,
kuid nende jõud on xiõrk ja hääl ei
kosta kaugeie. Vabaduse nõudluseks
on vaja suuremat jõudu ja kõvemat
häält, mida. võivad anda ühendatult
koloniseeritud rahvad.
teieks tõsteti üles küsimus, miks
LRO-le saadetud esildist ei ole otse­selt
saadetud kommunistlikule Hii­nale.
See on kolmel korral süüdista­nud
N. Liitu kolonialismis ja võiks
meile suureks abiks olla N. Liidu de­köloniseerimisel.
Referent kahtles,
kas P.-Hiina tõsiselt toetab N. Liidu
rahvaid, kui need hakkavad iseseis­vust
taotlema. Kriitika on üks, aga
mõttekaaslase elu kallale minekc on
teine asi. Järgnes rida sõnavõtte Bal­ti
liidu tegevuse jä Soome hoiaku
kohta II Maailmasõja ajal. Viima­seks
küsimuseks oli, kust saadakse
raha selle ulatusliku vabadusvõitluse
finantseerimiseks. Referent arvas, et
kõige kergemini toob selle taskust
välja omaniku oma käsi.
vad, et rühma endised liikmed, eriti
kuuekümnendatest aastatest, saavad
aru, et sellest ajast puuduvad; pildid
ja muud andmed, ning helistavad
Agu' Metsalale 493-1459^ ehk Linda
Valterile 363-2504. ^
„Kungla" album toob : palju roh­kem
; kui rahvatantsijate eluloo. See
jäädvustab väga. tähtsa lõigu Toron­to
eestlaskonna elust. Rühm otsib
nii piltide kui ka muu rühma tegevu­se
suhtes informatsiooni. Palutakse,
et endised rühma liikmed sorivad
läbi oma pildikarbid ja teataksid hu­vitavatest
leidudest Ülalnimetatud
isikutele. '.V
N. Treffneri Gümnaasiumi
95. aastapäeva kokkutulek
toimub reedel, 8. detsembril kl. 7.30
õ. Tartu College'i ruumes. Samas on
saadaval kooli juubelialbum.
Eelregistreerimine: H. Toppi ~-
781-5818 ja E. Liigand — 769-1623.
ALMER
KATUSETÖÖD
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid. •
Helistada tel. 699-5295
Meie Elu"
on
Turisj
aqsl
N. Liidus
• päritoluga, i |
. Sharögin, nij
: tal 1968 läl
maad, seal
. aastaks vans
1 ma; osa omal
maal ja selli
venelased, tal
Nüüd taotleti
lismaale.
Vene võini
anda väljasõj
Vene kodanil
Vene kodanil
keeldus sedal
pakku j ai le,
tagasi orjal
Kremlimaa
jääb Briti kci
'leha N. VenJ
seks.
Sharögin sj
•nesse 1968. ai
' nimaad. Kiil]
ettevalmistuj
arreteeris K^
distusega, et|
mid Venesse
Järgnes kohi
vangistust, ir|
di ära kanani
Sharögin it
tagasi N* Ve;ij
pärast seda,
KGB ettepanl
diks -Tnclisml
. ta saabusid il
dentide. kaudl
lk
ökupe
Stuttgardisj
aktsiooni Int
Rida aruandj
like olukorral
litsetavates r|
le tshehhosh
paavsti vajinl
kord halvene!
. Kongressi i
aktsiooni esi
rektor, mis v
. 20 milj. DM
toetamiseks.
Pikema ei
Läände põg
Ale!kse'j Myai
lesi. '
Eestlaste i
osa Eesti Ki
del Krepp ja
esindajana.
E. Krepp e
cleca teemal
kirik N. Ees
les ta muu
põhiseadusel
gist lahutatu
aga nõukogi
kiriku üle ka
NL Liidus
•usukoondištc
illeliidulise
tis kehtinud
cli". Eesti os
määrus km
Ajutisest juh
. tada igako]'d
]iste talitust
Uise," laula tu
:V/k'.-Liid.ii:'„
dov kirjutas
oon L i i d us
' i riida ateist
peab ei pea
'ja .•usulised
mi. lutei'i UNI
senini trük
k i r j a n d i ise t
, Samal
Laanes 1945
.mulikivir raa
; i r soodiistal;
•\ aliaandniisi
• .''is i linun u d-
; 332 tuli.:<:.k*(.
. • mo
• k-;.u."4-!.-v.-
raamatu U U u
'•]n.onopji".iai ia
;niust-va Ige
aix1 OL: i o er
aasialasi • \;\
•.visa!d;ih--2i
': i i i k i s ivnro:
.noü-raatiale
QiV' • .'
\\[\[ tellida j
naga; - (30. ü<
•iinit./kunsia
aasinse sii-ir
:i\ aü.. Seik-
.-i ka õniu-s
neistrke,. et
med trükiia
saadetaval c
••rnümist ma
zhecrilult 35
Teose kii j.
tellida: B ö x
Sweden. 'Po>