Meie Elu = Our life, November 23, 1978

              •mi
[•. 47 (1502)197S
ANDA
|s seisneb selles,
luutunud tugeva-
|itlusele pole an-
Rahva iive on
teistesse rahvus-
)tame ühe posi t-
)lukord võib pa-it,
eriti teistesse
arvel! Meie ei
(ülased, kes ela­vaid
avaramates
ine siitmaa ela-i&
töökust, kõr-set
ja püsivust,
lada silmapaist-
[ikke, poliitikuid
|e tõstab rahvus-latlused
on näi-bas
kaotab see.
rahvaga,
lõitluse alal
tõutud vabadust1
inivägede lahku-
[ema selgituseta
ja kuidas ees-kaasa
aitaks­id,
et Ameerika
[ögenikud sinna-pi:
eesti, läti,!
ukraina koosta-
Rahvaste Orga-õutakse
N. Lii-.
, moskoviitide
d rahvaste ala-
Ivust rahvastele
teistele enese-
:e pn samm •õi-nende
rahvus-'
[miljonit elanik-pale
10 miljonit
ende nõudmist;
kerida.
s aset leidma,
ud 1 rahvusgru-d,
et N. Liidu.
?otucj küsimus'-,
hendusi leida,
kõik 1 iiduva ba-vabas
maail-
: saadetud esil--
õi teine rahvas
seseisvust oma
is'e>asvõi kui­ne
rahvusriigi
oodustada N .
rahvaste esin-ol
on i seerimisel
?te selgi tarni-,
latuslik töö ia
id LRÕ pool:,
litud rahvaste
esindajatega
)uks • vöiks sei-
Imilliseid sankt-
Lidu vastu, kui •
|a ei nõustu.,
jsi lahendades.
Iniseeritud rah- ;
ladvus ja nad
L oma tulevast
[riigis, kas ise-iiidus
teistega.
Irra, mille -juur-,
idnud kui algas '
;ks •:• otsustatud
ilus. .
elav mõtteva-läiendavat
. sele-.
st, et viie rah-
Loostöö raskus-koostöölt
laie­ne.
Kas ei oleks
•Balti rahvaste
jõustus sellega,
•töö on oluline,
hõrk ja hääl ei
|use nõudluseks
idu ja kõvemat
ida ühendatult
küsimus, miks
iist ei oleotse-unistlikule
Hii-iorral
süüdista-.;
jlismis ja võiks
da N. Liidu de-terent
kahtles,
lloetab N. Liidu
[kkavad iseseis-
:a on üks, aga
dlale minek on
sõnavõtte Bal-
Soöme hoiaku
|ia ajal. \'iima-kust
saadakse
labadusvõitluse
fferent arvas; et
selle taskust
asi.
i m n a a s i u m i
kokkutulek
sembril-M.- 7.30
imes. Samas on
lialbum.
H. Toppi —'
— 769-1623.
idame vanu, sa-
699-5295
m
PSf.
• iSS
i i.
w
t-,.
p .
tl
i- -
p,Meie Elu" nr. 47 (1502) 1978 NE3LJAPÄEVÄL, 23. , MOVEMBER 23
imiLiiijlimiijiiiili
turist oli kümme
aastat vaslgis
.N. Liidus vabanes . vanglast vene
päritoluga inglise kodanik Nikolai
; Sharögin, nüüd 57-aastane, kes aaš-|
, tal 1968. läks' vaatama oma' sünni­maad,
seal, vangistati ja kümneks
aastaks vangi pandi. Kuigi ta suure­ma
osä^oma elust oli elanud Inglis-
- maal ja selle maa kodanik, lugesid
venelased ta N.; Liidu kodanikuks.
Nüüd taotleb ta väljapääsuviisat Ing­lismaale.
Vene võimud ei taha Sharöginile
anda väljasõidu luba, väites, et ta on
Vene. kodanik. N[ad pakkusid temale
Vene kodaniku passi, kuid Sharögin
keeldus seda vastu võtmast/teatades
pakkujaile, et ta läheb ennem veel
tagasi orjalaagrisse, kui' hakkab
Kremlimaa kodanikuks. Ta on ja
jääb Briti kodanikuks, ja. nõuab sel-
• lena N. Venes oma õigust lahkumi-
• seks.: • * •
Sharöain siirdus turistina N. Ve-nesse
1968. aastal, sooviga näha sün­nimaad.
Külastamisaja lõpul, olles
ettevalmistusi tegemas lahkumiseks,
arreteeris KGB ta ootamatult süü­distusega,
et ta kontrabandina too­nud
Venesse nõuk. vastast materjali.
Järgnes kohus, ja karistus — 10 a.
vangistust, mille ta paratamatult pi­di
ära kandma. .
Sharöginit asuti süüdistama 10 a.
tagasi N. Vene vastases propagandas
pärast seda, kui ta oli tagasi lükanud
KGB ettepaneku, hakata.nende agen­diks
Inglismaal. Andmed tema koh­ta
saabusid nüüd läände Vene dissi­dentide
kaudu. (EPL)
Ikkes kirik
esti
\ \ ii ^ M \i ' H M H H 1 M M M ! 1 n t
* K K ) . f l OO i l OO $10O 8U)ö S1.00
If H - U H S i i l H I I M ü i l l i
fc>::>:-Ä«:
Stuttgardis peeti 6.1 Kristliku Ida-aktsiooni
Internatsionaali kongress.
Rida aruandjaid informeerisid krist­like
olukorrast kommunistlikult va­litsetavates
riikides. Eriti tõsteti esi­le
Tshehhoslovakkiat, kus peale uue
paavsti valimist olevat usklike olu­kord
halvenenud. :\
Kongressi avas Heinz lyiattias Ida^
aktsiooni esimees ja Idamisjoni di-j
rektor, mis. viimastel aastatel on üle
20 milj. DM Idas jälitatud kristlaste
toetamiseks kogunud.
Pikema ettekandega esines 1974. a.
Läände põgenenucj KGB kapten
Äleksej Myagkov KGB töömeetodi-;
test. . ' ; i ; ' -
Eestlaste poolt, võttis kongressist
osa Eesti Rahvusfondi .esimees En­del
Krepp ja Ants Luik kesknõukogu
esindajana. • •
E. Krepp esines kongressil ettekan­dega
teemal: Ateistide poolt .juhitud
kirik N. Eestis. Oma ettekandes üt­les
ta muu hukas: Vastavalt uuele
põhiseadusele on N. Liidus kirik rii­gist
lahutatud, tegelikult valitsevad
•asa•-nõukogude ,ateistlikud võimud
kiriku üle ka pisiasjades.
N. .Liidus 1977. a. kehtestatud uus
usukoondiste põhimäärus asendas
Üleliidulise 1929. a. määruse ja Ees­tis
kehtinud 1945. a. „ajutise juhen­di".
Eesti osas on uus 1977. a. põhi­määrus
karmim varem kehtinud.
Ajutisest juhendist. Nüüd tuleÜ nõu­tada
igakordset eriluba üksikutje usu­liste
-•talituste, ristimise, matusetali-.:
iuse, laulatuse j.m. korraldamiseks.
N. Liidu „usuministri" V. Koroje-dov
kirjutas et religioosne situatsi­oon
Liidus olevat normaalne.1 Seda
niida ateistlik võim normaalseks
KUIDAS
MÄNGIDA.
Kõik, mis te vajate, on selekt-sioonisedel,
pliiats, üks dollar
raha ja veidi õnne.
Te võite hankida selektsiooni-sedeleid
igalt LOTTARIO
agendilt. Igal sedelil on seitse
„veergu" • kus. leidub numbreid
1-st kuni 39-ni. Kui te kasutate
ainult ühte veergu, siis valige
sellel välja kuus numbrit esitatud
39-st numbrist. Märkige musta
pliiatsiga vertikaalne joon sellele
ruudule, mis sisaldab teie poolt
väljavalitud numbri.
PALJU Tl
VÕIDATE.
tftWYttm A^ftiW WJ.WJft
w « O » s H •
Viige oma seltksioonisedel
mõne LOTTARIO agendi või
esindaja juurde, kes paigutab teie poolt välja­valitud
numbrid LOTTARIO elektronarvutisse ning
annab teile vastu kviitungi, millele on märgitud
teie poolt väljavalitud numbrid. See on teie
LOTTARIO PILET. Kontrollige, kas sellele
•kirjutatud numbrid on need, mis teie välja
valisite.
Igal „veerul" mängimine maksab 1 dollar. Te
võite mängida nii mitmel veerul nagu te
soovite. Teiste sõnadega— kui teie mängite kahel
••«veerul", siis maksate 2 dollarit.
Jälgige loosimist televisioonis igal nädalal või
kontrollige aj alehtedest, kas teie poolt
va
^'^^»W^>^>>^^NV^^yvv^^V.^.
Igal nädalal loositakse välja kuus regulaarset ja
üks boonus number televisioonisaates. > ;
Kui need kuus väljatõmmatud regulaarset
väi j atõmmatud numbritega.
Kui te olete võitnud, siis lihtsalt esitage^oma
voidupilet oma LOTTARIO agendile välja­maksmiseks.
Kui te olete võitnud 100 dollarit või
sellest väiksema summa, siis maksetakse see teile
kohe välja kohapeal. Kui te olete aga suurema
summa võitja, siis ütleb LOTTARIO agent teile
kuidas ja kus te võite kätte saada oma võidu.
tega, ükskõik millises järjestuses, siis olete
JACKPOTi (suurvõidu) võitja. Kui keegi teine on
valinud samad numbrid, siis jagate sellega pea-võidu.
;
;Kuid kui te ei ole õieti valinud kõiki kuut
numbrit, siis ön veel tuhandeid teisi võimalusi
võitmiseks;
Kui teil on viis regulaarset numbrit õiged ja teie
kuues number ühtub boonuse numbriga, siis
jagate suurt Second Prize Pool'i. \
Või kui teie viis numbrit uhtuvad viie loosimisel
väljatõmmatud regulaarse numbriga, siis tuleb teie
võidusumma Third Prize Pool'ist.
Kui teie neli numbrit uhtuvad nelja väljatõm­matud
regulaarse numbriga, siis. jagate Fourth ' .
Prize Pool'i.
Ja kui teil on kolm numbrit õiged,
siis võidate 5 dollarit. See ei ole
paha ühe dollari eest! Ning igal
nädalal ori tuhandeid võitjaid,
kuna teie poolt valitud numbrid
ei pruugi olla loosimisel
väljatõmmatud järjestuses. -
Suuremad auhinnad ori jagatud
nelja erineva võidusummade
kogumiku vahel» ~ JAOKPOT
"Pool, Second Prize Pool, Third
Prize Pool ja Fourth Prize PooL
Viienda auhinna väärtus on 5
dollarit.
Need, kellel on võidupiletid
nelja esimese kogumiku
'kategoorias, j ägavad .võidusumma
kogumiku võrdsetes osades,
v Näiteks kui JACKPOTi kogu
võidusumma on 300.000 dollarit
ja kaks isikut on õigesti valinud
kuus regulaarset numbrit, siis ,
•••v. kumbki isik võidab 150.000 "r : '
dollarit.
Iganädalane JACKPOT võib olla 100.000, 300.000
ja 500.000 dollarit või isegi rohkem, olenedes
sellest kui palju inimesi mängib LOTTÄRIO'1. •
Kui loosimisel ei ole JAGKPOTT võitjat, siis
suureneb JACKPOT'i summa iga nädalaga kuni :
lõpuks keegi selle suure summa võidab.
Quebecis oli samalaadsel loteriil JACKPOT üle
1 miljoni dollari kuni lõpuks, üks mängija selle
võitis,
ITEG
mn ^gsai.i 111 ura
usulised ringkonnad. Evanizeeliu
Vastuvaidlematult .inspireeris nen-| järjekindlamalt tõid ajalehed pilte
de ridade kirjapaneku ,,MeieEm''.nr: 'seesugustest / ^sakuskadest'' puude
, ... .. , . , 40-da.s ilmunud artikkel „Kas kirik-i all, aedades nins siin esinesid juba
peao ei pea normaalseks k i r i k l i k u d . , ] ] C 1 1 , Y ^^A^y . „n ' r i ; i ' - i • , , - . , , _ .. J. v
1 ; ...; . | ikka. veel iisub nõidus — ja need ; ka ilma peata tuvide kõrval ilma pea-j
read allpool on ka ainult mainitud !,ta^ sikud ja kksed;--.viimastel lisaks-pealkirjast
võrsunud artikkel — pel: ; südamed: välja' lõigatud. Üks sääras-galt
informatiivne, ilma miskisuguse"! test kummaliste avastuste keskus-poieemikäta..-
Haarab;.Miamis orbiiti,: test paiknes Löuna-Miamis—ulatus-kus;
katoliiklaste pere.on kuubalaste j-Kk kvartal,, mis: nüüd/ :ammust-aega
javiimasel ajal haii Iilaste-, arvel pris-1 mba tuntud nimetuse alk ,liit ila Ku­kelt
kosunud ja näitab kosumise ten-1: vanna". Asiosalised isikud- keda. asii-dentsi,
tulevikuski. Katoliiklasi, pee-: l i julmustes loomade, vastu ja samal
lakse üldiselt sellasteks: usklikeks;, \ aial ; ü}luruvetamise:.. foorumil- üle-kes'••
enda- .religiooni dogmast-, rangelt j käidama/ ei; teinud, miskit saladusi,
kinni:.peavad •— ja' see-.:avaldub; ka j et siin -o;; tegemist- —• nõidumisegai
• Lõuna^Flpridas, :kus; l:ugev;;katoü
'laste"rühmitus;:.veeuduriLid-usukind-j vpi':..miid'agi seiiesarnast - - Kariibicles
lusegait-ähistavad rongikäikudega,' pi-; praegugi veel populaarne nõidumine
diilrke: :t-serem-pniicjega jne. .üsna>ar- j ehk • ,,müst-kLmst';.- Miski.usuline ri-vi!
kaiel .pühakute.'piüvi- ja teisi .nende; j tiiaai, kus ohverdamine pn rülimikp-uisülise
••• .minevikuga., seosest olnud 'ha-,iv ja seda peamiselt-looraade^inV
mi luteri usu kirikule N. Eestis ei ole '
senini trükiluba antud vaimuliku
kirjanduse- trükkimiseks.
Samal ajal on väljaspool Eestit
Läänes .1945—.1977 ilmunud 150 vai­mulikku
raamatut.: :N. Eestis on eri­ti
soodustatud;-ateistliku kirjanduse
väljaandmist. J954—72. a: on N. Ees­tis
ilmunud 91. ateistlikku väljaannet
•332'ituh. eksemplaris. ' •••'.-.•:"•''' •"•.•'.:•:•.•
0*
Käesoleva aasta/jõuluks ..ilmub
raama Liit urule ku.ris.fni k Eduard. Ole
•monograafil See annab värvides ja
•musl-valge :tehnikas."läbilõike ;Edu-ärdrfOie
loomingust alates.20-irdatest
aastatest, .tänapäevani.'' Monograafia
sisaldab. 24 nu:si-vaKu -ja ^14 vat-vi-trükis
reprpdul-,tsiooni. Eessõna mo:
nograafiale on kirjutanud Arvo Mä-
: cl musi. •otile- foorumil,"Rituaali.kesksuseks.
•E
iial .
nasa. .(30 dollarit). Monograafia i l
i.•i(4]imiskor!-as saab''monogfaa­tel
1 ida kuni -.l,,defse]nbrini hin-
5eclä;-iii)'eiikunv.-'oh.• -tpšiäsi,i; mi 1 lest ;-'.-(^••''ö^yJ"i\ süda, milleks^ siis; ka; ilma
•viiami ajalehed hakkasid teateid-too-;-põn-ta.kitsede ja teiste loomade rai­ma
juba pooltosinat aastat .tagasi, rbeiest süda on välja- võetud ja.eriti
s.o. ajal, mil Kuuba. .saare- päriseia-; ..pühasse" kohta^'iidud. — suna^otsi-nikud-
:hakkasid 'massiliselt kanda i n^-s mõttes ^•.-'halvaks tsirkuseks,
kinnitama Roridas.. . ; '/.'.. \ Mõned seesugused „pühäci kohad"
• f. ;
Inn nesedi -M;v iam•is• • •m• • ar1k as•id,, e,t e r..i '- -•a•v:a stati. eramaJj ad^ea-e dade°s ' ,ka-a-r-d-i.r ia-põrandavaiba
. tükkidega i l U U LtctUlV d L C 5 " .->!-• i'•v \r -.' i • i,i/ -! .
..noonidesse, kuhu ,,saarerahvas
tes sedavõrd arvukalt, - et. hakkasid
sealseid päris-kodanikke juba läm­matama".
Baliaama; -võimud tegid
vastuvaidlematult; selgeks, et haiiti-'
lased ei põgenenud oma riigist mitte
poliitilistel põhjustel, vaid majan-duslikel
sirjanguik Hautis ori levine-
!iud: informatsioon, et' Bahaamädes
ja eriti Ü$A's saab teenida märksa
rohkeiri ja elada märksa lahedamini
kui nende endi "maal. — ja sellest
siis Too tunglemine. Bahaamädes or­ganiseeriti
•— ameeriklaste., poolt
muidugi — isegi eriline „lennukom-
!')anii", kes põgenikke salaja toob
Floridasse',;mõistliku'' tasu eest (ku­ni
500 taalrit „peali") ja nüüd haii ti­ki
si puistus nagu külluse sarvest. .
; i«ks kohtunik; .tegi-.siin .pidurdava
oJsuse ja...; järgmisel hommikul pa­rast
otsuse tegemist-leidis; ta enda
'vena: maja trepilt, tapetud soku kor­juse,
pea. ära j a süda' väljas. Kohtu-nik
kutsus- muidugi ..politsei j a:- andis
asjale seadusliku käigu.-' ';•_.•;
; Lõpuks nende;ridade kirjutajal oli
umbes viis aastat tagasi isiklikke ko­gemusi
sel foorumil. Seekord olid
\^õidiijad'I ;-kuitbalased,: :ke3 .asutasid
mind kodust välja kangutada, jook­sid
vastu „kaljuseina", kui nii Öelda.
Kuna' lõpuks otsustati too „vaduu"
appi võtta. Meie värava külge oli seo­tud
kaks umbes poole meetri kõr­gust
nukku —- üks naisele, teine me­hele
vihjav. Mõlemad nukud' oli tu­gevasti
määritud miski punase aine­ga,
arvatavasti tomati püreega —
i ;süm.bölistlik" verele. Kui aeda.läk­sin,
siis värava tasa alustasid kolm
tüdrukut — nii 15 aasta umber. —
metsiku kisa saatel miskit ^sõjatant­su",
kürii üks kiitsakas blond tütar­laps:
karjus inglise keeles: „Vaäta,
vaata — need siin oled sina ja sinu
paine: Kui te ära ei:lähe, siisi juhtub
.teiega midaoi; sarnast".
!:IIIIIIII!lllllllll!lll!ilipi!ll!lllll|^
Eesti Siht^pital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
..EESTI MAJA/958 Broadview Ave.,.
,'••• ^.:Toronto!;;Ont.:M4K;.2R6:: . ' '.
(!l!ll!i!l!nil!!!lHltl!l!l)ll!n!!il!i!ll!i;i!llltH
knd ja mehed tegid neist omakorda
niite' 'eest ja tagant.- .'-:/..;\r•';•-•.•
Sellest' momendist', peale '..vaibus
peagu üleöö. „ü!e\'õt;jafe",;k;sa, kära,
penide;: haukumine ia ,.nõidumisega
-kolli la mine').' ••' Praegu' t uleb nen t ida
ümbruskonnas: üsna- kena .korda, ra-iur
ja häiriinaiut elamist'.;;'
.; •rNõidurcine kui selline • ei avaldu
ara mitte alati: sedavõrd „verisena"y
nagu ieej.poobed-' IpefJetud. juhtumid.
,:! itiie.••Havannas" On rolikesti- kuu-ipoode,
kust müüakse. lga-suguseia
; esemeid, mks:. .^,nüi.utud"..
: ;ami -lehemehed. tegid seesugustesr
e.-kauplustes.se.visiite'-ja;votsid taas
ti .noramiku LI. oh sisinud teatavates- Y. i , ... . - . . „
y^n-nn ...„_; ,eralciatud :tetgisarnas.tes ;,,templues -..
-endid: sisse' .surunud., sireete-malmi- p^rnõi;
-Puudeialla kummalisi:,,banusei^ "l l õ u ; a"
mub kunstniku hiljuti möödunud 80- õunu, banaane; ja nende manu:, tape- ^ . ^ u s e i . pahade vaimude ee-astase
sünnipäeva tähistamise mär-j tud kanu-kukki — verised ja enami­kus
ilma peadeta.' Kui nende imelike
..leidude", kõrvale- sigines: ka kausi-
:.Nüiid pöördus/:.aga. lehele teine
]cülg..;Läksin..tuppa .tagasi; ja^ helista^-
sin kohale politsei, kes. ka tuli kol-me-
neUa minuti pärast- ning; nabis
tüdrukud- kinni. Ühtlasi tegime mg-
'emad — politsei ja mi nui— pildid:
nukupaarišt. Ametimehe foto läks'
alaealiste kohtunikule,, kes siis noor j ,1'ote ?id, m-y iijmusidpikkade. Icaaskir-red
nõia-daamid käsile võttis..Tütlru peamiselt;;raua-.
;:ud tunnistasid suhteliselt ilmsüütul j: ;: v niete' ä: i:.;,::.;a; kust '—.pildi; järele.
Umel, :et:;nendel: pii -kavatsus meid | otsustades. — põigiti-jõuka;ja intelli-vailütama-
ühte teatavat kvartaliMia- [• põpdurnisega:ainult majast välja eh- j ' ^ e n v ä i i r r r ä g e r n i s e ^ a daamid osf-
;pkinnitades, et
e- ja õnnetuste
]iöii!tud, s.o.- meie
redaktsioonis, ...kuhu sõnad
auastel.on sügavasti verre kasvanud
n.n.
,ei all. Selle ostmine tähendab .ühtla-õnnespovi
meie kunsti vana­meistrile,
ettetellijate^õnniflejate ni­med
trükitakse ära teosega kaasa-
.saadetaval erilehel. Pärast ieosc i l ­mumist
maksab see 38 dollarit, bro-zheeritult
35/dollarit. •• •-: .
Teose kirjastajaks, kust teost saab»
nialcpeleiamine j a .nepde lepitamine;,
et. nad;ei-, tuleks „kurja,tegema". '•'•'.
kesi punase vedelikuga, mis ametli­kel
analüüsimistel osutus: vereks ja
peamiselt ' kitsede-sokkude • omaks,
siis ei '.saanud võimud • seesuguse
ümbruskonna rüvetuse suhtes enam
^ j j , (peaiiskäudseiks jääda. Alustati ula-tellida:
Box 657, S-101J29 Stockholm, j.tuslikku juurdlust, mis. avalikkusele
Sweden. Postizhiiro: 3 75 88 — 6. j esitas üsna uskumatuid tõiki: Uha
See viimane ja peamine trump sel
foorumil avaldus .Miamis kaks-kolm
nädalat tagasi ja seekord tuli „põra-kas''
haiitilaste ridadest. Seda sorti
põgenikke on endid pressinud Miami
ruumi viimase poole aasta jooksul
peamiselt Bahaamadest, kuhu nad ^ ^
olid endid nihutanud pikema aja kes- keskele, kuid kõik nende katsed
ruraalne eiamis-süsteem.,_.:.kus
»;oma -küla inimesed".,, eriti,: kui nad'
ir-t kuidagi — ka minimaalselt — su­pis
lasi ikult seotud,..peavad enesest-uiõisteravalt
. elama ühes puntras
t : o 9 s - Vasfavälk sellele äigas" Miamis
'-nde intensiivne rünnak -tervetele
J'•• nnaosadcle, millistele nende „silm
oli langenud". Peamiseks relvadeks
teiste ristiinimeste :,,väljasuitsetami-seks"
olid: lapsed oma alalõpmata
käraga ja kivide pildumisega ning —
"irukate ižerte lakkamatu hauku-misega.
Saausin seesuguse rünnaku
!natäda; ;siis ;nende. tädid-onküd ja j sid,:keite
' 'n.sed.sugulased -oleksid- saanud.pis- need Pp
kolida' ja ,.p,elamise.- üle võtta".; vastu -.'••k;
op; nealc
-ui loo.de-osas; - kus juba; paatkum-.
-u-:md aastal elunen Omas majas. Te-cmjst
ei .olnud.:peata kariloomaga;,
:vaid tarvitati .'teistmoodi trikki. Kuu- i Need neitsid ja kaks perekonda, ku­lm
nad ••kuulusid,..' määrati. Miamisp
lahkuma.. .;
.Mina läkita siu oma pildinduslikud
, panušecl' • :-;kahele•. F1 oriaa;senaa Lori-le,
andes.kaaskirjas põgusaiülevaate
tervest, sellest; aastaid kestnud - jan­dist.
Lõpetades' pildistatud Pp?eriste'k
nukkudega väravaposti küljes..' Üht­lasi
suvatsesin küsida, kas Kuubast
tulnud.- isikuid —: vähemalt meie
naabruses — ori ka skriinitud, nagu
Ui:
iue .!CP :ni lehemees kü-.
sis/kaspeesugune. kaitse on hangitud
. jijm i ikutes .vairiiulike, kaudu, pii • üks-.
pipeine. lühike -vastus,'„nQ''v Lähemat
selgitust ;ei anpud nPfte keegi.;..;
.'Nagu juba. eelpool mainitud, kõik
Peed .; verised ja miiieverised „va-düud".
või kuidas iganes seesuguseid;
jukerdamisi 'nimetatakse, leiavad..ra­kendamist
üiie uskiikuma rahvarüh­mi
tüse peres.. Jah, kui vahest mitte,
meid;skriimti •Saksamaal enne ܧA- Ljcirik ise kui selling..ei aktsepteeri nõi-sse
pääsemist vähemalt oma kümme
korda. Kaks ametivõimu korraga tu­lid
juhtumit täiendavalt juurdlema;
õnneks olin säilitanud „verised" nu-du
jä nõidrimisi,. siis teatav ,,kiriku­rahvas':'
ise usub nõidumistesse kind­lasti.
Vähemalt siiri Miami kandis.
••••'.., ! .Arnold Sepp