Meie Elu = Our life, November 23, 1978

              mv 47 (15ÖZ) 197$
sa!
ivatee
luleõieliste. (La-
(Thymus- sper-.
)oduslikul.t liiva--
ksroosad, lehed
Isel liivmullal ja
Itelist kasvukoh-iis.
Kõrgus 1,5—
hekaugus .4 tolli,
[valatakse kivik-
|i liivateesid:
pleed: (T.s. coc-.
ppunased. Suurt
sugerbus) õied
kõrgus 4—5",
(T. serpyllum
väikesed - lehed
muru. Õied val-juulis.
Kõrgus
•i
|eed (T.s. citrio-kuldkollased
ja .
|] iseudolanugion-. ,
>(T. Serpyllum
;is: Väikesed lev
la hapra laman-,
tiodusiavad tihe-''
iise- murutaolise
;aslillad. Õitseb:
umbes 4 toili,
liinis- muru ase--.
)eenra- esiäärele.
on kõik pool--
Le vartega pois­id
.päikesepaiste-rge-
mat lubjari-rühmana
peen-
Icdc alla pinna-
|a liivapinnäsele,
olla jpadjand-.
kivirikud,- kuke-
|, -palu-karukelC
nbulad. . '• :•
l. S. -
Ivõtab ainult 15
>evõrkudega va-
'kordsed seinad
Iooniks, kaalub
iaksab $1765''.—.
Combi-Camp,
Itario! M9A 4X4
1-5541.
jfele Elu" ftf. 47 (1502)11978 -i-
. - 1 . . . . „ „ . . » • • . „ . „ , . , . . , . „ , .„
- THÜRSMY, 'NOVEMBER: 23
Tiiu Leek Ist©'76
ilmi esiefendyšeb
Järjekordne Osvald Timmase töö­de
erinäitus toimus 16.—22. novemb­ril.
Seekord oli kunstnik esinema
kutsutud uuesti avatud moodsasse
Fairways Gallery 's (Mississauga),
See galerii on kavandatud ühe suure
apartmentmaja sisse, esimesel kor­rusel,
avara ja peegliseintest käigu­ga
otse kunstipäraselt sisustatud
avarast hallist. Galeriiruum ise on
otstarbekohaselt jaotatud pool-vahe-seinte
ja käikude läbi, mis näituse
grupeerimisel ja vaataja-publiku se:\
sukohalt ülimalt tähtis. Timmase 60
tood väljapanekutena ja avaõhtul li­gi
300 külalisele, oli ühtaegu töödes­se
süvenemine kui ka keskustelud
teineteist häirimata.
\ Väljapanekuis kunsjinik ainekäsi­tluses
annab üha uut. See toimub su-juvalt
järkjärkult, hüppeteta, sidet
. kaotamata eelnenud loomingu faasi­de
ja omapära ühtlusega.
Määkoe teemadel maalitud teoseis
on geoloogilisi kihistusi paljude ki­vimite
ja jäljenditega eluvormidest,
mille kujundid on vaba looming.
Need tööd maa^ läbilõikeina, profiili­dena,
ookeani kallästena ori suurelt
osalt tajuobjektid looduse kestvast
protsessist,/millest inimenegi on osa
nagu iga teine eluvorm. Seda näha,
tunnetada, värvi asetada ja visuaal­selt
tajutavaks teha, on Timmase tei­nud
märkimisväärseks ja omalaadi
seks.
Sel näitusel olid töid mitmest sar­jast,
grupeeritud eriruumidesse, mi­da
hagu tähendatud, moodne avar
galerii hästi võimaldas. Suuremõõt­melised
tööd enamikus maakpe te­maatikas.
Sinna linusid ka tööd ark­tika
ja korg-põhja maavormidest kus
avaldub karmi kliima mõju pinnakii-jundeile.
Teatavasti pärinesid tööd
arktika ainel 1974 a-st. Seekordsed
tööd olid viimistletud tänavu. Samu­ti
ka Mehhiko arheoloogilised maa­lid
hiljuti valminult. Kadunud tsivi­lisatsioonide
saavutusi vaadeldes ja
analüüsides tunnetad teatavat müs­tikat,
isegi austust; nimeta tegijate
vastu. Äga see on looduse nähtuste
osa, et tsivilisatsioonid on kattunud
maakamaraga.
Need mainitud tööd, milles maali­ja
loomingufilosoofiat ja sümbooli­kat,
pole olnud Timmase varasemas
loomingus. Kõige varasemas oli ta
realist (õigemini neorealist), millele
uus lähenemine on toimunud järk­järgult,
märgatavalt tundra maasti­kega
ja siis juba tubli samm edasi
Mehhiko ainete maalides.
Kõne all oleva näituse pildis oli
aga paarkümmend maali päris rea­listlikus
laadis — Ontario talumaas-tikud.
Neid ei saa samastada tema
varasema realismiga. Vahe on käsit­luslaadis,
temaatikas ja koloriidis.
Toronto Eesti Päevade „Esto 72"
CBG programmi loojad Wilf Field-mg,
Keir Cavanagh ja David H arri-man
on osutanud huvi äsjavalminud
Baltimorel ,„Esto 76" ametliku filmi
vastu ja kavatsevad tulla selle To­ronto
esietendusele OISE auditoo­riumis,
24. novembril.
MBS baltiäinelises' ajakirjas.
Journal of Baltic Studies, köide 9,
vihk 1, esineb ainult üks eesti autor
— Endel Kõks, kes annab põhjaliku
ülevaate Tallinnast pärit maalikunst­nikust
Michel Sittowlst (1469—1525).
Sture Hemming analüüsib Harry
OIU ja Kalju Lepiku „musikaalset-kirjanduslikku
protesti", õige hea-1
tahtlikult, ,,Need eesti. kunstnikud
on esimesed kes on hakkama saanud
ühe eksistentliku protestiga" (mis
olla midagi jäädavamat kui Vietnam
ja taolised, protestid), 011 on 'tõlki­nud
Lepiku luuletuskogust Mängu­mees
(1944) viis laulu ja neile juba1
1967. a. viisid loonud. Need laulud
on: Minul on karvased saared, Top­sisõbra
matus, Lõõtspillilood, Räba-lakaupmees,
ja Kuradi matus. Süidi
nimi on Fünf Šchillingdrucken. ja on
kirjutatud bassihäälele ja suurele
trummile, millest karvaste säärte
laulu noot on näitena ära toodud.
Lõppmärkusest naib, et tegu on 1977
ä. ettekantud loengu tekstiga; kus­juures
kaks laulu on helilindilt seal
Fielding, Cavanagh ja Harriman
said suurteks ; eestlaste sõpradeks
Eesti Päevade jäädvustamisel ja
peavad ennast „aueestlasteks" ,,£sto
72" originaal-lint on kahjuks GBC
poolt kustutatud ja sellest on järel
ainult kolm eestlaste poolt ostetud
filmikoopiat.' .'. ': ...
„Esto 76" filmi koostajaks on To
ronto eesti filmimees Edgar Väär
kes töötas kaameramehena ka „Esto
72" GBC programmi juures.
Hollywoodist kavatseb esietendu­sele
tulla eesti filmmäitlejatär Tiiu
Leek, kes tegi Baltimore's kaasa
,,Tähtede õhtu" teadustajana.
Viimane on nüüd kultiveeritum, nü- ctte kantud - sisse laulnud, Valdek
anssirikkam. Kasuks oii tulnud vahe
pealsete perioodide looming. Need
on arendanud värvimeelt, kuid mõ­nevõrra
on perioodides ka oma mii­nuspool.
On jäänud varju avarus ja
laiem atmosfäärsus. Kas vahest sel­lest
tingituna esimesed talumäasti-kud
oma muinsushoonetega (sarad,
kuurid jt.), ongi väiksemas formaa­dis?
Ometi leidub nende hulgas häid
ja' julgustavaid töid ulatuslikuma­tekssaavuüsteks
sel temaatikal.
R. A.
vormis. Elava juuresolek figuraalse
kujutusega on oskuslikult lahenda
tud, sõltuvusse viidud ornamendiga.
Tööd baseeruvad nägemismeelel. Nä­gime
„Lapse sünd", „Lein", ,,NÖm-mepoeg",
„Nocturn" ja sümboolsed
^Kõnelemine veega", „Kauge kaar",
^Ülistus möödunule" jt. Tal on loo­duse
impulsse ja ruumiline su j uvus.
Peeter Ulas, kes Tallinnas Kunsti
Instituudis professoriks 1973. aas­tast
alates, esines 16 tööga. Tema te­maatika
on vabalt valitud. Motiiv
igal juhul on aluseks, loodusmulje
tugev, esinevad kindlad graafilised
vormid. Varasemad „Põhjamaa su­vi"
ja „Järve motiiv Lõuna-Eestist"
on maalilised. Hilisemad tööd on
Eestis on loominguline graafiline
kunst olnud kõrgel järjel ning jät­kub
ka nüüdses Eestis. Hea pildi
võis saada kolme graafiku -— Vive
Tolli, Concordia Klari ja Peeter Üla­se
saa viitistes, mis elsitati 14. no­vembril
ühe-õhtü väljapanekuma
Tartu Collegel saalis. Näitus ei ol­nul
küll kunstnike eneste poolt vali­tud
või kaasatoodud töödest, vaid
juhuslik/Toronto eestlaste kodudes
leidüvaist ja laenatud eksponaati­dest.
Juhuslikkudest hea näitus, kin­nitab
ise juba saavutiste taset. Näi­tus
toimus. Metsaülikooli poolt kor­raldatuna
ning märgatav osa töist
tuli arhitekt Henno Sillaste kodust.
Traditsiooniline must-valge graafi­ka
on üha taganemas ja ruumi and- vaospeetud struktuurid ja heas kolo-mas
värvilisele. Tehnika suures üle- riiditunnetuses loovad hea piltlikku-kaalüs
vernis mou (pähme lakk),{se. Kahe naiskunstnikule omane
osaliselt lisandatud teisi tehnilisi võt- muinsus ei tule Ülase juures esile,
teid jä viimistlusi.^Üldpildina, näitus-j küll esineb temagi teostes strukiu-saali
sisenedes, tundusnagu olnuk-raalsete jt juures sümboolset j
sid väljapanekud Vaid ühelt kunstni-! poeetilisust, maastikes koguni tuge- | ^ u ^ ^ t e s o n a v õ t u d seda asja mõ-kult.
Seda muljet võis sugereerida | vasti. Omane kõigile on sisseelamine
toode enam-vähem ^ühtlane formaat! ainesse, stiimul, värvivörmi taju ja
(enamikus suuremõõtmelised) ja j tehniliselt kõrge viimistlus,
diskreetne värvikäsitus, ent ometi!
kolmelt kunstnikult, erineva mötii- Samal päeval kui toimus kolme
vistiku, omalaadses viimistluses ja Eestist eraviisiliselt külasolriud
siseelamusega. ,|
Võis kogeda, et praegugi Eestis
kunstis elab edasi Pallase kooli
vaimsus. Ehkki esinejad kõik noore­mast
Jüri soo ja . Tiido Uutma trummil
(gran cassa),
.Teistest artiklitest,samas huvitab
eestlasi kindlasti veel JBalti prob­leem
ja rahu uurimine", kirjutatud
läti autori poolt, Bradford (Inglis­maal)
• ülikoolis. Noonan kirjutab
üheksanda sajandi araabia mündi
leidudest Eestis ja Lätis (II osa),
Manfred Hagen vaatleb peale 1905.-a.
venestamist kroonüametnike;„demo-
'kraliseerimise" kaudu. A.R.G. Grif-fiths
dokumenteerib Austraalia abis-tamisekatseid
soomlaste talvesõjas.
Peale nende on artikleid läti fbneeli-kast
ja rahvalauludest ning leedu ja
vaha-slaavi keeleteadusest. Lõpuks
on poleemikat DunsdorlVi „The Bal­tic
Dilemma" raamatu üle. Neljast
raamatu arvustusest torkab silma/et
Tõnu ' Parmingü peatükki rahvuslu­sest
N. Eestis peale 1964. a. peetak­se
üheks paremaks : (finest) terves
teoses (Nationalism in the USSR and
Eastern Europe, edited ;by George'Wv"
Simmonds). See kiitev, paragraaf on
ehk. liiga pikk tsiteerimiseks,, jätku­gu
sellest, et Pärming uskuvat e!. Ees­li
on võibolla nüüd astumas inten­siivsesse
rahvusluse perioodi'.
JBS rahvusvahelist kuuluvust ise­loomustab,
et üheksast artiklist on
viis 'kirjutatud ^võõraste" poolt, ku­na
kolm ön läti ja üks eesti, autorilt.
Autorite ja arvustajate, asukohtade­na
esinevad Inglismaa, Austraalia,
Rootsi, Saksa ja siit kontinendilt
Minnesota, Ohio, California, Pennsyl­vania,:
Wisconsin ning- Montreal ja
Toronto. Eestlasi võiks olla enam
autorite seas, aga pole. Ei tea kuidas
Kujus R. Saaring jõudes Kanadasse sukeldus kohe loovasse töösse, alates
,JLapse pea" voolimisega. Foto — 0. Haamer
Neil päevil jõudis Tõrontösse.'.'kol^. demischer Bildhauer" nimetusega
Eesti keele
õpetamine Rootsi
STOKHOLM — Eesti Keele ja Kir­janduse
Instituudi üldkoosolekul va­liti
juhatus tagasi endises koossei
sus: dotsent Valter Tauli (esimees),
mag.phil. Herman Rajamaa (abiesi
mees), fil.mag. Helmi Eller (sekre­tär),
prof. Evald Blumfeldt, arhitekt
Mart Jänes, prof. Teodor Künnapas
ja fil.dr. Johan -Ungerson. Teadusli
ku sekretärina kuulub juhatusse ka
fil. Iie. Paul Laan. Juhatusliikme kan­didaatideks
valiti dr, Ants. Anderson,
fil.kand.- Raimo Raag (endine) ja
mag.phil. Arvo Mägi (endine). Revis­jonikomisjoni
kuuluvad edasi kirja­nik
Kalju Lepik, dr'.. Henno Lender ja
civ.ekon. Erik Kalve.
Konstateeriti, et uueks tegevusaas­taks;
vaj ab. instituut ma j anduslikku
toetust vähemalt 17.000 krooni.
Instituudi töö on möödunud tege­vusaastal
toimunud nendes- piirides,
mida väike, isikuline koosseis on või­maldanud.
Teaduslik sekretär on
peale administratiivsete; ülesannete
nn instituudi kui Stokholmi ülikooli
eesti osakonna juures korraldanud
ja teostanud eesti' keele õpetust üli­kooli
tasemel, Upsalas A-nivool sü-gispoolaastal
1977. ning. Stokholmis
nii A- kui. B-nivool ja soome keele
doktorantidele kogu õppeaasta jook­sul.,
ülikoolikursust pole Stokholmis
mekuulise külalisviisaga Argentiinast
kujur ja rakenduskunstmk Rudolf
Šaarmg.. -•
R. Saaring, endise nimega Sõrmus,
on sündinud 4. juulil 1904. a. Võru­maal,
Vastseliina vallas, õppis Võru
linna algkoolis ja Õpetajate Semina­ris
1914—1923. a. ja lõpetas Tallinnas
Riigi Kunsttööstuskooli kuueaastase
kursuse 1932. a. meistri kutse diplo­miga
kujutava kunstnikuna raken­duskunsti
alal. 1945. a. lõpetas Mün­chenis
kujutavate Kunstide Akadee­mia,
prof. J. Thorak'i õpilasena „Akä-
Töötas samaaegselt prof. Thõrak'i
assistendina Riigiateljees, Baldha-mis.
Akadeemiliselt kuulub korp!
Fraternitas Artis'e vilistlaskonda ja
Sindicato Ärgentine de Artislas Plas-ticös
liikmeskonda Argentiinas.
Argentiinasse emigreerus R. Saa­ring
1950. a. lootes leida tööd kuju­rina
rakenduskunsti alal.
Kahjuks ei täitunud lootused ja
tuli leida ülevalpidamist teistel töö:
aladel — alul hõbesepa käealusena,/
maalrina ja hiljen} pikemat aega
eestlasest töösturi E. Talvari mööb­litööstuses
värvimise ja lakeerimi>e
osakonna juhatajana. 70-das 11 eluaas-olnud
võimalik korraldada sügisse- tast alates tööprotsessist väljas, se­mestril
1978. Eesti Keele- jä Kirjan- des Argentiina valitsuselt tööpensu>
duse algatusel on aga teostatud eesti j ni. .
keele õpetust algajaile. Sellele alg- j- R. Saaring algas ehitusala prakti-kursusele
registreeris end paarküm-1 kaga juba õpingu ajal, töötades; Tal-mend
eesti keelt mittevaldavat.osa-1-1 Jnnaš „Seltskondliku maja" saali
võtjat. S •.-'••• • (kaunistustöödel, A. E. Jürgensi kiyi-Õppetegevuse
kõrval: ori suurema tööstuses kujurina ..ja nõuandjana
tööna käsil kunsti oskussõnäfaama- j.n.e. Pärast ' õpingute lõpetamist
tu käsikirja redigeerimine ja täien- töötas- iseseisvalt abijõududega .suit-damine.
' remale tööde teostamisel ettevõtete
.Elmar Wrageri poolt on instituudi juures Toompeal Riigikogu hoones,
hoiule antud hiiu murde sõnastiku Oru lossis j.n.e. Kujundas, arhitekt
käsikiri ja muid lisamaterjale. Lohk'ile mudeleid, nagu: Raekoda,
.-. Johannes Aaviku mälestusmärgi
kuludest oli tegevusaasta lõpus'kat­mata
veel 900 kr. Järel on vea paran-l
damine kivisse raiutud tekstis, mis
sinna on sattunud instituudist mitte­olenevatel
põhjustel. -Selle, eemalda­misele,
mis, võib-; 'minna maksma
umb. R.kr. 1.600:—, on juba asutud.
ju tavad?
E. A.
põlvkonnast (sündinud kahe­kümnendate
lõpul ja kolmekümnen­date
keskel), on nende õpetajaiks ol­nud
paljud Pallase koolist. Kõigil
esismejatel on selja taga Tallinnas
asuv Kunsti Instituut.
Neist 1953. ä. lõpetaja, nüüd juba
veerandsajaaastase kunstniku staa-zhiga
Vive Tolli, on tuntuim oma il-
/ \ _ lustratsioonidega ja loominguga. Te
mai on teada /illustratsioonid Anna
Haava luuletuskogule „Nõmmelil-led",
Aug. Anniste eeposele „Laulu^
ema Mari", F.Tuglase,,Muutlik Vi­kerkaar"
jt., millest olid esitatud
mõned. See tundelaadi temaatika on
taandunud, eriti 1970.1 aastast kind­lailmeliselt,
sümboolsema väljendus­laadi
eest. Esile on tulnud eesti rah­valuule-,
ja muinasmaailm. Näitusel,
milles üldse ligi 60 tööd, oli pooled
Tolli omi, milles esitatud need mõ­lemad
stiilid ja temaatika. Kõige sel­gemalt
vahest tuleb kunstnik esile
oma seeriatöödes ^Kalendripäevad";
Igal päeval ori oma lugu, mis pildi
aluseks — legendid, folkloor, kom­bed
ja muinasmaailm, mida ta ön
põhjalikult Uurinud Eja ainestikku
sisse elanud. Tõstaksin esile ^Paas­tumaarjapäeva"
ja „Madisepäeva".
Teine 'naiskunstnik, 'Concordia
Klar, oli esitatud 12 tööga. Temagi
on sukeldunud rahvateadušse, välja-tuüeš
aardeid, neid põimides oma
loomingusse. Tema pildi teematika
aluseks on aga van^a aineline kul-tuür-
etnograafia. Etnograafiline mo­ment
ei õle rõhutatud ega ka mitte
ornament pinnaline, v^id ruumilises
kunstniku näitus Tartu Collegels,
avati Harbour Frondil renoveeritud
end. Harbour Commission Building,
äsja nimetatud World Trade Cent-re'ks
ruumides Nõukogude Liidu tä­napäeva
kunstinäitus, milles 34 suu­remõõtmelist
maali ja 29 graafilist
tööd. See näitus on tuuritanud juba
New Yorgis ja New Orieahs'is ning
on siin Ganada-ÜSSR sõprusühingu
korraldatuna. Avamiseks oli kohal ja
avas soveti saadik Öttawast Yakov-levf
ainult kutsutud seltskonna juu­resolekul,
kelleks olid Harbour Gom-missioni
direktorid, Ontario Kauban­duskoja
ja valitsuse esindajad, välis­saadikud,
muuseumi ja galeriide pre­sidendid
ja kuraatorid. Näitus pea­tub
ainult Torontos, kuigi siin maa!
sõprusühingud on loodud 32, moo­dustades
omaette liidu, mille presi­dendiks
Michael Lucas jä „chaif-man"
prof. Lee Lorch York ülikoo­list.
Näitusel on töid üleliiduliselt, ka
Riia kolmelt kunstnikult, siis Vilniu­sest
jm. Eestist pole ühtegi ja Toron­tos
eraviisiliselt kolm eesti kunstni-
Laryso iCüžmerfko ja Peeter Tammearo^^;'
Järjekordne EKK kontsertbüroo i uue tõotava, andena kasvava eesti
„Tunne Eestit!". Selle nimetusega
alustas Väliskesti' & EMP kirjastu­sel
ilmumist maakaartide sari Eesti
kohta, mis koosneb viiest erilehest.
Iga leht mõõtmeis 1,00 x 0,50 meet­rit,
värvitrükis. Mastaap 1:200 000,
seega 1 sm kaardil vastab 2 kilomeet
riie tegelikkuses. Mõõtkava ei ole
uustrükis vähendatud. Kaardisari si­saldab;
tuhandeid kohanimesid ter
vest: Eestist, milledest osa nõukogu­de
okupatsiooni ajal on kadunud või
kadumas.
Kaartide originaali avaldas Eesti
Vabariigi Teedeministeeriumi Maan­teede
ja Ehituse osakond. Seega on
tegemist kartograafilise harulduse­ga,
milles on jäädvustatud Eesti
geograafiline pilt keset iseseisvuse
aega. Esimese lehena ilmus kaart
Eesti saartest Vilsandist Viirelaiuni,
Tahkunast Sõrve tipuni — seega
Saare- ja Hiiumaa, Vormsi ja Muhu­maa,
Ruhnu, Abruka ja teised lääne­poolsed
saared kaasa arvatud.
Kaardisarja esimene leht on sobi­vaks
saateks pro.f Gustav Ränga lä­hemal
ajal ilmuvale memuaarteose-kud
polnud teadlikud sellest näitu- le elust ja olust sajandivahetuse Sää­sest.
Kõrvutades kõnes oleva kahel remaal, pealkirjaga „Sest ümmargu-näitusel
olevat graafikat, on eestlas- sest maailmast",
te looming kaugelt ees üleliidulisest. •Kaardištiku''-'teise' lehena avalda-
.X.' R. A. ,takse Läane-Eesti kaart Naissaarest
ILMU.S MÜÜGILE
Einar Sanden, dokumentaalteos
no
. u u » • v mru Ka IM jm f"« . n £ra ira n mHi fes fc^i
10
Hind $12.50, saatekulu .75^
il,.Meie
958 Broadview Ave., Toronto, Orit.
M4K2R6 .
kuni- Iklani Läti piiril, hõlmates liiv
nu -nagu Tallinn-Nõmme, Paldiski,
Haapsalu; Pärnuv V . ;
Nende kaartide abil on igaühel või-maius
lähemalt tundma õppida Ees­li-
geograafiat. Kaardi ilmumine on
tähtis ka seepärast, et tänapäeva
Eestis on kodumaa tundmaõppimi­seks
kasutada ainult väikseformaa-muusikasündmus
toimub pühapäe­val^
3. detsembril, kell 7 õhtul Town
Hallis. •',•'
Ettenähtud eesti ooperisolisti Eva
Tamulenase asemel, kes ooperiesine-miste
tõttu Saksamaal ori takistatud
tulemast, täidavad kontserdi sopran
Epp Karike Jürima-Sonin Bostonist
ja kaks noort helilöojat-pianisti: La-rysa
Kuzmenko ja Peeter Tamme­aru.
Nad esinevad nii solistidena kui ka
ansamblis, mängides helitöid neljale
käele. Kunstiline koostöö on need
kaks noort, pianisti sidunudki an­sambliks,
mille tulemusi nüüd ka
eesti publikul on võimalik nautida. -
Neljal käel esitatava kava rahvus­vahelisus
ise on juba huvitav. Kui
siia juurde tuua veel võimalus paral­leele
tõmmata Äkimenko, Ppulenc'i
ja Schuberti vahel — siis süveneb
huvitavus veel omakorda.
Põnevusega tuleb oodata aga nii
Kuzmenko kui Tammearu enda heli­töödega
tutvimemist.
Larysa Kuzmenko on sündi nud To­rontos.
Tema akadeemiline rada kul­geb
Toronto Kuningliku Konserva­tooriumi
juurest — kus ta on, õppi­nud
nii dr. Samuel Dolini kui Clif-ford
Poole'! juures — Toro nto üli­kooli
muusikafakulteeti. Oskar Mo-ravvetzi
õpilasena on Kuzmc nko lõ­petamas
stuudiumit komposit^iopni
alal..- . •-'
Eriti ukraina ühiskonnas on ta ju­ba
tunnustatud noor helikunstnik.
Ka Peeter Tammearu on sündinud
Torontos. Oluline Tammearu muusi-kastuudium
sünnib samuti Torontos
— Kuninglikus Konservatooriumis.
Enne kompösitsiooni-älale siirdumist
tegi Tammearu juba 16. aastase noo­remehena
omale hea nime . ka diri­gendina;
Õppinud klaverit Antonin
Kubalik'ii. juures ning kompositsioo­ni
di-. Roman Toi ja dr. Samuel Do-
Hni juures, on Tammearu asetunud
helikunstnike perre. Eriti tema kla­verilooming
on jõudnud juba avalik­kuse
ette nii. GB'G's, kui Kubaliku
avalikel kontsertidel. .:
Nii Kuzmenko kui Tammearu ori
leidnud tunnustust ka tellimiste mõt­tes.
Ontario Kunstide-valitsus on mõ­lemale
annud toetust helitööde kir­jutamiseks.
Oma. loomingust eelseisval EKK
kontserdil kuuleme Kuzmenko
„Eleegiat" ning Tammearu „Sonaati
No. 1 op. 6". V;
Mõlemad .noored heliloojad esine­vad
ise oma tööde ettekandmisel.
Kujutava kunsti vallast, koos eel­seisva
muusikaõhtuga, esineb graa­fik
Jaan Põldaas. Põldaas'i; näitus
avatakse Town Hallis tund aega en­ne
kontserdi algust — kell 6 õhtul.
Nõnda kujuneb pühapäev, 3. det­sember
huvitavaks näiteks mii eesti
kunsti, kui eesti, kunstnike koostööst
otse Kariada ühiskonnas/
Rahvamuuseum, Tallinna •linnahaiV--
ladr Iseseisvalt teostas sise- ja valis-skulptuurid
kipsist ja kunst gran ii-dist
„Kopli rahvamaja" ehitustöödel,
valmistas Võru Linnapanga esikülje­le'
dolomiidist figuraalsed reljeefid
ja valmistas; perekonna . mälesius-märke
Võin kalmistul. Viimaseks
suuremaks • tööks oli ,,Kai 1 sellidu
maja", fassaad .. dolomiidis! Tarüis.
•Ülespanemata' jäid kaitseliidu emb'
leem ja Tartumaa ja linna vapid. '. .
, Akadeemilise töö kõrval töötas- R.
Saaring G.HausleiriT firma ateljees
hauamonumentide ja usulise motiivi­ga
reljeefide valmistamisel.. 1945—
1949.: aastani töötas kujutava .kunsti
alal, olles • samal ajal Akadeenria
pronksi valaja A. Zuppale .abiliseks
tsisilleerimisel ja valamisel, vaha, ka­dumise
meetodi kaudu.
R. Saaring on.esinenud oma tööde­ga
Eestis ja Saksamaal (Augsburg,
Frankfurt, "Stuttgart, München). Aja­kirjanduse
kriitika tööde kohta on
olnud kiitev. 'Erakogudes leidub Saa-,
ringu töid Eestis, USA-s, Saksamaal,
Austraalias, [Prantsusmaal/ Peruus,
Venezuelas jä-Argentiinas.
; Vaatamata eale on Saaring- väga;
heas vormis ja tulvil töötahtest. To-ronto
eestlaskonnal oli võimalus
tutvuda R; Saaring'u kahe tööga
,,Bältic Roots" kunstinäitusel, kus ta
tööd vääris tati auhinnaga. 26. nov.
esineb R. Saaring EKK Kunsti-Müü-ginäitusel
Tartu College'is. Ta loo­dab,
et Toronto ja Kanada eestlas­kond
ei jäta kasutamata ta teadmisi
ja suuri praktilisi kogemusi, oman­dades
valmisolevaid kunstitöid või
andes tellimisi uute valmistamiseks;
LUS esimene osa
viiest lehest kooseievcisf
kaardisarjasf
TUNNE EESTIT!
mcd on vene keeles
Ilmuv kaardisari on seega
kõigile .eestlastele. Kaardilehed on
di li ne kaart, trükitud Moskvas 1976, volditud seitsmeks, suuruses 15 x 25
mastaabiga 1:600 000, millel kohani-! sm, käsitsemiseks käepärase
oluline
I— Eesti saared: Saare- ja Hüumaa Vilsandist Viirelaiuni, Tahku-nast
Sõrve tipuni, Vormsi ja Muhumaa, Abruka ja teised läänepool­sed
saared. '
Lehe suurus 1x0,50 m. Volditud suurus 12,5x25 cm.
Täpne koopia Eesti Vabariigi Teedeministeeriumi Maanteede ja Ehi­tuse
osakonna poolt väljaantud kaardist, mõõtmes 1:200 00®, seega
1 cm = 2 kmlooduses. j
Neljavärvitrükis.
Hind koos saatekuluga resp: |10.^-, Rkr. 35:—, DM 15.—.
Tellida: VÄLISEESTI, S-103 14 Stockholm, Sweden
DKBaai mwiiaiii i n i m • « rniiuni -IIIIIJUII nuum lauiiui •IIIHM i im nin aaaxza BBCBSO smun tn
Käesolevaga tellin I lehe sarjast TUNNE. EESTIT! . . . . . . (eks. arv)
ja lisan tasuks $/Rkr/DM ...... .................
Nimi:
- • *
Aadress:
Postiaadress: ..
nn» w i r u ' nauiaii . nrrriarn . ormarnt axsnaai - n:iai»mjj imimu , m i u u touziru rii»aaiffl una jgri tr.t?niaj . i m u » ^ ;
•