Meie Elu = Our life, October 1, 1981

              (1648) 1981 ;
5,52: meetri
li
Itakse, jälle
In taas kan-
;ed hakka>- ^
ma".
büügile rii-
Igul sildiga
^atud tüüpi
ome odrast
siin. viskit
kõik kob
loli kokku
Imvcerand-'
monopolis
es „tib]a")
[iietlikus; ja
teada "see
lalo tantsu-
[urit .„rys-
:us parem-taiitsuhuvi-šo]\'
aiiiise'
rast- pärit
ha autosse
mis viib
Ensosse).
}:sa üllatu-'
igiiga võeti
mõlemaid
linema ta­rniks
siis .
[mees te^b:,
Ila juurde.',
išutus ye-kes
võitis
:'iiuse rah-
Imöödimud
mat tahtis
lees Vene-is
Mullova
JM..
iaid Sch-
E, Kagi,
IPõld.
U Kokk
tIl„Ärge
oma Ju-ttzingeni
te eksiil-iti
valgus-lest.
Eest-iilte
Paul
|akša pas-
[.viibis tä­il
tas sealt
Itul ilmus
Neem. Ta.
iheks: üh|e
.'aks T^(p-hiise,
mis
k.. Samuti
Imida ees-
;iidi kon-ipanu
ära-mliku
—
ise kohta
pliku ju-fjlis.
-kk
sm
20
Itada
1:
0.
Vi
„Meie EJu" Mr. 37 (1648) 1981
mm NELJAPÄEVAL, L OKTOOBRIL THURSDÄY, OCTOÖEIl
ysimus koosolekul
STO" VÕI
0 0 0
(Algus esiküljal)
valiti Ervin; Aleve, Egbe^t Runge,
Mart Pedel, Jaan Lepp, Lia Pikkov,
Jaan Roos, Konsa Leemets, Bruno
Lindre, Enn Kiilaspea, Leo Puurits ija
Mark •Teose, c.
Laupäeva õhtul algas kirev ;õhtu
kl. 19.00. Vaadati väga huvitavaid
Nippak'ü poolt Baffini saarel piWis-tatud
diapositiive, vesteldi ja lauldi
ühislaule. .
Postiministeerium kavatseb tõsta
postitariifi, et anda' soodus stardivoi-malus
uuele kroonikompäniile. Kui
valitsus annab kinnituse, maksab
alates 1. jaanuarist 1982 esimese.klas­si
kirja eda\?itoimetamine Kanada
piirides senise 17 c. asemel 30 jsi
USA-sse 35 c. 3. klassi saadetised tõu^
seyad 30 c-Ie seniselt 15 c^ndilt. 1
klassi kiri ülemeremaadesse miak-saks
6j) c (praegu 35c), trükitöö 30
fpr&egu 18 c.) ja.'45 c, kui lennui-'
postig^ (praegu 27 c.|. »
Paafi nädala pärast tegevust 1 alus­tava
kroonikompanii president Mic-hael
Warren ütles, et ta loodab kuid
ei garanteeri, et postiliii)clus piararieb.
Äriringkondade esindajad märkisid;
et ülekohus on maksta kõrget hinda
halva teeninduse eest, mida amiab
Kaiiadapost,
Arvestuste- kohaselt posti sissetu­lek
suureneb uute tariifidega li
Jonit dollarit nädalas, i ,
apäeval, 24. septembril toimus
Toronto Eesti Majas Killamängude
korraldavate maakondlike organisat-sioonide
üldkoosolek, kus iarutati pi­dustuste
üksikasju. Sissetulek oi!
$9659.24. Lõplik kulude ja tulude aru­anne
ei ole veel selgunud, kuna osa
arved pole veel sisse tulnud. Vaata"
mata vihmasajule ja Wmtario toetu­se
ärajäämisele loodetakse pidustu­sed
majanduslikult tasakaalustada.
Peakoosolek peeti suurearvulise
osavõtjaskonnaga harmoonilises
meeleolus. Tehti üksikasjalisi kokku­võtteid
pidustuste ettevalmistustest,
pidustuste läbiviimisest ja tagajärge­dest.
'Killamängud ei olnud majan-dushkku
edu taotlev ettevõte, vaid
on rahvuskultuuri, taotlev üritus, et
õppida minevikust ja vaimis olla tu­levikuks.
Esimeste Olamängude
mõtte algatajaks ja juhiks oli Robert
Kreem, Killamängud toimusid eesti
maakondlike ja kulfuuriliste organi­satsioonide
ühisel kokkuleppel ja Jo­hannes,
Vihma õhutusel tõi rohkem
maakondade omapära esile. Killa­mängude
kokkuvõtet tehes, nii mõ­nedki
ütlesid, et Johannes Vihma on
õige mees Eesti Päevade esimeheks.
Killamänge võib lugeda õnnestunu­maks
rahvuslikuks ürituseks 1981,
kus generatsioonid sampusid käsi­käes,
i Selle suurürituse õnnestumi­seks
vaatamata halvale ilmale, võlg­neme
tänu samuti noortegrupi esin­dajaile
Anne-Liis Tüirile ja Harry
Mürik'!^, kes terve piduipäeva kava
kokku seadsid. Kui ei oleks olnud
vihma, oleks meil olnud, raskusi par­kimisega,
arvas Bruno Lindre, kelle
meeskonna õlgadel asus pääsmete
müük ja parkimise korraldamine.
'Need kes Killamänge korraldasid,
nendele jäid need nägemata. Nad
seisid nagu sõdurid oma postil ja see
oH kõik, mis nad nägid või kuulsid.
Killamängud '81 väärivad erakordse
vastutustunde allakriipsutamist kõi­kide
kaasa-aitajate osas, märkis üld­juht.
Killamängude üldjuht Johannes
Vihma on tuntud mulkide „maava-nem"
ja soomepoiste silmapaistvam
juht. Temale omase rahu ja lepliku-sega
tegi ta pidustustest kokkuvõtte.'
mis sai täieliku tunnustuse osaliseks
aplausiga koosolekust osavõtjate
poolt. Oma Sõnavõtus ta kriipsutas
alla eriti tähtsust noorte osas, kes
kandsid peaosa tervel pidustusel, õn-nestuma^
ks võiks lugeda avamist ja
õhtust esinemist.
Vaatamata pärastlõuna sajule, mis
Killamänge^ segasid; siiski õhtune
programm kujunes ootamatult ela-musterikkalfs.
Terve õhtune kava oli
koostatud nagu näidend, kus terve
Eesti elavaks sai ja kui siis tuhan­dete
huulilt kõlas „Hoia Jumal Ees­tit!",
siis alles pisarsilmis mõistsime
mis Killamängude mõiste tähendab.
Seda kõiki kinnitas koosolekust osa­võtjate
aplaus juhtkonnale.
Vastavalt' Killamängude tavale,
järgmised Killamängud peaksid toi­muma
1984, kuid see on ju ESTO '84
aasta!
Tekkis küsimus, mida saaksime te­ha
koos ESTp'ga. Tekkis küsimus,
kas ESTO '84 üldse Torontos tuleb.
Näib, et Sihtasutus Eesti Päevad
veel peab suvepuhkust. Küsiti mida
peaksime edasi tegema, kas algama
Killamä|igud '84 organiseerimist või
ESTO '84 toimikohna ärkamist oota-ma?
; ,'• .
elna •
Eesti Gaidide- ja Skautide Maleva aastapeakoosoleku avaaktuse! USA Skautide Maleva esindajale
Gaidide Maleva juht Tiia Kütt. Laua taga Maleva juht; Sil-
Foto — 0 . Haamer
J :
ILMUS
Voldemar Veedam
see ka ei ole, demokraatlik lääs ja eriti
ebainimlikku korda püsti hoida", ütles ÜSA kongressiliige Philip M.Crame Antikommunistliku Liidiu
konverentsil Taivanis, kus võeti kaks resolutsiooni Balti rIikSdes toimuva vastupanuliikumise toeta-pitalistliku
ühiskonna ,lcogu juhtkond guse saanud antikommunistliku lii^-
Hind $8.00 (b) 140 Ihk.
Pluss saatekulu 87 c. posti teel tellides.
iii ELU" talituses
(Algus esiküljel)
See on paljti rohkem kui möödunud
aastal. Töötute arv oli 21940,4973 Opo­sitsioon
nõuab parlamenldi Icpkku-kutsumist
erakorraIi$eks istunes
töötute kriisi lahendamiseks. 1
ise Lääne-Saksamaa kavatseb vabas­tada
Ida-Saksamaa spiooni, kelle, pä­rast
kantsler;WillyBrandt pidi lah­kuma.
Guenther Guillaume oji riigi-kantsleri
abiline ja mõisteti salakuu­lamise
pärast 1975. aastal'IS aastaks
vangi.;Saksa lehed kirjutayad/et ees
seisab suur vangide; vahetamine.
Guillaume. naine; vsibastati - juba-märtsis;-
* USA teise l^iassi- leitnant ,C. 'Cdoke
anti kohtu alla N/Liidu kasuks spio­neerimise
pärast.: Xä töötas lennu­väe
baasis Wichitä lähedal Kansases
ning ta tabati kohtamiselt N. Oidu
saatkonna ametnikega.
^Aafrika riigid ähvardavad boiko­teerida
1984. a. olümpiamänge Los
Angeles'is seepärast, et USA-Sv pee­takse
ragbivõistlusi millest võtab osa
Lõuna.Aafrika meeskond. Küsimus;
tõstatati Baden-Baden'is olümpiako­miteede
esimeeste koosolekul. OAU
seisukohta toetab ka N. Liit, kes ka-i/
atseb nõuda, et olümpiamäijigud
viiakse mujale. Teatavasti ÜSA or­ganiseeris
1980. a. Moskvas peetud
olümpiamängude bpikoteerimisp.
:iür Egiptuse president Anwar Sadat
seletas ajakirjanikele, et 1 USA ostis
Egiptuselt vene relvi, mis vüdi Pa­kistani
kaudu Afganistani ja jagati
vabadusvõitlejatele välja. Ta kinni­tas,
et selline relvademüük oh pide­valt
toimunud juba ligi i aastat.' Tea­tavasti
oli Egiptus varern N. Liidu
liitlane ja omas mitme miljardi eest
vene relvi. Ameeriklased ei ole seda
teadet veel kommenteerinud. ,
lÄr Peaminister P. E. Trudeau iegi
mitmeid muudatusi • oma vaHtsuses.
Tähtsamaks muudatuseks oli, et
Charles Cacciä Torofitost Davenporti
piirkonnast määrati tööministriks.
Ministrikohad said ka Bennet Cam-pell
ja Jäck Austin. Ministrikohad
said ka Toronto MP-^id Ro-y McLaren
jä David Smith. Uusi valitsuse muu­datusi
on oodata detsembris.
Vaba maailm ei ole kuriasi täieli-kult
mõistnud, millist kohutavat hin­da
Inimkond 20. sajandil on pidanud
maiksma kommunistliku ideoloogia
rakendamisel. Ühe hiljutise kongres­si
uurimisräpordi kohaselt on Vene­maal
ja Hiinas üksinda 80 milj. ini­mest
pidanud oma elu selleks ohver­dama.
Juba bolshevistliku korra keh­testamisel,
ainult lihe aasta kestel
1921—22 surid 5—10 milj .'venelast
nälja või terrori tõttu. On olemas;
täielikult;tõestatud andmed, et ^tali­ni
terrori kõrgpunktil tapeti 40 000
Iga kuu. Hiina kommunistlik partei
on hiljuti ühes uurimisprotokollis ise
omaks võtnud, et nn. kultuurrevoliit-siooni
perioodil 10 aasta kestel 1966—
76 ohvrite arv ulatus 100 miljonile:
tapetud, ülekuulamistel ja piinamis-tel
vigastatud, kohtadelt vallandatud
'jne.;;:' • •;:;;/^" •;; -;.••;";..-•/•":;
;V!eie teame, millised kohutavad
rahvamõrvad; on toimunud -alles hil­juti
KambodzhäS; Laoses ja ka Viet­namis
kui kommunistid võimule tü­lid.
Leninist kuni Brezhnevini, üks­kõik
kas : jälgiti detentepoliitikat,
arendati majanduslikku või kultuuri­list
koostööd,, viljeleti koeksistentsi
— kommunistlik partei ja selle juhid
on alati kinnitanud: Ideoloogiline sõ­da
ja võitlus peab akti jätkuma. See,
oh alati tähendanud seda, et kommu­nistide
võimule tulles on vaba ja ka-kiimise
ajaloos oli see esimest korda,
kus kokku tuldi seUiseit kontsentree-^
ritud kujul. 358 delegaati oh saabu-'
ni|d 110 eri maast. Koos ajakirjandu­se
esindajate, külaliste ja konverent-^
si sekretariaatidega tuli administree»'
rida iga päev ligi 3000 Hikmehst osa-'
võtjate-kogu. Ikestatute Nädala lõpu-manif
es latsioonile Taibei staadionil
oli kogunenud tervenist 60 000 osa­võtjat.
WACL Rootsi osakonna poolt esita­tud
üfevaates kongressile, miile esi­tas-
A. Horm, on üksikasjalikult kir-larit
lend-l^ase abi sõjaaastail. Kui jeldatud ka sündmusi Eestis ja Balti
sellele lisada tohutud viljamüügid ja riikides 1980. a. sügisest kuni käesole-te'
1'sed;: USAfle; il^ahjüHkud tehing^^^^^ va aasta juulini. Konverentside dele^
ebanormaalse dollar—rubla kursiar- gaatidele jagati välja kä 300 eks.
vestuse tõttu, siis selgub häm-mastav broshüüri „Baltic Opposition" ja eri--
fakt, et N. Liit on pärast Teist maa- ülevaade Skandinaavia strateegiliste
ilmasõda olnud kõige suurem ma j an- probleemide kohta. Konverents võt­tis
vastu'kaks resolutsiooni Balti rii­kides
toimuva yastupanuhikumise
terved generatsioonid' inimesi
kiiresti füüsiliselt;hävitatüd,
/Kuidas on aga võimalik, et selline
inimesi hävitav ja pidevat vaesust
produtseeriv ühisikonnakord on või­nud
üldse püsida juba poolsada aas­tat?
Konaressiliiikme Crane'i vastus
oli siin hämmastav ja maisendav^
„Kui uskumatu see ka ei ole, demo­kraatlik
lääs ja eriti USA on ise aida­nud
seda ebainimlikku korda püsti
hoida. Alates 1946. a. on USA annüd
Nv Liidule üle miljardi dollari abi.
Sellele lisandub 11—12 milljardit dol^
Broadview Ave. förontO; Ont., M4K 2R6
dusliku abi saäjaUSA-st,".
N E L I ' K O K K U T U L E K U T > •/
Taivani pealinnas Taibeis toimus
neli suurt kokkutulekut: Maailma
Antikommunistliku Liidu (WAGL) 14-
konverents, Aasia, Antikommunistli-toetamisek^
s ja lõpuresolutsioonis on
balti küsimustele erilist tähelepanu
'osutatud.;
WACL Rootsi osakonda esindasid
ku Lüdu (APACL) 27. konverents, /konverentsidel esimees Arvo Horm
Antikommunistliku Noorteliidu(AY- Ja dr. Äke J.Ek, kes on Balti Komi-
ACL) kolmas kckkutulek ja lisaks tee abiesimees. Norrat esindasid osa-neile
veel ka traditsiooniliselt iga konna esimee^sThor Petter Krosby ja
aasta augustialgul toimuv Ikestatute publitsist Per Arne Kjos. Taanist oli
Nädala tähistamine. Ligi kõlmkiim- saabunud esimees;Erik Üissing jä ad-mend,
aastat tagasi Lõuna^KoreasaU vokaal H., Lindholt abikaasaga.
koiiverents nõustus
missiga
Poola vabade ametiühingute liiuü
„Solidaarsuse" konverentsil, kus en­nustati
käraineelsete riinnakut va^
litsuse ja kommunistliku partei vas­tu,
nõustuS; siiski kompromissiga lii­du
esimehe Lech Walesa tungival
nõudel. Valitsus ja partei omaltpoolt
nõustusid sellega, et ametiühingutel
on õigus oma esindaja kaudu osa
võtta käitise juhtimisest ja selle ju­hataja
ametisse määramisest.
Moskvale see kompromiss kuidagi
ei meeldi, kuid nähtavasti tal tuleb
sellega leppida. Mittenõustumise kor­ral
tuleks Poolasse saata N. Liidu
väeosad „korda piidama". Näib, et
Moskva hoidub selle sammu astumi-sest
ja raske i^ajandusliku olukorra
leevendamisekSj on nõus Poolale and­ma
täiendavat laenu ning niajandus-
Mkku abi.
EESTI
otsib tööd. Teen igasuguseid
parandustöid; Telef.: 461-4759
Sunset Beach Rd., F.O. Box
lUdge/Ontario LOG IPO
MSITÖÖRING
alustab tegevust 20. oktoobril kl. 6.30
õ. Peetri kiriku noorteruumis. Infor­matsiooniks:
767-8683, 769-8259.
ltllllHlil!llllllllllllllllllllll||llllligit99iniiill9llllllllllli!^
KOMMUNISTIDEGA
K. PRta- 1918.
Qiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiitfiiiiiiiiniiiiiiiiiiitiniiiiiiiiiiiiiiiiiii»^
JERVITUS"
GROMÕKOLE
NEW YORGIS
NEW YORK (M.E.) - Ühenduses
N. Liidu välisminister Gromõko saa­bumisega
UN-i täiskogu koosolekule
„tervitasid'' teda peavärava juures
üle kahesaja afgaani ja nendega lii­tunud
teiste Moskva surve all oleva­te
rahvaste esindaja, kandes krõbe-daloomulisi
plakateid otsekoheste sõ°
nadega Nõukogude vabaduste vasta­se
terrorlpoliitika hukkamõistmio
seks. Nõuti vene kommunistide ja
nende käsilaste lahkumist Afganis­tanist,
Baltikumist ja mujalt, kuhu
nad vägivaldselt sissetunginud.
Afgaanide endi kõrval võimaldati
sõnavõtte ka grupile teistele, kus
eestlaste esindajana kõneles N.Y.E.
Vabadussõjalaste Ühingu esimees E.
Lipping. Lühikeses hoogsas sõnavõ­tus
ütles Lipping muu hulgas: „ . ..
Rahvaste esindajad UN-is, vaadake
kes teie keskel viibib! See on mõr-varliku
rahvaste vabaduse lämmata-ja
Nõukogude Liidu eshidaja. Nad on
Afganistani kõrval okupeerinud ka
Eesti ja teised Balti riigid jaj ähvar­davad
suruda maha vabaduspüüdlu-si
Poolas ja mujal, moodustades suu­rima
hädaohu tänapäeva maailmas.
Balti riikidest kui okupeeritud alalt
nad saadavad vägivaldselt noori me­hi
ja naisi ebaseadusliku mobilisato
siooni ja su^ndväeteenistuse all sure­ma
võitlustes oma vabadust kaitsva-te
afgaanide vastu. Elimineerigem
rahvaste mõrvarid oma hulgast!" Se­da
sõnavõttu kviteerisid demonstran­did
ja publik tugeva aplausiga.
AUTO BODY LTD
lohan Erull! julithnisel. Taibei suurkokkutulekult. Vasakult
liige • Edward J.: Drewinski ja prof
• 1.1
ii
Arvo Horm, USA kongressi-
Dobrinsky, kes on vabade
Washingtonis, M , ; V
24—28 Howard Ave, Toronto, Ont. M6R IVS
Tel. 533-8451
AOTODE PÄRANDAMINE • TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAAl^IKA TÖÖDE PARANDUS •VÄRVIMINE • TUNE-UPS
7^ ÄRAVEDU Lic. Mehaanik Sõbralik teenindus Ja nõuaraie
I^tsos Brothexs & Assoclatsi