Meie Elu = Our life, November 18, 1982

              ,^de Elu" jor. m (170?) 1982
!ltT4T'''t.'^**
ei
09
91
Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto-lian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada.
M4K2R6 — Tel. 4664)951
Toimetajad: H. Rebane ja S, ¥eidenbaum. Toimetaja New
Yorgis fe.iParming, 473 Luhmann Dr., Mew Milford, N.J.,
USA. Tel. ^(201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950..
as,
— Tel.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Ave.; -Ton- mto, Önt. M 4 K 2R6 Ganadi
Telliiniste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kL 9
—5 p.l.> esmasp. ja neljap. k i 9 hm. —
„ M E 1 E | ; L U " telUmishinnad:
118.00, 3k, $13.00; USA^sse — l a .
|l4.0Q; Ülemeremaädesse: 1 a.442.00, 6 k. $21.00, 3 k.
|i4.0K Kiiipostilisa Kan^^
iri- ja ohupostiiisa ÜSA-sse: l a . $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-,
;24.15;-
Kui vajate maja välisvob<irit, räästa alust, aknaid, uksi või
vihmavee renn^, siis pöörduge hinna saamiseks
UIUTH SOOTA KOIOnE JA VENEUSI
TEL. 416/7554)694-
Kõrge kvditeediga tööd # Tagasihoidlikud hinnad
Lic,B1767 MemberB.B.B.
Kui president I&eagan dctoc^iis
M. Liidule rohkem vilja paldkus, vM-tis
ta, et vilja müüakse ainult SAiIa^
raha eest, mitte võlgu. Juba septemb­ris
aga teatas ÜSA Rahvusvahelise
Kaubanduse Komisjon (Publicaticm
1924), et tänavu hakkas N. Liit oma
viljaoste USA-lt finantseerima lühi­ajaliste
laenudega ameerika panka»
delt. Põhjuselks on „N. Liidu praegu-r
sed üldiselt teadaolevail sularaha-raskused".
Seedega seoses Ihmis ,JLos
Angeies Thridsis!' professor Reiu
Taagepera ai^t!kk^,^ä^ töim^us
pea]khjast^,il^s toita täitmatuid
venelasi?' Kirjutus ilmus 7. novemb­ril
lehe pühapäevases juhtMrjaosa»
:konnas..-; y--i^''r--:-
jpostilisa ülemeremaädesse: 1 a, $48.30,^ k.
Üksitomber —^
Küulutušhinnad • 1 toll ühel veerul:
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
pi!iii!iiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiiin iiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii9
oma mõtteavalduses JIA^le
Elu'^ veenil 9. sept. Uhmtab, et ta pc>
ie tuttav R. PUrvee kõne ^sugä P.-
Am. Eesti Sõjameeste Suvepäevadel.
Küll aga ön ta higenud lühikest üle*
vaadet samast kõnest, mis õn Uinu­nud
neljas erinevas eestikeelses aja^
lehes ja väljaandes, igaüks ndst si­suliselt
erinev vastavalt ülevaadete
autörite-kirjasaatjate tõlgitsustele.
Põhiliselt kõne raamistik koosnes,
järgmistest väidetest:
— Suipdrriildde ajast^^ möödur
mas, N. Liit kaasa arvatud.
RiiMdel on
vaga käes on riiigivastane kuritegu;
mida karistataikse sürm^a." Eeln^^
\'ast mõttekäigust itoeb, et NJA cm
seadusi austav inimene. Seadusest
tuleb kiinni pidada ja korda peab
austama, olgu see siis kasvõi peale
pressitud okupantide poolt. Omapä­rane
on põhjendus, et eesti noorus
võitleb isikuvabadluse eest legaalse­tel
alustel, milleks on muidugi N.
Liidju konstitutsioõri ja Hdsingi kok­kulepe.
Esilie toodud vaiiemate EV
kõrgemate sõjävädaste luikka^
toimus samuti N. Liidu põhiseaduse
raamides ja seega ..legaaiselt" süü-
Lään®maade ajakirjaildus ja polü: ja mõistis aiisult osaliselt ChurcMM.
tikud mõistatavad nüüd,, ittis saab Mii on IdarEuroopä jä Balti riigid
pärast Brezlinevi surma. J^as Nõu- M. Liidu vägivaldses valduses ilma,
kogude Lüt| muutub liberaalsemaks et neist keegi tõsiselt räägib. N.Lü-vahekordades
läänega, mis saab rel- dtile jääb see au, et Venemaa on
vastuse pilramiseiga ja mis saab de- hoidnud ja toetanud ajaloo suuri°
tentelsi. Uus järglän^ Andropov on
Juba vastanud. Lääs šaäb ainult aru
MoUkögude Liidu relvastuse tuge­vusest
ja s^ä tugevust peame hoid­ma.
'.; :
'Meid huvitavad rohkem,,jokaalsyi
probleemid, vaadatuna Kesk-Euröo-past,
maadelt mis peavad elama N.
Liidu orbiidis. 1 Kuna Andropov on
omaaegne KGB, kardetud poliitilise
politsei ülem, süs ei saa midagi head
juhtuda. Vastus N. Üidule ka lää»
mest peab loiema Aiidrppovi sõnade^
mat terrorit Stalini olemasolu näol.
Ühe järglasena o U M ^
sheviiks suurim poliitiline pajats,
Ifes reisis välismaadel, maadles Bal-kanis
põlluserval oma kaaslase Bttl-ganiniga,
uuris USA-s niaisi ja siga­de
kasviatust, tagus kbigakohtsagai
UN-i kateedris oma seisukohtade
l^ndlustamiseks ja armastas nalja
segamhu tõega. Kuld MMtaKhrUsh^
tshev oli neist ^positiivseim, kUi ta
asus Moskvas kateedrile ja hukka
reldus, et riikidel puudub südametunr
nistüs. NMde: Lääneriikide siiitumi^
ne Poola vabadü&võitlusse. Kanada
valitsus peaministri sõnavõtuga avar
'lik'kuise ©es 'kinnitas, et poolakatel
aktiivsus olevat ,,Yälta kbkkiilei^e" :
vastu. Samasuguseid kommentäaie
kostus Washingtonist.
— Eestiiüiiskond tegeleb ^isiasjsi-dega,
millel pole 'nMigit tähtsust vi^^
badusvõitluses jä rabeleb tuhandes
suuna® S.O. sihitult.
Eestlastel on aiiiult üks isamaa.
N.A. kriitiline mõtteavaldus on loö-past
süüdi 'N. Liidu vastases kuri­töös,
miilefcs oM Vabadussõda. Vas­tavalt
M. Lüdu staMnlikai konstitut­siooni
alusel SÜÜKK mõistetud 6hvit->
serid andsid araiuandmise ipalvesi&-
se tolleaegsele M. Liidu titüüaarsele
rigiipeale KlaliinJiijlle kärifeituse ker­gendamiseks.
Nende palved lükati
tagasi ja kohtuotsus viidi' täide. Ker­gema
karistuse osaliseks sai aga EV
.sõjavägede iilemjuhatajä, šešt ta oli
,,koostöö tahteline".
Siin kindlasti täSiaiks NJA vastu
ritakse N.
KušagU vahepeal valitses tehno­kraat
Mälenkov, kellest õleks võhiud
midagi saada oma ametniku mentali­teediga,
kuid kes kadus areenilt <m-
, mõistis Stalini polütika ja vabastas
mida fugevam relvastuselt on j^uiga^^^^^
seda rohkem seda respektee-j^ijidu^
_ riood ja seda ei ole suudetud ka hil-
^ ^Brezhnedga ei lõppe Nõukogude je^ päriselt seisma p^^^^
Ludus midagi. Andrppovi troonile NiMta käpitaUsmi oma käega
astumisega ei tohnu midagi uut, Mit- ^atta. Selle asemel ta puhkab ise
te Hberaliseerimise sutmas välissuhe-^^^ ^^^y^
tes, Küll reshiimi kaämiuse suunas
Mõukogude Ludus endas: üks KGB
mees omab oma kivistunud seisuko­had
ja ta yõib^ neid ainult suurema
karmusega rakendada. Koos Andro-poviga
tunuevadj uut polütilist pigis­tust
i^ähesed dissidendid ja inimõi­guste
otsijadv Selle asemel, et vang­late
ja kopii^uslaagrite kobsseisUö
võiksid väheneda,' võivad need vaid
täieneda.^-
Meie teame kõik, mis on Nõuko­gude
Liidu 68 aasia arengutee. See
pn diktatuuririigid areng oma diktajL
torite meeleyaldsel juhtimise! ja ole­nev
diktaatorist. Diktaatoreist kõi­ge
targem oli Lenin, Mars—Engelsi
õpilane, lääne-euroopaliku sissevaa­tega
ja teatud arenguga, t a oli köm-munistUk
ideoloog istutatuna Saksa­maa
poolt Venemaal alganud lagu-rdeniisse.
Tema Varakult suma ei oie va•bua Tl maaihna1l - põ-h1j-u1s t 1k ahjatseda, M~sxit«m, «e' iid^ , ^m «i « iv «
dast jälgi jäfanata. SÜS t^^
Brezhhevipärteibossl poosiga ja si­semise
distsipüiniga. Nüüd öeldakse:
Brezhnev stabiliseeris vahekorrad
väljapoole ja sissepoole. Kuid išee ®i
^^'Ole-nii.;;;i:-.v^^
Brezhnev likvideeris partei libera-liseerimise
Tshehhis, teostas õõnes­tustööd
Lõuna-Aafrika maades,
Etioopias, Lähls-ldas. l^ema nimel
on nõukogude väed ikka sees Afga­nistanis
ja tema nhnei tegutseb veel
päeval diktatuUrireshiim Poolas,
Moskva varustab endiselt Kuuba dik­tatuuri
ja ülevõtnüsi Kesk-Ameeri-
- kä maades. Brezhnev oli endine
raudkäeliiie diktaator ähvardades
giliselt puudulik. Esimene parag^^ vaielda väitega ,,nad olid sunnitud',
lõpeb Õpetliku lausega ;,Iseseisvuše Kahjuks ülaltoodud järeldus on N.A
nõudmine Eestile kas sõnas võ^ loogika akusel ülesehitatud ja põhi­neb
ühe htikkamõisteto
:/ : ^ • [ -. dusele, kes juhtus olema allakiiju^
• tanu võitluskaaslane 1943. a. talvel.
LUGEJA:-KIRJUTA® : '•'•'•^ •'v^^•^••^ • •
N.A.unustab, et eesti noorus haa-avddaV
meelirtt konsti^
ömo lugejate mötteovoWüti-— )cs peamiseks öšalejaiks traagilises Va^
fjetd misdühtu ajaiehs ieisukoh- badussõjas II. Seda tähtsat ohvrite-tadega.
Pal^^m^ fci^^^^
• se mehena N.Ai,ei soovi^tunm
oma mm» Ja eelistab unustada, et ei kunagi al-
Tomem jätohMAr^ ei saa tunnistada
guse lugejate kifju redigeeniaia moraalsel ja eluõiguse alusel' vene
ItihendadÄ fwig miteobwuso konstitutsiooni ega vene ja tema en­diste
liitlaste; poolt kokku soperda­tud
M t a ja Helsiiigl lepinguid
Meie Elii tounetus
Palume käesolev õiendus lehes
avaldada artikli ,^uhu jäid eestla­sed^'
kohta. .
N.Ä. usub, et „kindlast usust on
vähe". Viimane on nähtavasti sihitud
aktuse kõneleja kohta. Oma mõtte­vahetuse
lõpposas aga väidab ta vät-jertduštega
,ypres. Reagan'il on kindel
hoiak" ja „siit algab kommunismi
allakäik". Seda on NA. ja tuhanded
uskunud pres.Roosevelfist alates tä-
Meie ei saa vastutada teiste eest- napäevani. Usk ja enesele troosti ot-laste
eest, kes puudusid ukrainlaste
vabaduspeolt 31. okt. k.a., kui nide
olime kohal nagu palutud. Kahjuks
peale rääkiimist progrämimi koordi­naatoriga,
kes ütles' et nad ei tea mi­dagi
eesttoste esinemisest, kuna seda
pole üldse programmi kavas. Mds
puutub hr. y . 0inisele'9se,- siis keegi
xy V". - « * Kuid Brezhnev ei suutnud juhtida ei infonneerinud^^^m^^
Sij^ valitses J ^ i^m^ ^ p ^ ^ toodangut leevendada toiduviya kontakt võtta, kuna meie seda isikut
ga^StaMn.
miljonUe mõrvar, s^ak^alja_^a^
savi tänaval: ,3ea, et üks venelane kus ja teeme seda ka
simine kestab igavesti, ainult juma­lad
surevad ja sünmväd uuesti. Selli­se
usu hävitamine olöks võrdne pü­ha
lehma tapmisega Indias.
sest ta oli ohtlifoiim kõigist.
kaastööliste vast^, kelle i karmuse
all suri rohkem .inimesi, kui kunagi
varem maaihnasi Stalini reshiimi
ajal täideti rohkem nimetuid haudu
ja küllastati koonduslaagrid' Ida-Ve-nemäl
ja Siberis. Stalini ekspansioon
ja terrori al|l kannatasid paljud rah­vad,
neiide hulgas k^ Balti raiwjid.
Ta pii nii salakaval j a osav, et^ te­da
ei mõistnud president Roosevelt
iitiniiiimni!sis9ie!iiiinitiiniiiiiiiEiiiii9siiii!iiiiiiiiiiiiii^
mõttekäik on arusaadav, kui
seda siduda tema sooviga kaitsta
ühte organisatsiooni, kes on kerg<>
käeliselt oma kilbile tõstnud mõiste
vyabadušvõitlus" ja on sellesse ta­kerdunud.
Vanasõnagi ütleb, et see
koer 'ikka 'kafjatab,- keda kaigas.tä­it;
PII3RVEE
on jälle vähem." Maaihnal ei ole eri-list
põhjust lehiata Brezhnevi. Kuid
üiaaihnal ja H. Liidus endas on roh­kem
põhjust karta, mida toob And­ropov.
Vümase sõnu arvestades pole«
,gi.vabal- maailmal;teist-valikut, kui
Lugupidamisega
A. TAMM
Ä I K V E R D E R :
: : A B N :Vabadüspeol Ukraina Majas;,
jagati osavõtjatele uksel kava, kus
trükitud: ',;Estöniiai ERIC VERDER
AND ANDRES TAMAl DÜET MED-LEY
0 F ; E S T Ö M A N : S O N G S . ' ' ta
•giliäks midagi viltM, V./:
Vastavalt trükikoja tehnilis.
tele nõuetele palume käsi"
kirjad „Meie Elu^' toimetu^
sele saata iha s i n k l r \m
Ja võimalikult varakult enn©
lehe ilmumist
KIEL
S482 Bathurst S l . /
Toronto MSP 3HI
:dS3-7815 Ja 653^816
Briti Institute fca* ^trategic Stu-andmete
kohaselt suurendab
Vietnam oma sõjalisi jõude hämmas­tava
kiirusega ja on juba nüü(| sõja­liselt
võimsuselt kolmas riik maail-mas
>I. Liidu jä Hiina järel. ÜSA on
neljajidal kohal. Vietnaini annees on
57 jalaväediviisi, üks sobimusdiviis, 2
deSantdiviisi, 7 pioneerdiÄi; 5 iik'
2 tagavM-adiviisi ja mitmed soomusr i
rügemendid. J
Sellest ei ole kaua aega tagasi, kui
keegi ühe pikemas kirjutises nuri­ses
eesti keele hoolimatu kasutamise
üle meie ajali^ede&.IxK)tus, et see
heatahtlik õpetus kirjutajaid õigele
teele suunab jbn olbud ilmselt asjatu
headeks sõpradeks); „kak® aastat
^ . . . V „ . . . -«r . - MU J - 1 J . , Tartus, iiilrdub tagasi Peterburi"
Parast Saigoiii vallutamist Viet- — voune^ikka edasi higeda vigaseid; (iidselt: elanud kaks aastat Tartus
nam^hakanudoma aimeed vä^^^^^
dama vaid suurendas seda endisest;; hitusi ja. suisa itngHskeelseid Uihen- neis rahvamuusikapõhielemend^^^
rahvuslik stiil oma selguses ja mõju­kalt"
(ilmselt: esinevad nendes rah-kiiremas
tempos. Juba 1976 a. d i tal i deid ja sõnu nagu PLO (PVO), UN
124 jalaväediviisi, 3 tagaväradiviisi, ' (t}RO), formula (valem), baseball
Ä^SSriS^^^S^
õhukaitsebrigaadi; 4 inseneriväe bri^
gaadi ja 6Nsesk
menti, kokkuüle ühe miljcm j^ehe mast n ^ u h i d ^ ( p r ^ ^ ^, ^ Saar T f c a st
ja pealeselle h M ettevalmistatu
i^seryL5(K),(KK) meest. Armeel on or-^^ ^ ^ ^^
ganiseeritud 16 änbeekorpuse staapi. J ^ ^ ^ ^ tekkimist, ^^polnnatus emte-• läuseahitus- ja õige^
ifgas diviisis on 80(K)^^^^^to Antdk oma
sel maaral oma reM ja y a n ^
V i e t n a ^ i T O ^ Mart Saare juubdit t ä W ^ ^ ^ ^ ^ ^ vigase eest| keele ahalüüsi-mõistatuseks
läänele. Voimahk. et ^^u^ Elu" nr. 41). Laien- ^;c^i>^.
tasakaalu; hoidmiseks
lutusteks võimaliku sõja
meest. U'SÄ4 on ainult 5 armeekor­puse-
staapL/••.^: ;^:r..--^
^ ^Vietnami sõja al^es oli Vietna-mil
13. diviisi.i 1972. a. oli temal 14
1 suurtüfciväediviis ja 2 soo-musrügementj.
1975 a. oli 15
ÜSA või noortel
[ilmselt:
temeteisega' hea sõprus"
teineteisega
j a teatud v^l- di e ja^^ndite ragastrkus^^l^ rfsemiseks, kuid ühf suure eestlase
>coa teral kas .tet 0^1^^^
MIKS .TOITA
VENELASI?-;-
Koiotid ori toidad Oii
meeltülendav näha neid üitamais õh­tuehas
haljadl künkail.; Aga häiriv on,
kui peab neile teedj andma rattagai
tööle sõites. Petame endid, km
vame, et nedd saab söötmisega talt­saks
muuta. Naid hakkavad hoopis
ainult sest toidust olenema. Jätja hil­jem
söötmine ära-, ja nad ei lähe mu­jale,
ega katsu ka saba uputades soo­singut
pälvida!. Lähevad hoopis sü
kasside, koerte ja laste kallale, j
Inimesedki pole teistmoodi. Mõne
aasta eest oli palju kära USA plaa-.
nide üle haarata saudiraraabiä õli-väljad
õli Välijaveo keelustamise pu­hul.
Kära on läinud, 'mitte aga plaa­nid.
Ameeriklased on hakanud vaa^
tarna araabid õlile kui n ü l i d ^ , sm^
lele neil dn õigus lihtsalt, kuna
nad ori miiutiwnidšeWesträn^t ole­nevaks.
KääriöJku yaid keegi õlitom
kinni, ja vastuseiks on saata sis^e
merejalavägi kindlustamia ,,meie"
õilvarusid, kuigi edukaski sissetung
hävitaks allika. Ei katstita rahuldu­da
omamaiste varudega ja säästa. Ei
püüta ka õlivarustajaile meelt möö­da
olla. õlimüük ei anna saüdi-araäb-lastele
min^t mõjuvõimu USA üle.
Raha küll — ülemäärastest õliostu-dest
nõrgestatud iuflatsioomiüšiis
dollareis. Võimu aga mitte ^ jä
eriti mitte võimu ähvardiadaõlivooiu
keehistamisega. Saudi^raabia on
koiotte ^söötnud liiga palju liiga -
kaua, ja see on ditlik mõlemale poo-
;;;Me. .;•; ;•;;;;'• •
N. Liidu valitsiejad pole erinevad.
Muutke nad olenevaikš ameerika vil­jast
ja nad hakkavad selle saamist
pidama oniä õi|useks. USA mõju
hoopis; ikahaheb/^^^^Ä N. ^
Liit oleneb sest viljast, seda vähem
või Washington riskida nende eru­tamisega,
ärvardades yäljaveokeehi-ga.
Kui ainsaks teiseks valikuks on
laiakiane näljahäda N. Liidus, deks
selle juhtidel Wbe - kiusatus hõiva'-
ta >,omä" maisivälliad, või mis eales
neist veel järgi õn peafe tuumajõu
,,nöbedat paigaldamist". Vahepeal
aga aitaib^riljakaup USATI teha raha,
või kuidas nüüd ju^t nimetada ras­kelt
võlgades impeeriumi võlatähti;
Muud kui Keskea sellise
mänguraihaiga ostagi saa. ,
, N , 'Liidu lügölenevus ameerika vil­jast
on juba käes, nagu näitas pre­sident
Jimmy Carteri väljaveokeelu
mõju. Tema samm öli piiratud ula-:
tusega, ehkki poliitilistel põhjustel
nii N. Liit kui ka ÜSA faimerid kat­susid
seda kujutada täieliku yäljai-veokeeluna.
Pika-ajaline lepinguko-hustus
tarnida 8 miljonit tonni aas­tas
täideti. Keeld lõikas ära ainult
umbes poole viljast, mida N . l i it
lFSA4t soovis osta.
N. ^Liit tegi ulja näo ette, ja USA
põllündus4umrühmad kiiulutasid
väljaveokeelu nurjunuks. Ent N. Lii­du
kohalik ajakirjandus ajas teist
pilli. Jälgisin pidevalt üht päevaleh­te
Eestis — vabariik, nulle Stalin
omal ajal anasta®. Esiteks kästi põl-hmiesteel
sööta lehmadele jahvatet
lehti ja kuusepkkaid. Suvel pidi hei­na
tegema ipiairiialgimetsa-aasal.
Detsembriks 1980 kuulutati
loomasöödalks. (,iMitte kasutada oksi
üle sentimeetri Ebimöödus! — neil
ei ole toiteväärtust.") Ajaleht hoiatas
ka nälgivate veiste taipmise eest —
liha saaks neist vähe, ja rasike oleks
karja hiljem taastada. '
. Täheiepanuvääpie pK, et nõnda ta­bas
väljay«>keeld N. Liidu arenenui­mat
põllunduspürkonda. See näitas
liigolenevust — kuigi sai väidetud,
et N. Lüt ikäändus lihtsalt ostma ni­su
Argentiinast. Seletage seda kase­oksi
ja kuuseokkaid nosivaile lehma­dele!
MUiitke väljaveo
kukš, ja siis võib Ai^ntiina-ijuttu
jutustada ka oksinäriväile inimeste-li£.
Hiljuti on N> Liidu vilj aostud^ kal­dumas
karjale määratud maisilt ni-jhile
inimeste tarbeks.
Presidtent Reagan teeb N. Liidu kü­simustes
jõulist häält, aga kannab
kerget nuia. Ta võitleb N. Liidu va^
juga Kesik-Ameerikas, kus paljud
näevad vaid meeleheitel talupoegi.
Ta võitleb N. Liiduga kakeldes Lää-
; ne-EurOopa valitsustega gaasijiditme
üle. Ta võitleb N. Liiduga hurjuta^
des relvastusMlmutamise pooldia-
' jäid, kes ei näe koknekoidse ületapu
vajadijst. Aga ta on Afganistani kü­simuses
vait, maksab vajaduse kor­ral
Poola hunta võlgu nende eest —-
ja xm kõrvaldama osalisegi viy
^ 'keehL/;- ••;';••. ;?
Nüüd on siis president pakkunud
irmn-gute
kohnekorddstamist 23 miljoni-1
le toradle. Juhul kui N. Liit peaks;
pakkumisega soostuma, tooks see
kaasa ,,oihtliku olenevuse olukorra",
kui tarvitada R^a^ani enda sõnu
gäasijuhtme kohta Ni. Liidmt Lääne-
Europasse — OSA farmerite ohtliku
olenevuse N. Liidu ostudest, midsa fi-nantseerivad
USA enda pangad. Car­teri
osaüne väljaveokeeld puudutas
N. Liitu valusalt, põhjustades ehk
sealsete põhivarude ümbersuunamist
toöstu^ik-militaai^t sektorist põli
IiuidUsse. Ent isegi taieHikyiljakeeld
poleks tolM^^^^
heite-reaktsiooni. Rieagäni ässjane vM-japakkumine
iifetab aga kaugelt et-
^aatuse piirid. Ja [nuda jildse tä-hendab
ta gaiantii/ et; "\ äljavedü
mingil juhul ei keehistata? jfCas Rea­gan
kiavatseb taolist lubadust pidada'
isegi juhid kui sisetiilid peaksid ah-vatlenia
JN-Uidu ^saatma sõjaväge
Iraaiu, Türgisse, Poolassp või Jugo­slaaviasse?
Teatud oludes võiks oo­data,
et ReagangiVlakkaks riäitlemast
ja osutaks pisut Carterlibku südi^
•kust.;'-;-- - ••';.;• ,
Võib Hoota, et N. Liit, võttes Carte­ri
sammu hoiatusena, lükkab tagasi-
Reagani vilijapakkumise.. Arvestades
aga oma neljanda kehva saagiga jär­jestikku,
on N. Liidul kõva surve et^
tepanek vastu vottä, kui krediiditinr
gimüsed on soodsad —„ainult sel­leks
üheks korraks!" Nü see olene-yus
äigab igasuguse puhul. ViK
jasüste hakkab vaija minema üha
sagedamini, üha suuremais annustes.
.Ta häda yüjakaubitsejale, kes järsku
peaks katsuniatarningUid kärpida!
Õleneyus välismaisest viljast d ole,
i lahenduseks N. Ludu siseprobleemi­dele.
Ei k^ända kaubkyahetus ka
sõjaohtu; Presidendil p Ä s olema
küllalt taipu, et niüttetaltsutamisloo-tüses
sööta koiotte^
„Los Ängeles TimešT' toimetus
lisas artiklile karrikätuuri; milles
USA lennuk .pealemaalitud niiniega
Commie Cnmeher (Kommu-kägar-dajä)
laseb pommidena ^ l a hästi­tuntud
ameerika leivafirma Wonder
Bread pätse. i
; "USA^ i i i t o ingUskeeiie^^^^Ä
või õigemirii üks osa seeriast, mis
käsitab Eesti Diviisi. Nfende raama­tute
nimi dn „Waffen-SS", ning sar­ja
5. väljaailme käsitabki Läti ja Ees­ti
Diviisi 'nii hagu teda sõja ajal
ametlikult |mmetati 20. WaffenGre^
nadier-Divisiõn der SS (estiüsche No.
.iK::r.J^:.>•••;••-
Raamatusse on hankinud! materjali
peamiselt meile tuntud kaasmaalaine
USA leimüväe major Enno Uus. Ku­na
major Uus oli higä noor. Sõjast
osa võtmiseks, ning tema materjal
on kogutud paiijudest allikatest, on
raamatus ka mõningaid puudiusiu Se­da
peamiselt ipõhjusel, et paljud en­dised
eesti sõjamehed ei anna infor­matsiooni,
vaid nagu kardavad seda
Seda lünka püüab käesolevate ri­dade
kirjutaja parandada omas val­mivas
teoises „Teise maailmasõja^
aegsete Eesti väeosade ajalugu", mis
on trükki minemas järgmisel aastal.
liz sinna on tarvis õiget materjali,
ihida aga tuleb nägu „ki'Skuda väl­ja"
meie endiste sõjameeste käest.
Kui meie seda aga koheselt ei tee;
jäävad meie teod tulevastele põlve­dele
teadmata.
,,WaffenJSS"viiei osa käsitab Ee^
ti Diviisi koosseisu ja tegevust* kui
ka lühidalt Eesti äjahigu ja sündr
musi Eesti okupierimiselN. Liidu
poolt. Valgustac fes eestlaste rasket
; olukorda venelast^ iiltimaatumi pu­hul
1939. aastal, aitab ta selgitamisel
ingliskeelt kõnelejates maades, meie
rahvale tehtud ülekohtust' Kuna laa-mät
on kirjutatud inglise päritoluga
autori pook, uimega Hugh Page Tay-lor,
siis omab ta^a erilist erapod-.
set väärtust.
Pn ütlemata^ selge/et H. P. Tay-loril
pplmid see töö kerge, kuna ta ei
olnud SS üksustega kuidagi seotud,
palju materjali iiendc üksuste 'kohta
oli hävit^atud, i iseäranis väeosade
kohta Ida-^Euroopast. Autor omä ees­sõnas
ütleb; täiesti õieti, et Ida&-
roopaSS väeosadel polnud midagi
ühist saksa rähvus-sotsialistiikü
ideolpogiaga, sõdurid nendes väeosa­des
sõdisid ^ahiult selleks, et kaitsta
oma kodumaad kommunistide vägi­valla
vastu. Meil pole sellepärast mi­dagi
häbeneda,- meie võitlus oH mi"
-asi! ;
Seda raamatut peaks lugema iga
eesti sõdur, kes Eesti Diviisi ridades
võitles meie põlise.* yaenlase vastu,
ning saatmav ifcas minule või otseselt
Enno Uusilig võimahkud parandused.
v-.:'-^^-v^ .•••;; ;.'v: ^••;";V:/-;'v>-X J U ^
Iga uus „MEIEELÜ'Stelllia aitab kas*
sa sisukamale ajalehele.