Meie Elu = Our life, November 18, 1982

              Coli^tion Development
Weilington Str. "
^^mäA Ont,
(LEHT PAGULU
Second CIa§§ Mail Registratioh No. 1354.
Nr. 46 (1707) 1982 NELMPÄEVAL/18. NOVEMBRIL-ra^ XXXIII aastakäik
iS OE
on aruande koostanud amet-jiku
aruandiana Otto von Habsburg,Äustria-ungan viimse keisri otsene järeltulija. See on esimene
kord, et Balti riikide küsimus on pärast nende okupeWimistN. Liidu poplt võetud Euroopa riikide
parlaiAentide liikmeist koosneva Euroopa parlamendi ametlikku päevakorda. Eesti, lätf * ' ^
esindusorganisatšloonid ori selleks Euroopas teinud jõupingutusi juba aastaid.
Aktsioon Balti riikide küsimuses,
n|ille ettevalmistamiine "ke^stis ligi­kaudu
ka'ks aastat, võttis lõplnku ku- -
ju 1982 a.| aprilli lõpus, kui Euroopa
parlamendi poliitiline 'komitee.otsus­tas
vastu võtta ja üldkoosolekule esi­tada
resolutsiooni kayandi, mille vai»
tnistas Otto von Habsburg. Poiiiti-line
komitee 'oli kavandit ja sellele
lisatud faktilist materjali Balti rii­kide
küsiimuses uurinud kuu aega ja
asunud Otto von Habsburgi ettepa-ndkute
suhtes jaatavale seisukohale.
MHVUSVAHELISED TOETAJAD
• Balti riikide iküsimuse tõstmiseks
Ei|roopa maade avaliku arvamuse et­te
andis tõuke 45-Eesti, Läti ja.Leedu
kodaniku poolt 13. aprillil 1979 ÜI^O-le
esitatud märgukid, milles nõuti
balti riikide rahvaste emesemäärami-se
.õiguse ning iseseisvuse taastamist.
1981. a.. veebruaris esitati Euroopa
parlamendile esimene ettepanek Bai--
l i riikide küsimuse ülesvõtmiseks.
Esitajaiks ofid delegaadid -, Scott-
Hopkins, Lady Elles, Moller, Tyrrel,
Lord Bethell ja Kirk.'Esildises toodi
ette Helsingi 'konverentsi Jõippäkti
VIII peatükki rahvaste enesemäära-miseõiguse
kohta, Eesti, Läti ja Lee­du
ökuipeerimisi N. Liidu poolt Mo-lotöv—
Ribbentiropi pakti alusel jä
.vajadust Balti riikide küsimuse i)Õii-jalikttks
arutamiseks; M^driidi l o n -
: verentsii N. Liit Ifeo&tab Balti riiki-des
plaanipär^sdt rahvam^^
deti esildises. ^i-;^",'^--::: , > - v
Otto von HabBburg, rahvuavahev
Itse P&n-EviwcE)S^ Uniooni preai"
Scott-Hopkinsi Ja tema kaaslaste
esildis oli Euroopa parlamendis kaar
lumisel 12. jaanuaril 1981, kus otsus­tati
kogu küsimus anda täiendavaks
uurimiseks ja. ettepaneku tegemiseks
parlamendi poliitilisele komiteele.
Poliitiline komitee kaalus küsimust
mitmel koosolekul ja 1981. aasta ok­toobri
lõpul valis Otto von Habsbur-
•gi aruandjaks, kelle ettepanek iild-.
koosolekule esitamiseks käesoleva
aasta ykevadel heaks kiideti.
: ÄKTSIOOME;
foWitilisQ komitee resolutsioonis,
mis esil^ti Euroopa pariamendile
heakskiitmiseks, nõutakse järgmli^:
Euroopa ühiskonda kuuluva/te rii-kide
välisministrid^ peaksid oma po­liitilistel
: nõupidamistel lokku lep-pima
positiivseks seisukohaks Balti
riikide kodanike poolt 1979. a. ÜRO-le
esitatud nõudmiste suhtes;
Balti riikide Msiriius tuleb esita­da
seisukohavõtmiseks ja lahenda­miseks
ÜRO dfelcoloniseerimise ko­miteele;
'Konverentsidel, kiis arutatakse
Helsingi konverentsi lõppakti ellu^
viimise küsimusi, tuleks selgitada
Balti riikide rahvaste rasket olukor­da;
Väljendatakse lootust, et välismi-nistrid
ei keeldu toetamast Balti rii­kide
rahvaste püüdlusi nende oma
valitsuste moodustamiseksr
• Euroopa parlamendi presidendile
tehakse ülesandeks esitada see reso­lutsioon
Euroopa Ühiskonna liikmes­riikide
välisministritele.
[ Seoses iN. Liidu president Leonid
Brezhnevi surmaga Ja Yüri Andro-povi
valiniisega tema järglaseks,
;laskis USA president Ronald Reagan
^ lendu omapoolse rahutuvi> et pine^
vat poliitilist olukorda leevendada
ja edaspidisteks läbirääkimisteks so­bivamat
õhkkonda kujundada. Ta lõ­petas
varem teravilja müiigi keelu
N. Liidu suhtes Ja nüüd sanktsioo­nid
nende vastu, kes Eiiroopa riiki­dest
on aidanud kaasa N. Liidu gaa*
sijuhtme ^tamisele.
Mende korraldustega president Rea­gan
rahuldas USA teraviljatootjaid,
kellel olid müümata tohutud nisu
tagavarad ja Euroopa rahvaid, kes
on suures energia puuduses, et ra­huldada
oma pidevalt kasvavat enei% -
gia vajadust. Üks harujuhe Siberi!
gaasijuhtmest on kavatsus ehitada
otse Venemaalt läbi Rumeenia ja
Bulgaaria Kreekasse. Selle ehitanü-seks
on Euroopa Ühisturg riigid ot­sustanud
anda Kreekale laenu sood­satel
tingimustel.
' Tehes teatavaks oma - korraldust
pinge vähendamiseks suurvõimude ja
Euroopa riikide vahel, president
Reagan märkis, et Liit: on sõnades
rääkinud 12 aastat rahust/ kuid tegU"
des ta on siivendanüdi rahulolema­tust
riikide ja rahvaste vahel ning
suurendanud tohutult oma sõjalisi
jõude. See häirib meid ning sunniS
meid vastuabinõusid tarvitusele võt,
Sõdades langenute mälestamisel Peetri kirikus asetati langenute
mälestuseks pärg Soomepoiste ja Võitlejate Ühingu nimel. Pildil
Vabadusristi "kavalerid :;M^
Foto — 0/Haamer
jna.
Balti rüMde küsimuse aruandja Ot.
jto von Habsburgi poolt resolutsiooni
^põhjendamiseks koostatud lisama­terjalis
näidatakse, et maailmas on
järele jäänud veel amult üks suur
kolönialriik, N. Liit.
li. Liidu poolt Eestile,.Latile ja
•/Leedule peale.-surlltud - rezhiim-on;
rärg. lk. 3).
TORONTO EESTI MEESKOOR!
toihiüb 31. detš;1982.a. algusega kell 7.00 õh^^^
: iimm THE PARK HOTELLIS'~ f M K BALLROOM ' :
;(Eglinton-Ave E.; jäLeslie St
' ÕHTUSÖÖK -fe-^/^o.m
: PEKIMG — BiüiaVvõimukandjad
tähistasid Vene revolutsiooni 65. aas­tapäeva
yastüvõtul, mis oli esma­kordne
viimase 20 aasta kestel. 1960.
a. kahe kommunistliku hiiglase Va­hekord
jahenes ideoloogilistel põh­justel,
kiüd nüüd on toimumas la­henemine.
Paar nädalat tagasi peeti
esimesed läbirääkimised selles süu-
•nas.:-, -
Laudade reserveerimine: igÖteisipäevalkellal8;30--20.30^ä
•--••Georg-Lootus-; ^ : ••.
laupäeval, iT, iweii^
Leaside High SchooHs, 200 Hänna RdtoronftC)
EUGENE; Õ'NEILL'! KOMÖÖDIA 5.; PILDIS
Selle näidendiga tähistab EDGAR KINK önia
lavastus:ÄS1A ^Lavakujundus: TAAVO SÖÖDOR
bnärid ja õpilased $8), eelm^
767 Mt. PleasantRd. Teatrisaali uksed avatakse 1 tund «nne kenduse algust. Päasinete
ka kohapeal, etenduse õhtul
õnnetuse läbi tuumaenergiaga tõo­tavas
elefctrijõujaamas võib USA-s
surma saada umbes 100 000 inimest,
näitab äsja avaldatud uiuinnis/ Et
selline katastriDof juhtub veel käes-cleval
sajandil on võimalusi 2% ja
kahjud võivad ületada 300 iniljardit
dollarit.
Ontario Hydro esindaja ütles aga,
et Kanadas taolist suurt õnnetust ei
saa juhtuda kuna kasutatakse teist
tüüpi rjeaktprit. Väidetakse aga, et
õnnetuse mõju Rochesteri nukleaar-jõujaamas
võib ulatuda toröntoni.
- H. - Liidu kommunistliku, partei-' esi­mene
sekretär ning N Liidu presi=
dent Lieönid Brezhnev suri kolma-jjäeval,
10. nov. Üks kuu enne 76 aas­taseks
saanust. Ta oli N. Liidu piira«
mätu võimuga juht 18 aastat ja va­liti
sfellele kohale kommunistliku
partei ülemnõukogu poolt pärast se­da,
kui Nikita khrüshtchev kõrval-dati:
tenia^ <^ pHrast
sise- ja välispoiiitikas. Eriti Reideti
temale ette niü-junud kätsestamist
põiiumajandusega Kasahstapls ja räy
ketibaaside elütaTmst Kuuba saarele.
Brezhhevist loodeti, et midagi sellist
ei tee. Ta ei temud, kuid problee­mid
selle tõttu ei jäänud tõusmata
ja ta ei suutnud neile lahendust leida.
Brezhnev ei leidnud sõbralikku
koostööd Hiinaga. Valitsusele Pekiiv
gis; ei meeldinud N. Liidu mõjuvõi­mu
suurenemine Lõuna-Ida Aasias,
Vietnami sõjalise jõu tohutu suu­rendamine,
varustamine N. Liidu rel­vadega
ja selle tegevus Kambodshas.
USA mereväe poolt Vietnamis ehita
tud mereväe baaside andtnine N; Lii­du
ilaevastiku kasutada ja N. Liidu
mereväe tohutu suurendamine Vaik­ses
Ookeanis. Hiina tunneb end me-repoolt
blokeerituha M. Liidu lae­vastiku
poolt. Hiinale ei meeldi ka
N; Liidu invasioon Afganistanis ja
võitlus sealse rahvaga:.
Arvestades ebašõbralükku vahekor­da
Hiinaga, on N. Liit simnitud hoid­ma
alaliselt vastu Hima piiri 40 võit­lusvalmis
diviisi, koos vajaliste toe-tusyägedega
ja tagala; isutustega.
Oma sõjalise mõjuvõimu suurenda-'
misega Ahgoolas ja Abessiinias, sõ:
jaga Afganistanis ^a sOja\äeliše dik­tatuuri
toetamisega Popi is; Brezh­nev
kaotas palju omärahuofensii-vist.
Tal ebaõnnestus; sõlmida USA­ga
relvastuse vähendamise kokku­lepet,
mis president Carteri ajal var­ja
töötati.;Sedä Senat ei k nnifanud.
• SÕJAJÕU :SÜURENDAMINE
Üheks suuremaks probleemiks ku­junes
Liidu sõjalise jõu suürenda-rnine
viimase 10 aasta jooksuLSet-
I^ks Brezhnev laskis kulutada 12,6%
M;; Lidu riikliku produktsiooni ko­guväärtusest
ja kurnas sellega to­hutult
riiklikku majandust. Puudu­sed
tulid esile kõigil aladel ja rah-
, vajnuutus edutuks.; ,J)issideilÖi^
likumine suureiieS'. V V;
Vastukaaluks N. Liidu sõjalise
võimsuse suurenemisele USA presi>^
derit Ronald Reagan aiustas UŠA sõ­jaliste
jõudude moderniseerimist,
ning uute jk võimsamate relvade
prodlitseerimišt. -Meed ori osutunud
paremateks N.' Liidu vastavat tüüpi
relvadest, rakettidest,: lennukitest»'
tankidest ja tankitõrje relvadest.
Selle juures ÜSA ön kulutanud oma
sõjalise \ õimsuse suurendamiseks
ainult 5,4^) oma tööstusliku toodaii-
' gu/ kogm äärtusest. Võimailikuks
uueks suu •sõjaks N. Liit peaks hak­kama
arendama: ja prpdutseerima
uusi relvi sönisest. suuremal m.äärai
ja koormama N. Liidu rahvast uute
kökkuhoit|udega riigi relvastumise
heaks.
ANDROPC VI PROBLEEMID
r.£. MÄia^^
25. novembril 1982, kell 7.30 õ.
Eesti Majas aiandusarhitekt
MARilENliöengr' tarvitamine
Brezhnevi asendaja N. Liidu juhi
kohal, Yiiri Andropov ptijds koos või»
muga kõik iieeS lahendamata prob­leemid
ja rahutused; rahva seas.^i^
ge karjuvam nendie seas on riigima­janduse;
pidev aliakäik ja tärbekau-pade
puudus i ^ l alal.. Esireas on
toitainete vähesus ja vajadus moder­niseerida
masin ad tööstustes.
'Kommunistlik
oma tsentraalse
plaanimajandus,
isega praegu--
sel kujul lahenciust ei anna. VäHs-^
vaatlejate arvates mädaipeb ja rois»'
kub põldudel 26J%i põllusaadustest
:.lk,
United kirik (Bond jaIQueeri St East)
: Toronto Baptisti koguduse koolrid Charles Kip-peri
juhatusel ja solistid M.Wilbiks>
J. Viinalass. Organist dr. Mi Cdok, kõne — E Toompuu.
Kõik on kutsutud, vaba sissepääs, kirikukorjandus.
reedel, 26. novemtril kl. 2—9 õ.
aupäeval, 27. novembriLkl. 10—^ö.
pühapäeval, 28. novembril k l 12^ õ.