1982-11-18-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,JWleie Elu" nr. 46 (170?) 1982
TTE JA VENELASI
gute kohnekordistamist 23 miljonile
tamiile. Juliul kui N. Üit^eaks
päkkumiseiga soostuma, tooks see
kaasa „o(htliku oleneiviise oltiikorra",
kui tarvitada Rfeägani enda sõnu
gaasijuhtme kohta N,. Liidust Lääne-
Europasse — USA farmerite ohtliku
'olenevuse N. (Liidu ostudest, mid!a finantseerivad
USA «ida pamgad. Car-t&
i osaline väljaveokeeld pu^ldütas
N. Liitu valusalt, põhjustades ehk
pealsete põhivarude ümbersuunamist
tööstuslik-militaarsest seiktorist põK
lundusse. Ent i s ^ i täielik vRjakeeld
poleks tollal välja ktitsumud: meele-heite^
reaktsiooni. Reagani äsijane vil-japakkunfine
ületab aga kaugelt ettevaatuse
piirid. Ja mida üldse tähendab
ta' garantii et väljavedu
mingiyuhul ei keelustate? Kas Rea-san
kavatseb taolist jubadust pidada
isegi juhul kui sisetülid peaiksid ahvatlema
N. Liidu saatma sõjaväge
Iraani, Türgisse, 'Poolasse või Jugoslaaviasse?
Teatud oludes võiks oo-datä,
et Reagangi' lakkaks näitlemast
jä-osutaks pisut Carteiibfcu südi^
kust. '
Võib lõota, et N.Lüt, võttes Garte-ri
sammu hoiatusena, lükkab tagasi
Reagani vilijapakkumise. Arvestades
aga oma neljanda kehva saagiga järjestikku,
on N. Liidul kõva surve et-,
tepanek vastu võtta, kui krediiditm-gimused
on soodsad — „ainult selleks
üheks korraks!" Nü see olene-vus
algab igasuguse aine puhul..Vil-jasüste
hakkab vaja minema üha
sagedamini, üha suuremais annustes.
Ja häda vüjakaubitsejale, kes' järsku
peaks katsuma taminguid kärpida!
Olenevus välismaisest viljast d ole
lahenduseks N. Liidu siseprobleemidele.
Ei kahanda kaubavahetus ka
sõjaohtu. Presidendil peaks olema
küllalt taipu, et mitte taitsutamisloo-tuses
sööta koiotte.
„ L o s Angeles Timesl" toimetus
lisas artiklile karrikatuun, mite
USA lennuk pealeniaalitud nimega
Gommie Gnmcher ('KommuMgar-dajja)
laseb pommidena, alla hästituntud
ameerika.leivafirma Wonder
Bread pätse.
Teos Eesti Diviisist
USA-s ilmus ingliskeelne räainat
või õigemini üks osa seeriiast, mis
käsitab Eesti Diviisi. Nende raamatute
ninüi on „Waffen-SS", ning sarja
5. väljaanne käsitabki läti ja Ees- •
ti Diviisi nii nagu teda sõja ajal
ametlikult nimetati 20. Waffen-Gre-
. nadier-Division der SS (estnische No.
1).
Raamatusse on hankinud materjali
peamiselt meHe timtud kaasmaalane
USA lennuväe major-Enno Uus. Kur
na major Uus di higa noor sõjast
osa võtmiseks, ning tema materjal
on kogutud paljudest allikatest, on
raamatus ka mõningaid puudusi^. Seda
peamiselt ipõhju^l, et paljud endised
eesti sõjamehed ei anna informatsiooni,
vaid nägu kardavad seda
leha,
Ssda,'lünka püüab käesolevate ridade
kirjutaja parandada oma.'> valmivas
teoses „Teise maailmasõjaaegsete
Eesti väeosade ajalugu", mis
on trükki minemas järgmisel aastal.
Ka sinna on tarvis õiget materjali,
mida aga tuleb nagu „kisfcuda välja"
meie endiste sõjameeste käest.
>Kui meie seda aga koheselt d' tee,
jäävad meie teod tulevastele põlve-dele
teadmata.
„WaffenJSS" viies osa käsitab Eesti
Diviisi koosseisu ja tegevust, kui
ka lühidalt E^ti ajalugu ja sündmusi
Eesti okupeerimisel N. Liidu
poolt. Valgustades eestlaste rasket
olukorda venelaste ultimaatumi puhul
1939. aastal, aitab ta selgitamisel
ingliskeelt I kõnelevates maades, meie
rahvale tehtud ülekohtust. Kuna raamat
on kirjutatud inglise päritoluga
autori poolt, nimega Hugh fage Tay-lor,
siis omab ta ka erilist erapod-set
väärtust.
On ütlematagi selge, et H. P. Tay-loril
polnud see töö kerge, kuna ta ei
.olnud SS üksustega kuidagi seotud,
Paljupaterjali nende üksuste kohta
oli hävitatud, iseäranis väeosade
kohta Ida-Euroopast.Autoroma eessõnas
ütleb täiesti õieti, et Ida-Eu-roopa
SS väeosadel polnud midagi
ühist saksa rahvus-sotsialistliku
ideoloogiaga, sõdurid nendes väeosades
sõdisid ainult selleks, et ^kaitsta
'^oma kodumaad kommunistide vägi-vall^
vastu. Meil pole sellepärast midagi
häbeneda, meie võitlus oid au^
. asi!
Seda raamatut peaks lugema iga
eesti sõdur, kes Eesti Diviisi ridadtes
võitles meie põlise vaenlase vastu,
ning saatma, kas minule või otseselt
Enno Uusile võimaliikud parandused.
A. JURS
Igt uus ,.MEIE ELU" tellija aitab kaa*
sa sisukamale ajalehele.
,;t^ele EM" ar. 46 (Hf?) HEUÄFÄEVAL; 18. MOVEMBRIL-^ IHURSDAYy N0VEMBER18
Vabanenud „Miölaarsuse" juhile
ILech Walesale korraldati Gdanskis
südamlik vastuvõtt juubeldava rah^
va poolt, pühapäeval 14i nov. Poola
valitsuse ametlücu teate kohaselt ta'
vabastati vangistusest reedel, 12.
nov. ja rahvas hakkas tema kojulu-
• lekut 'ootama• juba möödunud lau-
Teadinata põhjustel see lootus ei
täitunud. Ta toodi Gdanskisse erilis-te
märkideta pcjlitseiautos. 2000 isikust
'kposnev rahvahulk teda siiski
märkas ja võttis vaimustusega vas^
tu. Sõjaseädu^ väljakuulutamise
päevast: arvates Lech Walesa oli valitsuse
poolt interneeritiid ja eraldži-tud
rahvast. Teda ei süüdistatud otseselt
milleski ja tema üle ei mõistetud
kohut. Selle hoidis ära nähtavasti
Waiesa tohutu populaarsus rahva
seas, eriti organiseeritud'tööliskonnas.
II miljonit nendest kuulus vabadesse
tööliste ametiühingutesse. Nende
ühingute IHdu „Solidaarsus" ju-
\hiks oli Lech Walesa.
Poola sõjaväelijse valitsuse juht,
kindxäi Jaruzelsld. arvestades Walesa
populaarsust ja tööliste kokkuhoidu,
taotleb mingi koostöö saavutamist
,>§olidaarsuse" liikmetega. Möödunul
nädalal ta külastas Nova Hu-tas
Bogdan Wlosik vanemaid ja
avaldas nendele kaastunnet õnnetu
juhtumi pärast ühel tööliste de°
monstratsiooml, kus tööliste ja politsei
v^elises kähmluses sai surma
nende poeg. Bogdani vanemad võtsid
Jaruzelski külmalt vastu ja aval-
- dasid ainult lootust, et teisi perdton-di
selline õnnetus d tabaks. -,
'Varssavi raadios Lech Walesa avaU
das arvamist, et valitsusel ja tööliste
esindusel on aeg läbirääkimiste
alustamiseks, etlahendust leida Poola
raskele majanduslikule olukorrale.
Ta nähtavasti mõtles selle juures
paavst John Paul II ja Poola peapiiskop
Glempi sobituskatsetele ja
Brezhnevi surmale Moskvas.
.Enese kohta Walesa märkis, et tema
ei ole kuidagi muuttmud. Ta on
veendunud selles, et eesmärk> mida
itäotleVad Poolia; töölised, on õige
ja tema töötab selleks endise püsir
vuse ja järjekindlusega, kehtiva olukorra
piirides.
JOO JUBA REGISTREEftlTUP
ISTO '84 LAULUPEOLE
Esto 84 raames toimuvale üldlaukpeole on senMä regts^
reeiitud 700 lauljat ja neile kõigile on saadetud noodiraamatud,
ütles laulupeo üldkorraldaja ja Eesti Lauljate liit Põhja-Ameeri-kas
esimees Hetbert Kasenurm ajakirjandusele antud informai-
Hiidlaste Mardipeol esinesid edukalt sekstett ja „Positiivsed Mehed".
Vasakult :Käy Tüll, Maret Liik; Susan Vanaselja, Christina
•Greeebaum, Tiina Toop, Aimi Ilves, ja. KenVawur. 1 r .. •
Foto ~ " 0 ' . Haamer
Tdrty Ülikooli
yybeli tähistamine
Tartul Ülikooli 350. a. juubeli tähistamiseks
tohnub Ottawas 30. liov.
pidulik! koosviibtmkie eestlastele kus
teadusliku ettekande peab dr.T.Kas-vandikj
Koosviibimisele ohvitseride
kasiino^ on palutud külalisena Rootsi
saadik. 1. detsembril toimub aktus
Ottawa ülikooli Simardi HaUls kus
peakõnelejaks. 031 prof. A. Võobus.
Aktusele eelneb pidulik õhtusöök.
sm
lesti @rsf vcilv@k«rrfis
5. ja 21. novembril
dr. J. Marie? nhlW
Hiidlaste Mardipidu laupäeval oli
hoogne ja tujuküllane. Peo algusel
kl. 18.30 tundus, naga oleks peolisi
hõredalt, kuid peagi täitusid kõik is-tekohad
ja peoliate arv ületas paarsada.
Jutusumiina tõusule oli. suureks
abiks virgalt töötav baar.„Lää-nemere
lained" avavalsina ,;lCaja"
orkestrilt täitis avara tantsupõranda
tihedalt.
Edgar liik, Hiidlaste Seltsi esimehena
ütles tere tulemast peoliste-le
ja tegi teatavaks eeskava.'Ainult
•mõnenädaJalise ettevalmistusega
pakkus vastloodud sekstett kolm pala:
„See päev", „Romanss" ja ,>See
on armastus" mis päästis lahti aplausi
mis ei tahtnud lõppeda. Koguneti
küll veel põrandale, et vastu võtta
kestva aplausi saatel Mliii Elna Kung-
Ja käest tänutäheks, kuid lisapala jäi
siiski tulemata.
Hiidlaste Seltsi endine esimees L.
Wahtrasi tegi teatavaks tervitused
mis saabunud Läänlaste ja Hiidlaste
Seltsilt Rootsist, New Yorki hiid-lastelt
ja EV Rubergilt Montrealist.
Peoliste keskel viibivale Paul Saagpakule
avaldati tunnustust tugeva
aplausiga.
Sopran Tamara Noriieim laulis
Uno Naissoo — „Mu kõdu". Klaveril
saatis Uno Kdök. Lauljatarile anti
tänulks lilli ja tugev aplaus.
. 'Fikema kavaga esinesid „Positiiv-sed
Mehed", esitades: „Positiivne
taul", „Vana ja väsinud mees",
„Mööda eesti hnnu", ,;Lapse palve";
„Roosi", .yPühapäev", „Jahifrotee" ja
hiljem — Mii pruut on päkapikune",
Viru Plars",„Noor armastus", „La-^
hed ja väin", „¥anaisa kelV ning
„KikiIips". Kvartett sai teenitult lii-?
li ja aplausi
Kutse registreerimiseks on välja
saadetud kooridele üle maailma, kellede
aadtessid on olemas. Vastused
on tubiud Kanada kooridelt ja; Rootsi
Eesti Lauljaskonna kooridelt
%. Tahan sim nimetada „Eesti Lauljaskond
Rootsis" esimeest Jüri Rai-di,
kellega 'on meil Väga hea side,
ütles esimees.
USA-st oleme vastuseid saanud
umbes 60%. Vastuseid dotame Saksamaalt,
Inglismaalt ja Austraaliast. •
E.i.L.P.A. kutsub kõiki laulukoore ja
üksiklaul jäid, kes pole mingil põhjusel
saanud meie ringkirja septemb-tembris
end registreerima. On võimalik,
et mõned aadressid on iganenud
ja muudetud. Kõik koorid ja
üksik laiüjad on kutsutud osa võtma
ESTO 84 laulupeost 15. juulil 1984.
Torontos. Palume regisitreerides an-^
da täpne postiaadress ja„ soovitud
noodiramatute arv.
E.LL.P.A. avaldab üleskutse üksiklaul
jatele organiseerida ja ühineda
koh^hku või lähema laiulukooriga
naabruses] Samal ajal soovime näha
meie noori laulukoorides. Erilist
soovi avaldame Eesti koolide juhatajatele
üle maailma. Eesti günmaa-siumides
võiiks üheks õppeaineks oi-
President tänas
la. eesti koorilaul. Need noored võivad
hiljem ühineda teiste kooridega.
Võib olla, oleks see meie üheks laulukooride
järelkasvu mooduseks..
E.L.LjP.A. annab sellele kindlasü
omapoolse toetuse noodim^teBJalide
näol. Loodame tulemusi näha juba
ESTO 84 lauliupeol. 1 '
Eriline üleskutse on eesti noortele
Torontos, kes mängivad j puhkpille.
Meil on olnud oma orkester viima-'
šed 30 aastat — see on ,yEstonia" orkester,
mis on täitnud väga tähtsat
osa eesti laulupidudel paguluses.
Kahjuks on orkestri read vähenenud
vananemise tõttu. Meil on küllaldaselt
koolinoori ja kooli lõpetanud
noori, kes on võimelised käsi"
tarna instrumente. Usume, et eesti
noorte kohus oleks täita kahanevad
„Esctonia" orkestri read. Estonia
orkestril on tähtis ülesanne, täita
ESTO 84 laulupeol,
Esto '84 Jauiupeo korraldajad loodavad
suurearvulist lauljate ja orkestris
mängijate- osavõttu.
Koorilaul ja laulupidu on etendanud
tähtsat osa eesti rahva kultuurielus.
'Laulupeod on arendanud ja
süvendanud meie rahvuslikku ühistunnet,
kokkukuuluvust ja iseteadvust
vabaduse, eest võitlemisel.
Esto '84 laulupidu tahab pühenda»
da oma laulu eesti kodurahva vabadusele.
Nü siis — kõik lauljad vabas
maailmas ühinegu Esto '84 laulupeoga
Torontos i984. a^ suvel.
27. ja 28. novembril
* dr. M. LeesmeM 481-0834
EASKAÜT
OÜGID
MÜÜA JÕEKÄÄRUL
TEL. 496.(
;r@zhn@vi 0 0 u.
(Algus esiküljel)
Nende õigeaegne kogumine, talletamine
ja toimetamine tarvitaja kätte,
on aegaviitev ja kulukas. Tagasiminek
põllusaaduste tootmise alal on
omakorda põhjustanud toodangu vä-hen^
emist liha ja piimasaaduste tootmise
alal. See häirib eriti töötavat
rahvast. ' . ,
• Lootuse andmiseks rahvale ta on
lubanud erilise tähelepanu pöörata
toitainete ja tarbekaupade produktsiooni
..suureudamisele. ..Kuidas ta
saab seda teostada ilma reformeeri-mata
. kommunisitlikku riigimajandust,
näitab tulevik.
Vaibas maailmas olevate eesti skautide
üldjuhtimine ringleb rotatsiooni
korras, hiljuti valiti selle alusel
peaskaut USA-st, samuti läheb sellega
ka uus keskbüroo USA-sse. Eesti
Skaütmasterite Kogu Rootsi koondise
juhatuse äsjasel koosolekul selgitati
vastavaid maadevahelisi hääletamise
tulemusi. Peaskaudiks valüi
skih. Endel Rehipõld, keskbüroo liikmeiks
skm. Randu Kaselaan, skm,
Ülo Prima^ nskm. Ants Põldmäe ja
nskm Martin Tõõtsov. Uus peaskaut
E. Reinpõld on tegutsenud skautlikul
alal pikka aega/ olles USA maleva
sekretär, laagrijuhte ja nüüd mõnda
aastat maleva juht. Ta on ka hinnatava
panuse annud N.Y.E. Haridusseltsis
— mille abiesimehejks ta prae-oni,
samuti Rahvuskomitee jMhsi-tusss
ja büroos.
Foto — Salme Parming
(ielistataks^
rahatrahvi
Quebeci provintsivalitsus 021 UU
nud korralduse, et vähemate kuritegude
ja seadusest üleastumiste eest
tuleb süüdlasele määrata rahatrahv
ifanglakaristuse asemel Kui kohtualusel
ei ole võimalust trahvi korraga
maksta, siis võimaldatakse tal seda
teha osadekaupa makstes. Kui
süüdhnõistetul ei ole võimalik kä seda
teha, siis pannakse ta kusagile
tööle, et tööga oma trahviraha tasuda.
Kui süüdimõistetul on varan-õust,
siis kohus võib lasta selle ok^
jonil ära müüa, trahvirahal suuruses
!@©me TV-s
President Reagan avaldas
Vabadusliidule oma tänu, et see on
demonstreerinimld oma usaldust
ühendriikide poliitikal^ Nõukogude
maagaasi juhtmestiku Euroopasse
ehitamise asjus. President R. Reagain
märkis oma kirjas, et Balti Vabädus°
liidu avalikud demonstratsioonid
Chicagos, Bostonis, Seattles ja Los
Angelesis USA poliitika toetamiseks
on tähelepandavad. See poliitika
abistab lükata ka tagasi Nõidcpgude
tahet õigusel® suruda Jätkuvalt Ida-
Eesti Lauljate Liit Põhja^Ämeeri-kas
aadressiks ön:: EiL.Lip.A. c/o |
Herbert Kasenurm, 34 Wool+on Cr.,
Toronto, Õnt. M6M 4K9, Canada.
Graham TV Gable nr. 10 annab
neljapäeval, 18. novembril kl. 4 p.5.
eesti saate, mis korratakse esmaspäeval,
22. nov. kl. 8 õ. Saate nim!
on„Have Fun, will Travel" ja selles
esbievad Alfred Kuus, ,^ungla" rahvatantsijad
Toomas Metsala juhtimisel,
KalevrEstietme võimlejad Eve.
llyn Koopi juhtimisel ja Feliks Koop
oma tantsurühmaga. Teadustajateks
on Kadi Kaljuste ja Jaak Järve.
alti küsimus.. 0
(I Algus esikul j dl)
iseroomult kolonialistlik. N. Liidu agressiooni
tulemust Balti riikide vastu,
nende inkorporeerimist ei ole
tunnustanud ebamus Euroopa riike,
samuti mitte ka USA, Kanada ja
Austraalia.
Ajalooliselt ja kurtuuriliselt kuulu»
vad Balti riigid Läände: nad kasutavad
ladina tähestiMcu, nende keeled
; ei ole slaavi omad, nende usk erineb
•venelaste'omast.
Sitalini ajastul küüditati Balti riikidest
ära vähemalt 200 000 isikut,
kellest enamus hiikkus. :
EestiSi i Lätis ja Leedus toimub venestamise
protsess, rahva emakeel
asendatakse ikka suuremal määral
vene keelega.
Kaiks tööstuslikult kõrgelt arenenud
Balti riiki. Eesti ja Läti kasutatakse
N. Liidu teiste osade huvides
ja kõigi kohne riigi loodusvarasid
ekspluateeritakse armutult.
Rezhiimi surve ja fraskete elutingi-'
' mste tõttu ,langeb sündivus Balti
riikides ja suureitieb alkoholi tarvita-,
mine, kahjustades rahva tervist ning
lootmi^vcimet.
TEADAANNI
Apostliku õigeusu koguduse jõululaat
on 21. novembril pärast juma.
lateenistust Peetri koguduse seltskondlikes
ruumes. Müügilaual rikkalik
valik esemeid, koguduse käsitööringi
daamide poolt valmistatud,
nii endale kui ka kingituseks sõpradele
jõuluks. Kohvilaud ja küpsised.
Preester E. Lepik annab ülevaate
Austraalia sõidust ja kaasmaalaste
elust Austraalias. Kõik teretulnud.
Niguliste| kirik
ümaseed s^jamärki
Era noorsootöö komisjoni algatus
sel tohnub mõtetevahetusie-õhtu eesti
organisatsi(^nide eshidajatega
neljapäeval, 18. inov. Tartu Collegeis
algusega kl. 7.30 õ.
OTSIMISED
Sõjakeerises kaduma jäänud
• MIHKEL MUREL
sündinud IL,märtsil 1923 Petserig.
Teatad?^ apdressil: Evald Püss, 170
Morietta Ave. Parma, Ohio 44134,
U.S.A.
HELSINGI jM.E.) - Tules kannatanud
Niguliste kirik oli viimaseid
sõja märke Tallinnas. Aas,taid see
, seisis kui tijmm tunnistaja möödunud
sõja rasketest päevadest. Lagu^
nenud plankaed sele ümber ei takis-tanud
põhjakihti kogunemast, et juua
pudelist ja õiendada samas loomulikke,
tarbeid.: Arenev turism sundis
amkivõime teguitsema. Plankaed
parandati,- kiriku seest puhaistoti varisenud
kivid ja muu rämps. Aeglaselt
hakkasid remonditööd liiifcmna.
Lõpuks saadi «ka torn 'korda. Rahvas
kõneles, et ikirikust pidi tulema kord
teater, siis piMi^lerii ja lõpuks
muuseum. Filmimehed kasutasid kirikut
filmi „Vurst Gaaljriel ehk Pi-
^ rita kloostri viimased päevadf' filmimisel.
Ka muid filme tehti kiriku
läliistel. Toompealt pildisitatud fotodel
torn kõrgus jäUe taeva poole.
Kuid mmgit valvet kiri-kus pohilid.
Midagi ei ole siis imestada, et taoline
asi võis juhtuda.
Kirikute seisukord on muret äratav.
Mõni aeg tagasi varastati maal
asuvast 'kirikust hinnalised gravüürid.
Ainult juhuse tõttu saadi need
tagasi. Halliste kirik põles täielikult,
kuna tuletõrje ei tulnud õigeaegselt
,'kohale. Viljandi Linnakdrikus on
kohaliku .kaubanduse ladu, Tartus
jälle kasu/tatakse kirikut raamatukogu
fondide hoidmiseks jne. jne.
HELSINGI (M.E.) - Soome Televisiooni
2-ne programm esitas reedel,
15. oktoobril kohe pärast päevauudiseid
pooiletunnilise Käbi Laretei
kontserdi,'mis oli *Soome Televiisioo-ni
toodang. , (
iKäbi Laretei alustas Schumanm
helidega „Aulgang", järgnesid Oho-pin
„Masurka Gis-molH" (üks 53-st
Chopini masurkast, mille kohta
Schumann on öelnud ,;Nendes on
kahurid peidetud roosidesse"), ArVo
Pardli" .Älflinate" ja iliõpuks Fnanz
Schuberti Es-duur imipromtu. Palade
vaheaegadel KäbdLaretei kõneles
muusikast, iseloomustades lühidalt
esitatavaid heliloojaid ja nende teoseid.
Enne Arvo 'Pardi pala ,Aliina-le",
mis kõlas 'Käbi Laretei estees
eriti lüüriliselt ja kaumlt> Käbi La^
retei kõneres Arvo Päirdi ,^redo"
keelamisest Eestis ja Arvo Pardi üle-
'kuuiamisest, kus võimud küsisid temalt:
,iMis on selle loo poliitiline
mõte?" Ja Käbi Laretei küsib vaatajalt:
„0n sus muusika ohtlik?"
Lüürilised pehmed helid, mis voo-gasid
Käbi) Laretei võliurimaisete
sõrmede alt meenutavad meile et sügavalt
inimlik ja kaiuitts võib tõesti
olla võimumeestele ohtlik, kuna selline
muusika tõstab inkneste meele-ö'uja
innustab võitlema, parema elu
poolest. Kogu kontsert oli lindista-tiid
rahulikus kaunis salongi miljöös,
kus ümbritsev taust aitas kaasa
Käbi Laretei meisterliku esituse
nautimisele. Ditori sissejuhatavad
^mjad sõnad rõhutasid, et K. Laretei
on sündinud Eestis ja saanud kuulsust
kogu maailmas.
Jääb vaid soovida, et Kanada televisiooni
vaatajad samuti saavad nä-
Jia suurepärast esitust. '
PVK
Kardinal T. €ooke õmilstas äsja
10 diakoni New Yorgi St. Patricks
katedraalis preestriks. Nende hulgas
oli ka i2-aastane Michael Sepp,
kelle isa Elmar Sepp pärineb Saaremaalt
Sõrva poolsaarelt ja saabus
põgenikuna^ USA-sse. Noore preestri
ema on iiriane. M. Sepp sai New
Yorgis katoUku alg- ja keskhariduse
erakoolide kaudu, õppis secjärele
Bronxi kolledzliis ja lõpetas Queensi
koUedzIü peaainega filosoofia. Ta
vanaisa, kes oli laevakapten, suri
küüditamise järele Siberis, kommis-^
nistid kimbutasid ka ta vanaema ja
isa, kes pääsesid ime kombel.
kokkutulek toinuib reedel, 26. nov.
Tartu Collegel restorani ruunüdes
M 7.3® õ; Kõik realistid teretulnud!
.-^ Kalmari leht ,,Barometeni*' ph in-tei^
jueeriimd ölandilj
luhan Tarvet/kes-üle^ 2^^^
ses äfimehena, nüüd aiga on end pühendanud
maalmiiseie. Nagu ta reporterile
on üteiiiud, on ta elus leidnud
uued Ä r t u s e d . ^
Juhan Tarve on ihu ja hingega andunud
kunstile, milles ta püüab edasi
anda „kadunud maailma", tundeid
põgenemisest Eestis|, heajd ja kuirjav
'i^ Innar ja Hilja Teose Montrealisit '
viibisid Rootsis. Innar Teose on ühe
. Inglise raadiokontserni teenistuses-insenerina.
Abielupaar läks Kanadas^
' /se'-RxK)tsr&t.'; • --j: •;•.
ifj' Erik Teose ja Liina Merilolaula-tati
PortMdis 'ÜSA^. Pei^ees,
elektroonika insendr Torofttost on
populaarse lauluansambei ,;P6sitHvi-sed
Mehed" eestvei^aja, pruui oe •
oriiakorda pianist ja muusikateadlane.
Ta külastas mõne aja eest Root-sit,
olles Liilia Corradi kontsertidel
saatjaks.- 1
Karin Noriio,n-<na Leinberg-Leino-la,
klaveripedagoog 'Soomest, kes
Tallinnast 1943 Soome läks ja on olnud
Artur l e b a j a Helmi Betlemi
õpilaseks, külastas Torontot. Ta elab
Poris, töötades sealses konservatooriumis,
abikaasal on plastitööstus.
tänab
3. novembril aktsia hfaid $lliö
King Street West, Sulte 190®,
Toronto M5H3M1 — tel 364-1135
öhtul tel. 925-6812
E.KJK. Kunstikeele (tulevikus
Eesti Kunstimuuseum) on kingitud
möödunud aasta joöksui järgmised '
kunstiteosed: ,
Hilda Rätsep (Middle Island, New
York( kaks tööd: Tants 1, Tants II.
Monika Uuesson (Toronto): 8 offset
trükki. Pr. Kingissepp: 4 joonist
Andres Kingissepp'ält (Toronto).
Emil Eerme (Toronto): 103 eksliib-rist-
valimik. Ed. Valtman (USA): 2Q:
poliitilist karikatuuri: originaalis lisaks
eelmistele 15-le. SjKeršon: Abel
Lee (Mapie, Ont.) Algonquin Park.
S. Kersoii: Oswald Tiihmase (Toronto)
Abstraktne linn. Äberta Pehap:
Eric Pehapi kaks tööd, Lind ja Vaade
minu aknast. Hr. Aarelaid (Taanist:
Ella Ilbaku portree kunstnik
Kunwallilt. Herman Talvik (Roo^
si): 19 graafilist tööd. Peeter Sepp
(Toronto): Külatänav.
Eelpool nimetatud 'kunstiteoste arvel
on Kunstikogu üldarv, ligi 200
teost.
Käesolevaga avaldab EJK.K. Kunstikogu
toimkond kõigile kinkijaile
oma südamlikku täiiu. '
'MAI JÄRV2, E K K Kunstikogu
'hoold^dja
DEBBIE KEHKLA, äbihooldaja
TIINA HÖÖVEL, sekretär ••.
26. oktoobril algasid Londonis fc-hapea'lse
iBesti seltsi korraldusel ;va-baharidtisliküd
loengud. Asukohälcs
on mugavad Redeemer luteri kiriku
ruumid Wellingtoni tänaval
.Esimeseks loengu pidajaks oli He-ritage
London Fouridationi esinaine
Eha Einola, kasutades oma ettekande
täiendamiseks valguspilte. Ta
andis ülevaate Londoni' vanematest
ehitustest ja nende säilitamise vajadusest.
,iVanemätel ehitustel oh tähtis
koht uuemate ehituste keskel. Vanu
maju on küll kerge lammutada
kuid mitte enam UTjesti üles ehitada."
Loeng võeti vastu sooja aplausiga
enam nooremasse põlvkonda kuuluva
referendi tänamiseks. Pärast
vesteldi kohvi ja küpsiste juures!
mülede eest oli hoolitsenud pr. L90-
ne. -
Järgmine loeng toimub teisipäeval,
30. novembril -kell 7.30. Sel õhtul kõneleb
eesti rahvakommetest Valdek
Lenk, keda abistavad Mai Leiik nb^ig
Mai ja Hani Raüdvee.
Väikene Londoni Eesti Täiendus-kool,
mis vahepeal näis hingusele
minevat, te^^tseb edasi tänu Tiina
Hansenile. Tema juures Õpib 4 eesti
•••noorto''; •• •' • • •
N i
m
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 18, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-11-18 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821118 |
Description
| Title | 1982-11-18-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,JWleie Elu" nr. 46 (170?) 1982
TTE JA VENELASI
gute kohnekordistamist 23 miljonile
tamiile. Juliul kui N. Üit^eaks
päkkumiseiga soostuma, tooks see
kaasa „o(htliku oleneiviise oltiikorra",
kui tarvitada Rfeägani enda sõnu
gaasijuhtme kohta N,. Liidust Lääne-
Europasse — USA farmerite ohtliku
'olenevuse N. (Liidu ostudest, mid!a finantseerivad
USA «ida pamgad. Car-t&
i osaline väljaveokeeld pu^ldütas
N. Liitu valusalt, põhjustades ehk
pealsete põhivarude ümbersuunamist
tööstuslik-militaarsest seiktorist põK
lundusse. Ent i s ^ i täielik vRjakeeld
poleks tollal välja ktitsumud: meele-heite^
reaktsiooni. Reagani äsijane vil-japakkunfine
ületab aga kaugelt ettevaatuse
piirid. Ja mida üldse tähendab
ta' garantii et väljavedu
mingiyuhul ei keelustate? Kas Rea-san
kavatseb taolist jubadust pidada
isegi juhul kui sisetülid peaiksid ahvatlema
N. Liidu saatma sõjaväge
Iraani, Türgisse, 'Poolasse või Jugoslaaviasse?
Teatud oludes võiks oo-datä,
et Reagangi' lakkaks näitlemast
jä-osutaks pisut Carteiibfcu südi^
kust. '
Võib lõota, et N.Lüt, võttes Garte-ri
sammu hoiatusena, lükkab tagasi
Reagani vilijapakkumise. Arvestades
aga oma neljanda kehva saagiga järjestikku,
on N. Liidul kõva surve et-,
tepanek vastu võtta, kui krediiditm-gimused
on soodsad — „ainult selleks
üheks korraks!" Nü see olene-vus
algab igasuguse aine puhul..Vil-jasüste
hakkab vaja minema üha
sagedamini, üha suuremais annustes.
Ja häda vüjakaubitsejale, kes' järsku
peaks katsuma taminguid kärpida!
Olenevus välismaisest viljast d ole
lahenduseks N. Liidu siseprobleemidele.
Ei kahanda kaubavahetus ka
sõjaohtu. Presidendil peaks olema
küllalt taipu, et mitte taitsutamisloo-tuses
sööta koiotte.
„ L o s Angeles Timesl" toimetus
lisas artiklile karrikatuun, mite
USA lennuk pealeniaalitud nimega
Gommie Gnmcher ('KommuMgar-dajja)
laseb pommidena, alla hästituntud
ameerika.leivafirma Wonder
Bread pätse.
Teos Eesti Diviisist
USA-s ilmus ingliskeelne räainat
või õigemini üks osa seeriiast, mis
käsitab Eesti Diviisi. Nende raamatute
ninüi on „Waffen-SS", ning sarja
5. väljaanne käsitabki läti ja Ees- •
ti Diviisi nii nagu teda sõja ajal
ametlikult nimetati 20. Waffen-Gre-
. nadier-Division der SS (estnische No.
1).
Raamatusse on hankinud materjali
peamiselt meHe timtud kaasmaalane
USA lennuväe major-Enno Uus. Kur
na major Uus di higa noor sõjast
osa võtmiseks, ning tema materjal
on kogutud paljudest allikatest, on
raamatus ka mõningaid puudusi^. Seda
peamiselt ipõhju^l, et paljud endised
eesti sõjamehed ei anna informatsiooni,
vaid nägu kardavad seda
leha,
Ssda,'lünka püüab käesolevate ridade
kirjutaja parandada oma.'> valmivas
teoses „Teise maailmasõjaaegsete
Eesti väeosade ajalugu", mis
on trükki minemas järgmisel aastal.
Ka sinna on tarvis õiget materjali,
mida aga tuleb nagu „kisfcuda välja"
meie endiste sõjameeste käest.
>Kui meie seda aga koheselt d' tee,
jäävad meie teod tulevastele põlve-dele
teadmata.
„WaffenJSS" viies osa käsitab Eesti
Diviisi koosseisu ja tegevust, kui
ka lühidalt E^ti ajalugu ja sündmusi
Eesti okupeerimisel N. Liidu
poolt. Valgustades eestlaste rasket
olukorda venelaste ultimaatumi puhul
1939. aastal, aitab ta selgitamisel
ingliskeelt I kõnelevates maades, meie
rahvale tehtud ülekohtust. Kuna raamat
on kirjutatud inglise päritoluga
autori poolt, nimega Hugh fage Tay-lor,
siis omab ta ka erilist erapod-set
väärtust.
On ütlematagi selge, et H. P. Tay-loril
polnud see töö kerge, kuna ta ei
.olnud SS üksustega kuidagi seotud,
Paljupaterjali nende üksuste kohta
oli hävitatud, iseäranis väeosade
kohta Ida-Euroopast.Autoroma eessõnas
ütleb täiesti õieti, et Ida-Eu-roopa
SS väeosadel polnud midagi
ühist saksa rahvus-sotsialistliku
ideoloogiaga, sõdurid nendes väeosades
sõdisid ainult selleks, et ^kaitsta
'^oma kodumaad kommunistide vägi-vall^
vastu. Meil pole sellepärast midagi
häbeneda, meie võitlus oid au^
. asi!
Seda raamatut peaks lugema iga
eesti sõdur, kes Eesti Diviisi ridadtes
võitles meie põlise vaenlase vastu,
ning saatma, kas minule või otseselt
Enno Uusile võimaliikud parandused.
A. JURS
Igt uus ,.MEIE ELU" tellija aitab kaa*
sa sisukamale ajalehele.
,;t^ele EM" ar. 46 (Hf?) HEUÄFÄEVAL; 18. MOVEMBRIL-^ IHURSDAYy N0VEMBER18
Vabanenud „Miölaarsuse" juhile
ILech Walesale korraldati Gdanskis
südamlik vastuvõtt juubeldava rah^
va poolt, pühapäeval 14i nov. Poola
valitsuse ametlücu teate kohaselt ta'
vabastati vangistusest reedel, 12.
nov. ja rahvas hakkas tema kojulu-
• lekut 'ootama• juba möödunud lau-
Teadinata põhjustel see lootus ei
täitunud. Ta toodi Gdanskisse erilis-te
märkideta pcjlitseiautos. 2000 isikust
'kposnev rahvahulk teda siiski
märkas ja võttis vaimustusega vas^
tu. Sõjaseädu^ väljakuulutamise
päevast: arvates Lech Walesa oli valitsuse
poolt interneeritiid ja eraldži-tud
rahvast. Teda ei süüdistatud otseselt
milleski ja tema üle ei mõistetud
kohut. Selle hoidis ära nähtavasti
Waiesa tohutu populaarsus rahva
seas, eriti organiseeritud'tööliskonnas.
II miljonit nendest kuulus vabadesse
tööliste ametiühingutesse. Nende
ühingute IHdu „Solidaarsus" ju-
\hiks oli Lech Walesa.
Poola sõjaväelijse valitsuse juht,
kindxäi Jaruzelsld. arvestades Walesa
populaarsust ja tööliste kokkuhoidu,
taotleb mingi koostöö saavutamist
,>§olidaarsuse" liikmetega. Möödunul
nädalal ta külastas Nova Hu-tas
Bogdan Wlosik vanemaid ja
avaldas nendele kaastunnet õnnetu
juhtumi pärast ühel tööliste de°
monstratsiooml, kus tööliste ja politsei
v^elises kähmluses sai surma
nende poeg. Bogdani vanemad võtsid
Jaruzelski külmalt vastu ja aval-
- dasid ainult lootust, et teisi perdton-di
selline õnnetus d tabaks. -,
'Varssavi raadios Lech Walesa avaU
das arvamist, et valitsusel ja tööliste
esindusel on aeg läbirääkimiste
alustamiseks, etlahendust leida Poola
raskele majanduslikule olukorrale.
Ta nähtavasti mõtles selle juures
paavst John Paul II ja Poola peapiiskop
Glempi sobituskatsetele ja
Brezhnevi surmale Moskvas.
.Enese kohta Walesa märkis, et tema
ei ole kuidagi muuttmud. Ta on
veendunud selles, et eesmärk> mida
itäotleVad Poolia; töölised, on õige
ja tema töötab selleks endise püsir
vuse ja järjekindlusega, kehtiva olukorra
piirides.
JOO JUBA REGISTREEftlTUP
ISTO '84 LAULUPEOLE
Esto 84 raames toimuvale üldlaukpeole on senMä regts^
reeiitud 700 lauljat ja neile kõigile on saadetud noodiraamatud,
ütles laulupeo üldkorraldaja ja Eesti Lauljate liit Põhja-Ameeri-kas
esimees Hetbert Kasenurm ajakirjandusele antud informai-
Hiidlaste Mardipeol esinesid edukalt sekstett ja „Positiivsed Mehed".
Vasakult :Käy Tüll, Maret Liik; Susan Vanaselja, Christina
•Greeebaum, Tiina Toop, Aimi Ilves, ja. KenVawur. 1 r .. •
Foto ~ " 0 ' . Haamer
Tdrty Ülikooli
yybeli tähistamine
Tartul Ülikooli 350. a. juubeli tähistamiseks
tohnub Ottawas 30. liov.
pidulik! koosviibtmkie eestlastele kus
teadusliku ettekande peab dr.T.Kas-vandikj
Koosviibimisele ohvitseride
kasiino^ on palutud külalisena Rootsi
saadik. 1. detsembril toimub aktus
Ottawa ülikooli Simardi HaUls kus
peakõnelejaks. 031 prof. A. Võobus.
Aktusele eelneb pidulik õhtusöök.
sm
lesti @rsf vcilv@k«rrfis
5. ja 21. novembril
dr. J. Marie? nhlW
Hiidlaste Mardipidu laupäeval oli
hoogne ja tujuküllane. Peo algusel
kl. 18.30 tundus, naga oleks peolisi
hõredalt, kuid peagi täitusid kõik is-tekohad
ja peoliate arv ületas paarsada.
Jutusumiina tõusule oli. suureks
abiks virgalt töötav baar.„Lää-nemere
lained" avavalsina ,;lCaja"
orkestrilt täitis avara tantsupõranda
tihedalt.
Edgar liik, Hiidlaste Seltsi esimehena
ütles tere tulemast peoliste-le
ja tegi teatavaks eeskava.'Ainult
•mõnenädaJalise ettevalmistusega
pakkus vastloodud sekstett kolm pala:
„See päev", „Romanss" ja ,>See
on armastus" mis päästis lahti aplausi
mis ei tahtnud lõppeda. Koguneti
küll veel põrandale, et vastu võtta
kestva aplausi saatel Mliii Elna Kung-
Ja käest tänutäheks, kuid lisapala jäi
siiski tulemata.
Hiidlaste Seltsi endine esimees L.
Wahtrasi tegi teatavaks tervitused
mis saabunud Läänlaste ja Hiidlaste
Seltsilt Rootsist, New Yorki hiid-lastelt
ja EV Rubergilt Montrealist.
Peoliste keskel viibivale Paul Saagpakule
avaldati tunnustust tugeva
aplausiga.
Sopran Tamara Noriieim laulis
Uno Naissoo — „Mu kõdu". Klaveril
saatis Uno Kdök. Lauljatarile anti
tänulks lilli ja tugev aplaus.
. 'Fikema kavaga esinesid „Positiiv-sed
Mehed", esitades: „Positiivne
taul", „Vana ja väsinud mees",
„Mööda eesti hnnu", ,;Lapse palve";
„Roosi", .yPühapäev", „Jahifrotee" ja
hiljem — Mii pruut on päkapikune",
Viru Plars",„Noor armastus", „La-^
hed ja väin", „¥anaisa kelV ning
„KikiIips". Kvartett sai teenitult lii-?
li ja aplausi
Kutse registreerimiseks on välja
saadetud kooridele üle maailma, kellede
aadtessid on olemas. Vastused
on tubiud Kanada kooridelt ja; Rootsi
Eesti Lauljaskonna kooridelt
%. Tahan sim nimetada „Eesti Lauljaskond
Rootsis" esimeest Jüri Rai-di,
kellega 'on meil Väga hea side,
ütles esimees.
USA-st oleme vastuseid saanud
umbes 60%. Vastuseid dotame Saksamaalt,
Inglismaalt ja Austraaliast. •
E.i.L.P.A. kutsub kõiki laulukoore ja
üksiklaul jäid, kes pole mingil põhjusel
saanud meie ringkirja septemb-tembris
end registreerima. On võimalik,
et mõned aadressid on iganenud
ja muudetud. Kõik koorid ja
üksik laiüjad on kutsutud osa võtma
ESTO 84 laulupeost 15. juulil 1984.
Torontos. Palume regisitreerides an-^
da täpne postiaadress ja„ soovitud
noodiramatute arv.
E.LL.P.A. avaldab üleskutse üksiklaul
jatele organiseerida ja ühineda
koh^hku või lähema laiulukooriga
naabruses] Samal ajal soovime näha
meie noori laulukoorides. Erilist
soovi avaldame Eesti koolide juhatajatele
üle maailma. Eesti günmaa-siumides
võiiks üheks õppeaineks oi-
President tänas
la. eesti koorilaul. Need noored võivad
hiljem ühineda teiste kooridega.
Võib olla, oleks see meie üheks laulukooride
järelkasvu mooduseks..
E.L.LjP.A. annab sellele kindlasü
omapoolse toetuse noodim^teBJalide
näol. Loodame tulemusi näha juba
ESTO 84 lauliupeol. 1 '
Eriline üleskutse on eesti noortele
Torontos, kes mängivad j puhkpille.
Meil on olnud oma orkester viima-'
šed 30 aastat — see on ,yEstonia" orkester,
mis on täitnud väga tähtsat
osa eesti laulupidudel paguluses.
Kahjuks on orkestri read vähenenud
vananemise tõttu. Meil on küllaldaselt
koolinoori ja kooli lõpetanud
noori, kes on võimelised käsi"
tarna instrumente. Usume, et eesti
noorte kohus oleks täita kahanevad
„Esctonia" orkestri read. Estonia
orkestril on tähtis ülesanne, täita
ESTO 84 laulupeol,
Esto '84 Jauiupeo korraldajad loodavad
suurearvulist lauljate ja orkestris
mängijate- osavõttu.
Koorilaul ja laulupidu on etendanud
tähtsat osa eesti rahva kultuurielus.
'Laulupeod on arendanud ja
süvendanud meie rahvuslikku ühistunnet,
kokkukuuluvust ja iseteadvust
vabaduse, eest võitlemisel.
Esto '84 laulupidu tahab pühenda»
da oma laulu eesti kodurahva vabadusele.
Nü siis — kõik lauljad vabas
maailmas ühinegu Esto '84 laulupeoga
Torontos i984. a^ suvel.
27. ja 28. novembril
* dr. M. LeesmeM 481-0834
EASKAÜT
OÜGID
MÜÜA JÕEKÄÄRUL
TEL. 496.(
;r@zhn@vi 0 0 u.
(Algus esiküljel)
Nende õigeaegne kogumine, talletamine
ja toimetamine tarvitaja kätte,
on aegaviitev ja kulukas. Tagasiminek
põllusaaduste tootmise alal on
omakorda põhjustanud toodangu vä-hen^
emist liha ja piimasaaduste tootmise
alal. See häirib eriti töötavat
rahvast. ' . ,
• Lootuse andmiseks rahvale ta on
lubanud erilise tähelepanu pöörata
toitainete ja tarbekaupade produktsiooni
..suureudamisele. ..Kuidas ta
saab seda teostada ilma reformeeri-mata
. kommunisitlikku riigimajandust,
näitab tulevik.
Vaibas maailmas olevate eesti skautide
üldjuhtimine ringleb rotatsiooni
korras, hiljuti valiti selle alusel
peaskaut USA-st, samuti läheb sellega
ka uus keskbüroo USA-sse. Eesti
Skaütmasterite Kogu Rootsi koondise
juhatuse äsjasel koosolekul selgitati
vastavaid maadevahelisi hääletamise
tulemusi. Peaskaudiks valüi
skih. Endel Rehipõld, keskbüroo liikmeiks
skm. Randu Kaselaan, skm,
Ülo Prima^ nskm. Ants Põldmäe ja
nskm Martin Tõõtsov. Uus peaskaut
E. Reinpõld on tegutsenud skautlikul
alal pikka aega/ olles USA maleva
sekretär, laagrijuhte ja nüüd mõnda
aastat maleva juht. Ta on ka hinnatava
panuse annud N.Y.E. Haridusseltsis
— mille abiesimehejks ta prae-oni,
samuti Rahvuskomitee jMhsi-tusss
ja büroos.
Foto — Salme Parming
(ielistataks^
rahatrahvi
Quebeci provintsivalitsus 021 UU
nud korralduse, et vähemate kuritegude
ja seadusest üleastumiste eest
tuleb süüdlasele määrata rahatrahv
ifanglakaristuse asemel Kui kohtualusel
ei ole võimalust trahvi korraga
maksta, siis võimaldatakse tal seda
teha osadekaupa makstes. Kui
süüdhnõistetul ei ole võimalik kä seda
teha, siis pannakse ta kusagile
tööle, et tööga oma trahviraha tasuda.
Kui süüdimõistetul on varan-õust,
siis kohus võib lasta selle ok^
jonil ära müüa, trahvirahal suuruses
!@©me TV-s
President Reagan avaldas
Vabadusliidule oma tänu, et see on
demonstreerinimld oma usaldust
ühendriikide poliitikal^ Nõukogude
maagaasi juhtmestiku Euroopasse
ehitamise asjus. President R. Reagain
märkis oma kirjas, et Balti Vabädus°
liidu avalikud demonstratsioonid
Chicagos, Bostonis, Seattles ja Los
Angelesis USA poliitika toetamiseks
on tähelepandavad. See poliitika
abistab lükata ka tagasi Nõidcpgude
tahet õigusel® suruda Jätkuvalt Ida-
Eesti Lauljate Liit Põhja^Ämeeri-kas
aadressiks ön:: EiL.Lip.A. c/o |
Herbert Kasenurm, 34 Wool+on Cr.,
Toronto, Õnt. M6M 4K9, Canada.
Graham TV Gable nr. 10 annab
neljapäeval, 18. novembril kl. 4 p.5.
eesti saate, mis korratakse esmaspäeval,
22. nov. kl. 8 õ. Saate nim!
on„Have Fun, will Travel" ja selles
esbievad Alfred Kuus, ,^ungla" rahvatantsijad
Toomas Metsala juhtimisel,
KalevrEstietme võimlejad Eve.
llyn Koopi juhtimisel ja Feliks Koop
oma tantsurühmaga. Teadustajateks
on Kadi Kaljuste ja Jaak Järve.
alti küsimus.. 0
(I Algus esikul j dl)
iseroomult kolonialistlik. N. Liidu agressiooni
tulemust Balti riikide vastu,
nende inkorporeerimist ei ole
tunnustanud ebamus Euroopa riike,
samuti mitte ka USA, Kanada ja
Austraalia.
Ajalooliselt ja kurtuuriliselt kuulu»
vad Balti riigid Läände: nad kasutavad
ladina tähestiMcu, nende keeled
; ei ole slaavi omad, nende usk erineb
•venelaste'omast.
Sitalini ajastul küüditati Balti riikidest
ära vähemalt 200 000 isikut,
kellest enamus hiikkus. :
EestiSi i Lätis ja Leedus toimub venestamise
protsess, rahva emakeel
asendatakse ikka suuremal määral
vene keelega.
Kaiks tööstuslikult kõrgelt arenenud
Balti riiki. Eesti ja Läti kasutatakse
N. Liidu teiste osade huvides
ja kõigi kohne riigi loodusvarasid
ekspluateeritakse armutult.
Rezhiimi surve ja fraskete elutingi-'
' mste tõttu ,langeb sündivus Balti
riikides ja suureitieb alkoholi tarvita-,
mine, kahjustades rahva tervist ning
lootmi^vcimet.
TEADAANNI
Apostliku õigeusu koguduse jõululaat
on 21. novembril pärast juma.
lateenistust Peetri koguduse seltskondlikes
ruumes. Müügilaual rikkalik
valik esemeid, koguduse käsitööringi
daamide poolt valmistatud,
nii endale kui ka kingituseks sõpradele
jõuluks. Kohvilaud ja küpsised.
Preester E. Lepik annab ülevaate
Austraalia sõidust ja kaasmaalaste
elust Austraalias. Kõik teretulnud.
Niguliste| kirik
ümaseed s^jamärki
Era noorsootöö komisjoni algatus
sel tohnub mõtetevahetusie-õhtu eesti
organisatsi(^nide eshidajatega
neljapäeval, 18. inov. Tartu Collegeis
algusega kl. 7.30 õ.
OTSIMISED
Sõjakeerises kaduma jäänud
• MIHKEL MUREL
sündinud IL,märtsil 1923 Petserig.
Teatad?^ apdressil: Evald Püss, 170
Morietta Ave. Parma, Ohio 44134,
U.S.A.
HELSINGI jM.E.) - Tules kannatanud
Niguliste kirik oli viimaseid
sõja märke Tallinnas. Aas,taid see
, seisis kui tijmm tunnistaja möödunud
sõja rasketest päevadest. Lagu^
nenud plankaed sele ümber ei takis-tanud
põhjakihti kogunemast, et juua
pudelist ja õiendada samas loomulikke,
tarbeid.: Arenev turism sundis
amkivõime teguitsema. Plankaed
parandati,- kiriku seest puhaistoti varisenud
kivid ja muu rämps. Aeglaselt
hakkasid remonditööd liiifcmna.
Lõpuks saadi «ka torn 'korda. Rahvas
kõneles, et ikirikust pidi tulema kord
teater, siis piMi^lerii ja lõpuks
muuseum. Filmimehed kasutasid kirikut
filmi „Vurst Gaaljriel ehk Pi-
^ rita kloostri viimased päevadf' filmimisel.
Ka muid filme tehti kiriku
läliistel. Toompealt pildisitatud fotodel
torn kõrgus jäUe taeva poole.
Kuid mmgit valvet kiri-kus pohilid.
Midagi ei ole siis imestada, et taoline
asi võis juhtuda.
Kirikute seisukord on muret äratav.
Mõni aeg tagasi varastati maal
asuvast 'kirikust hinnalised gravüürid.
Ainult juhuse tõttu saadi need
tagasi. Halliste kirik põles täielikult,
kuna tuletõrje ei tulnud õigeaegselt
,'kohale. Viljandi Linnakdrikus on
kohaliku .kaubanduse ladu, Tartus
jälle kasu/tatakse kirikut raamatukogu
fondide hoidmiseks jne. jne.
HELSINGI (M.E.) - Soome Televisiooni
2-ne programm esitas reedel,
15. oktoobril kohe pärast päevauudiseid
pooiletunnilise Käbi Laretei
kontserdi,'mis oli *Soome Televiisioo-ni
toodang. , (
iKäbi Laretei alustas Schumanm
helidega „Aulgang", järgnesid Oho-pin
„Masurka Gis-molH" (üks 53-st
Chopini masurkast, mille kohta
Schumann on öelnud ,;Nendes on
kahurid peidetud roosidesse"), ArVo
Pardli" .Älflinate" ja iliõpuks Fnanz
Schuberti Es-duur imipromtu. Palade
vaheaegadel KäbdLaretei kõneles
muusikast, iseloomustades lühidalt
esitatavaid heliloojaid ja nende teoseid.
Enne Arvo 'Pardi pala ,Aliina-le",
mis kõlas 'Käbi Laretei estees
eriti lüüriliselt ja kaumlt> Käbi La^
retei kõneres Arvo Päirdi ,^redo"
keelamisest Eestis ja Arvo Pardi üle-
'kuuiamisest, kus võimud küsisid temalt:
,iMis on selle loo poliitiline
mõte?" Ja Käbi Laretei küsib vaatajalt:
„0n sus muusika ohtlik?"
Lüürilised pehmed helid, mis voo-gasid
Käbi) Laretei võliurimaisete
sõrmede alt meenutavad meile et sügavalt
inimlik ja kaiuitts võib tõesti
olla võimumeestele ohtlik, kuna selline
muusika tõstab inkneste meele-ö'uja
innustab võitlema, parema elu
poolest. Kogu kontsert oli lindista-tiid
rahulikus kaunis salongi miljöös,
kus ümbritsev taust aitas kaasa
Käbi Laretei meisterliku esituse
nautimisele. Ditori sissejuhatavad
^mjad sõnad rõhutasid, et K. Laretei
on sündinud Eestis ja saanud kuulsust
kogu maailmas.
Jääb vaid soovida, et Kanada televisiooni
vaatajad samuti saavad nä-
Jia suurepärast esitust. '
PVK
Kardinal T. €ooke õmilstas äsja
10 diakoni New Yorgi St. Patricks
katedraalis preestriks. Nende hulgas
oli ka i2-aastane Michael Sepp,
kelle isa Elmar Sepp pärineb Saaremaalt
Sõrva poolsaarelt ja saabus
põgenikuna^ USA-sse. Noore preestri
ema on iiriane. M. Sepp sai New
Yorgis katoUku alg- ja keskhariduse
erakoolide kaudu, õppis secjärele
Bronxi kolledzliis ja lõpetas Queensi
koUedzIü peaainega filosoofia. Ta
vanaisa, kes oli laevakapten, suri
küüditamise järele Siberis, kommis-^
nistid kimbutasid ka ta vanaema ja
isa, kes pääsesid ime kombel.
kokkutulek toinuib reedel, 26. nov.
Tartu Collegel restorani ruunüdes
M 7.3® õ; Kõik realistid teretulnud!
.-^ Kalmari leht ,,Barometeni*' ph in-tei^
jueeriimd ölandilj
luhan Tarvet/kes-üle^ 2^^^
ses äfimehena, nüüd aiga on end pühendanud
maalmiiseie. Nagu ta reporterile
on üteiiiud, on ta elus leidnud
uued Ä r t u s e d . ^
Juhan Tarve on ihu ja hingega andunud
kunstile, milles ta püüab edasi
anda „kadunud maailma", tundeid
põgenemisest Eestis|, heajd ja kuirjav
'i^ Innar ja Hilja Teose Montrealisit '
viibisid Rootsis. Innar Teose on ühe
. Inglise raadiokontserni teenistuses-insenerina.
Abielupaar läks Kanadas^
' /se'-RxK)tsr&t.'; • --j: •;•.
ifj' Erik Teose ja Liina Merilolaula-tati
PortMdis 'ÜSA^. Pei^ees,
elektroonika insendr Torofttost on
populaarse lauluansambei ,;P6sitHvi-sed
Mehed" eestvei^aja, pruui oe •
oriiakorda pianist ja muusikateadlane.
Ta külastas mõne aja eest Root-sit,
olles Liilia Corradi kontsertidel
saatjaks.- 1
Karin Noriio,n- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-11-18-03
