Meie Elu = Our life, February 12, 1987

              Pühapäeval, S. veebr. lubas ilma­ennustaja
Toronto iinrale „koera-ilma".
Ilma, millal hea peremees ei
aja isegi mitte koera ulualt välja.
Mii öeldi mõnes kodumaa nurgas.
Tuule kiiruseks ennustati 100 km
Junnis, lund kuni 10 cm. Raadios
üks hoiatus järgiles teisele.
Maakondliklu Esinduskogu abi­esimees
Salme Vesi vaatas mureli­kult
Eesti Maja väikeses saalis
ülesseatud tühje toole ja mõtles kas
need toolid leiavad täna istujaid.
Pidi algama maakondade eesti rah­vustoitude
valmistamise kursus.
Väljakuulutatud ajaks oli aga saal
peagu rahvast täis ja rõõmsa näoga
ütles Salme Vesi teretulemast daa­midele
ja mõningatele härradele, kes
trotsinud loodust ning tulnud kuula­ma
esimest loengut.
Lektoriks o|i tuntud kodundus-teadlane
Hilja Jukkum. Pr. Vesi tut­vustas
lektori hariduslikku tagapõh­ja,
mille järele Hilja Jukkum käsitas
oma pooleteisttunnilises ettekandes
Eestis kasvavaid toitevilju jä nendest
valmistatavaid toiduaineid. Ajalooli­ne
ülevaade meie rahva söögisedelist.
möödaläinud sajanditel oli eriti hu­vipakkuv
nii vanematele kui ka noo­rematele
kuulajatele-! Rõõmustavalt
leidus viimaseid rohkesti poolesaja-lis&
s kursuslaste peres.
Hilja Jukkum tõi oma ettekandes
huumoriga vürtsitatud näiteid köö­giteadusest,
mis lõi sa llis lõbusa
meeleolu. Ta nimetas, et meie prae­gune
tähtis toiduaine kartul jõudis
Eestisse 18-dal sajandil, kuid seda ei
soovitud kasvatada. Leival on alati
olnud tähtis koht meie laual N i i
tähtis, et. kõiki muid toiduaineid ni­metati
leivakõrvaseks. Ka meie kee­lepruuk
juhib tähelepanu leiva erili­sele
positsioonile toiduainete hulgas.
Näiteks sisenedes ruumi, kus käsil
söömine, sooviti,.jätku leivale'\
Vastupidi üldisele arvamusele
võõrsil elavas eesti ühiskonnas ei
söödud kodumaal vere- ja valgeid
vorste olenevalt geograafilisest piir­konnast,
kus elati, vaid see harjumus
oli juhuslik. Nii olid ühe pere laual
verevorstid, naabriperes aga hoopis
valged vorstid.
Meil on isegi toite, mis võivad olla
konfliktis tänapäeva seadusandluse­ga
ja neid nüüd loomulikult ei tarvi­tata.
Nende hulka kuuluvad kanepi-,
toidud.
Sujuva esitusviisiga lektorit tänati
tugeva aplausiga ja lillekimbuga. Siis
tehti teatavaks, et järgmised neli
loengut. koos praktiliste töövõima-lustega
toimuvad Toronto Eesti Ev.
Luteriusu Kolmainu koguduse ruu­mes
619 Sherbourne Street, mis asub
samanimelise allmaaraudteejaama
juures. Need loengud toimuvad järg­mistel
kuupäevadel: 23. veebruaril
ning2., 9. ja 23. märtsil 1987. Loengu­te
algus on kell 7 õhtul ja kestvus
Umbes 2 tundi. Informatsioon Vaja­dusel:
Salme Vesi, tel. 255-3929.
Maakondliku Esinduskogu keva­dises
töökavas on veel, nagu loengu,
lõpul teatati, Võidupüha ja jaaniõhtu
pühitsemine Eesti Maja kõikides
saalides teisipäeval, 23. juunil. .
E.A.
Lääneranniku Eesti
Päevadele Vancouveris
Maakondade väga populaarseks
osutunud reis Vancouveri Lääne­ranniku
Eesti Päevadele on an^mu-gi
läbi müüdud. Reisi teeb kaasa
136 kaasmaalast, kes sõidavad pea­le
pidustusel kolme bussiga Vancou-verist
Calgary, peatudes^ kõrgmä-gede
vaatamisväärseis kohtades.
Kuna mitmed reisihuvilised jäid
omal soovil ootejärjekorda, juhul
kui keegi haiguse või muul põhju­sel
peaks välja langema, siis pöör­dus
Maakondliku Esinduskogu rei­sijuht
veelkord Eatoni reisibüroo
poole võimaluste leidmiseks kõiki­de
soovijate äramahutamiseks.
Selgitati siin ja Vancouveris. Leiti
et busside arvu ei ole võimalik suu­rendada,
küll on aga vabu istekohti
Wardair'i lennukis paarikümnele
inimesele ja vastaval arvul vabu ruu­me
suures 250-ruumilises hotellis,
kus meie reisiseltskond peatub seitse
Saarlaste Ühingu oos juhatus küünlapäevapeol Eesti M a j a s . Istuvad,
vasakult — H. Härm, V. Gustavson(esimees), P. N i i t ; seisavad L. Riis,
L. Kolk, A. Röinsoo. A l l — peorahvast: Ludvig Raun, M a r y Mets, Aino
Raun ja Salme Raun. Foto -. H. Raigna
»*<)><ic»o<n>i)<iE>(><i»(i«»(><ipii<3»()gii>()<iEail<nn>ii<ii»(i<g^
LJ
00 eo 90
mpress
FLOWERS i GIFTS
O L L E O E SAAT[V3I{^1 U L E f ^ A Ä d L A K S E S U L A T U S E S.
E r i t i
Räägiti^Bcse eesti läti ja inglis® keelt.
Avatyd: iaripäevadol 9.00-6.00 p.l., l a u p ä e v a l 9.00-6.00 p.l.
Tegevuse Elgus ' wuiiiiiiiiiiiiiuiiiiuiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiifiiMiiiiuium^
Seedriomi
Seedrioru algava aasta esimesel
juhatuse koosolekul 1. veebruaril,
koostati esialgne kava 1987. aastaks.
Selleks on peamiselt traditsiooniline
Suveharjapidu ning sellele järgnev
laste suvekodu. "
Suveharjapidu otsustati sel aastal
pidada 27. juunil, ining laste suve­kodu
alguseks v a l i t i t 2 . juuli.
\ Suveharja k.ontseiptaktuseks on ju­ba
eeltööd käimas ning on loota sel
aastal midagi erakorralisi Et aga
pakkuda meid igal aastal külastavale
noorsoole midagi uut, enne aktu&t,
on kaalumisel sportlikud üritused,
mis tooksid noortele energilistele ini­mestele
Seedriorul vaheldust.
Eesti Rahvusteater, Seedrioru au­liikme
Lydia Vohu-Viiesteni juhtimi­sel,
toob sel aastal Seedrioru vaba-'
õhulavale August Mälgu meeltköit-va
näidendi ,,Vaesemehe utetall".
Kuna on loota mitme meie tuntud ja
armastatud näitleja osavõttu, siis
peaks see naljamäng saama rahvus­kaaslastele
tõmbenumbriks ning
suurepäraseks meelelahutuseks.
Laste suvekodu korfaldajaks juha­tuse
poolt on Reet Roman-Metsa-maa,
kes ^energilise noore inimesena
teeb koheseid ettevalmistusi suveko­du
edukaks läbiviimiseks. Ta kutsub
noori võimelisi eestlasi end registree­rima
kasvatajateks mitme vanuse­grupi
lastele, Ta palub temaga kon­takti
võtta aadressil: 246 Floyd Ave-nue,
Torontb, Ont., M4J 213, tel. (416)
463-2180 kodus, või tööl (416) 477-
4850. Samuti võib (teatada esimees
Linda Montgomeri^'le: 173 Lynn-brook
Crejs., Waterloo, Ont., N2L
4X2, tel. (519) 885-3882. K a võib neile
teha eelregistreerimisi suvekodust
osavõtuks ning saada muud irjfor-matsiooni
suvdkodust
A.I.
® Laup., 14. veebr. Baltic Bash for
Afghan Aid.Polish Gultural Gent-re'is
206 Beverley St. algusega kl.
20.00.
# Laup., 14.; veebr. Meeskoori pido
Eesti Majas algusega kL 19.00.
# Laup., 14. veebr. Kultuurivara-mu
Konverents Tartu College'is al­gusega
kl\ 9M.
® Pühap., 15. veebr, kontsert-ju-malateenistus
Vana-Andrese kiri­kus
algusega kLll.OO.
® Pühap., 15. veebr. „Varentine
Brunch" Eesti Majas kl. 12-16.00.
® Neljap., 19. veebr. Pensionäride
Klubi koosviibimine Eesti Majas
kl 14.00.
Saarlaste Ühingu traditsioonili­ne
küünlapäeva koosviibimine/
vult32., toimus möödunud laupäe­va
õhtul Eesti Majas ligi 300 peo-külalisega.
Koosviibimise algul
ühingu endine esimees Ärni Käärid
tutvustas koosolijaile uut ühingu
esimeest Volli Gustavsoni, kes oma
lühikeses sõnavõtus tervitas peo-külalisi
ja soovis neile head peo=
tuju.
Humoristliku.peokõne pidas meile
kõigile tuntud iseseisyuseaegne riigi­tegelane
ja E K N liige Lembit Kolk,
Ta algas oma kõnet Saaremaa sün­nist
11.000 või isegi 12.000 tuhat
.aastat tagasi. Sel ajal olevat seal
suureks abiliseks olnud nende mu.i-naskangelane
Suur Tõll, kes olnud
, väga hea iseloomuga, sõbralik ja alati
.abivalmis. Samal ajal olevat seal
olud ka üks suur pahandusetegija
j nimega^ Vanapagan, kelle Suur Tõll
.[ sealt hiljem kividega olevat minema
; kihutanud. Et see lugu tõsi on, sel-
' leks olevat seal veel praegugi näha
I kividel Vanapagana jooksu- ja Suure
: Tõllu sõrmejälgi. Kust saarlased Saa-
^ remaale tulid, olevat praegugi veel
suur mõistatus. Küll on aga teada, et
1928.a. Eesti Kaitseväe Tervishoiu­valitsuse
andmetel saare meeste ja
naiste keskmine pikkus olevat ületa­nud
mandri oma. Saaremaa vallu-tamisi
on nii mitmeid kordi olnud, et
keegi enam neid kordi ei mäleta.
Vaimliselt-pole aga keegi suutnud
saarlasi vallutada. Nadpoleka kuna­gi
leppinud sellega, et nende väiksed
maalapikesed mis on nendele kuulu­nud
.aastatuhandeid, saaksid kunagi
kuuluda teistele. Teine kommunist­lik
okupatsioon olevat nende elanike
arvu vähendanud ligi poole võrra.
Lõpuks mainis, et kodumaale jäänud
saarlased peavad seal praegu elama,
ajaloos tuntud kõige metsikuma
kommunistliku valitsuse all. Kutsus
kõiki koosolijaid toetama meie vaba­dusvõitlust,
sest ainult eestlastel en­dil
on õigus olla peremees oma isade
maal. Ettekantud kõne võeti vastu
suurte aplausidega.
Peokorraldajad ei unustanud ka
ühingu toetajaid ja vaevanägijaid.
Neid esitati koosoiijaileja ehiti l i l -
. edega. Austatuteks olid seekord:
Ärni Käärid, Volli Gustavson, Arno
Kapp, Albert Reinsoo. Lembit Kolk,
Hilda Härm, Lembit Riis, Albert
Lukk, Stella Gustavson, Evi K i lu ja
Pilvi Niit.
Ka langenute mälestusmärki ei
unustatud. See oi kaunistatud põle­vate
küünalde ja lilledega. Õhtu ees­kavas
esines bariton Andres Raud­sepp,
kes laulis viis laulu:,, Andaluu­sia
öö"..,,Kesksuvine aas", ,,Muhu­lane".
, , M u isad ja emad on saarla­sed"
ja ,,Saare on mu kodumaa".
Viimase laulu sõnad olid Lembit Rii­silt
ja muüsikaloojaks oli Ärni Kää­rid.
Pärast ettekandeid tantsiti kuni
keskööni Volli Gustavsoni orkestri
helide saatel.
HARALD RAIGNA
ROYÄL LEPÄGE=
Müüa eraldiseisev
® Pühap., 22. veebr. Ee 'Ai Vaba­riigi
69. aastapäeva kontsert-aktus
Toronto Ülikooli Gonvocation
ris algusega kL 15.00.
2-1
0'Connor Dr. ja Pape Ave. rajoonis. Majas on 3 magamis­tuba,
2 vannituba, väljaehitatud kelder koos sauna ja
seltskonnaruumiga. Suur krunt, omaette sõidutee ja
auto garaaž. ,
Küsitav hind 1185,000.00. •
752-31 1 1, kodus 488-0129
® Esmasp., 23. veebr., 2., 9. ja 23.
märtsil loengud rahvustoitudest
Kolmainu kiriku saalis, 619 Sher­bourne
St
® Esmasp., 23. veebr, algusega kl.
17.30 ja teisip., 24. veebr, kell 20.00
Massey Hairi ees demo^nstratsioon
Punaarmee l^ori esinemise puhul.
® Laup., 28. veebr. „Estonia" or­kestri
kontsert-pidü Eesti Majas al­gusega
k l 19.00.
© Laup., 28. veebf. esitab T.E,R,R.
„Kungla"\„Kas oled näinud... ?"
Minkler Auditoormmis, Seneca
College'is (Finch Ave. ja Hwy 404)
'akL 19.30.
op
958 Broadvlew Ave., Toronto,
on jõud
.KiniüSsvaya laeoüflci 9.00%
Isiklikud laenud alattes 11.00%
©smasp-s-ead© 10:00-3;
"öljap. 6hm\ 5:30-8:00
Sellepärast moodustatakse uus
grupp, mis alustab lendu koos esime­se
grupiga Torontost Vancouveri tei­sipäeval,
30. juunil 1987. See grupp
viibib sama arv päevi Lääneranni­ku
eesti Päevadel kui esimene grupp,
kuid pidustuste lõppedes lennatakse
6. juulil Torontosse tagasi. Reisi hind
on tunduvalt madalam kui esimesel
grupil.
Asjahuvilistel on soovitav kohe­selt
võtta ühendus reisijuhiga. Endel
Ainsaar,' tel. 752-8643.. Kuigi regis­treerimise
tähtaeg on 1. märts, näi­tasid
kogemused aastavahetusel, et
kõik kohad müüakse ära enne täht­aega.
^
Praegu teoksiloleva pikema ring­sõidu
organiseerimine Kalju [õgi
poolt, mille sihtkoht on samuti Lää­neranniku
Eesti Päevad ja maakon­dade
kaks reisigruppi paiskavad eel­oleval
suvel Vancouveri tänavaile
hulganisti Ida-Kanada eestlasi, kel­ledele
kjndlasti lisanduvad veql
omalkäel sõitjad. Seega tõotavad
Lääneranniku Eesti Päevad kujune­da
väikeseks Estoks, mida oodatakse
huviga nii siin Torontos kui seal
Vancouveris. »
E.A.
Filateelia
ida oodatäi Kanada
1987
Lastes pilgud üle käia Kanada
Postivalitsuse 1987-ks aastaks ka­vatsetud
uute markide nimestikust
ei leia me sealt kuigi palju uut.
Õieti ainukeseks uudiseks on uus
komplekt igapäevaseid tarbemar-ke
•— 9 marki nominaalides 1 kuni
S8 cendini. Need asendavad seni­seid
inetuid vanade tarbeesemete
piltidega marke. Loodame etuiied,
milledel on kujutatud väikesed Ka­nadas
esinevad loomad, on nägu­samad.
Muidu on kõik enam-vähem
eelmise aasta sarnane, nii väljaan­ne
te kui markide üldarvult ja —
nagu alati — ülearuseid ja mitte­vajalikke
marke.
Kui 1985. aasta arvud näitavad 16
väljaannet 36 margi ja ühe suve-niirblokiga,
siis tuleval aastal on vas­tavad
arvud 16, 37 ja üks. Vahe on
ainult rahas, mida kogujad uute mar­kide
eest peavad välja andma. See on
umbes 13 dollarit, seega veidi üle
dollari kuus, mis ei peaks andma
erilist põhjust nurisemiseks. 1985.a.
ilmus täiesti põhjendamatult ning va­jaduseta
uus 5-dollariline mark, mis
viis üldsumma kõrgele — 19 dollari­le.
Kui aga täituvad kardetud kuul­dused
senise 34-cendise kirjatariifi
tõstmisest 36-le ja koos sellega ka
kõigi teiste saadetiste omad, siis ei
jätku loomulikult ülalnimetatud 13-
st dollarist.
1987. aasta kava oleks (võimalike
väiksemate muudatustega) järgmi­ne:
16. veebr. — Torontos toimuvale
rahvusvahelisele suurnäitusele
CAPEX 87 pühendatud üks 34-c.
mark, millel Toronto esimene post­kontor
(kolm CAPEX-i.marki ilmub
hiljem);
20. märtsil — neli 34-c.marki avas­tajate
ja leiduritega;
3. aprillil - kaks 1988.a. Calgary
taliolümpiamarki: kiiruisutamine
(34 c) ja bobisõit (39 c);
13. aprillil-Vabatahtlikud (Volun-eers)
— 34 c; ^
16. aprillil — Kanada seadused
õiguste ja vabaduste kohta — 34 c;
6. mail - Kanada kunstiteos (Ozias
Leduci maal ,,Noor lugeja") ~ 50 c;
19. mail - Tehnika - 34 c;
12. juunil - 3 C A P E X ' i l e pühen­datud
marki (34, 39 ja 68 c), piltideks
vanad postkontorid mitmesugustest
kohtadest;
Suveniirblokk nende kolme ja 16.
veebruaril ilmunud margiga;
25. juunil — ,,Kanada Päeva" pu­hul
neli 34-c. marki, kujutades tea­dust
ja saavutusi tehnoloogia alal;
20. juulil — Kaks 34-c.marki vana­de
laevadega; ,
7. augustil — Allvee arheoloogia
— neli 34-c.marki;
2. septembril' — Frankofiilide
kongress Quebec City's — 34 c;
1. oktoobril — Uued tarbemargid
järgmistes nominaalides: 1,2,3,5,
10,25,34,39 ja 68 centi, piltideks Ka­nada
fauna väikesed esindajad;
2. novembril — kolm jõulumarki
- 34, 39 ja 68 c ;
20. novembril — kaks marki
1988.a. Calgary taliolümpia puhul:
suusatamine (34 c) ja suusahüpped
(68 c).
Peale nende on ette nähtud üks 34-
c mark ,,Commonwealthi" juhtide ja
valitsuste kokkutuleku puhul, mille
ilmumisaeg pole veeJ kindlaks määra­tud.
Kasutada olnud teadaandes ei
ole lähemat informatsiooni 13. april­l
i l ilmuva,.vabatahtlike" margi koh­ta.
Kellele või millistele vabatahtli-*
kele on see mark pühendatud?
Paljud Kanada filatelistid koguvad
ka USA kui kõige lähema naaber­riigi
marke ja võib-olla oleks huvitav
anda mõningaid andmeid, sealsete,
väljaannete kohta. 1985. aastal ilmu­nud
(ja ilmuvate) markide arv (78)
ületab kaugelt Kanada sama, aasta
oma. Selle arvu on suureks ajanud
ÜSA presidentide sari, milles on 36
marki. Rahaliselt ei ole asi nii hull
kui võiks arvata — peaaegu 19 dol­larit
(kuid need on U S A dollarid!.
US • s on tavalise kirja tariif ainult 22
centi ja postkaardi oma 14 centi.
Mis aga nii Kanada kui U S A mar­kide
kogujaid tõsiselt häirib, on nen­de
maade postitembeldused, eriti
masintemplid. 90-1 juhul sajast on
ümbrikul või kaardil vm. olevad mar­gid
liiga ,,vägevate" templite läbi nii
inetuks lehtud, et koguja, kel vähegi,
esteetilisi nõudeid on, neid pikema
mõtlemisega paberikorvi läkitab.
Miks ei või k a siinsed masintemplid
olla sellised puhtad ja nägusad, nagu
on näiteks Skandinaavia riikidel,
Prantsusmaal või Shveitsil?
^ Teine pahandav moment on Kana­da
suuremõõtmeliste ümbrike pruun
paber. Milliseid kemikaale sinna on
pandud, seda ei tea, kuid nendelt
marke Teotades värvib see pruun pa­ber
niarkide tagakülje kollaseks. Ise­gi
primitiivne vene pruun paber ei tee
sellist pahandust!
Soovite firmamärki
oma kuulutusse?
,,MEIE ELUS^^
on see tasuta.
m
ROYAL LERAGE i=r^
REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKE^
Bayview Ave., Toronto,
Ont.lVi4G2Z8
Tal. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
Meie hobid
K
E
Igaühel meist on
— 24 tundi ööpäev;]
tuleb ajast puudus,
kuidas me oma aegjj
kasutame,
Siirdudes palgalisi
kepalgale, peaks n|
kesti vaba aega.
sellest olenevad ii!^
ära langenud ja vab
muu tegevusega liii
Seda tegevust o
lemmikharrastusek
napäeva Eestis on sl
le uus sõna, meelist)
suure mahuga hõln)
vasest ehist ja kohuj
aega. Selle võiksinj
kavatsetud ja plaan)
le — hobile'- - nuH^lf
bisid võib olla miil
seid.
MINIMUUSEIIM
Torontolasel-llle'
on isiklik kunslini.i
muuseum mahub p
ta, milhjs on igas
poolega lehte läb|
all.
Ti\ on üle 20 aas|
lavkunsli kohta kii
sioone ja postkaart]
koguja A. Vilms n
las", et materjalil
moodustavad vaii
leides selleks sobil
lehtedena kolmerd
praegu on neid ne
on maailma kunsl
eesti kunstnikud. I
mevärvilisele repj
lisatud vastava kuj
lehe või ajakirja v
Kogu peamisiksl
kunstiajakirjad, aj
postkaardid. Paljf
kaasa ii ida nud
teadlikud sõbrad,]
sobivat on silma
Praegune kogu
kest. Graafika ja
välja arenemas, i\
mall esitatud kui
ajast ja mitmed kil
kumalt on esilatui
USA ning l^madjj
osas on palju.esii
. Huvitavad on
mustavad kirjutist
arvustused ja and
Esimene map[
suurkunstniku l,(
(1452-1519), järg
(1483-1520), Mic
Rosetti, Ligier Ri
gel. Edasi man(
Greco [1541-1014
Om
Möödunud na
kunsti osas võikl
tähistada kahe tj
mendiga — kahi
tusega kahelt
Tulvingult ja Kai
va juhtumina T(
nuaris kujunes
näituste hooaji
vaikimise järe!
ponaadiga rahvj
kunstnikult (0[
omases esituses!
lõpul (detsembj
lõppakordiks.
Kai Käärid,
nina ja balletis]
rakendusliku
jana asus abieli
Siin, Torontos,ji
list balletikooli
koreograafiks
fiks ja lavastaji
juures. USA-s
miscl määratut]
üle Kanadasse
edasi Õppimine]
mete kunstion
ja -näitustele. OI
kujunes kunst(
^ud enamaks U
nud koreograal
ja kriitika avaldl
70-ndatel aasti