Meie Elu = Our life, February 12, 1987

              NELJAPÄEVAL, 12. V E E B R U A R I L - T H U R S D A Y F E B R U A R Y 12 Meie Elu" nr. 7 (1927) 1987
Olete kunagi mõelnud laialipilla­tud
ee§ti ühiskonda mitmel mand­ril
— Euroopas, Austraalias, Põhjs-
Ameerikas — ilma eesti skautideta?
Oletame, et meie pagulaselu oleks
''jm,
Mustri järgi: seltsid ja ühingud, lau"
lukoorid ja orkestrid, kirikud je
ajalehed, isegi koolid, kuid kellelgi
poleks meelde tulnud taastada Ee^^
tis eksisteerinud skautlikku orgai-nisatsiooni.
Ei vormis eesti poisse
marssimas lippudega, pidamas
koondusi, korraldamas laagreid,
suuri ja väikesi, müümas õnnetaal^'
reid ja tegemas tuhat muud asja,
mida nimetatsikse skautlikuks te^
MALLE JÜRIMA-ROMET
Sündinud Torontos 1959.a. Saavu­tas
Ph.D. kraadi 1986. a. Toronto
ülikoolis, farmakoloogia osakon­nas,
kus varem saavutas M.Sc,
fl982;a.) ja B.Sc. {1981.a.) kraadid.
Malle õpingud olid toetatud Medi-cal
Research Council of Canada
stipendiumiga. Praegu töötab oma!
alal Warner-Lambert Canada, Inc.,
saavutades Natural Sciences and
Engineering Research Council
Industrial Research Fellpwship'i.
Akadeemiliselt ^kuulub Korporat­sioon
India'sse.
NEW YORK (ME) -j- Pühapäeval,
8. veebruari hommikul suri New
Yorgi haiglas õigusteadlane August
Kärsna 80-aastasena. Kadunud oli
põllumehe poeg, pärit Kuigatsist,
Valgamaalt. Lõpetas Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna ja oli iseseisvus-päevil
vandeadvokaat..Saksamaa!
oli A. Kärsnapõgenikelaaglri komi­tee
esimees Augsburgis. Asus USA-sse,
kus oli ERKU asutajaid ja ju­hatuse
esimene esimees, kaastegev
ka New Yorgi EVÜ-s ja südilt Eesti
taasvabastamise eest võitleja.
Viimased 24 aastat oli kadunu
ajalehe „Eesli Postimees" väljaari-ja
ja toimetaja, mis nüüd arvatavas­ti
lõpetab ilmumise. Kadunu oli
hinnatud nii õigusteadlasena kui
ka oma julgete kriitiliste sõnavõt­tude
poolest.
Tema ärasaatmise leinatalitus
toimub Lexingto^ Ave. eesti kiri­kus
eeloleval laupäeval Eesti Üli­õpilaste
Seltsi üldkorraldusel kuhu
ta vilistlasena kuulus. Vaimulikus
osas,on praostid R. Kiviranna ja A.
Hinno.
Ilma skautideta oleksime olnud
vaene eesti ühiskond. Õnneks leidus
aga kodumaalt võõrsile põgenenud
noortejuhte, kes oma elu korraldami­se
kõrval leidsid mahti skautliku töö
käiku panemiseks.
Käesoleval aastal möödub 75 aas­tat
sellest ajast kui Eestis asutati
esimene skautüksus. Aastaarv oli
siis 1912 ja koht oli Pärnu. 28 aastat
tegutses see rahvusvaheline noorte­liikumine
Eestis, kuni okupatsiooni­võimud,
sulgesid organisatsiooni
1940.
Eesti skautluse taassünd pärast
Teist maailmasõda toimus Rootsis ja
Saksamaal, kohtades kus kaasmaa­lased
olid leidnud varjupaika. Nüüd
kolmeveerandsajandilist juubelit pü­hitsev
skautlus on eksisteerinud väl­jaspool
Eestit kauem kui koduinaal.
Skautluse,st on käinud läbi tuhan­ded
eesti mehed, ka nendes maades,
kus organisatsiooni enam ei ole, na­gu
näiteks Lõuna-Ameerikas. Neid
mehi leidub kõikides eesti organisat­sioonides.
Mehed, kes kunagi olid
poisid põlvpükstes, rühivad pare­mate
positsioonide i^oole lugematuis
töökohtades. Kohates, teisi töökaas­lasi,
kes kuulunud skautlusse, vaa­tamata
rahvusele, tekib silmapilkne
vaimuside. Vasak käsi tervitab vasa-kutt
kätt ja sõprus on loodud. Skaut­lusest
on kasu nii rahvuslikul k u i ka
rahvusvahelisel pinnal. Eesti skauti­de
internatsionaalne suhtlemine on
aidanud tutvustada meie maad ja
rahvast.
Eesti skaudid tähistasid oma 50.
tegevusaastat 1962.a. esimese maail-malaagri
korraldamisega Kanadas
Kotkajärvel. Siia saabus sadu eesti
skaute mujalt maailmast. Sellega al­gas
lennukiajastu mitte ainult skaut-imESTATELTaREALTDR
Inimene ei tea õieti midagi. Ja sel­lest
on liiga vähe.'
Kummiparagrahvide abil võib ka
ebaõiglus võidu saada.
268 Jane Slreet, Torontb, Ont. M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu või müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
© Tasuta
hindannine
® Hüpoteek-inenude
korraldarViine
Esindaja .
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482' ,
kontoris 766-408'8
Iludus on nii kaua hea asi kui noor
ollakse. Kui aga vanemaks saada, on
endistel iludustel rohkem probleeme
kui naistel, kes. pole kunagi ilusad
olnud.
OTSIMISED
NNUD
JA
'luses, vaid terves eesti ühiskonnas.
Umbes 10 aastat enne seda olid eest­lased
saabunud Kanadasse immi-grantidena
peaasjalikult laevadeoa.
75-aasta juubelit kavatsetakse pü­hitseda
mitmel viisil. Seda tuletatakse
meelde eeloleval suvel toimuvais ük­suste
laagreis. Eesti Skautide Liit on
lasknud valmistada erilise juubeli-märgi,
mida kantakse vormil üks aasta
ja kasutatakse vahetusmärgina teiste
skautidega. Kanada maleval on veel
kavas korraldada suurkoondus To­rontos,
kuhu kutsutakse kõiki kaas­maalasi,
kes kunagi on kuulunud
eesti skautide organisatsiooni,
Kokkuleppel eesti ajalehtede toi­metajatega
Kanadas on skaudijuhti-del
võimalik juubeliaastal umbes
kord kuus avaldada lühikirjutis, mis
käsitab'huvitavaid isiklikke mäles­tusi
noorteorganisatsioonist või
muud noortetööga seotud probleemi.
Kirjutis kannab autori nime ja aval­datakse-
koos juubelimärgiga, mille
joonistas Jüri Punno.
Selle erilise vatutuleku eest noor­tetöösse
alati sõbralikult suhtuvale
eesti ajakirjandusele soovib Eesti
Skautide Malev Kanadas öelda:
„Paliu tänu!"
ERVIN A L E VE. skm,
ESMK informatsioonijuhf.
NGISS
NHAAGENISSE
NATIONAL TOURS INC
EGLIS^TON AVE. EAST, STE. 1
TORONTO, ONTARIO M4P 1 Kl
(416)485-9437
a
o o
® St. Catharines'ist pärit Kanada
insener Philip Engs, keda hoiti
Iraanis üle kahe küu vangis sala­kuulamises
süüdistatuna, lasti pü­hapäeval
vabaks ja teda oodati nä­dala
algul tagasi Kanadasse. Inse­ner
Engsi vabastamine Iraanis toi­mus
sealse Taani saadiku vahendu­sel,
kes on praegu Kanada huvide
kaitsjaks Iraanis. Iraanlaste ütelu-sel
olevat ins. Engsi vabastamine
hea tahte väljenduseks Iraani
poolt, kuigi nad vabastatut süüdis­tavad
endiselt salakuulamises.
© Inglise Anglikaani kiriku esinda­ja
Terry Waite'i saatuse kohta Bei­rutis
puudusid nädala algul ikka
veel kindlamad teated. Ühtede tea­dete
järgi pidi ta olema vabastatud
islami fanaatikute poolt, kuid teda
9 9 Pärnu 1912"
suvelaager
AUGUST LAIK -
(sünd. Langerbauer -
va n ad se m u d ots i va d s i nd. Te ata e n-dast
Jämesäärele: Heino Jõe, 106
Magwöod Court,. Toronto, Ontario
M6S2M6, Canada. •
LEMBITU MALEV TÄHISTAB
. SKAUTLUSE JUUBELIT^ •/
Tänavu suvel möödub- 75 aastat
skautluse asutamisest Eestis Pärnu :
linnas. Rühm asutati toUeaejgse vene­keelse
kooli juures ja oli ametlikult
venekeelne, kuigi poisid rääkisid
eesti keelt. Praegune eesti skautlus .
on eestikeelne, kuid poistel on kaldu­vus
omavahel rä'äkida inglise keelt.
Eesti keelele eluõiguse võitmine on
üks praeguse skautluse peamine
ülesanne.
Lembitu Maleva juhtide kogu
möödunud neljapäevasel koosolekul
arutas Eesti skautluse teemant-juu-beli
tähistamisega seotud küsimusi.
Üksuse suvelaager 4. - 12. juunini
Kotkajärvel' sai nimeks ,,Pärnu
1912" ja kujuneb juubelipidustuse
tipuks, kuhu külla kutsutakse kõiki
mehi, kes. kunagi on olnud skaudid.
Üksuse tegevuses sel aastal otsus­tati
rõhku panna jutustustele eesti
skautluse seikluslikust ajaloost, õpe­tada-
poistele vanu skaudilaule ja
hüüdeid ning dramatiseerida üksi­kuid
sündmusi skautluse möödunud
päevadest. Veel on skautluses aktiiv­selt
tegevaid juhte; kelle ,,juured"
ulatuvad skautluse alg-kümnendi-tesse
ja võivad poistele möödunud
aega elavalt edasi anda.
Dramatiseeringud on omakorda
head keele õpetajad, kuna seal tuleb
korrata teksti, mis praeguses keele­pruugis
ei esine, harjutada korralik­ku
hääldamist ja esinemist. Näitle­mine
ei ole skautlikus tegevuses kui­gi
palju käsitletud ala. Juubelisünd-müs
annab selle esile toomiseks põb-
., jenduse. Vanu skaute kes soovivad,
sellejuures appi. tulla, palutakse võt­ta
kontakt skautüksuse vanemaga
Hejno jõe, telefon(416)766-5107.
.aeie
pole pärast ärakadumist keegi näi­nud.
Teistel teadetel olevat ta tule­vahetusel
saanud haavata, mida aga
araablased eitavad.
Nelja Ameerika ülikooli profes­sori
vabastamiseks nõudis araabia
)ehadi organisatsioon endiselt 400
palestiinlase vabastamist Iisraelis,
ähvardades vastasel korral hukata
4 ameerika pantvangi. Pantvangiks
olev Alan Steen esines pühapäeval
TV-s üleskutsega, ei USA nõuaks
Iisraelilt 400 palestiinlasest vangi
vabastamist, kuna vastasel korral
nad kindlasti hukatakse.
® Kanada peab venelastega Vähh
rääkimisi Kanada ja Nõukogude
Liidu poolt ühiselt teostatavaiks
maailmaruumi uurimisteks ja eriti
ühisteks arktika alade uurimiseks
satelliitidelt. Kanada soovivat põh­jaalade
jääpiirkonna liikumiste
uurimiseks ühiste satelliitide väl­jalaskmist.
Vene kaubandusesin­duse
abijuhatajaBassilov ütles Otta­was,
et tema büroo oh majandusli­kes
küsimustes ühenduses 25 Ka­nada
kompaniiga.
® Filipiinidel lõppes GO-päevane
vaherahu valitsuse vägede ja kom­munistlike
mässajate vahel ja mõ­lemad
pooled seadsid end valmis
uuteks võitlusteks.
® Nevada kõrbes, 105 km Las Ve-gasest
loodes, teostati Ameerika
uus aatomiplahvatuse katse, mille
puhul sinna kogunes üle tuhande
aatömirelvastuse vastu protestee­rijat,
nende seas tuntud filmitähed
Martin Sheen ja Kris Kristofferson.
Vahistati 438 demonstranti.
wiiiiiiiiiiiiilitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiniiiiiif
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma aimetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-vlew
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiKi
USA välispoliitika
asjatundjad
Venemaa!
Möödunud nädalal sõitis Ühen­driikidest
Venemaale suurem
grupp USA välispoliitilistest küsi­mustest
huvitatud isikuid, laiemalt
tuntud eraorganisatsiooni Välissu­hete
Nõukogu liikmeid, et lähemalt
tutvuda Venemaal kujunemas ole­va
uue olukorraga. Venemaale sõi­tis
350 Välissuljiete Nõukogu liiget,
nende seas endised välisministrid
Henry Kissinger ja Cyrus Vance ja^
suursaadik ÜRO^^s Jeäne Kirkpat-rick.
H. Kissinger, C. Vance ja )eane
Kirkpatrick said Moskvas kokku ka
Andrei Sahharoviga, kes neid tänas
. temale antud moraalse toetuse
eest Henry Kissinger võeti vasfu ka
peasekretäri Gorbatshovi poolt ja
tal oli kokkusaamine Ülemnõuko­gu
esimehe Andrei Gromõkoga ja
partei keskkomitee välispoliitilise
nõuniku Anatoli Dobrõniniga, endi­se
Nõukogude saadikuga Washing­tonis.
Moskvast teatatakse, et nõuko=
gude võimud on möödunud nädalal
lasknud vanglaist ja sunnitöölaag-reist
vabaks 42 dissidenti ja inim-õiguslast,
võimaldades neil asuda
tagasi oma kodukohtadesse. Dissi­dentide
allikaist tulnud teateil on
vabastatute seas emigratsiooni ak­tiviste,
inimõiguste nõudjaid, juu­diusu
ja kristlaste aktiviste ja uk­raina
rahvuslasi. Vabastamise ot­sused
on teinud Liidu Ülemnõu­kogu
presiidium või liiduriikide
ülemnõukogude presiidiumid.
Andrei Sähharovi teatel on täien­davalt
vabastatud veel ajaloolane
Jevgeni Antsupöv, kes oli kuueks
aastaks mõistetud töölaagrisse.
Vabastatud olevat pärit mitmelt
poolt Venemaalt, Ukrainast ja Balti
riikidest. Andrei Sahharov ja ta
naine Jelena Bonner öelnud vabas­tamise,
kohta, et nad on selle eest
väga tänulikud ja loodavad, et see
on ainult alguseks kõikide süüme-vangide
vabastamisele. Seni va­bastatute
seas olevat neid, kes
nõudsid Balti riikide aatomirelva»
dest vabaks tsooniks kuulutamist
Eestlastest on senises vabasta-miste
käigus sunnitöölaagrist va­bastatud
inimõiguste nõudja Lagle
Parek, kes oli mõistetud vangi
kuueks aastaks ja sellele lisaks
veel väljasaatmisele teatud ajaks.
NÄDALA RISTSÕNAD
^ T/A* mm-
I i
r
./'/.
)','•• i-;vt V:'
^>^
L M M
Uäsa
• • aa
!JLiki.t;i>^< Mit^LiM ii.Jk!Üh-
: V I , •> •
•Cil,!'
elutoa-, söögitoa-, kirjutustoa-, magamis­toa-,
lastetoarpööbleid. Palju muud kodu kaunistamiseks:
lambid, laelambid, stereo-, videokapid, riiulid jm.
kõik kõrgekvaliteedilisest tiikpuust,.palisandripuust (rose-wood)
või tammepuust. Ka nahkmööbel.
Avatud:
esmasp.. neljap. ja reedel 10-9,
teisipw kolmap. 10-6, laup. 10-5
PÕIKREAS:^ 1. sõiduriist; 5. üles­poole'nihkumine;
9. jootraha; 12.
möödaläinud aeg; 13. alluvusvahe-
^orda seadmise; 15. palavikuga seo­tud
haigus; 17. paguluses likvidee­runud
eesti kirjastus; 18. kaasaegne
kirjanik paguluses (nimetähed); 19.
kuri vaim (kurat); 21. ette — vanemas
väljendusviisis; 24. naisenimi; 25.
pakutakse külalisele; 26. mitte võõ­raid;
27. himu millegi järgi; 30. prant­suse
impressionist, maalikunstnik ja
skulptor sajandivahetuse paiku; 32.
muutus paremaks; 34. mis mööda;
35. puhang; 36. väikelapse; 37. .toit-misabinõu;
39. seda tahab olla iga
naine; 40. sellele tugines Eesti põhja­ranniku
tööstus; 44. helitoon; 46.
puhas rasvaine; 47. omamoodi; 50.
alla kugistamas;: 52. peenike pikk
riba; 53. kink; 54. kasutatav eriti
mingi pinna viimistlemisel'. 55. vas­tuteene.
PÜSTIREAS: 1. ladinakeelne ees­liide,
tähendusega pool; 2. väikesel
aial; 3. elame päikese,..; 4. vannu ära;
5. elamiskoht; 6. sel ainel on määra-tusuur
tähtsus tänapäevaelus; 7. an­name;
8. sinu; 9. masinal, mil on
peaosa veejõu kasutamisel; 10. võta
aset; 11. seal on lõbus olemine; 14.
sel, mis hoiab midagi üleval; 16. isu;
20. siledal, õrnal, pehmel; 22. eri
ralivusgrupid; 23. kolmeteistkümne
paavsti nimi;"25. oli põgenikke abis­tav
organisatsioon; 28. õiendamine;29.
selle pärast on peetud palju veriseid
sõdu; 31. peenendama; 33. tema süda
on õrn; 38. piksejumalal; 40. armsa,
ettevaatliku (käsitamise või oleku);
41. pole oma; 42. perekonna liige; 43.
seda oli Linda Kalevipoja lugulaulus;
45. koht Viljandi lähedal, 48. näiden­di
osa; 49. , , . . .taga"; 51-. esimese
helifilmi peategelase eesnimi.
ICoostanud R.
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREAD:' 1. koloss; 6. leepra;
12. Appia; 14. radar; 15.na; 16. mata-dor;
19. kk; 20. gal; 22. rakus; 23.
USA; 24. uluk; 26. luu; 27:ahaa; 28.
tabu; 30. rent;.32. Esmö; 33. idle; 35.
emal; 37. otra; 39.-pori; 41. aul; 43.
Amor; 45. inn; 64. pudel; 48. mia; 49.
ku; 50. Murakas; 52. v a ; 53; elaan;
55. sokid; 57. rebane; 58. kustki.
PÜSTREAS: 1. kangur; 2. opaal; 3.
LP; 4. oim; 5. Saar; 7. Eros; 8. ear; 9.
pd; 10. raksa; 11. arkaad;^13. Saku;
17.talu; 18. duur; 21. lutsern, 23.
uhtlamm. 25 kammi; 27. Andra; 29.
boa; 31. eit; 34, spiker; 36. Laur; 37.
olek; 38. kraadi; 40. onule; 42. udar;
44. oivik; 46. punn; 47. lasu; 50. maa;
51. SOS; 54.a b; 56.kt.