Meie Elu = Our life, September 28, 1978

              m
NELJAPÄEVAL, 28. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 28 „Meie Elu" nr. 39 (1494) 1978
.787-5767
(HWY 401 2 bl. lõunasse)
houseof
Äri avatud: esmasp., teisip. 10—6,. kesknädalal
suletud, neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6.
© Tulge ja tutvuge hiljuti Skandinaaviast saabunud
mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad jne.
Hmnad soodsad. Isikük ja usalduslik teenindus.
Kauaaegse kogemustega sisedekoraator.
' : Austusega WILLY DAENZER
MÕNINGAILE PENSIONI
KÜSIMUSTE
mmm NOORTEKODU IÕPÜAI
Meie oleme kõik lähedast sugulast,
sõpra saatnud igavesele teekonnale.
Mäletame kodukalmistuid ürgsete
puude all^ kalmul raudrist või liht­salt
kivipängast mälestussammas,
öeldakse, kui tahad ühe rahva vai­muilmast
pilti saada, siis kõnni läbi
nende kalmistute. Eestlased on alaff
oma vanemaid austanud, surnuaiad
eeskujulikult korras hoidnud mine­vikus
ja ka praegu kodumaal. Ka
paguluse radadel see tava on meile
omaseks
Seedrioru Noortekodu lõppakordi­na
toimus valguspidu, mis peeti va­baõhuteatris.
Seda jälgisid paljud
lastevanemad ja külalised.
Peanumbriks õhtuses kavas oli
põimik rahvatantse^ mis laagri kes­tel
jQli selgeks õpitud. Samuti esitati
hulga laule ilusas eesti keeles, mis
tegi kuulajatel südame, soojaks.
Vabaõhulaval oli süüdatud ka lõk-ketuli
ja sellega käis 'kaasas Jõkke
rahvusgrupid.30%. Ee üst*
vid kavandab eranditult Nigul Virro.
Tavaliselt valmistab ta mitu kavan­dit
ja täies suuruses, milledest siis
lõplik-valik tehakse. Ta märgib, et
kavandite koostamine ja ornamenti-,
de joonistamine on töö, kus tuleb
väga palju arvestada kristliku kiriku
ajalugu- ja üsugr uppide erinevusi.
Eestlased kasutavad risti kui usu
sümbolit ja moodsamaid vorme.
Anglosaksid ei kasuta risti, olevat
vaimukad
Laagri juhatajaks oli tänavu Rün­da
Rist, kes pii väga hinnatud nii
kasvatajate kui ka kasvandike hul­gas.
Kasvatajateks olid: Kadri Ro­man,
Mari Kalm, Krista Kimšto,
Rutt Kimsto, Erika Jõgi; Maie põv-vat
ja Tarmo Koger.
Kaasa aitasid külalis-instruktorite:
na H. Toomsalu rahvatantsu äial, ke­da
saatis E. Rebane akkordeonil.
katoliku usu tunnusmärk. Eriti lee-1 Laskespordi ala korraldas K. Raja
Kanadas on tuttavaks 'saanud ni­mi
„Yonge Memorials Ltd" ja Mc-
Intosh Monumbnts Ltd, mis põhili­selt
on üks firma, kuid ärilisest sei­sukohast
lähtudes on säilitanud kaks
nime. Nende mõlemate firmade oma-
. nikdks, on Nigul Virro oma väime­hega.
Pea-aegu kõikide eestlaste kal-
.musjd ehivad Nigul. Virro poolt ka­vandatud
- .eestipärased hauakivid.
Ettevõte ori ennast hästi sissetööta­nud
nagu mainib omanik ja popu­laarsust
leidnud peale eestlaste, ka
lätlaste, leedulaste juures ja Mcln-toshi
nime tõttu, mis oa umbes 100
aastat vana, ka kanada anglosakside
hulgas. ..
. Pöördume Nigul Virro poole soovi­ga,
et ta jutustaks kuidas sattus sel­lele
alale, mis oli ettevalmistus ja
millal asus omal käel töötama? Sis­sejuhatuseks
ta märgib, et on sündi­nud
Tallinnas. Ema oli pärit : Hiiu­maalt
ja isa Tartust. Käis Westholmi
gümnaasiumis^ ja "Tartu ülikoolis,
•elukutselt on õigusteadlane, Põgenes
Rootsi 1944 ja elukutsele paguluses
sai aluse andjaks hea kalligraafia os
kus, mida varem oli harrastanud hu-dulased
kasutavad väga suuri kuju­sid
ja seda saavad nad teha, .küna
omavad erasürnuaia Gooksvilles mis
ei käi kanada surnuaedade üldreeg­lite
alla. Tavaliselt võib olla haua­kivi
suurus 1/10 platsi suurusest.
Kui -varem imporditi graniit Root­sist,
Soomest ja USA-st ning saeti ja
lihviti'siin, siis nüüd see töö toimub
Quebeeis. Torontos, ei ole enam sar­naseid
firmasid.. Kivid viiakse sada-mast
töötlemise kohta, vedu lühem
ja palgad madalamad, Kivile antak­se-
seal kuju vastavalt meie kavan­dile
ja siis tuleb Torontosse tähtede
lõikamiseks.'Kui varem seda tehti
käsitsi, siis nüüd toimub see masina­tega
suruõhu-liivaga kummikatte all.
Perekonna hauakivi (kahele) hin­naks
on momendil $1.100,— —
1.400,—. Vabalt seisvad ristid ja ku-jud
mida eestlased väga vähe' kasu­tavad,
maksavad $2.500 — — 3.000,—.
Nüüd on tavaline nähe, et inimesed
valivad ja ostavad ise omad hauaki­vid.
See võib olla tingitud inflatsioo­nist
või elureaalsusest, et ei taheta
muresid, kulusid teistele kanda jät­ta.
, ' .
Nigul Virro märgib, et Kanada on
vialana. Nigul Virro tagasihoidlikku suurte võimaluste maa. Meie rahvas
juttu kuulates ja töid vaadeldes ei ole küllaldaselt seda ära kasuta-jääb
kindel tunne, et tegemist on nud. Oleme arad olnud, Oma eluko-rohkem.
kunstniku kui õigusteadla- gemuste kohta ta ütleb, et ei karda
ega häbene ühtegi tööd ja võibolla
see ongi edu saladuseks. Peab tööd
ja kaupa tundma. Töö ei tee alati
tide alal. Seal tegi ka algust hauaki- mitte rikkaks, vaid annab suurt ra
sega. Kindlasti on;ta ka perekonnast
pärandanud ärimehe vaimu. Rootsis
töötas joonestajana reljeef-mäakaar-viae
kujundamisega. Asus Kanadas­se
1951 ja algas tööd Mclntosh' Mo­numentide
firma juures, kus* oli 11
aastat teenistujana,: 1962 asutas
Yonge Memorials ja hiljem ostis ka
Mc Intoshi firma. Algul moodustasid
huldust elule. Teed mis meeldib ja
nii kaua kui soovid.
Nigul Virro on vanaisa, kaks tü­tart
ja üks poeg — eestlastega abi­elus.
Astus Korp, Vironia liikmeks
1932. On Eesti Majandušklubi asuta-anglosaksid
rohkem kui poole ostja- ja, kuulub margiklubisse jä olnud 10
test, nüüd on nende osa firma läbi- aastat Vana-Andrese Koguduse nõu-
' käigust 35%. Eestlaste osa on 15% J kogu liige,
lätlased ja leedulased 20% ja. teised! Elna
ST TULI Nl
MARGUS VAN.STEEN ,
••.-.(CANADIAN SCENE) — Esimest,
koi^da nägi eurooplaste silm nime
„Canada" Jacques Cartierl poolt vaV
mistatud maakaardil, mille ta oli
joonistanud oma reisil mööda St.
Lawrencel jõge aastal 1534. Nimi on
kahtlemata indiaani päritoluga. Mit­mes
algonkiani keeltes, kaasaarva­tud
huroni ja mohawki keeled, Kan-a-
la või Kan-a-da tähendab kohta,
kus inimesed elavad", s.t. küla.
Sl
mets, kes juba Seedrioru laagri ai
gusaastaist peale noorte laškesporti
on õpetanud. A. Kaasik, Lapua Las
kemoona tehase esindajana annetas
kõik padrunid, mida noortelaagri
laskurid välja jõudsid lasta. Käsitöö"
alal andis juhiseid M.,Koger.
Köögis töötasid perenaise M. Mal-bergi
juhtimisel järgmised: L. Kalm,
prouad Voltre, Allisma, Kaljäšte,
Shaer, Paluver ja Grünthal. Ä.. Mal­berg
'toimetas mitmesuguseid tarvi­likke
toimetusi, millede hulka kuu­lus
ka saunakütmine.
Laagris oli tänavu 65 last..
Laagri tegevusajal tehti intensiiv­selt
sporti.. Paremad tagajärjed olid:
Jookse poistele
60 m. 10—11 a. 1. Ärne Jõgi 10.0
sek., 2. David, Kalm 12.0. • '
12—13 a. 1. Stephan Perry 9.2, 2.
Ants Kalm 9.8, 3, Allan Järvine 10.3.
14—15 a/T. Karl Tera 9.0, 2. Aaro
Tonnis 9.5, 3. Eddie Aarlaht 9.7. '
10© m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 15.6,
2. David Kaim 19.8.
12—13 a. 1. Stephen Perry 15,0, 2.
Ants Kalm 15.9, 3. Allan Järvine 16.1.
14—15 a. . K a r l Tera 14.2, 2. Eddie
Aarlaht 14.8, 3. Aaro Tönnis 15.0.
200 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 35.9,
2. David Kalm 39.6. •
12—13 a. 1. Stephen Perry 33.2, 2.
Ants Kalm 34.0, 3. Aaro Tönnis 35.4;
14—15 a. 1. Karl Tera 29.4, 2. Eddie
Aarlaht 32.0. •
400 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 1:22.0,
2. David Kaini 1:30.4. ' j
12—13 a. 1, Ants Kalm i:14.7,|2.
Stephen Perry 1:17.4, 3. John Käärid
1:17.9. ^ • •
14—15 a. 1. Karl Tera 1:03.6, 2. Aa­ro
Tönnis 1:16.0, 3. Eddie Aarlaht
1:21.0.
800 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 3:16.9,
2. David Kalm 4:01.7.
12—13 a. 1. Ants Kalm .2:54,0, 2.
John Käärid 3:01.5, 3. Stephen Perry
3:15.0.
14—15 a. 1. Karl Tera 2:45.0, 2. Aa
ro Tönnis — 3:19.8, 3. Eddie Aarlaht
3:23.4.
1 -miili jooks: 12—13 a. J. John
Käärid 6:29.3, 2. .Stephen Perry 7:07.0
14—15 a. 1. Karl Tera 7:22.8, 2. Aaro
Tönnis 7:38.4. '
•Kõrgushüpe poistele: 10—11 a. 1
David Kalm 3'66", 2. Arne Jõgi 3T
' 12—13 a. 1. Stephen Perry 4'2", 2
Kaugushüpe poistele: 10—11 a. 1.
David Kalm 9'6", 2. Arne Jõgi 8'0".
12-13 a. 1. Ants Kaim 12'9,5", 2.
John Käärid 12'9". ; • ;
14—15 a; 1. Karl Tera 13'5", 2. Aaro
Tönnis 12'lp.5", 3. Eddie Aarlaht'
12'9".
Kolmikhüpe poistele. 10—11 a. 1.
Arne Jõgi 21'2'Vl David Kaini 20'5".
12-13 a. 1. Stephen Perry 267", 2.
John Käärid 257". 3. Ants Kalm
24T. • «
14-15 a. 1. Aaro Tönnis 29'4", 2.
Eddie Aarlaht 28'4", 3. Karl Tera
•28'0". ;
Kuulitõuge poistele: 10—11 a. 1.
Arne Jõgi 18T0.5".
12-13 a. 1. Paul Grünthal 23'5".
14-15 a. 1. Karl Tera 34'4".
Kettaheide poistele. 10—11 a. 1. Ar­ne
Jõgi 39'0".
12—13 a. 1. John Käärid 481".
14—15 a. 1. Aaro Tönnis 79'10.5".
Odaheide poistele.'10—11.a. 1. Arne
Jõgi 377".
12-13 a. 1. Paul' Grünthal 653".
14-15 a. 1. Aaro Tönnis 110'3". .
Jooksud tiüdrukutele:
.60 m. 12—1.5 a. 1. Liisa Kurvits jä
Eti Ainso 10.0, 2. Kerry-Lee. Kalm
10.1, 3. Karen Pohlak 10.2. /
100. m. 14—15 ä. 1. Eti Ainso 15.7,
2. Liisa Kurvits- 15.9, 3. Kerry-Lee
Kalm-16.5.
Kaugushüpe tüdrukutele. 13—14 a.
1. Eti Ainso 12'3", 2. Melanie ipurres
11'9", 3. Kerry-Lee Kalm 117".
Kaugushüpe paigalf: 1. Kerry-Lee
Kalm 6'11", 2. Eti Ainso 6'9.5", 3. Ka­ren
Pohlak 6'9".V;. -
Kõrgushüpe tüdrukutele 14—15 a.
1. Kerry-Lee Kalm 4'0".' 2. Eti Ainso
3'9", 3. Helga Malberg 37'"'. ' \ .
• Kettaheide tüdrukutele 14—15 a.
1. Helga Malberg 44'10", 2. Kerry-Lee
Kalm 407", 3. Eti Ainso 38'8".
Kuulitõuge tüdrukutele 13—15. a.
1. Kerry-Lee Kalm 23'3", 2. Helga
Malberg 20'6", 3. Melanie Purres
177",
Laskmine poistele. 1. Karl Tera 99
silma, 2.. Kristjan Kangur 94 silma,
3. Aaro Tönnis 94 silma.
' (CANADIAN SCENE) --Alljärgne­valt
toome ara vastused küsimuste­le,
mida publiku poolt kõige tiheda­malt
esitatakse vanaduspensioni
(Oid Age Pensioni — OAS) ja Kana­da
Pensioni Plaani (Canadian Pen­sion
Plan—CPP) ametnikele:
Küsimus: 49-aastane kanada koda­nik-
kolib Ühendriikidesse. Kas ta
kaotab oma kanada pensionid?
Vastus: • Ei. CPP pension kuulub
väljamaksmisele ka väljaspool Ka­nadat.
Pensionisumma aga oleneb
sissemaksu suurusest. Kuid OAS
pensioniga on lugu pisut keerulisem.
Täispensioni saamiseks tuleb kõne­alusel
isikul tagasi tulla Kanadasse
üheks aastaks, et saada legaalse re­sidendi
staatust. Kui ta seda ei tee
ja oletades et ta Kanadast lahkudes
oli legaalne resident, peab ta leppi
ma (uue seaduse järele) osalise pen­sioniga,
käesoleval juhul 31/40 täis
pensioni summast.
•Küsimus: Ma sooviksin oma pen­sioniiga
veeta välismaal. Kas Kana­da
valitsus saadab mulle pensioni­raha
välismaale järele?
Vastus: Jah. Kanada valitsus .saa­dab
teile pensionitshekid välja kogu
maailma ulatuses kui te olete vajali
ku aja Kanadas elanud ja teil on õi
gus, kanada riiklikele pensionisum­madele."
Küsimus: Kanadas on üle kolme
miljoni immigrandi, nendest umbes
500,000 on kaotanud oma endistel
asukohamaadel sissemakstud pensio­nirahad.
Osa nendest sissemaksudest
tuleb kirjutada korstnasse, kuna kar
nada riigipensionid neid summasid
terves ulatuses ei kata. Kui ma näi­teks
kuulun ka nende hulka, kes pen­sioniraha
on sisse malcsnud oma en­disel
asukohamaal, kas mul on siis
lootusi nende rahade kättesaami­seks?
Vastus: On küll, kuid see on ainult
vaike lootusesäde. Uus OAS-i seadus,
mis kehtestati 1977 keskpaiku, lubab
kanada vastavail valitsuseameteil
sotsiaalhoolekande osas, mille hulka
kuuluvad kanada pensionid, läbirää­kimisi
pidada ja kokkuleppeid sõl­mida
teiste riikidega, s.t. Kanada on
muutnud oma pensionid kättesaada­vaks
väljaspool oma piire ja võib te­ha
kokkuleppeid teist maadega, kus
mõlemad riigid hoolitsevad uus-kanadalaste
eest, endine asukoha­maa
maksab seal sissemakstud pen­sionisummad
siin välja seega garan­teerides
kanada pensionärile täispen­sioni.
Inglismaa ja Itaalia, kust pä­rineb
8% Kanada uusi kodanikke, on
selles osas vastutulekut osutanud!
Ka teised riigid on sellest kavast hu­vitatud,
teatab Ottawa.
Küsimus: Oletame, et ülikooli lõ­petanud
isik töötab Kanadas ühe
Laskmine t ü d r u k u t e l ^ ja asub siis mõnele' teisele
MaritimeT; provintsid. Pärast inglas­te
võitu Acadias aastal 1713 võeti
„Canada" nimetus tarvitusele kogu
St, Läwrence/ikalda-aladele, mis tol
ajal oli veel täielikult prantsuse asu-' John Käärid 41" '
maa.-
Pärast inglaste Plains of Abraha-mi
võitu- aastal 1759, hakati endisi
prantsuse maa-alasid St. Lawrencei
ääres nimetama Quebeeiks (arvatav
tuletus älgöhkini keelest, mis tähen­dab
..kitsust"). See nimi oli kasutu­ses
kuni aastal 1791 inglise parla-
Kui Cartier jõudis indiaanivkülla|ment jõustas ^Kanada Seadustiku
Stadaconasse, kus nüüd asub Quebec
City, pidi ta tahes-tahtmata kuulma
sõna„KANÄTA". Ta arvas, et see sõ­na
kehtib sealse maä-ala kohta.. Oma
maakaardil nimetas ta maa-ala, mis
asub Saguenay jõe ja Quebec City va­hel
..Canadaks". Maa-alad, mis asu­sid
sealt vastuvoolu ülevalpool, ni­metas
ta oma kaardil „Hochelaga".
Alasid allpool Saguenay jõge nimetas
ta ..Saguenay'; — samuti indiaani-keelest
võetud nimi.
(6. saj andi maakaardis ta j a Merca-tor
ristis Uus-Prantsusmaaks prants.
laste asunduse St. Lawrence'i kallas­tel,
kuid hollandi ja inglise maakaär-
' - distajad viisid selle nimetuse alla j tagasi oma'vana nime Quebec,
hoopis laiema maa:ala, kuhu oli sis-| Uue asumaa nimetamine Kana-
(Canada Act). Selle seadustiku põh­jal
loodi uus koloonia nimega Upper
Canada (praegune Ontario) ja Lower
Canada, mis tänapäeval on Quebec.
Kanada jäi mõlemi vastloodud ko­loonia
üldnimetuseks. :. Kui aastal
1840 need mäa-alad ühendati, siis jäi
Upper ja Lower Canada kandma Ka­nada
nime. Esimest hakati hüüdma
lääne-Kanadäks, teist ida-Känädaks
Nii kestis see 1867. aastani, kuni
Konföderatsiooniga liideti Nova
Scotia ja New Brunswick. Samal ajal
aga jagati Kanada uuesti kaheks,
seekord kaheks provintsiks. Lääne­osa
sai nimeks Ontario ja idaosa sai
• 14-15 a. 1. Karl Tera 47", 2. Aaro
Tönnis 4'3".
le ümber keerutati palju tolmu ja
tekkis raskeid vaidlusi. Otsekohe' ku
Könföderatsiopn loodi, oli ristiisasic
mitu. Mõned soovitatud nimed tun­duvad
tänapäeval lausa kurioosumi
tena, nagu. näiteks „Borealis", „Ca-.
botia", „Norland" ja/,,Tuponiä".".
Nendele vaidlustele tegi föpu Tho
mas d'Arcy McGee kõne endises Ka
nada koloonia parlamendis, mis to
ajal asus Torontos. McGee leidis, e
uue nime välja nuputamine on täies
ti ülearune, ta ütles: „Meie kõik ole
me uhked Kanada nime üle, meie
kõik, soovime olla kanadlased. Mis
juhtuks kui me ühel ilusal hommi
kui ärkaksime üles ja leiaksime, e
me oleme tuponialased, norlanderla-sed
või Hochelagandlased kanadlas
te asemel."
Nii saigi Kanadast Kanada, mis
järgnevate aastate vältel nihutas
oma piirid läbi kogu'kontinendi, A
se arvestatud!' ka Acadia, praegused;' daks ei läinud kaugeltki libedalt, sel- landist kuni Vaikse ookeanini, '
so 90 silma, 2. Karen Pohlak 87 sil­ma,
3. Helga Malberg 87 silma.
Väikeste ^poiste ja tüdrukute spor-ditulemused.
60 m. 9-aastased: 1. Christopher
erry 10.7, 2. Lisa Bromley 10.8, 3.
Cadri Sepp 11.4.
20 m. 1. Christopher Perry 40.3,
2. Lisa Bromley 41.6 3. Kadri Sepp
44.0.
Kõrgushüpe 9. aastased: 1. Chris-opher
Perry 3'3", 2. Kadri Sepp
211" 3. Lisa Bromley 2'9".
Kaugushüpe 9. aastased: 1. Kadri
Sepp 9'4", 2. Lisa Bromley 8'5", 3.
Christopher Perry 8'3".
•- •. • . ' ' - ' " ? • i .
Pagulaseestlaste
hariduslik
Läinud aastal ilmus New Jersey
osariigi 31 etnilise rahvusgrupi koh­ta-
,,The N. J. Ethnic Experience",
mis hõlmas ka kirjutist eestlaste
osas Vold. Kõivi ja Virve Puströmi
sulest. Juba selles oli: tõestatud, et
eestlased on kõige haritumaks etni­liseks
grupiks USA-s. V. Kõiv on Va­hepeal
jätkanud oma vastavaid uuri­musi
kogu vaba maailma ulatuses ja
kogutud andmeil selgub, et pagulu­sest
on eestlasil 5500 ülikoolide ja
kõrgemate instituutide lõpetajat,
kusjuures tema hinnangul tegelik
arv peaks-olema mõnesaja võrra veel
kõrgem, sest osa lõpetajaid on jää­nud
ühel või teisel põhjusel teadma­ta.
V. Kõiv lisab, et hariduse võidu­käik
eestlaste hulgas väljaspool Ees­tit
on eriti imestamapanev, kuna
näit. Eesti vabaduse päevil oli Tartu
Ülikoolis 5689- lõpetajat. Autor ei kõ­nele
siinjuures Tallinna Tehnikaüli­kooli,
Tallinna Riikliku Konservatoo­riumi,
Kõrgema Kunstikool „Palla-se"'
ja Tartu Kõrgema Muusikakooli
lõpetanuist,, ent lisab küll seda, et
.vabadusse pääsenud eestlaste grupp,
vähem kui 10% rahvast, on suhteli­selt
annud umbes samasuure ülikoo­li
lõpetajate arvu, kui selleks oli või­malus
anda kodumaal iseseisvuse
ajal kogu rahval.
• Eestlaste . kõrget haridustaset on
uurinud ja kinnitanud USA-s ka mit­med
teised teadlased. Nad on märki-maale
ülikooli juurde tööle. Kas ta
kaotab siis kõik oma kanada pensio­niõigused?
Vastus: Mitte päriselt. Kui ta selle
ühe aasta: jooksul maksis CPP osa­makse,
siis saab ta pensioniikka jõu­des
pisut raha. CPP pension ei olene
sellest kui kaua üks või teine isik
Kanadas on elanud, vaid kui palju ta
CPP kassasse on maksnud. Kuid OAS
pensioni osas ei ole tal mingeid õigu­si,
kuna seal on määravaks see kui
kaua pensioniikka jõudnud inimene
Kanadas .on elanud, tavaliselt on
nõudeks kümme aastat pärast 18i.
eluaastat et saada osalist vanaduse-pensioni
ja 20 aastat kui seda pensio­ni
soovitakse saada väljaspool Ka­nadat.
Küsimus: Kas ma võin CPP pen­sioni
hakata saama enne 65-eluaas-tat?
•; :
Vastus: Võite küll kui te olete kas '.'
füüsiliselt või vaimselt töövõimetu
(töövõimetute pension 1977; a. arves­tuste
järgi on 175.00 dollarit kuus,
kuid summa peab sammu inflafsioor
niga ja tõuseb igal aastal). Samuti
võite saada 44.84 dollarit kuus iga
teie ülalpidamisel oleva lapse peal|
kuus, Kuid et CPP pensioni varem,
kätte saada töövõimetuse alusel)
peab teie füüsiline või vaimne olu­kord
olema selline, et arstid teid töö­võimetuks
kirjutavad mitte ajuti­selt,
vaid alatiseks ja teie töövõime­tus
peab olema absoluutselt 'põhjen­datud
parandamata haiguse, tõttu,
mis teid ei lase rakenduda tööprot­sessi..;;;
Küsimus: Kui palju ma surnult
väärt olen?
Vastus: CPP kirjutab teie päran;
dustombu arvel välja 930.00 dollarit,
peale selle hakkab järelejäänud a b |
elupoöi saama 104—110 dollarit kuus
ja iga lapse pealt 44.84 dollarit kuu$
(1977. a. arvud). Antud kuumaks elu­kaaslasele
on maksimum, seda mak­su
võib vähendada kui teie elukaas­lane
on alla 45. a. vana ja tal ei ole
lapsi ülalpidada.
Küsimus: Mõlemad abielupooled
töötavad ja maksavad CPP kassasse.
Naine jääb 50-aastaselt leseks. Mis­suguses
ulatuses hakkab ta lesepen-sioni
saama ja kui suur on ta pen­sion
15-aasta pärast?
Vastus: Ta hakkab saama lesepen-sioni
umbes 110.— dollarit kuus
(19/7. a. arv), kuid see pension kat­keb
kui tä uuesti abiellub. Oletame,
et ta ei abiellu ja jõudes pensioniik­ka
hakkab ta saama oma nimel sis­semakstud
CPP pensioni. Nüüd näib
nagu hakkaks ta saama kahte CPP
pensioni. Kuid nii see ei ole. Ta .hak­kab
saama ikkagi ainult ühte maksi-maalpensioni,
kui ta ise pole täis­pensioni
ulatuses sissemakse teinud,
võetakse surnud abielupartneri pen:
sionist lisa, nii et garanteeritud on
üks täispension, mis on 173.61 dolla­rit
kuus (1977. a. arv), kuid see tõu­seb
iga aasta; vastavalt elukalliduse
tõusule. ; ; ;
Küsimus: Kui ma ei soovi 65-aas-taselt
või hiljem töölt ära tulla, kas
ma kaotan siis oma pensionid?
Vastus: Ei kaota. Te saate kätte
CPP ja OAS pensionid täies ulatuses
olenemata teenistuskohast saadud
sissetulekust. Kuid pidage meeles, et
1) kui te hakkate saama CPP pensio­ni,
ei ole teil enam võimalik CPP
vassasse sissemakse teha, et oma
mumakse suurendada ja 2) kuigi te
saate kasutada pensionäridele ette­nähtud
tulumaksuvaba lisasummat,
siis ometigi tuleb teil tasuda tulu­maksu,
1
HOGAM PONTIAC BÜIGK
Telefon äris: 461-3561
PONTIAC
•BUICK
LEMANS
-PHOENIX
FIREBIRD
SUNBIRD
•CENTURY :
• ACADIAN
;SKYHAWK.
; G.M.C. VeoautM
Pruugitud autod
xt USÄ sai
eestlaste
stami
Teiste maade eeskujul sai ka USA
eesti vangistatud vabadusvõitlejate
abistamise toimkonna. Juba juuni
keskel Rahvuskomitee, toetudes 1.a.
Lakewoodis toimunud Eesti Rahvus-org.-
de Kongressi otsusele, moodus­tas
vormiliselt sellekohase toimkon­na,
mille keskus asub Chicago ruu­mis.
Neil päevil toimkonna juhatus
jagas oma ametid, mille kohaselt sel­le
esimeheks on aktiivne vabadus­võitleja
ja ise endine poliitiline vang
Siberist — Olaf Tammark, sekretä­riks
. Mati Koiva,: laekuriks Aleks.
Kõpp, nõuandjaks prof. dr. Arthur
Võöbus ja liikmeks Olaf Pikat. Toim­konna
asukohaks on Chicago Eesti
Maja; Estonian Lane, P.O. Böx 95,
Prairie View> ) : Illinois 60069. Toim­kond
on asunud kontakte looma kõi­gi
USA eesti organisatsioonidega ja
soovinud, et need määraks vähemalt
ühe oma juhatusliikme sidepidajaks
selles tegevuses. :
Artur Sirgu mälesfusakfus
nud, et varemalt oli USA osas kõrge
haridustaseme poolest juhtival kohal
juudi etniline rahvusgrupp, ületades
kaugelt ameeriklaste keskmise. Neist
on aga nüüd kaugelt mööda läinud
eestlased, kusjuures neil. ori' majan­duslikult
oma haridusteel tulnud sa­geli
raskelt võidelda — mis saavutu­sed
teeb veel enam hinnatavaiks.
Kõrge haridustasemega pidid eest­laste
kannul- olema ka lätlased..
. Möödunud aasta novembris New
Yorgis peetud Artur Sirgu mälestus-aktus
on jäädvustatud nüüd trükisõ­nas..
Hamilkar Mehgeli toimetatud
48rleheküljeline väijaanne' toob kolc-kuvõtte
aktuse sõnalisest osast koos
piltidega ja fotosid seoses Artur Sir­guga.
Kaas ja tiitelleht on surnud •
kunstnik Rudolf Lepvaltsi viimane
töö. Kokkuvõtted on toodud õp. El­mar
Kuusleri, Albert Naerise, Elmar
Lippingü, Juhan Korjuse, Bernhard
Parmingu, Raimund Paali ja Hamil­kar
Mengeli ja teadustaja Liilia Gor-radi|
sõnavõttudest. Trükise tiitliks
on „Artur Sirk, Mälestusaktus, New
York, 27., nov. 1977.":
W
i
'jt/iii.
Meie
mu
w
Wt • Koll
^ , •
P.} '•
\? Eviti •
mi USA-s 2M
leiab asH
w • Lakewoofl
t$. • kohale i B
.
3$ • mendi l iH
^ ! • • ^ •- 1944. a. •
r" ja Viru I
pu toimfl
veres p i f l
M • '•• hurväe cfl
Il , pusele, k l Ü! • Tagasi jH
'0' haigestufl
ga. LipuH
|g' '. j ale l e i ti
aga v a i
arengu 1
Sl : lippu e n l
l S ; : ' l . - . • • ka mittel
m-. oli kavasB
permannB
p»j4 •• ,.jUasSeAn-sa e j fr li
m : ga taandl
. gratsioonH
1-se E l
te on vähesB
ti nud. Rügl
m
m • •
se nüüd -1
di asjaoll
P ' : ' juubeli a i
M -. antakse l i
m • mis asull
1 • esinevad!
i : ". Leida Lel
tiri
[ > : « • ühendusel
guga. L u i l
i.') sõjavangil
$i •'••••"' läbi enne j
ma loomi
..'-'j '
V i ' ja „Pagul|
ii? . , Eesti 1
| | ;•' ülalmärgil
>-'u • .. •
.i-'3 vad tagal
'•;] . ' randu ja 1
• •1 " • te Liidu j J
Eesti Arhl
; • ; ; . gemendi 1
„Meie El J
t. • väljapand]
koosolekul
20. a. eest
koor oli B
viibis Hela
tuse kätte
sutamisel
väelipp, m
f- •••• mes hoitu
siis ka vaj
piist ei ole
olnud.
louhi
Elupõlisel
neri LpuhiJ
dateeritud
ta 92 aastai
ja" laagri |
muti pikei
oma.siijvilasl
gišt siis k'u|
petatud ja
tervitust sai
::, Eesti skai
ti üle. ta õil
Eesti rahval
tult, kogun]
si samuti ki
ga. Eesti, nl
rahvast ühe!
. Ta lisab, \
„Eesti rada]
aeglaselt, kl
märgitud, ei
ta oli ..Postij
tuses oma
prof. Peeter!
üllatab, et
-skautlusest
Baden-Powcll
gib lisaks, e|
surunud skj
1911. aastal,
skautlus algi
rühin Pärnul
Vene skaut,
esimesena Bai
Olgugi Loi
Eestist ja rai
on taas alust
hoolikamalt,
teatmeteos sc
list ta kahjuk|
Teatavasti
tuntud senaj
kes oli E. Vai
abistamiskoml
Ta ei ole enl
tide (partiola
küll aga tegev!
ja Gaidide Rai
na Soome osi
maailmaorgani
— tähistab tänl
aastat oktoobri
konverents te<
Norras.
Louhivuori
tervitusi eestlal
„MEIE ELU"
lugejad,
sõpradell
mm
m,