1978-09-28-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•lu" nr. 39 (1494) 1978 ie 1978 NELJAPÄEVAL, 28. SEPTEMBRIL — THU1SDAY, SEPTEMBER 2Š
OXtZtf
34-
fcx f
1
.\\v.•-'«•••.
|a kallab kohvi, tema
JS E. Poolsaar. Järje-luus.
Foto — 0. Haamer
0 (D 0
mdel-võõrastel .ma:i-inaalasi
ootamatutes
jtamatutel puhkudel. -
ta teie ringreisul?'1 -
[ind üllatas/, tõepoo-fa,.
et Londonist veinid
ja meile järele
;isugrupi üheks ju-
)rmees nimega Rein
jast. Burmas külas-jLustigi,
või Ashin
Ltdda preestri nime
|ee oli plaanitsetud.
:ku Swe Dagon pais,.-
tema kloostris,
lülaskäigust ilmselt
ütlesime pikki tun-.
Li 68' aastane, väga
ps- -ja kõneleb sora-
^atamata sellele, et
lesi teise eestlasega
lm kui 15 aastat talis
ilmselt lugupee-'
palus mind edasi
varemad tervitused .
?Ie siin!"
[eed edasi oma kir-
Merike Mäevere
[sest — ulatan tai-head
soovid. Ja
;uus dr. Olavi Sii-
|pejõud New Yorgi
asuvas Clarkson
imas ülikoolis IÖÖ-la
veel dr. -Lauri:.
\o. Ainso. ,
erinev tuur; viib
Intud nime — Au-
Kumari ja Elmar
:i tundrasse. ,:
[tundraga," püüab
„teisi karibu. ia-
- samuti kui Mt-
[ransportveokil —
ie-l.ja-ratta-veoii-sel:.
|lis viis neid Mantlini.
Kus oli ecte-
Imine Quebecair .'
jsuvarustuse- kaa- .
las - selgus grupi
.'ks,- et nende-, va-üle
kaalu, e: ta- v
tscnde endi-iennü-.'
pa polnud teada--..
eestlaste reisu-urmatud-.
lennuk
[limasesse punkti,
lus neid ootas /
ettetellitud vesi- ,
tl samaks õlu uks ,;
|nde- plaanitsetud
Lake tundras./
sundis ootamatu
}Ks varju oistma ,
lise barakis. Ning
srast. lumetormi
varutud vesüen- ,
|l':.ne pardale võt-irustust.
Suures
sunnitud maha
|ut. Mis. oli kogu
Kujutage ainult
fa. jahti ilma Õj-ieppida
parata-tt
olid nad keset
kaetud tundrat
jal-ist'põhjas.,;-.
Ine oli sellises
Igas?"
li kui kattis meie
|e.jää, oli maga-küllaltki
mõnus.
TV-d, ent me
kirjeldamatult
' mängu. Pae-
|soojapoolšfed ja
lad kärbsed vei-toime?"
[et samas paigas.
|a hiljem, teine,
nuk otse Mont-
[ahel. prantslasel
id?" ••;-:;
kolme peale.
|k koju toimeta-saime
suurema
lennuki!"
Henn Arvo !
KH veti
peakomiteel® eo
tülpud proteste
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Valimiste Peakomitee pidas möödunud
nädalal oma viimase koosoleku,
kus esimees E. Soomet oli teatanud,
et 10. koosseisu valimiste läbiviimise
kohta ei ole esitatud ühtegi protesti.
Ta õli ühtlasi ette lugenud ühe kir-jutise
ajakirjast ^Rahvuslane", kus
väideti, et Rahvuslaste Kogu Kanadas
esindaja välimiste peakomitees
oli mitmel korral võtnud" sõna, et
peakomitee tegevust „vanast vaimust"
välja viia. Peakomitee koosolekute
protokollidest ei ole aga näha,
et Rahvuslaste Kogu esindaja kunagi
oleks sõna võtnud mõneks ettepanekuks.
Ta ainult hääletas vastu,
kui valimiste- peakomitee otsustas
kandidaatide ülesseadmise tähtaega
pikendada. Tõele vastavalt oli selles
kirjutises ed^ši antud seisukohavõtt
E. Rände kirja kohta, milles juhiti
Peakomitee tähelepanu sellele, et
üks EKN1 kandidaatidest oli võtnud
osa ühest kÖQsViiibimisest 'kus külaliste
seas oli ka N. Liidu saatkonna
2. sekretär Veber, KGB ohvitser ja
spioon, kelle Kanada valitsus hiljem
maalt välja saatis. Küsimuse otsustamise,
kas see kandidaat sobib E KN
10. koosseisu liikmeks või mitte jättis
peakomitee hääletajate otsustada.-
;: : • .
Ühe komitee liikme algatusel oli
koosolekul vahetatud mõtteid selle
kohta, kes avab ning juhatab EKN
10. koosseisu aväkoosolekut. Seda
põhjusel, et 9. koosseisu avakoosolekul
ei teinud seda peakomitee esimees
vaid kokku tulnute poolt valitud
Hans Lurip, kes ei andnud sõna
nendele 9. koosseisu liikmetele ja
kandidaatidele, kes tahtsid küsimusi
esitada peakomitee esimehele. Aval- j
dati soovi, et peakomitee esimees
avaks koosoleku yalimiskorra par.
26. kohaselt.
Oma sissejuhatavas sõnavõtus oli
soovitatud' esimehele juhtida valitu-'j
te tähelepanu sellele, et nendel tuleb
taotleda EKN * põhimäärustes ettenähtud
eesmärke ja .'.mitte kalduda
nendest kõrvale nagu tegi - seda 9.
koosseisu juhatus kirja saatmisega
ühe poliitilise partei kohapealsele
esindajale, et partei ei võtaks oma
. koosseisu eestlasi kes . . . „esindavad
veidraid, emotsionaalselt poliitilisi
äärmuslasi, kellest mõned on ka faktiliselt
arvatud ohtlikeks Kanada julgeolekule"
. . . K i r i lõpeb soovitusega
„..: . oleksime nõus soovitama . isikuid
või esitama nende isikute ideesid,
kes oleks" nõus ja on võimelised
teie tegevusest osä võtma". - •
Teie kohalik avalik raamatukogu ön nüü
midagi rohkemat kui asutus kust teie
saate raamatuid lugemiseks ja
õppimiseks. Teie raamatukogu moodustab
ühe osa üle kogu Ontario ulatuvatest
neljateistkümnest raamatukogude
süsteemist, mis arendavad omavahelist
koostööd ja jagavad oma varustust.
Sellest tulenevalt pakuvad paljud .
raamatukogud nüüd tähtsaid lisa-teenindusi
nagu näiteks:
' 1. Filme, grammofoniplaate ja video
; kassette;
2. Eriprogramme nagu jututunnid,
kõned, demonstratsioonid ja
näitused;
3. Raamatuid paljudes erikeeltes;
4. Teadmetehankimise teenindusi;
5. Raamatute saatmist posti teel
isoleeritud piirkondades elavatele
inimestele;
6. Suure trükiga ja rääkivaid
raamatuid invaliididele ;
7, Raamatukogude vahelist laenutamise
teenindust, mis võimaldab teil saada
soovitud raamatut, ükskõik siis kus
• x see asub;
8. Ajalehti, ajakirju ja valitsuse
informatsiooni väljaandeid.
Alati leidub midagi erilist kõigile ja igale
vanuseklassile. Külastage oma soovide
rahuldamiseks peatselt lähemat avalikku
raamatukogu. : Province
Minister of Culture
and Recreation
William DaviSjPremi
ano
JEKI Ei
Hugo Valter ja Maret Kapp usinasti
pastlaid tegemas „Kungla" rahvatantsu
juhtide treemngseminaris Kotkajärvel.
-Foto — T. Kütti
„Kungla"- kolmekümnes, aasta on
alanud. Juba on uusi rühma j ühte
treenitud j ja esimene harjutus hästi
korda läinud. Juubeliaasta tuleb huvitav
ja tegevusrohke. Lähemas tule:
vikus sõidab Toomas Metsala Rootsi,
et viimistleda Esto 80 esinemise
kava. On ka saabunud küllakutse
Baltimorest sealsele eestlaskonnale
esinemiseks Eesti Maja viieteis
nendal aastapäeval.
Lasterühma tegevus algab neljapäeval,
5.^ oktocibril kell 19,00 Eesti
Maja väikeses saalis. Rühmajuhiks
on Tiina Heyduck j a pillimeheks Ellen
Vai ter. Rühm on mõeldud 6—12-
aastasieie, Nägii varem mainitud on
Esto 80 ettevalmistused käigus.
,,Kungla" juhatus soovitab kõigil
•neil rahvatantsuhuvilistel liituda
nKunglaga", kes soovivad rahvatant-lõekäära
on meie rahvusliku kasvatustöö,
kultuuriliste ja ühiskondlike
püüdluste ja ürituste üheks keskuseks
olnud juba veerandsada aastat.
Seda mitte üksi Kanada eestlaste
osas, vaid ka valjaspoole on ulatunud
Jõekääru nimi ja on oma tegevusse
haaranud kaugemaidki rahvuskaaslasi.
Noor eesti üliõpilane Ohio riikliku
arhitektuuri teaduskonnas, Eneri
Laasi (nüüd Taul), esitas oma diplomitööna
Jõekääru suurprojekti. Tõsi
küli, see oli 1965. a. kevadel. Ei meenu
äga märget ega kirjeldust selle
üle kohalikus ajakirjanduses., Jõekääru
25-ndal juubeliaastal oleks siiski
huvitav ja otstarbekohane tutvuda
projekti ja selle looja, noore üliõpilase
töö ja panusega eestlaste ja
.eesti kultuuri: tutvustamisel.
Teadagi pole diplomitööd reaalsed
ega tellimuslikud projektid. Tavaliselt
lõpetajad valivad näiteks mõne
panga- või ühiskondliku hoone, halli
jne. kavandamise. Eneri võttis oma
töö laiemalt — 280-aakrilise ala plä-planeerimise
— teed, paisud, väljakud,
hoonestik, vabaõhulavad jne.
Autor mainib, et ta selle teema on
võtnud puht rahvuslikust seisukohast
lähtudes, et hoida Eesti nimi
avalikkuses. Avar pindala ja eestlaste
kultuurialane tegevus ja vajadused
olidki ajeks, et kujunes
programm — eestlaste kultuuri ja
seltskondlik vabaõhu tsentrum,
kuhu iga eestlane teretulnud ja
kus toimuks üheskoos mitmekülgne
tegevus, kõlaks eesti keel.
Töö sissejuhatavas osas leidub
hästi sõnastatud lühiülevaade eestlaste
ajaloost, et nad kuuluvad soo-me-
ugri gruppi ja on kodumaal elanud-
aastatuhandeid vabarahvana ja
kaitsnud oma vabadust kuni 13-nen-da
sajandi alguseni, mil olid ülekaalukate
vallutajatele alistatud. Mainitud
on orjaaega ja rahva omakultuuri
loovat; püüdlusi kuhi uue vabaduseni;
mis saavutati kolossaalsete
vaenlastega võideldes. Iseseisvusega
sammus 'rahvas jõudsalt edasi kül-tuurilisel,
majanduse, administratiivsel
ja kõigil aladel. Autor mainib
kultuurfondi; kooli ja kõrgemat haridust,
kunsti, teatrit, muusikat, kirjandust
, äjakirjandust, sporti j l alasid.
Kui Eesti nüüd- jälle on võõra
võimu haardes,- need. kes said põgenema
päästsid oma individuaalse vabaduse
ning nad püüavad arendada
edasi oma. vaba kultuuri, pärimusi
ja vaimsust. Torontos, kus ca 10.000
eestlast,; kes nagu eestlased mujalgi,
kus neid enam, on kõigis sektoreis
aktiivsed. Autor loendab koole, kirikuid,
.noorsoo tegevust, abistamist,
invaliidide fondi, teadust, kunsti/kirjandust;
muusikat, teatrit, ajakirjandust,
suuri kokkutulekuid, aktusi,
laulu- ja spordipäevi jt. Ta kirjutab:
Säilitame oma kultuuripärandi
Eesti Kunstide Keskuse
KUNSTIHOONES ; :
Annetused ja pärandused fondi
on tulumaksu vabad.
VÄIKEETTEVÕTETE ELUÕIGU
SÜSANCOÖKE
(Susan Copke on Comar Management
Services Incorporated president,
8 Colborne Ave., Toronto M5E
1E1. Ta püüab praegu ellu kutsuda
väikettevõtete ühingut ja talle võib
helistada tel. 364-1223).
vanemskaufide
II
iv (CANADIAN. SCENE) - Väikeettevõtete
omanikud, nagu näiteks mi-
Variefflgaidide ja vaneinskautideln a ' k u s , oir alla..kümne, ori
auto „rally" peeti 16. septembril. Au- mf^ud inimesed. Vaga: paljud
tod väljusid Eesti M a j a s t^
ja peale pikka, keerulist sõitu jõud- Ä * 1 ' J"? fe S , 'f3 Ün
sid Seedriorule. Auto „rally" õnnes- ^ . ^ ^ ' ^ ^ y a d . - V ^ .
tus väsa hästi, ilusa päikesepaistel!- te pood.de omamkud, juuksuriar.d,
" 1 mitmesugused agentuurid ja konsulteerivad
väikeettevõtted.
se ilma ja hea tujuga. Rally korraldajateks
olid nskm. Tammi Ruuto-
•põld ja . gdr. Anne Agur. Kontrollpunktides
aitasid kaasa vanemad ja
juhid. Palju tänu neile!
„Rally" võitjad: 1, Peter Vilde ja
Ken Valvur, -2. Mati Kontus ja Alar
Poldina, 3. Mark Saar ja Mark Kann
Minu ettevõte näiteks otsib ja palkab
kontoriametnikke mittekasu
taotlevaile organisatsioonidele, kes
ei jõua omal alalist kontoripe-rsonali
pidada. '
Tööolud Kanadas: on praegu riiisu
auhindade annetajaid!
sijana ,Esto 80 sõita. Kui ootate järgmise
sügiseni, siis puuduvad teil vajalikud
kogemused ja treening. Algajate
rühma harjutused on kolmapäeviti
kell 18.30 Eesti Maja suures saalis.
Rühmajuhiks on Kati Marley' ja
pilimeheks Peeter Sõrra.
Igal aastal on „Kunglal" tungiv vajadus,
pillimeeste järele. Palume
akorcleoni või muude sobivate pillide
mängijaid 1 endist teatada, võttes
kontakti „Kungia" juhatusega tel.
690-0714 või 225-4543.
-T.E.R.R. ..Kungla'' aastapeakoos-olek
toimub 14. oktoobril kell; 14.00
Earl Gre.y Senior - Public •Šchpol-Iš,
100 Strathcona Ave., Toronto!
Eesti rahvas kannab eneses uhkusega
ja ustavalt armastust oma kodumaa,
keele ja vaimse kultuuri
vastu. Püüdeks oli saada tükk
maad võõrsil, mis asendaks osaliseltki
kaotatud kodupinda ja kus
voogaks eesti elu.
Ajaloost ülevaade, tegevuse kirjeldus
ning maa-ala saamislugu on antud
20 leheküljel; Edasi on kirjeldatud
Udora asulat, kaugusi ja teid
ning lisatud õhuülesvõte. Jõekääru
maastiku iseärasused, 'pinnas, taimestik,
puud: jä puuliigid, veekogud.
Kirjeldatud tegevusele, vajadusile
ja vabas õhus1 veetmisvöimalüsile
kui ka, et kohata kaasmaalasi ja sõpru
teistest, linnadest' ja maadest,
arendada ja näidata oma tulemusi,
korraldada ühiskokkutulekuid, laulu-
jt. päevi, võistlusi jne. kõike arvestades,
võimaldaks Jõekääru maaala
projekti teostamise, milles olekside
"•' .'•>'•• v'..
suur hali kuni 2000 istekohaga, sel
le juurde lava teatri etendusiks, koorile
(100 isikule), tegelaste riietus
ruumid ja pesuruumid eraldi sugupooltele.
Istekohtade ümberasetami
sel võiks halli muuta seltskondlikuks
tantsusaaliks (1000 inim.) ning vaheseinte
abil väiksemateks koosoleku
te ja seminaride ruumideks. Baar,
sÖökla-kohvik; käsitööde- ja raamatukauplus,
, mänguruumid (maie,
ping-pong, piljard jt.). Organisatsioonide
ruumid, parandus-töökojad,
laod. Esimesabi punkt ja garaazh
k ambulantsautole. Majutamine perso-
...Rally" 'korraldajad tänavad kõiki 4 et vägä^ihti. ei p muud
• 1 km tuleb rajada isiklik ettevõte, et
tööd üldse saada. See kehtib eriti kõikide
nende kohta, kes on andekad ja
V, nahl e (/tValiv eli sportlast.e •l,e j'.t..)V, lia. ^svt e- töötahtelis. ed,' kuid. kelle„l 1p uudub'üli^
kodule magamisruumid (200 poisile
ja 200 tüdrukule), mis talvekuudel
võimalik kasutada seminaride, spordi
jt. puhul. Eraldi on spordihall,
riietus- ja tüshiruumidega, siis eraldi-
veel väike sisekirik ning 300 istmega
väliskirik, automaatpesumaja,
staadium 2000 istekohaga, tennis jt.
väljakud, saunad, parkimis- ja telgi-tamisväljakud.
Reguleeritud on sõidukite,
jalakäijate jä laste liiklusl
Kokkuvõttes märgib autor: Eesti
arhitektuur kodumaal on surutud
soveti määrustesse, Jõekäärul ori aga
võimalus esile tuua eesti oma karakterit.
Põhjalik piaanimine, organisatsioon
ja materjalide valik peab olema
esimeseks eelduseks, enne kui
kavandite ja ehituste juurde asutakse.
„Ainult siis, ja ainult siis, saab
Jõekääru iseloom esindada ennast ja
on ahitektuuriliselt täiuslik, konk-,
reetse asukohaga maastikupildis' ja
looduses."
Nagu öeldud, pole diplomitööd
veel reaalsed projektid, nii ka mitte
Jõekääru projekt. Need osutavad
vaid üliõpilase küpsusele, oskusele
ja loominguvõimele. Märkimisväärne
on aga selle küpsustöö juures, et
üliõpilane; kes sülelapsena. kodumaalt
lahkunud, kasvanud ja elanud
võõras ühiskonnasy kus eesti ühiskond
ja tegevus puudunud,^ on leidnud
oma missiooni „et hoida Eesti
nimi avalikkuses" ja ise süvenedes
eesti ellu ja kultuuri.-
kooli haridus, mida kõik suuremad
ettevõtted tänapäeval oma teenistu
jailt nõuavad.
Nende jaoks/kes kavatsevad alustada
isikliku ettevõtte loomisega, ei
leidu kuskilt ei nõu ega abi. Miks ei
looda mingit programmi või projekti'
nende]haiste jaoks, kes vajavad
nõuannet isikliku ettevõtte alustamiseks..
• \-
Need, kellel on õnnestunud - oma
väikefirmat rajada,, kannatavad mitmesuguste
nähete pärast. Näiteks
üks niisugune häiriv ja ebaõiglane
asjaolu on see, et ärimakse tuleb tasuda
ruumi või põrandapinna eest, :•
mitte aga aasta puhaskasu pealt. Vaga
tihti muidugi ei jõua väikeettevõtja
maksta oma abilistele nii kõrget
palka kui nad saaksid riigilt •"töö-tatöölisena.
Samasse töötatööliste
kassasse peab aga väikettevõtja' kogu
aeg sisse maksma. Valitsus oma
mitmesuguste proprammidega on
täiesti kahe silma vahele jätnud väikeettevõtted.
Oma ettevõtte alustamiseks
on neil väga raske kapitali
saada. Nad peavad seda taotlema
oma isiklikust pangast, ja ainult viimase
päästerõngana pöörduvad nad
Federal Business Development panga
poole. See viimane. katse raha
saada ön vägakeerul ine protsess/
kuigi nime järgi otsustades- peaks-just
olema paigaks, kust esijoones
abi otsida.
<S»<E2i>oai»oaB4MH»oai»eanxK^
362 ©anforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
AMM
FtÖWEflfS & GiFTS
MEIE ÄRIS OH SAADAVAL RiKKALIKlJS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmustekfej ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPAi MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
„CAROÜSEL TOÜRS" — 5 nädalane dets. 29.—veebr. 3. Florida
spetsiaal, alates $349-—. 1^ kohe.
VITR^
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 4664813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
OHN J. SOOSAAR, GIÄ.
Chartered Accountant
Sutte 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel. 862-7115
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 28, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-09-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780928 |
Description
| Title | 1978-09-28-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
•lu" nr. 39 (1494) 1978 ie 1978 NELJAPÄEVAL, 28. SEPTEMBRIL — THU1SDAY, SEPTEMBER 2Š
OXtZtf
34-
fcx f
1
.\\v.•-'«•••.
|a kallab kohvi, tema
JS E. Poolsaar. Järje-luus.
Foto — 0. Haamer
0 (D 0
mdel-võõrastel .ma:i-inaalasi
ootamatutes
jtamatutel puhkudel. -
ta teie ringreisul?'1 -
[ind üllatas/, tõepoo-fa,.
et Londonist veinid
ja meile järele
;isugrupi üheks ju-
)rmees nimega Rein
jast. Burmas külas-jLustigi,
või Ashin
Ltdda preestri nime
|ee oli plaanitsetud.
:ku Swe Dagon pais,.-
tema kloostris,
lülaskäigust ilmselt
ütlesime pikki tun-.
Li 68' aastane, väga
ps- -ja kõneleb sora-
^atamata sellele, et
lesi teise eestlasega
lm kui 15 aastat talis
ilmselt lugupee-'
palus mind edasi
varemad tervitused .
?Ie siin!"
[eed edasi oma kir-
Merike Mäevere
[sest — ulatan tai-head
soovid. Ja
;uus dr. Olavi Sii-
|pejõud New Yorgi
asuvas Clarkson
imas ülikoolis IÖÖ-la
veel dr. -Lauri:.
\o. Ainso. ,
erinev tuur; viib
Intud nime — Au-
Kumari ja Elmar
:i tundrasse. ,:
[tundraga," püüab
„teisi karibu. ia-
- samuti kui Mt-
[ransportveokil —
ie-l.ja-ratta-veoii-sel:.
|lis viis neid Mantlini.
Kus oli ecte-
Imine Quebecair .'
jsuvarustuse- kaa- .
las - selgus grupi
.'ks,- et nende-, va-üle
kaalu, e: ta- v
tscnde endi-iennü-.'
pa polnud teada--..
eestlaste reisu-urmatud-.
lennuk
[limasesse punkti,
lus neid ootas /
ettetellitud vesi- ,
tl samaks õlu uks ,;
|nde- plaanitsetud
Lake tundras./
sundis ootamatu
}Ks varju oistma ,
lise barakis. Ning
srast. lumetormi
varutud vesüen- ,
|l':.ne pardale võt-irustust.
Suures
sunnitud maha
|ut. Mis. oli kogu
Kujutage ainult
fa. jahti ilma Õj-ieppida
parata-tt
olid nad keset
kaetud tundrat
jal-ist'põhjas.,;-.
Ine oli sellises
Igas?"
li kui kattis meie
|e.jää, oli maga-küllaltki
mõnus.
TV-d, ent me
kirjeldamatult
' mängu. Pae-
|soojapoolšfed ja
lad kärbsed vei-toime?"
[et samas paigas.
|a hiljem, teine,
nuk otse Mont-
[ahel. prantslasel
id?" ••;-:;
kolme peale.
|k koju toimeta-saime
suurema
lennuki!"
Henn Arvo !
KH veti
peakomiteel® eo
tülpud proteste
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Valimiste Peakomitee pidas möödunud
nädalal oma viimase koosoleku,
kus esimees E. Soomet oli teatanud,
et 10. koosseisu valimiste läbiviimise
kohta ei ole esitatud ühtegi protesti.
Ta õli ühtlasi ette lugenud ühe kir-jutise
ajakirjast ^Rahvuslane", kus
väideti, et Rahvuslaste Kogu Kanadas
esindaja välimiste peakomitees
oli mitmel korral võtnud" sõna, et
peakomitee tegevust „vanast vaimust"
välja viia. Peakomitee koosolekute
protokollidest ei ole aga näha,
et Rahvuslaste Kogu esindaja kunagi
oleks sõna võtnud mõneks ettepanekuks.
Ta ainult hääletas vastu,
kui valimiste- peakomitee otsustas
kandidaatide ülesseadmise tähtaega
pikendada. Tõele vastavalt oli selles
kirjutises ed^ši antud seisukohavõtt
E. Rände kirja kohta, milles juhiti
Peakomitee tähelepanu sellele, et
üks EKN1 kandidaatidest oli võtnud
osa ühest kÖQsViiibimisest 'kus külaliste
seas oli ka N. Liidu saatkonna
2. sekretär Veber, KGB ohvitser ja
spioon, kelle Kanada valitsus hiljem
maalt välja saatis. Küsimuse otsustamise,
kas see kandidaat sobib E KN
10. koosseisu liikmeks või mitte jättis
peakomitee hääletajate otsustada.-
;: : • .
Ühe komitee liikme algatusel oli
koosolekul vahetatud mõtteid selle
kohta, kes avab ning juhatab EKN
10. koosseisu aväkoosolekut. Seda
põhjusel, et 9. koosseisu avakoosolekul
ei teinud seda peakomitee esimees
vaid kokku tulnute poolt valitud
Hans Lurip, kes ei andnud sõna
nendele 9. koosseisu liikmetele ja
kandidaatidele, kes tahtsid küsimusi
esitada peakomitee esimehele. Aval- j
dati soovi, et peakomitee esimees
avaks koosoleku yalimiskorra par.
26. kohaselt.
Oma sissejuhatavas sõnavõtus oli
soovitatud' esimehele juhtida valitu-'j
te tähelepanu sellele, et nendel tuleb
taotleda EKN * põhimäärustes ettenähtud
eesmärke ja .'.mitte kalduda
nendest kõrvale nagu tegi - seda 9.
koosseisu juhatus kirja saatmisega
ühe poliitilise partei kohapealsele
esindajale, et partei ei võtaks oma
. koosseisu eestlasi kes . . . „esindavad
veidraid, emotsionaalselt poliitilisi
äärmuslasi, kellest mõned on ka faktiliselt
arvatud ohtlikeks Kanada julgeolekule"
. . . K i r i lõpeb soovitusega
„..: . oleksime nõus soovitama . isikuid
või esitama nende isikute ideesid,
kes oleks" nõus ja on võimelised
teie tegevusest osä võtma". - •
Teie kohalik avalik raamatukogu ön nüü
midagi rohkemat kui asutus kust teie
saate raamatuid lugemiseks ja
õppimiseks. Teie raamatukogu moodustab
ühe osa üle kogu Ontario ulatuvatest
neljateistkümnest raamatukogude
süsteemist, mis arendavad omavahelist
koostööd ja jagavad oma varustust.
Sellest tulenevalt pakuvad paljud .
raamatukogud nüüd tähtsaid lisa-teenindusi
nagu näiteks:
' 1. Filme, grammofoniplaate ja video
; kassette;
2. Eriprogramme nagu jututunnid,
kõned, demonstratsioonid ja
näitused;
3. Raamatuid paljudes erikeeltes;
4. Teadmetehankimise teenindusi;
5. Raamatute saatmist posti teel
isoleeritud piirkondades elavatele
inimestele;
6. Suure trükiga ja rääkivaid
raamatuid invaliididele ;
7, Raamatukogude vahelist laenutamise
teenindust, mis võimaldab teil saada
soovitud raamatut, ükskõik siis kus
• x see asub;
8. Ajalehti, ajakirju ja valitsuse
informatsiooni väljaandeid.
Alati leidub midagi erilist kõigile ja igale
vanuseklassile. Külastage oma soovide
rahuldamiseks peatselt lähemat avalikku
raamatukogu. : Province
Minister of Culture
and Recreation
William DaviSjPremi
ano
JEKI Ei
Hugo Valter ja Maret Kapp usinasti
pastlaid tegemas „Kungla" rahvatantsu
juhtide treemngseminaris Kotkajärvel.
-Foto — T. Kütti
„Kungla"- kolmekümnes, aasta on
alanud. Juba on uusi rühma j ühte
treenitud j ja esimene harjutus hästi
korda läinud. Juubeliaasta tuleb huvitav
ja tegevusrohke. Lähemas tule:
vikus sõidab Toomas Metsala Rootsi,
et viimistleda Esto 80 esinemise
kava. On ka saabunud küllakutse
Baltimorest sealsele eestlaskonnale
esinemiseks Eesti Maja viieteis
nendal aastapäeval.
Lasterühma tegevus algab neljapäeval,
5.^ oktocibril kell 19,00 Eesti
Maja väikeses saalis. Rühmajuhiks
on Tiina Heyduck j a pillimeheks Ellen
Vai ter. Rühm on mõeldud 6—12-
aastasieie, Nägii varem mainitud on
Esto 80 ettevalmistused käigus.
,,Kungla" juhatus soovitab kõigil
•neil rahvatantsuhuvilistel liituda
nKunglaga", kes soovivad rahvatant-lõekäära
on meie rahvusliku kasvatustöö,
kultuuriliste ja ühiskondlike
püüdluste ja ürituste üheks keskuseks
olnud juba veerandsada aastat.
Seda mitte üksi Kanada eestlaste
osas, vaid ka valjaspoole on ulatunud
Jõekääru nimi ja on oma tegevusse
haaranud kaugemaidki rahvuskaaslasi.
Noor eesti üliõpilane Ohio riikliku
arhitektuuri teaduskonnas, Eneri
Laasi (nüüd Taul), esitas oma diplomitööna
Jõekääru suurprojekti. Tõsi
küli, see oli 1965. a. kevadel. Ei meenu
äga märget ega kirjeldust selle
üle kohalikus ajakirjanduses., Jõekääru
25-ndal juubeliaastal oleks siiski
huvitav ja otstarbekohane tutvuda
projekti ja selle looja, noore üliõpilase
töö ja panusega eestlaste ja
.eesti kultuuri: tutvustamisel.
Teadagi pole diplomitööd reaalsed
ega tellimuslikud projektid. Tavaliselt
lõpetajad valivad näiteks mõne
panga- või ühiskondliku hoone, halli
jne. kavandamise. Eneri võttis oma
töö laiemalt — 280-aakrilise ala plä-planeerimise
— teed, paisud, väljakud,
hoonestik, vabaõhulavad jne.
Autor mainib, et ta selle teema on
võtnud puht rahvuslikust seisukohast
lähtudes, et hoida Eesti nimi
avalikkuses. Avar pindala ja eestlaste
kultuurialane tegevus ja vajadused
olidki ajeks, et kujunes
programm — eestlaste kultuuri ja
seltskondlik vabaõhu tsentrum,
kuhu iga eestlane teretulnud ja
kus toimuks üheskoos mitmekülgne
tegevus, kõlaks eesti keel.
Töö sissejuhatavas osas leidub
hästi sõnastatud lühiülevaade eestlaste
ajaloost, et nad kuuluvad soo-me-
ugri gruppi ja on kodumaal elanud-
aastatuhandeid vabarahvana ja
kaitsnud oma vabadust kuni 13-nen-da
sajandi alguseni, mil olid ülekaalukate
vallutajatele alistatud. Mainitud
on orjaaega ja rahva omakultuuri
loovat; püüdlusi kuhi uue vabaduseni;
mis saavutati kolossaalsete
vaenlastega võideldes. Iseseisvusega
sammus 'rahvas jõudsalt edasi kül-tuurilisel,
majanduse, administratiivsel
ja kõigil aladel. Autor mainib
kultuurfondi; kooli ja kõrgemat haridust,
kunsti, teatrit, muusikat, kirjandust
, äjakirjandust, sporti j l alasid.
Kui Eesti nüüd- jälle on võõra
võimu haardes,- need. kes said põgenema
päästsid oma individuaalse vabaduse
ning nad püüavad arendada
edasi oma. vaba kultuuri, pärimusi
ja vaimsust. Torontos, kus ca 10.000
eestlast,; kes nagu eestlased mujalgi,
kus neid enam, on kõigis sektoreis
aktiivsed. Autor loendab koole, kirikuid,
.noorsoo tegevust, abistamist,
invaliidide fondi, teadust, kunsti/kirjandust;
muusikat, teatrit, ajakirjandust,
suuri kokkutulekuid, aktusi,
laulu- ja spordipäevi jt. Ta kirjutab:
Säilitame oma kultuuripärandi
Eesti Kunstide Keskuse
KUNSTIHOONES ; :
Annetused ja pärandused fondi
on tulumaksu vabad.
VÄIKEETTEVÕTETE ELUÕIGU
SÜSANCOÖKE
(Susan Copke on Comar Management
Services Incorporated president,
8 Colborne Ave., Toronto M5E
1E1. Ta püüab praegu ellu kutsuda
väikettevõtete ühingut ja talle võib
helistada tel. 364-1223).
vanemskaufide
II
iv (CANADIAN. SCENE) - Väikeettevõtete
omanikud, nagu näiteks mi-
Variefflgaidide ja vaneinskautideln a ' k u s , oir alla..kümne, ori
auto „rally" peeti 16. septembril. Au- mf^ud inimesed. Vaga: paljud
tod väljusid Eesti M a j a s t^
ja peale pikka, keerulist sõitu jõud- Ä * 1 ' J"? fe S , 'f3 Ün
sid Seedriorule. Auto „rally" õnnes- ^ . ^ ^ ' ^ ^ y a d . - V ^ .
tus väsa hästi, ilusa päikesepaistel!- te pood.de omamkud, juuksuriar.d,
" 1 mitmesugused agentuurid ja konsulteerivad
väikeettevõtted.
se ilma ja hea tujuga. Rally korraldajateks
olid nskm. Tammi Ruuto-
•põld ja . gdr. Anne Agur. Kontrollpunktides
aitasid kaasa vanemad ja
juhid. Palju tänu neile!
„Rally" võitjad: 1, Peter Vilde ja
Ken Valvur, -2. Mati Kontus ja Alar
Poldina, 3. Mark Saar ja Mark Kann
Minu ettevõte näiteks otsib ja palkab
kontoriametnikke mittekasu
taotlevaile organisatsioonidele, kes
ei jõua omal alalist kontoripe-rsonali
pidada. '
Tööolud Kanadas: on praegu riiisu
auhindade annetajaid!
sijana ,Esto 80 sõita. Kui ootate järgmise
sügiseni, siis puuduvad teil vajalikud
kogemused ja treening. Algajate
rühma harjutused on kolmapäeviti
kell 18.30 Eesti Maja suures saalis.
Rühmajuhiks on Kati Marley' ja
pilimeheks Peeter Sõrra.
Igal aastal on „Kunglal" tungiv vajadus,
pillimeeste järele. Palume
akorcleoni või muude sobivate pillide
mängijaid 1 endist teatada, võttes
kontakti „Kungia" juhatusega tel.
690-0714 või 225-4543.
-T.E.R.R. ..Kungla'' aastapeakoos-olek
toimub 14. oktoobril kell; 14.00
Earl Gre.y Senior - Public •Šchpol-Iš,
100 Strathcona Ave., Toronto!
Eesti rahvas kannab eneses uhkusega
ja ustavalt armastust oma kodumaa,
keele ja vaimse kultuuri
vastu. Püüdeks oli saada tükk
maad võõrsil, mis asendaks osaliseltki
kaotatud kodupinda ja kus
voogaks eesti elu.
Ajaloost ülevaade, tegevuse kirjeldus
ning maa-ala saamislugu on antud
20 leheküljel; Edasi on kirjeldatud
Udora asulat, kaugusi ja teid
ning lisatud õhuülesvõte. Jõekääru
maastiku iseärasused, 'pinnas, taimestik,
puud: jä puuliigid, veekogud.
Kirjeldatud tegevusele, vajadusile
ja vabas õhus1 veetmisvöimalüsile
kui ka, et kohata kaasmaalasi ja sõpru
teistest, linnadest' ja maadest,
arendada ja näidata oma tulemusi,
korraldada ühiskokkutulekuid, laulu-
jt. päevi, võistlusi jne. kõike arvestades,
võimaldaks Jõekääru maaala
projekti teostamise, milles olekside
"•' .'•>'•• v'..
suur hali kuni 2000 istekohaga, sel
le juurde lava teatri etendusiks, koorile
(100 isikule), tegelaste riietus
ruumid ja pesuruumid eraldi sugupooltele.
Istekohtade ümberasetami
sel võiks halli muuta seltskondlikuks
tantsusaaliks (1000 inim.) ning vaheseinte
abil väiksemateks koosoleku
te ja seminaride ruumideks. Baar,
sÖökla-kohvik; käsitööde- ja raamatukauplus,
, mänguruumid (maie,
ping-pong, piljard jt.). Organisatsioonide
ruumid, parandus-töökojad,
laod. Esimesabi punkt ja garaazh
k ambulantsautole. Majutamine perso-
...Rally" 'korraldajad tänavad kõiki 4 et vägä^ihti. ei p muud
• 1 km tuleb rajada isiklik ettevõte, et
tööd üldse saada. See kehtib eriti kõikide
nende kohta, kes on andekad ja
V, nahl e (/tValiv eli sportlast.e •l,e j'.t..)V, lia. ^svt e- töötahtelis. ed,' kuid. kelle„l 1p uudub'üli^
kodule magamisruumid (200 poisile
ja 200 tüdrukule), mis talvekuudel
võimalik kasutada seminaride, spordi
jt. puhul. Eraldi on spordihall,
riietus- ja tüshiruumidega, siis eraldi-
veel väike sisekirik ning 300 istmega
väliskirik, automaatpesumaja,
staadium 2000 istekohaga, tennis jt.
väljakud, saunad, parkimis- ja telgi-tamisväljakud.
Reguleeritud on sõidukite,
jalakäijate jä laste liiklusl
Kokkuvõttes märgib autor: Eesti
arhitektuur kodumaal on surutud
soveti määrustesse, Jõekäärul ori aga
võimalus esile tuua eesti oma karakterit.
Põhjalik piaanimine, organisatsioon
ja materjalide valik peab olema
esimeseks eelduseks, enne kui
kavandite ja ehituste juurde asutakse.
„Ainult siis, ja ainult siis, saab
Jõekääru iseloom esindada ennast ja
on ahitektuuriliselt täiuslik, konk-,
reetse asukohaga maastikupildis' ja
looduses."
Nagu öeldud, pole diplomitööd
veel reaalsed projektid, nii ka mitte
Jõekääru projekt. Need osutavad
vaid üliõpilase küpsusele, oskusele
ja loominguvõimele. Märkimisväärne
on aga selle küpsustöö juures, et
üliõpilane; kes sülelapsena. kodumaalt
lahkunud, kasvanud ja elanud
võõras ühiskonnasy kus eesti ühiskond
ja tegevus puudunud,^ on leidnud
oma missiooni „et hoida Eesti
nimi avalikkuses" ja ise süvenedes
eesti ellu ja kultuuri.-
kooli haridus, mida kõik suuremad
ettevõtted tänapäeval oma teenistu
jailt nõuavad.
Nende jaoks/kes kavatsevad alustada
isikliku ettevõtte loomisega, ei
leidu kuskilt ei nõu ega abi. Miks ei
looda mingit programmi või projekti'
nende]haiste jaoks, kes vajavad
nõuannet isikliku ettevõtte alustamiseks..
• \-
Need, kellel on õnnestunud - oma
väikefirmat rajada,, kannatavad mitmesuguste
nähete pärast. Näiteks
üks niisugune häiriv ja ebaõiglane
asjaolu on see, et ärimakse tuleb tasuda
ruumi või põrandapinna eest, :•
mitte aga aasta puhaskasu pealt. Vaga
tihti muidugi ei jõua väikeettevõtja
maksta oma abilistele nii kõrget
palka kui nad saaksid riigilt •"töö-tatöölisena.
Samasse töötatööliste
kassasse peab aga väikettevõtja' kogu
aeg sisse maksma. Valitsus oma
mitmesuguste proprammidega on
täiesti kahe silma vahele jätnud väikeettevõtted.
Oma ettevõtte alustamiseks
on neil väga raske kapitali
saada. Nad peavad seda taotlema
oma isiklikust pangast, ja ainult viimase
päästerõngana pöörduvad nad
Federal Business Development panga
poole. See viimane. katse raha
saada ön vägakeerul ine protsess/
kuigi nime järgi otsustades- peaks-just
olema paigaks, kust esijoones
abi otsida.
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-28-05
