Meie Elu = Our life, May 7, 1987

              (1939) 1987 99
ii , MAY7
[odalkond-
[i - kohtu-ioovere,
E.
pärid ja pr.
• : - \ ;
tfstCifCle m
BOHTU
itooriumis
Kohapeal
löta. ,
llllllllillllilllillliill
lA?
|e gei!e;rat-thern
Dist-illery'
8, 40
„Kungla"
loteliis al-rõimlemis-lis
jpäeva tä-
|K8, 562 Jo-ae
va
[usega kl.
tsionäridie
)8ti Majas
lil soome
rCasaNo-
Isilon Ave.
iTavernas.
las Ilvese
idemetest'
kl. 19,30.
IreellLätB
Irive aigu-irkoondus
kl 14.00.
irid Saar®
irtuColle»
termuusi^
ini tallinm
dupüha j®
|i)iiiiiiiiiiiiiii9tiijli
9 0
Lõikeid dr. Roman Toi loengust Bibliograafia |lingi
i sõna- ja muusikaõhtult
s
Kui kmgeb nimi Miiina Hlärma,
siis kõlavad meie kõrvus viisid nsi-gu„
Veel kaitse kange Kalev*' ja „EH
saa mitte vaiki olla'' ja lffiMliipiduc|e
põhivara: „Tuljak".
See on muidugi õige. Üldiselt
oleme Miina Härmast teadlikud |te-ma
helitööde kaudu. Tema posit­sioonist
eesti helikunsti^omalqo-mingu
mahukas varasalves oleme
teinekord pisut vähem informeeri­tud.
Sinna, teiste väärtuste hulka
tahaksingi täna heita'pilgu ~ kas­või
selleks, et avada huvi põhjali­kuma
ja teenitud uurimuse toime-
-> ftamiseks.
Meile tuleb kindlasti uudiseiia
fakt, eVMiina Härma oli omal ajal üle
Euroopa tunnustatud orelikunstnik.
Isegi Ameerika turnee olevat olnud
kõne all. ^
Peterburi Konservatooriumi oreli­klassi
sattus Miina Härma — A.
Vahteri järgi sellepärast, et järsku ei
leidunud oreliklassis õpilasi. ,,Ilm­selt
tuli M. Härmale soovitus hakata
orelit õppima konservatooriumi
poolt, sest sel ajal pärast], Kappelija
lätlase Sermuksli lõpetamist polnud
oreliklassis ühtegi õpilast," kirjutab
A. Vahter. '
Samuti pole meil teada, mismoodi
kulges uudis, mille avaldas „Pos;ti-mees"
septembris 1895: „Prl. M .
Hermann, meil tuntud komponis­tina,
orelimängija ja laulujuhataja,
on vaheajal baron Heinrich von Tre-bra'gaColbergist
Saksamaal kihla­tud.
Nagu näha,, saab siis preili Her- -
mann lähemal tulevikul i^odumaalt
lahkuma..."
99 ^miiinol^VTait!» College^is 1. mai! ^õi kokku hulga mmi ja vonemaidki.
— 0.( Haamer
iiiiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiüiiii!itiiiiii(niiiiiimiiiiii3
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused 5®
mälestusfondid on tulumaksuvabad,
Suunake oma annetused noortele j£ä
teistele eesü organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitung saa°
^seks. — Eesti Maja, 958 Broado
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
illlllllllllllliinilllllllllliillli!il)l)9il11llilllHIUIilillllliiUllllil
lil,"-
iVRIST ID
Toom®, B.A.Sc., LL
E & PEASE
¥®rkda8® ?l&co, 1 Yorkd^l9 I^oad,
Süite 207
Toronto, Ont. I\^6Ä 3
Tolofon 785-5550
kodm 762-2367
MUUSIKALINE
SÜDAMETUNNISTUS
Preili Hermann ei lahkiinud kodu
saavutanud ka mitme rahvaviisi Aleksander Nevski kiriku püstitami-ühendamisega.
Selle meetodi pari- ne Tallinna Toompeale sündis nen-maks
näiteks on „Tuljak". del aegadel ja tõenäolikult poliitilis-
Kaljo Raid kirjutas hiljuti, et heli- tel, mitte usulistel kaalutlustel. See
maalt. Temast võrsus sajandi vahe- loojaidonkolmeliiki:iihed, kes kirju- vaatab nüüd nagu „mark'krahvi
tusel visalt iseseisvuse poole püüdva tavad ainult endile; teised, kes kir- müts'teiba otsas üle meie pealinna
jutavadainult,,Muusikalistelesach- meelde tuletamaks, kelle käes on
bearbeiteritele" ja kolmandad, kes võim ja kuhu tuleb kummardada,
kirjutavad oma südame pealt seda
ümbritsevale ühiskonnale. TEENÄITAJA
Miina Härma kuulub kindlalt sin- Eeltoodu perspektiivis Miina
na viimasesse kategooriasse, t a on Härma loomingut ja eriti tepa lau-ilmselt
kirjutanud otse oma süda-^ lude tekstide valikut vaadeldes leii-mest,
või eesti rahvalauliku suust — ame siit hoopis uue ja jõulisema ele-rahva
muusikaline südametunnistus.
Ulatus, millega Miina Härma eesti
keele pphilist kõla ja rütmi arvestab,
on üks ta olulisi tugevusi heliloojana.
Meenutagem, et see kõik sündis ju
eelmise sajandi lõpul, ajal ku^ ema-keeleküsimusedei
olnud\|eerTartu
ülikooli filoloogia teaduskonna uk­sest
sisse pääsenud. '
Miina Härma leiab helide varaai­dast
just need õiged luulele sobivad
värvid. Mõtelgem tema „Meeste lau­lule"
või asendamatule laulule „Ei
saa mitte vaiki olla" kui kahele eri
poolusele nii inimlikus elamuste
maailmas kui seda jäädvustavas/kir-jeldavas
kunstitöös. ^
Seda leidlikkust ja paindlikkust ön
mõned arvustajad, ja isegi varase­mad
heliloojad nagu Türnpu, murega
pealt vaadanud ja vahendite otseko­hesuse
pärast nurisenud. Türnpule
olid Miina Härma muusikatehnilised
võtted vähest lihtsad, aga samal ajal
nad viisid Miina Härma loodud lau­lud
eesti rahva südamesse kõige kii­remini.
kui kaljud suures meres on mehed
^. ^ r^elyuõitluses".
Miina Härma teenis oma muusaga
eesli rahvast. Samal ajal — kunstni­kuna
— asus pivotaalses, suunda
muutvas positsioonis, kus eesti rah­valaulule
võõra helikuue selga suru­mist
püütakse ikka sihikindlamalt
vältida. Miina Härma selgesõnaline
helimissiöon on olnud selleks ins­piratsiooniks
ja teenäitajaks, kust
Mart Saar, Cyrillus Kreek, Evald
Aav ja tänapäeval — veel kardinaal-semalt
— Veljo Tormise looming on
jõu ja julguse ja hoo saanud, kui
nimetada üksikuid sama ideaali pi-reaš.
Hando Runneli kulet esitasid Ingvar Liitojia, Tõnu Naelapea ja Alam
Toder. Foto — 0. Haamer
Rahvalaulud ja roostevaba Runnel
Reedel, 1. mail toimus Tartu GoUe- nemad. ise, kes nad on . . . Omast
ge'is VÄRSS'i (Vaimuelu Ängistaja- vabast tahtest, nagu meie oleme: sina
te Ring Siin Samas) korraldusel rah- ja mina ja tema ja kõik need, kes
välaulu-ja luuleõhtu. lausuvad läbisegi: meie, meie,
Sissejuhatav avasõna K. Naela- meie!"
pealt kirjeldas luuleõhtu kava üksik- ,,Jaanikud" esitasid veel rahvalau-asju
ja esinejaid. Lauluansambel lud: ,,Sõjahein jasumahein",,,Kased
„Jaanikud", koosseisus Ilo Maimets, kasvama" ja „Kodu, tunnusmärgid"
Talvi Maimets, Liisa Norheim, Tiina ning lisapalana minoorse „Linakit-
Tammisto, Leena Tiisman ja Hilja kuja", saades teenitult kauakestva
Toom esitasid neli rahvalaulu: „Põl- aplausi. '
lul laulmine", ;,Halb sirp", „Kellele Eeskava viimaseks numbriks oli
toome lehised" ja „Laisadkarjasaat- helilindilt kantaat „Ilus maa" (Rein
jad". Rannap j ^ Hando Runnel), millesse
Hando Runneli luulet esitasid Ing- põimitud kümme H. Runneli luule-var
Liitoja, Tõnu Naelapea ja Alan tust alates ja lõpetades luuletusega:
Teder, esitades pideva ketina tunde- „Me liigume loogeldes loojangu poo-küllaselt
paar tosinat luuletust nii le". Ekraanil vaheldusid valguspil-deklameerides
kui ka lauldes, lõpeta- did peamiselt Tallinnast, mis pildis-des
luuletusega: „Mul on rõõm, et tatud Martin Ahermaa, Margus Juk-mina
olen; mul on rõõm,-.et sina oled kumi ja Mikk Mölderi poolt,
ka; mul on rõõm, et tema on . . . — ja
rõõm, et nemad ei ole meie, vaid O.H.
(OBI
aa
wa
Kogu dr. Toi ettekande sisu ja väli-oma
eesti rahvale. mendi kui seni olema söandanud
Tema jõuline loominguperiood omistada,
langes kokku suurte ja eesti rahva Otse venestamise surve haripunk-seisukohalt
ebasõbralike olustikulis- til tulevad Miina Härma sulest laulud muse, kujundamisel Vana-Andrese
te lainetega. Venestamise tuhinas nagu „Veel kaitse kange Kalev oma kirikus aitasid sisukalt kaasa Lydia
likvideeriti Aleksandri kool —sellest lapsi ja õpetada meid vahvalt võit- Vohu, Evi Valge, Margit Viia, Hans
sai venekeelne linnakool. Varsti su- lema". Või siis: „Viimase veretilgani Westerblom,.Georg Poölma ja Emil
leti Eesti Kirjameeste Selts (1893). tahame võidelda" ning „Nii tugevad Eerme.
Soome ettevõte
ORIGINAL SAUNA HEATERS INC»
Omanik V. KANGAS
7 ELROSE AVENUE WESTON, ONTARIO .222-7142
W!9M 2H5
PUUDEGA KOETAVAD ja ELEKTRIAHJUD. Saunaahjusid
valmistanud üle 26 aasta'. Pakume teile soodsamaid hindu ja
parimat kvaliteeti, mis saadaval.
• Eesti rahvaviisi rakendamisest he-lüoomingüs
kõnelemisel tuleme au|o
maatselt Miina Härma juurde.
Rahvaviisi rakendamine heliloo­mingus
on omaette kaasa.teinud kõik
moevoolud. Kui Jakobson/Jannseni
ajal suruti rahvaviisile selga tolleaeg­ne
harmoonia, siis juba kolmküm­mend
aastat hiljem tunneb Miina
Härma, et see kuub ori võõras ja otsib
vahendeid, kuidas eesti rahvaviisi
sobivama helikulissiga „ kostümeeri­d
a " . : : >
Koraali-traditsioorii juurest - r
monosilbiliselt, monorütmiliselt teh­nikalt
minnakse julgemate, melis-maatilisemate
võtete juurde. Tonaal­se
harmoonia reeglid taanduvad nn.
modaalsete ees. Tänapäeval on liht­sustamise
suunas — eriti Veljo Tor­mise
abiga - välja jõutud hoople
julgemate võteteni. Nende huvitava-,
te võtete muusikaliselt põnevaid tu­lemusi
on meile juba tutvustanud Es­tonia
Koor oma kontsertidel.
Miina Härma eriliseks osavuseks
on kasutada rahvaviisi, aga vajädlifee
korral — olenevalt sõnadest — ise
meloodiat juurde luua. Väga edukas
selle võtte rakendamisel on Härma
rahvalauludele toetavates lauludes
nagu „Ei saa mitte vaiki olla" ja,,Kus
on, kus on kurva kodu".
Muide „ Kus on kurva kodu" origi­naalne
viis on hoopis mazhoorne. Et
saavutada kooskõla sõnadega, pai­gutab
ftärma algse viisi minoori.
Häid tulemusi on Miina Härma
gal aastal langevad tuhanded lapsed
õnnetuste ohvriks oma kodus või
selle ümbruses. Te võite vähendada
võimalusi õnnetusteks muutes oma '
xodu ja selle ümbruse ohutuks laste
mängualaks.
Keskvalitsus jõustas möödunud
sügiselpõhjalikud Hällide ohutuse
standardid. Tehke kindlaks,f et häll
mille ostate rahuldab kõik kesk­valitsuse
nõuded ja hoolitsege pide­valt
selle korrashoiu eest.
Ärge unustage/et vooditarbed ja
laste ööriietus põlevad kergelt.
Ärge lubage oma lastel mängida öö-riietuses
kaminate, pliitide ja teiste
küttekehade läheduses. Polo-tüüpi
pidzhaamad on vähem ohtlikud kui
avarad öösärgid.
Valvake hoolikalt oma last kui ta
kasutab kõnni-tooli (walker) eriti
pliitide ja elektrijuhtmete läheduses _
ja tehke kindlaks, et lapsel pole
sisetreppidele ligipääsu.
Lähemaks informatsiooniks oma
lastele ohutu kodu kindlustamiseks
võtke ühendus lähema Tarbijate
ja Tootjate Ministeeriumi bürooga
(Consumer and Gorporate Affairs
Canada).
Consumer & Gorporate Consommation et
Affairs Canada Corporations Canada
Harvie Andre, Minister