Meie Elu = Our life, January 26, 1984

              „Meie Eiia" nr. 411769) 1984:
maa BUIS'
0 d
Ijalaevadega
Izlaul olid oma ettepanekud hin-lihtes.
Lõpuks lepiti hinnas kok»
110.000 kulddollarile.
Ibariigi valitsus kinnitas selle et-fneku
7, 7.^ 1933 ja laevad viidi
list ära sama aasta septembri-y
Rahvale see aga ei meeldinud,
l^itehingust kirjutati ajakirjari-
Js palju, samuti levitati igasugu-ijutte
tehingust tulusa^jatest. Se-
]nam, et Berliinist tegi sealne
|u saadik Gildmeister visiidi
välisministrile, Seljamaale Täi­ja
teatas, et Peruu valitsus on
lud itaalia ajalehest „Popolo d'
i " , et Eesti valitsus ön saanud
ide müügist 410 000 dollarit.
ItSESS
iha aga Peruu valitsus oli.ühe
ioni panga kaudu laevade eest
Isnud 750 öOO kulddollarit; huvi-
Vemu valitsust, kui palju Eesti
Isus onia ristlejate eest on säa-
Ka küsis Gildemeišter, miks on
[laevade müügitehingut Bingi ja
daüga, aga mitte otseselt Peruu ^
|susega. Need küsimused ajasid
avalikkuse uuesti kihama. 16.
jaril 1934 valis Riigikogu an-comisjoni
..Lennuki" ja ,,Vam-
' müügioperatsiooni uurimi-
Komisjõn leidis, et nii Bing kui
renzlau on rahvusvaheliselt tun-fferistid
ja avantüristid ning Sak-jlitsüsvoimude
poolt tagaotsita-pnes
ka, et nad on tegelenud
Lauba- ja relvadeveoga Vehetsu-
'mässulistele juba 1929.''Uuri-tulemusenategi
ankeetkomis-j
; märtsil 1934 Riigikogule esil-f:,,
Lubada Põhiseaduse alusel
le, laevade müügiaegne kaitse-bter
August Kerem võtta koh-jiile
vastutusele „Lennuk" ja'
ibola" müügioperatsiooni teos-
Sp asjas." Riigikogu kinnitas
ixser • > • .
selepaha rahva laiades hulkades
[laeyade mi^ügiloo paljastamisel
kaua. Süüdistus A. Keremi ja
talmajor ]. Tõrvandi vastu tuli
ftsele Riigikohtu istungil 1934.
J 5. detsembri 1934 istungil mõis-ligikohus
süüdistatavad õigeks,
iessil esines tunnistajana ka
rai J. Laidoner. Kohtus selgunud
blude vaigüštamine keelüsfäti
jalöj^ityaridtisel^ Il ' '
ELMAR VRAGER '
lesti sõjala"9v.
TORM EESTIS
UUE-AASTAÖÖL
le-aasta ööl läks üle Eesti hiigel-j,
kus tuulekiirus oli 75 miili
lis. Koos sellega olid ka rasked
lajud. Torm liikus Leningradi
laš, kus 13.5 ruutmiili linna alast
Iie uputatud. Pole teada, kui suu-
[ormikahjud olid Eestis.
[A nõuab smugeldatud
;ompuutereid tagasi
|rOKHOLM (EPL) - Nii USA,
äeminister Weinberger kui ka fi-hminister
Regan kinnitavad, et
jkornpüüterisüsteemist VAX 11/
mis voeti läähesaksa võimude
maha rootsi laevalt „Elgaren"
iburgi sadamas.' on niivõrd
|dne ja kaugele arenenud, et see
?i hinna eest eitohi sattuda vene-kätte.
Teine osa — arvatavasti
last süsteemist — on praegu kon-
ViritesHelsingborgi sadamas. .
jmeeriklased nõuavad nüüd, ka
iingbc^rgis seisva raalivarustüse
ksisäatmist USA-sse. Selleks on
Jdatud Rootsi valitsusele ka „tea-
Isuryet", kuid milles i,supve" täp-
] seisneb, pole teada.
^ ihingtonis peetud pressikonve-jsil
sõnasid Weinberger ja Rea-l
et kompuuter kavatseti toimeta-jigÜses
Götei)orgi ja sealt pidi see
äldatamaN. Liitu. Kuid ameerik-
[d said afäärist õigeagselt teada ja
iesaksa võimude abiga saadi va-astuda.
Ii
aa
Eesti Päevad Adelaide • 1 I •
18
ADELAIDE („Me^e Elu" kaastööliselt) - Aastavahetusel s|ira toa-
Munud XII Eesti Päikyadhargnesid hea edu tähe
tähelepanuväärseit rahvarohke nii kohalikkude eestlaste kui lc@
mujalt Austraalia keijkustest kohale sõitnute arvel. See mõjus üllata-'
valt^ kuna viimastel aastatel vikatimees on kõvasti harvendanud meie
ridu siiniiandril, ja hulk seniseist ustavaist rahvuslikkudest sünd-
Eiiaustest osavõtjaid, kes on veel elavate nimekirj@s^ on nüüd mmt
wlja langenud kõrge vanuse ja haiguste tõt
ootamatult saabunud lennuväljalt
Eesti Majja,
Nad jäid ilma mitmest Eesti Päeva­de
sündmusest, kaasa arvartud juma­lateenistus
ja teatrietendus, kuid või­sid
osa võtta meeleoluõhtust, mis
toimus sama päeva õhtul Mörphett-ville'i
hipodroomi vastüvõtusaalis,
minnes seega kohe ..laevalt ballile".
Järgmisel päeval, s.ö. neljapäeval,
peamiseks sündmuseks oli rahva­tantsijate
ning võimlejate esinemised
samas Morphettville'is .iEnnemuist°
sete mälestuste" nime all.
Ülalmainitud ürituste kõrval toi­mus
Eesti Päevadel veel terve rida
muid üritusi, nagu tutvumisõhtu, re­feraat,
naiskongress, malevõistlu-sed,
E.K.L. kommerss jne. ja lisaks
sellele veel mitmesugused spordi­võistlused.
Kava oli ehk liigagi tihe ja
kõigest osavõtmine ei olnud võima­ilik.
Reedel, 30. detsembril peamiseks
sündmuseks oli kontsert Adelaide'i
raekoja saalis, mille lõpul leidis aset
XII Eesti Päevade ja XXV Eesti
Mängude lõpetamine, millised män­gud
oma laialdase kavaga toimusid
paralleelselt Eesti Päevadele.
Kontserdist võtsid osa koorid nii
Adelaide'ist kui ka Sydneyst, M,el-bourne'ist,
Thirlmere'ist ja Canber-rast,
kusjuures lauljate koguarv näis
olevat suurem kui eelmistel Eesti
Päevadel Adelaide'is. Ka kooride arv
oli suurem, sest juurde tuli Canberra
Eesti Segakoor, mis seni puudus.
(Kontserdist kirjutab lähemalt Uno
Kook eelmises ja käesolevas „Meie
Elu" numbris. Toim.)
Seega XII Eesti Päevad jõudsid
a: netlikult lõpule, kuid tegelikuks lõ-piks
oli vana-aasta ball, jällegi
N [orphettville'i hipodroomi moodsas
vistuvõtusaalis. Sellest võttis osa
urnbes 600 inimest ja seda korraldas
AkielaideMEesti^S^^^
Enne balli toimus Eesti Majas
Aiustraaiia Eesti Seltside Liidu esin­dajate
koosolek, kus senine juhatus,
mille asukoht on Melbourne'is, va­liti
terves koosseisus üheks aastaks
pagasi.
Kokkuvõttes Eesti Päevad kulge­sid
õnnestumise tähe all ja kui mõnel
üritusel publikut oli hõredamalt, kui
eelmistel Eesti Päevadel Adelaide'is,
siis vahe ei olnud drastiline.
XII Eesti Päevade puhul anti välja
ka sellekohane album, mida toimetas
keeleteadlane Õie Haas. See oli jär­jekorras
seitsmes Eesti Päevade al­bum
Austraalias. Album algab pea­minister
R. ]. L. Hawke'i teryituse-
Juba Eesti Päevade algpäeval, mil­lal
toimus pidulik jumalateenistus
koos avamistseremooniaga, võis
veenduda osavõiu rohkuses, sest
anglikaani Püha Peetruse katedraal
Põhja-Adelaide'is, (cus see sündmus
toimus j i mis mahutab umbes tuhat
inimest, oli peagu samal määral täi­detud,
nagu eelmistelgi Eesti Päeva­del
Adelaide'is. '
Jumalateenistusel teenisid kohalik
eesti vaimulik, abipraost J. Aarik,
õpetaja dr. C L . Peiprhan Sydneyst ja
õpetajaameti kandidaat Ü. Saar, sa­muti
Sydneyst.
jumalateenistust kaunistasid oma
esinemistega Melbourne'! Eesti
Ühing ,,Kodu" ' Naiskoor Karin
Adamsoni ja Sydriey Eesti Meeskoor
Uno Polikarpuse juhtimisel, ja solis­tid
sopran Õnne Laikve Kanadast,
bass Ülo Saar Sydneyst, bass Udo .
Pajuviidik Adelaide'ist ja helikunst­nik
Juhan Peipman Sydneyst, kes
paelus osavõtjaid ettekannetega
vioolal Orelit mängis ja saatis solis­te
helikunstnik August Pruul.
Jumalateenistuse lõpul toimus
Wollongongi ja M.E<Ü. ,.Kodu" lipu
õnnistamine. Seejärele leidis astet XII
Eesti Päevade avam|ine, millele eelnes
eesti organisatsioonide lippude pidu­lik
sissetoomine jaEesti Päevade lipu
üleandmine XII Eesti Päevade üld-juhile
pr. Ene-MaiReinpuule. Üldju­hi
lühikese sõnavõtu järele Austraal
lia Eesti Seltside Liidu esimees Bru-no
Metsar kuulutas XII Eesti Päevad
avatuks ja lipud viidi tseremoniaal­selt
välja. Lippude kandjaiks ja saat-jaiks
olid rahvarö[ivais noored, mis
mõjus meeltülendavalt.
KUNSTINÄITUS ;
Jumalateenistuse järele toimus
kunstinäituse avamine samas Põhja-
Adelaide'is asuvas St. John saalis.
Avajaks olifjkunsti- ja käsitöö toim­konna
juhataja Peeter Kopli. Näitu­sel,
kus olid esindatud ka mõned efesti
kunstnike tööd välismaalt {Eduard
Rüga, Endel Kõks ja A. Uustalu), oli
ka tähelepanuväärne rakenduskuns­ti
ja käsitöö osakond. Eri osakonda
näitusel nioodustasid Kalevipojaai-nelised
maalid, aWult 37, mis toodi
Sydneyst'ja milledel autoriks oli H.
Vanamõis. See kollektsioon kandis
imelikku nimetust „Kalevik" ja seda
ei tohi segada Gunnar Neeme näitu­sega
„Kalevipc^ja" ainetel, mis toi­mus
Eesti Maja väikses saalis ühe­aegselt
üldnäitusega. Gunnar Neeme
näitusel oli esitatudll20 tööd ja need
kujutasid endast |mitte niivõrd illust­ratsioone,
kuivõrd loomingut Kreuz-waldi
.jKalevipoja" ainetel. See näi­tus
oli, võib õigustatult ütelda, XII
Eesti Päevade keskseks kultuurili­seks
sündmuseks. Kahjatsusväärsel
viisil aga kunstinäituste kõrval puu­dus
raamatunäitus.
KANADA EEST|ASED
Järgmise päeva peasündmuseks
oli teatrietendus Eesti Majas, kus
lavale tuli Mika Waltari ..Nõid tuleb
tagasi". Lavastas näidendi Johanna
Tennosaar. Lavakuiundus Villem
Kurvitsa poolt koos heliefektidega
Endla Kurvitsa ja valgusefektidega
/ Bunny Aüsti ja Peep Mõisa poolt oli
üksparimaid, mida Adelaide' is eesti
laval on seni nähtud. Ka mängu poo­lest
etendus oli sama hästi kuiprofes-sionaalsel
tasemel. ;
Sama etendus toimus ka järgmisel
päeval matinŽe näol. Vaevalt oli la-vaeesriie
langenud, kui sai teata­vaks,
et Kanada eestlaste grupp oli
liikmed Eesti Maja suure saali. Foto — 0. Haamer
Toronto Eesti
Järgmised Eesti Päevad toimuvad
kolme aasta pärast Sydneys.
Viimaks olgu siin märgitud, et sop­ran
Õnne Laikve osavõtt XII Eesti
Päevadest andis neile kohaliku rah­vusgrupi
silmis erilise dimensiooni,
kuna enne Kanadasse asumist ta elas
Adelaide'is ja oli siin lauljana väga
hinnatud. L. TRETT
JillliiMllilillllllltlfllSlllllllltlllilllllllllllH^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused/testamendi^pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti orgaiüsatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, önt. M4K 2R6
liiiiiiiiiiiiiiiiiinim^iiiiitfiiinHitiiiii^niiiiisflniiiiiiiiiiiB
Toronto Eesti Ühispank tähistas
liikmeskonna ja külaliste arvukal
osavõtul möödunud reede õhtul
oma 30. aastapäeva. Eesti Maja
suur saal oli täidetud eesti ühiste­gelise
panga liikmeist, kes koos
arvukate külalistega olid kogune-md
pühitsema oma ettevõtte juu­belisünnipäeva.
Toronto Eesti
Ühispangale toodi sooje tervitusi
eästi organisatsioonide ja teiste
rahvuste ühispankade poolt ja
ühispanga esimehele V. Noolandi-le
andis aupeakonsul I. Heinsoo
panga juubelipäeva ja ta 70. aasta
sünnipäeva puhul üle Kanada Eest­laste
Teenetemärgi.
TorontoEesti Ühispanga koosvii­bimise
avasõna ütles panga esimees
V. Noolandi, tervitades kokkutulnud
pangaliikmeid ja külalisi. Ta märkis,
et panga asutamise peakoosolekul
asutamisaktile allakirjutanud 28 isi­kust
ön juba 16 surma läbi lahkunud
ja alles olevad 1? on aukülalistena
tänasel aastapäeva aktusel. Pank
alustas tegevust tagasihoidlikult,
kuid arenes jõudsalt ja selle aluseks
on pinud liikmeskonna usaldus ja
lojaalsus oma panga vastu. Pank on
saanud üle kriisiajal tekkinud puu­dujäägist
ja oma tegevuse jooksul on
saanud toetada.meie ühiskondlikku
tegevust ja vabadusvõitluslikku
tööd. •
Kõne Toronto Eesti Ühispanga te­gevusest
pidas krediidikomitee liige
Karl Arro, tuues esile juba varem
avaldatud andmeid panga tegevuse
jõudsast arengust.Ta jagas panga
tegevuse arengu kolme perioodi. Esi­mene
oli alustamise periood, mis kes­tis
neli aastat. Alates viiendast tege-.
vusaastast algas panga kiire areng,
kestes kuni 1980 aastani ja koln^n^
daks perioodiks on panga tegevuse
stabiliseerumine. Nüüd tuleb pangal
edasiarendamise propaganda viia
pealekasvavate noorte panga juurde
koondamisele?
Panga edu üheks aluseks on olnud
panga juhtkond, kes oli saanud oma
ühistegelikud kogemused kodu­maalt.
Senine liikmeskond on panga
väljaarendanud. Järeltuleval põlvel
tuleb olla meie ühistegeliku ettevõtte
, edasiarendaja.
Edasi bariton Avo Kittask esitas
hoogsas ettekandes kolm laulu:
R.Toi Aaria kantaadist „Mängu-mees",
Evald Aava „Tervitus keva­dele"
ja Aaria ooperist „Vikerlased".
Klaveri saatis Tiina Mitt-Kreem.
TERVITUSED
Järgnevalt' avas tervituste osa
aupeakonsul I. Heinsoo. Ta tõi sooje
tervitusi Ühispangale kogu eesti
ühiskonna jaToronto eesti organisat­sioonide
poolt. Võttes arvesse aval­datud
andmeid Toronto Eesti Ühis­panga
arengii kohta, võimfe öelda, et
Ühispank ön olnud kõige edukamaks
eesti organisatsiooniks vabas maail­mas.
Selle aluseks on olnud usaldus
oma rahaasutuse vastu, mis on kasva­nud
aasta-aastalt. Üheks teguriks on
olnud ka panga juhtkonna eeskuju­lik
korrektsus ja kohusetunne panga
juhtimisel ja asjaajamisel. TorontoE.
Ühispanga ülejäägid on panka või­maldanud
toetada ka meie rahvus­likku
ühiskondlikku tegevust. Ühis­panga
tegevuse 30. aastapeäva ja
isikliku 70. aasta sünnipäeva puhul
aeva
on Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
otsustanud panga esimehele V. Noo-landile
anda Kanada Eestlaste Tee­netemärgi
eestlusele ja Eesti vaba­dusvõitlusele
osutatud teenete eest,
mille I. Heinsoo koosolejate kiidu­avalduste
saatel V. Noolandile rinda
kinnitas.
Edasi tervitasid Ühispanka teiste
rahvuste ühispankade esindajad:
andes üle mälestuskingitusi: Leedu
ühispanga Parama esimees dr. J. Bir-giolas.
Soome ühispanga esimees
Arvi Mansikka koos juhatusliikme
Pakkalaga ja Poola St. Stanislavi
ühispanga esindaja J. Swiderski. Ees­ti
Sihtkapitali Kanadas poolt tervitas
Ühispanga esimeest V. Noolandit ta
70.a. sünnipäeva puhul esimees H.
Lupp, andes üle mälestuskingi.
Ontario Credit Union League'i
poolt tervitas sekretär K. Fleming,
märkides eestlaste ühispanga panust
Ontario ühispanganduse liikumisele.
Soojasõnalise tervituse ühispangale
tõi vana eestlaste sõber, CUMIS
ühistegelise kindlustusseltsi direktor
Torn Sexton, kes tõstis esile esimese
esimehe A. Ekbaumi ja teiste endiste
esimeeste J. Künnapuu, V. Ernesaksa
jateiste tähtsat osa ühispanga aren­damisel.
Tervituste järele pianist
Tiina Mitt-Kreem esitas heas ette­kandes
A.Vedro „Lüüriline pala" ja
F.Chopin'i „Scherzo nr. 3".
Veel loositi välja piletite juubeli-loosid,
Kanada juubelidollarid, mille
järele aktuse lõppsõna ütles Ühispan­ga
abiesimees K. Randlaid. Aktus
lõppes hümni laulmisega.
Aktusele järgnes kohvilaud, kus
viibiti koos omavahelises vestluses.
UNUSTATUD
FAKTID
Toronto Eesti Ühispanga 30.
aastapäeva tähistamisel unustatf
faktid, et rida organitesse valitud
inimesi on teeninud panka täp­selt
niikaua kui on eksisteerinud
pank. .
- Nimed on järgmised:
EDUARD KUUTMAA, juha-^
tuse koosseisus.
KARL RANDLAID, revisjoni­komisjonis
ja juhatuses. -
HUGO URM. krediidikomi­tees.
SIEGFRID VEIDENBAUM,
krediidikomitees.
EINO KURIS, krediidikomi­tees
ja juhatuses.
T.E.Ü. ühistegevuse ekspert ja
tulihingeline organiseerija oli
esimene president ARTUR EK-BAUM
ja teenis sellel kohal 22
aastat. Tema lesele. Salme Ek-baumile
oleks tohtinud kuuluda
kimp punaseid roose koos pöst-huumse
teenetemärgiga lillede
juures.
Ligemale 30 aastat on T.E.Ü.
organites teeninud:
VOLDEMAR ERNESAKS, ju­hatuses
ja esimees.
JOHANNES KÜNNAPUU, ju­hatuses
ja esimees.
EDUARD RIISNA. revisjoni­komisjonis.
•
: A.E.S. Liidu esimees Bruno Metsar XI t Eesti Pirn
' tma kõrval XII E.P.öldlufTiliEne-RÄai ReinpuM
EESTI ÄLUI\/iiiNIUMKOIVIPAfSlli
Müd saadaval üusd Euroopa stiilis thermoakna^
kolmes väsrvss, kahe- ja kolmekoB-dse klaasiga.
Tasuta hindamine.'
mSMage päovsl töökoda tel. 832-2233. ^oc9us IBM^^Z
OSSO INVESTMENTS INC.,
t033S Keele St., Maple. Ontario LOJ 1 EO
Uus sihtasutus 9 0 0
sidepidamine nii kirjavahetuse kui
isiklike kontaktide näol. Toronto
Ülikooli president D.W. Strangv^ay
teatas oma kirjas 18. novembril 1983
(Algus esiküljel)
teistes riikides. Tartu Instituudil oh
väärtuslik teaduslike materjalide va-rasalv.
On mõeldav, et ajajooksul,
eestiainelise õppetooli töötades, on
Õppetooli Asuvatele Komiteele, et võimalik selle ümber koondada mit-nende
ettepanek on aktsepteeritud meid olulisi arhiive, raamatukogusid
kahe Ülikooli komitee poolt. Lähe- ja muid informatsiooniallikaid. Prae-mas
tulevikus siirdub ettepanek yeel gu näiteks eksisteerib Toronto Üli-kahe
komitee, nimelt Ülikooli Valit- kooli raamatukogus. 5000 pealkir-seva
Nõukogu ja selle Akadeemilis- jaline Balti materjalide kollektsioon,
te Asjade Komitee ette, kust on sa- AABS on samuti toetanud Baltiaine-muti
oodata soosivat seisukohta. Kui lisi uurimusi ka kogunud materjale,
meie õppetooli ettejianek vastu võe- mis võiksid uuele õppetoolile olla
takse ja kinnitatakse, on loota, et suureks abiks. Meie teaduslike eesti-
ESTO '84 ajal avaneb suurepärane . aineliste materjalide, kogumik kuju-võimalus
selle teostumisest eesti neks oluliseks vastulöögiks Nõuko-ühiskohnale
teatada. Õppetool ka- gude Liidu poolt agaralt levitatavate-vatseb
sel juhul tööga alustada 1984. 'le väär-ideoloogilistele ja võlts-aja-a.
sügisel. Eestiaineline õppetool
kuulub Toronto Ülikooli CREES osa­konda
(Centre for Russian and East
European Studies of the School of
Graduate Studies), puht-ajalooliselt
ja geograafiliselt kuuluvuselt.
Õppekava pole veel lõplikult koos-loolistele
trükistele. Eesti saadikuina
Kanadas on meie rahvusgrupil või­malus
uue õppetooli näol uue relva­ga
sekkuda kultuurilisse ja ideoloogi-
Usse välisvõitlusse.
Käesoleva aasta veebruaris seisab
ees tähtis samm: siis esitatakse Ot-tatud,
kuid see peaks hõlmama aineid tawa Multikultuuri! Ministeeriumile
nagu eesti keel ja literatuur, ajalugu, sooviavaldus õppetoolile majandus­poliitiline
ökonoomia, etnograafia,
jm. Üliõpilased saavad kursuste lõ­petamisel
tavakohaseid krediite (hin­nanguid).
Õppetooli algaastail on ka­vatsus
õppejõududena kasutada kva­lifitseeritud
eesti õpetlasi lühemaaja­liselt,
kuni õppetöö raamkava on täp-liku
toetuse saamiseks. Selles suhtes
on prof. Karl Aun tõhusat eeltööd
teinud ja põhjalikku informatsiooni
hankinud. Kanada Multikultuuri mi­nister
David M. Collenette'iga on
saavutatud sõbralik vahekord. Ta on
föderaalse parlamendi ühe Toronto
semalt välja kujundatud ja on leitud ringkonna esindaja ja on erilist tä-sobiv,
mitmekülgne akadeemik selle ^ helepanU osutanud pärandkeelte
aktiivse arengu juhtimiseks. õpetamise toetamisele, seega võib
Eestiainelise õppetooli tööd hõi- loota meie sooviavaldusele lahkel
bustavad juba eksisteerivad arhiivid vastutulekut. ' '
ja materjalialpkad nii Kanadas kui It
Tallinniaet
skeem.
15 km Leningradi suuimas eliitataya
Soome sadamaehitajad
Tallinnasse varakevadel
HELSINGI („Meje Elu" Kaastööliselt) - Venelaste arvates 6n
Muuga sadama ehitamine „kingitus tallinnlastele". S^e peab olema
valmis paari aasta jooksul ja juba martsis-aprillis hakkavad soome
töölised sõitma üle lahe. Neid rakendatakse umbes tuhat ja võiib
arvata, et nii mõnedki tulevad tagasi eesti naistega.
Uue sadama ehitustöö väljaandmi­seks
peeti nõu üle kahe aasta ja
suurimateks võistlejateks olid rootsi
firma JCC ja soome konsern Baltic
Port. Group. Venelased olid kanged
kauplejad ja on küsitav, kas töö saa­nud
Portal Group võidab ka majan­duslikult.
Ehitamise hinnaks on 130 milj.
rubla ehk umbes 1 miljard Soome
marka ja peamise osa vilja- ja toidu­ainete
sadamast ehitab ehitustrust
Portal Group, mille moodustavad
ärid Yleinen Insinööritoimisto Oy,
Perusyhtymä Oy, Vesto Oy, Vesi-
Pekka Oy ja Oulun Maanrakennus-pohja
Oy. Külmalao osa ehitab espoo
äri EKE ehk Insinööritoimisto Bertel
Ekengren, mis on juba varem spetsia­liseerunud
eriprojektide ehitajana
Venemaal. Samuti on sadama vilja
käsitlemisseadmete, nagu lossijate,
lastijate ja transportööride valmista­ja
selgunud. Selleks sai Lääne-Saksa
firma Bühler Miag-kontsern.
Tüldtöö toimub tingimusel,võtmed
, kätte 1984-86 a. ja venelaste poolt on
juba Muugal ettevalmistustöid teh-tpd,
näiteks süvendatud 15 meetri
laiune laevatee.
Töö tellijaks ori N. Liidu mere-laevastiku
ministeerium. Venelaste
järgi olevatki sadama ehitamine
„kingitus tallinnlastele", nagu soo­me
ajalehtedes mainiti. Seevastu aja­lehed
ei tahtnud tähele panna seda,
kuidas ehitustööliste sissevool mu­jalt
N. Liidust mõjutab eestlaste ja
venelaste vahekorda Eestis. Arvata­vasti
on see„liig kuum'.' teema enne
tööde alustamist. Ei mainitud ka se­da,
kas uus sadam on ka sõjasadam,
mis paistab olevat tõenäoline.
Oodata on ka uusi abielusid eesti
neidude ja soome ehitajate vahel,
nagu toimus ajal, millpl Soomlased
ehitasid hotelli ,-,Viru". Ja ka praegu,
mil soomlaste poolt ehitatakse Tal­linnasse
uut suurt jalatsitehast
„Kommunar". Kas aga taolised abi­elud
kestvad pärast Soome elama
asumist,on küsimus. ,