Meie Elu = Our life, September 27, 1984

              „Meie Elu" nr. 39 (1804) 1984
NELJAPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL THURSDAY, SEPTEMBER 27 „Meie Elu" nr. 39(1804) 1984
0 90 «• aav
Paar kuud, mis „Esto '84-jast" rahvushümni lõpetanud, pöördus ts
möödunud, ei olegi mingi aeg pidu- minu poole, ma nägin ta palgelt kahte
päevade unustamiseks. Need päevad pisarapärli alla veeremas. Ta eihäbe-ei
ununegi nii pea, voi kas üldsa nenudki neid, vaid küsis: „See oli
ununevadki. Mis seal imestada, otse teie rahvushümn .. .eks?"
uskumatu on veel mõelda,| et suve . „Nii see oli." vastasin,
kõige kuumematel ilmadel sai suurest „Mulle torkas silma, te seisite kõik
Torontost eestlaste llinn. Südalinnas erakordselt sirgelt, nagu auvalves. Ja
lehvisid meie sini-must-valged rah- veel, teie laulate oma hümni hoopis.
0 © 0
Oli esimene koolipäev sel sügisel. Õpetaja kõneles järjekindlusest,
Nagu harjumatu oli istuda jälle kooli- juhuslik töö ei andvat tulemusi. Va-toolidel.
Suvi oli sündmusterikas, letada kunagi ei tohtivat, et tegin ko-
Laager enne Esto 't ja paar laagrit dutöö küll valmis, aga väike õde
pärast seda. Nüüd oli see möödunud tõmbas vihiku katki või ma unusta-nagu
unenägu. Õpetaja andiski esi- sin oma töö koju, jätsin kogemata
meseks koduseks ülesandeks kirjuta- allmaa jaama . . .
da kirjand ,,Läinud suvi". Ma võik- Tean ise, et valetamine on inetu,
sin sellest rapoteerida või kirjutada kuid sellele ei ole ma varem mõel-mitmeid
sündmusi, kuid ma pole veel nud, kui kõik aina valetaksid, siis
nagu ..sõiduvees". Nn ütles isa. Va- oleks maailmas kohutav segadus...
naema mainitses, et sa ju lubasid, Estp puhul kuulsin mitu korda, et
ema lisas: „Ükski džentlemän, olgu riigis, mille all meie kodumaa praegu
noor või vana, ei tohi oma lubadusi kannatab, valetavad isegi kõrged
miirda". Džentlemen tahan olla ja ametnikud ja ülemused ning lapsi
selleks jääda! õpetata nende valesid uskuma. Inime-
Püüdsin koolis õpetaja kõnelust sedeiteadvatki, mis on tõsi, mis vale.
jälgida ega vaadanud palju ringi, mis
teised poisid teevad. Õpetaja toonitas Jälle eksis mu mõte mujale. Õpeta^
klassis mitu korda neid mõtteid, mida ja kõneles kindlast tahtest.. Kindla
Õpetajad Esto ajal oma koosviibimis- tahtega võivad need lapsed, kes läi-tel
otsustasid. Seda panid kõik õpi- nud aastal päris head ei olnud, end
lased tähele, et eesti keel peab eesti muuta. Ärgu vaid vaadaku teisi, et
Iga nelja aasta Järele tulevad eest- lastel puhas, selge ja korralik olema. Ants ka ei oska küllalt selgelt lugeda
lased üle maailma Vabadelt maadelt Et nüüd hakatakse koolis õpilastelt või Liisa kirjutab ikka veelt asemeid,
ühte vabasse riiki kokku. Nad tule- rohkem nõudma. „Ai,ai...". sosistas Teiste vigu on palju kergem näha kui
vushümni, see tuleb kindlasti sel- vad Soomest; Saksamaalt, Inglis- Rein inu kõrval.,, Kodu tööd peavad iseenda puudusi tähele panna. Lais-deks,
kus eesti rahvast liikus. Küll oli lest." maah, Rootsist, Austraaliat, Hollari- alati kõigil olema korralikult tehtud kusest lahtisaamine olevat iseloomu
inimesi rahvariietes, küll ilma, aga „Ei, ei, seal on veel midagi, mida dist, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Bei- ja eestikeelseid raamatuid ja ajalehti tugevaks kujundamine. (Usun, et nii
eesti keele rääkimisega ei olnud kee- mä ei mõist, sellepärast küsingi. Väa- giast, Ameerikast jne. „Eesti Päeva- tuleb lugeda. Emakeele oskus on tar- ta ütles.)
gi tagasihoidlik. Pidustuste iõpppäe- dake, te olete mitmelt maalt snakok- dele". ,,Eesti Päevad" kestavad urn- kuš ja haridus, mida tuleb säilitada.
vadel, kui Maple Leal Gardens pä- kü tulnud, aga hümni laulate nagu bes üks nädal. Igal päeval on eesti- Ainult pidevalt õppetööditehes või- Viisakusest oli ka juttu. Kui puu-rast
etendusi omad uksepooled lahti oleksite üks suur, suur laulukoor, kes keelsed ja rahvuslikud üritused. Ori me . . . " Nüüd ma enam ei^saanud tä- dub viisakus, siis pole haridus täie- ^^^^^^ ^
paugatas ja sealt rahvamassid välju- on kaua aega kokkulaulmist harjuta- rongkäik demonstratsiooniks, et hele panna, sest Rein võttis niu vi- lik. Iga haritud inimene on viisakas, jgj,"' ^
ST0'8I
Eesti Päevad
vuslipüd, aina vaata ja rõõmusta.
Bussi peatused, allmaa raudteejaa­mad,
sUured ärid, keskhnna noobli­mad
hotellid olid peamiselt kohta-teisiti,
kui olen hümnilaulmist kuna­gi
enne kuulnud."
„Austame ja armastame oma rah-
Minu lemmiktool
Mul on lemmiktool alati käepä­rast,
kui seda vajan. Ta on mulle nagu
hea sõber. Ta ei jookse kunagi ära mu
juurest. Mu tool on pruun, suur, peh­me
ja väga mugav. Ta on mulle va­hest
puhkepaigaks^ vahest loen seal,
kuni jään tukkuma. Mõnikord pahas
tujus vajun tooli pehmesse sülle ning
lesin seal,' kuni hea tuju tagasi tu-sid,
siis tahtmatult sai jälle mõeldud nüd, mitte nii, kui igast ilmakaarest nõuame oma maale vabadust. On hiku ja tahtis sinna kellegi see ilmneb ta sõn8)des, väljendustes
ja öeldud, nagu sliurparaadi päeval- kökkujuhtunud rahvamass. Te alga- eestikeelsed kontserdid, näidendid^ karikätujiri kriipseldada. Pidin vihi- ja käitumises.
gi, uskumatu, et meid ikka nii palju tetäierinna ja rõõmuga, siis laul jääb rahvatantsud, ilu$ad võimlemised, ku ta käest ära tõmbama, siis just Õpetaja lõpetas „Pidage meeles
on, Aga näe on! Tulime k(j)kku ja pi- tasasemaks ja järsku laulate hoopis
dutsesime üheskoos. - vaikselt, nagu loeksite palvet."
_Allmaaraudtee jaama esine oli „Jah, see õngi palve; mida me lau-puupüsti
eestlastest. Rong sai täis ja lame.; „Su üle Jumal valvaku, mu
teine samapalju jäi järgmist ootama, armas isamaa jne... me palvetame
Eesti keel oli ainuke keel.tnida kuul- vaikselt." .
da olija rahvariiete rohkus silmale ,,Ja lõpuks jälle, kõik algate ühel ja
iluks ja vaatamiseks. Võhivõõradki samal ajal, uuesti valjusti ja ometi ei
naeratasid üksteisele Ja vahetasid pi- ole teil koorijuhti, kes märku an-dustuste
muljeid. Ka mina vaatasin naks?"
oma pinginaaberit ja mõtlesin: ön ,,Nii see on", nõustun, me laulame
mu sõnu. Kui toimite nende järgi,
saavutate häid tulemusi õppetöös,
tajute töörõõmu ja valmistate rõõmu
kodustele ning kõigile eestlastele.
spordivõistlused ja muud. ; õpetaja pilk ütles mulle, et Urmas,
Sel aastal olid „Eesti Päevad" To- miks sa askeldad muude asjadega,
rontos. Arvan, et kõik Toronto eest- kuule seda, mismul on Öelda : ..
lased võtsid sellest osa ja suur hulk Ma ei tõuganudki Reinu küünar-väliseestlasi
oli meie linnas ka sel nukiga, libistasin vaid enda vihiku Olgu need sõnad teil meeles, võtke
puhul. Oli väga huvitav kaasa teha ja/ oma ette tagasi, tegin pai näo ning see õpetus koju kaasa!"
igalpool käia.. Oli niipalju eestlasi, ' * * - i *
nagu Toronto olekski Eesti .linn.
Aastall972 pühitseti „EestiPäivi"
ka Torontos. Siis Toronto linnapea
kuulutas selle nädala „Eesti Näda-kuulasin
veel erksamalt õpetaja sõ­nu.
HELLA LEIVAT
vist üks Toronto Eesti Täienduskoo- oma hümni lapseäst alates^ meie va- laks".
Tore tunne oli, kui nägid igalpool
Esto rinnamärke, särke, lippusid ehk
kui kuulsid raadios, nägid televisioo­nis
eestlasi! Ootan uusi „Eesti Päl­vi"
TRINALÄTE.
Toronto E.S. Täienduskool
Kukk Hanno
\i õpilanfe. kui „Esto" rinnamärk! nemad ja õpetajad on seda meile õpe-nägin,
tegimegi tugeva käepigistuse- tanud ja sama õpetame kaoma laste­ga
sõbraliku tere . . . " koh, mis sulle le. Meil on see loomulik ja selge,meie
senistest üritustest kõige rohkem armastanie oma.isa-isade maad, sel-meeldis?"
küsin oma nootelt kaassõit-; lepärast."
jalt, kes tõepoolest osutublci täien- „Uskuge, kui seda kuulata, on ül-duskooii
õpilaseks. . las ja samuti liigutav. Olen teie pidus-
,,Ei oskagi öelda, palju toredaid tustest osa võtnud, kõik on tore, rah-sündmusi
on olnud ja raske on kõige variided, paraad, laulupidu ja kõik,
toredamat välja valida.", tuleb sära- aga kõige liigutavani oli ikkagi teie
silmis sõbralik vastus. Ja siis ta mõt- hümn."
leb v ä h e . P a r a a d oli vägev. Tore oli
paljude lippude vahel mars|ida, aga Kui ma küsin ka endalt, mis oli Sõbralikul talunaisel oli tore suur \
siiski valguspidu oli ikka väga ilus." kõige rohkem meeldivam ja meelde- kana. See kana' haudus välja süur^;
Jah, igalühel oli midagi südamlä- jäänud elamus, ^ean ka ütlema, kõik ' Hulga kahapDegi, mille üle'perenaine^^^^
hedast ja eriti toredat. Täria meenub üritused oli toredad, aga see noore oli rõõWüs. Ta läks igal hommikul
rifiulle veel üks, kes oma arvamist mehe liigutav pihtimus, see kindlasti /sna vara kanalasse ja toitis kana
avaldas ja ma arvasin seda väärt kirja oli üks hisa tunnustus meie rahvale ja ning ta väikesi poegi. Ühel hommikul
panna. . , . elamus minule. jälle kanalasse minnes kohkus ta
Tema oli kanada päritoluga noor hirmsasti: öösel oli sinna tunginud
mees ja kui olime laulupeil oma V.A. KIMBERG-KOTKAS rebane ja oli ära söönud kanamamma
ja kõik ta pojukesed. Ainuh üks pi­sike
pojuke oli järel, see jooksis va -
justi piiksudes kanalas ringi.
Naine viis kanapoja ilusasse sooja
kööki, pani ta seal väikesesse korvi,
mille kattis vatiga, ning läks ise õue
talitama.
Kui perenaine uuesti kööki tagasi
tuli,oli sündinud midagi imelist. Plii­dil
lamas ja lõi nurru suur majakass,
üsna vastu teda, ta käppade vahel,
magas mahajäetud väike kanapoju-ke.
Naine ehmus, aga ta ei puuduta­nud
kassi, vaid istus lähedale ja ootas
mis nüüd saab. Aga kass ei teinud
kanapojukesele mingit kurja, vaid
hoolitses kenasti väikese loomakese
eest, nagu oleks selle õige ema. Päe­val
viis ta kanapojukese jalutama,
nagu oleks ta päris kassike. KõiL
inimesed naersid, kui kanapojuke
jooksis piiksudes kassi kannul. Kass
lakkus tibukest ja mängis üsna ette­vaatlikult
temaga, õhtul magasid mõ­lemad
teineteise kõrval pliidil. Kana­pojuke
roomas üsna kassi käppade
vahele,viimane lõi mõnusasti nurru.
Niiviisi kanapojuke kasvas suu­reks
ja tast sai uhke, suur, kirju,
kukk, keda kõik iiiietlesid. Kuna ta
oli talts ja usalduslik, oli ta. ka kõigi
. lemmik. Uhkelt tõi ta igal hommikul
välja omad kanad. Need armastasid
teda, sest ta kires rõõmsalt ja siblis nii
innukalt toitu oma kanadele. Kui
õhtu saabus, ta viis kõik kanad kana-
- Jooksin tuppa ja oma imestuseks Jasse ja meelitas ning lokutas.seni.:
nägin, et mu väike õde istus laua ^J^f^ olid^ õrrel. Siis läks ta-juures
ja ta ees oli suur kuhi valgeid ^^^^1^ sammudega üle õue, köögi
munakoori koos minu äravalitud kat- koputas nokaga niikaua uksele,
kise munaga.''
0 o SÜGIS
SALM
Süngust, sügishingust on tuule häälel,
midagi erilist helendust, valendust metsaveerel.
Taamal, lamab mahalangenud madal mänd,
püsib paigal üksik valgevaigune känd. .
Tuul teateid toob tormist, äiksest,
mis mühisevast, möllavast merest kaikus.
Metsa varjus veelgi leiget sügispäikest,
suursugust, pühalikku loodusvaikust.
Aeg jätkab oma igavest käiku, reeglipärast,
ajalõnga tagasi püüan kerida mälus,
meenutan suvepäivi, mis küllastud päikesesärast,
viibin ometi eemal toorest tormist, kärast.
Päikeselgi sinitaevas on sügistuurid,
silm rahutult raskeid rünkpilvi uurib.
Sügislehtede vaikses languses, sajus
suve elustav paitus, kirevus vajus.
Kord ma päästsin oma tooli vane­mate
käest. Nad tahtsid seüe välja
visata. Tool olevat vana, inetu ning ei
sobivat üldse teiste esemetega meie
meelelahutusruumis.
Ma istusin siis sellele toolile ja
ütlesin: „Kui mu tooli välja viskate,
siis visake mind koos sellega. See
tool on mu sõber, ta hellitab ja hoiab
mind. Mina teda mingi hinna eest ära
ei anna"!
Tool jäeti rahule. Ta seisab ikka
meie keldritoas ja ootab mind. Ta
otsekui kutsub mind sinna lugema,
sinna-rahulikusse paika, pehmesse
sülle. Seal on mu lemmikpaik.
RISTO LEIVAT
Toronto E.S. Täienduskool
Mulle meeldib;. o
Mulle meeldib olla eestlane, sest
võin vaielda oma kanada kooli õpe-tajale
vastu ja tema ei mõista mind
ega saa minust aru. See on vaid üks
tühine ja väike osa mu arvamistest.
Mulle meeldiks sõita Eesti, et näha
oma vanemate ja vanavanemate sün­nimaad,
aga . . . Olen kuulnud palju
Eestist, kui ilus seal on, aga ka seda.
kui raske on seal elada valelikkude
venelastega. Nüüd ma ei tea, kas ma
praegu siiski tahaksin sinna sõita ja
elada seal.
EKKELOO
Toronto E.S. Täienduskool
HELLA LEIVAT
noorte
MUNA
Meie talus on palju kanu. Kõik nad
munevad-iga päev ühe muna. Mina
lähen ja korjan nad pesadest ära.
Endile jätame söödiks niipalju mune,
nagu vajalik. ^
Hiljuti valisijn kümme ilusat, val­get
ja siledat muna. Panin nad pessa
tagasi, et kana hakkaks neist tibusid
välja hauduma. Mõnikord paneme
munad haudemasinasse, .siis saame
palju ilusaid tillukesi tibupoegi.
Kord leidsin ma ühest pesast eriti
suure niun^, Kana oli selle muna
pesa äärele tõuganud. M i i l l i tuli soov
just seda muna haududa, tahtsin nä­ha,
kas sellestl suurest munast tuleb
ka suurem tibu.' Panin ta igal öösel
oma voodisse padja alla. Midagi ei
juhtunud.
Viisin ta siis tagasi kana kuuti.
Ootasin iga päev, mis sellest munast
saab.
Ühel päeval koolist koju tulles ei
leidnud ma enam seda muna kana pe­sast.
Arvasin, et ema on selle suure­ma
kanapoja tuppa viinud.
TAMARA TAMBRE
Toronto E.S. Täienduskool
Iga uus ..MEIEjELU" tellija aitab kaasa sisukamale
ajalehele,
kuni see- avati. Kõndis uhkelt otse
läbi köögi pliidi juurde, kus kass la-mas.
Siis lendas ta pliidile ja liibus
üsna lähedale vastu kassi. Nii maga-sid
nad mõlemad hommikuni. Siis
kukk Hanno lendas pliidilt ja kires
omad kanad ärkvele. Hanno oli kogu
maja lemmik.
• „LASTE RÕÕM" Oktoober 1938.
EESTI AJALUGU TÄiEiMDUSKOOLIDELE 4.b0
MEIE KODUMAA 4.50
KODU KOOL.(vihk) 1.50
H. Jänes MEIE EMAKEEL II ;..... 8.60
H. Jänes MEIE EMAKEEL iil 5.00
hl. Rajamaa & H. Leivat MEIE EESTI KEELI . . . . . . . . . . 10.40
H: Rajamaa EESTI AABITS 3.50
ÕPETA MIND LUGEMA L . . . . . . . . 5.00
ÕPETA'MIND LUGEMA II .. 5.00
V. Lönk EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.00
E. Muuk LÜHIKE EESTI KEELEÕPETUS I............... 4.50
H. Pario & J. Aavik EESTI KIRJANDUSLUGU i 4.50
R. Raag UUSI EESTI SÕNU 10.00
A. Mägi VALIMIK LUGEMIST NOORTELE . . . . . . . : 5.80
VTauli KEELE KORRALDAMISEST JA NORMIMISEST . . . . 3.00
EESTI AJALUGU TÄIENDUSKOOLIDELE (töövihk I) . . . . . 2.50
A. Kajasaar EESTI MAATEADUS I vihk
(kodu ja koduümbruse loodus) . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3.50
A. Kajasaar EESTI MAATEADUS II vihk
(elust ja olust Eestis) 3.50
TUNNE EESTIT - EESTI RAHVASTIK (vihk) . . . . . . . . . . 4.00
E. Muuk ja H. Rajamaa VÄIKE ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT 8.00
^H. Jänes MAAILMA KIRJANDUSE PEAJOONI 7.50
NOORTE LAULIK 4.00
MINU VARAMU — koguteos noortele . . . . . . . . . . . . . . ; 10.00
GAIDERI TÖÖ ....1.50
TULEHOIDJA (Üksik numbrid alates 1980—1984)a. . . . . 2.50
H. Mäelo VÕIDUKARIKA MÄRGI ALL 2.50
Miks ma käin eesti
koolis?
Kui keegi oleks küsinud seda mi-nuh
paar aastat tagasi, ma oleksin
ütelnud:Sest mu ema soovis, et ma
seal käin", ja see olnuks tõsi. Nüüd
aga ma olen eesti koolis käinud mitu
aastat ja mul on hea meel, et mu ema
soovis, et käiksin eesti koolis.
Ma ei teadnud ju varem, et kõik,
mis ühenduses Eestiga,on nii huvi'^
tav. Eesti kool õpetas mulle rfesti
keelt, eesti ajalugu, maastikku, lin­nu.
Eesti kool tegi mind uhkeksi
Nüüd olen uhke eestlane.
ARVO LAANSOO
Toronto E.S. Täienduskool
„MEIE ELU " on eestluse hoidja
ja ühendaja paguluses, püüdes
kaasa aidata eesti keele säilita­miseks
ja kasvava noorsoo
hoidmiseks meie rahvusgrupi
liikmena— seepärast lugege ja
tellige „MEIE ELU".
E. Laidsaar KOMPANI POEG . .
E. Michelson SKAÜTUKUL TEEL
2.00
3.25
Lehelkülg „Meie Noored" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu
, üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Valeria Kotkas. Toimetuse
aadress: c/o Hella Leivat./K ^ M 6 Cortland Ave., Toronto.
kOnt.M4R 1T8
"sandüb hinnale saatekulu.
Humpti-Tumpti
Humpti-Tumpti metsa läks,
seal ka ära eksis.
Kuidas nüüd küll koju saad ..?
Orav pilkas, keksis.
Humpti-Tumpti ütles endal'
mida tühja töinad,
hakka kohe astuma
küll kord koju jõuad.
üugiiMEIE ELU''talituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Ehki mets on suur ja paks,
küll tal ükskord äärgi,
eks ju maapeal peale metsa
põllud, lilled säälgi.
Humpti-Tumpti astus kähku,
väiksed jalad küll,
põllu äärde jõudes hüüdis
metsas polnud hull! j
V.A. KIMBERG-KOTKAS
-.5
Anne Simson-Kallas oma auhlndadej
Dr. Simson-Kallas:
Lapsed olgu Ee|
aukülalised
vaeslap
— Teeme oma lastest tuleviku
Eesli Päevade aukülalised, mitte
vaeslapsed, ütles 6000 miili kaugu­selt
Havai saarelt tulnud dr.
Educrd Simson-Kallas, avaldades
kriitikat Esto '84 korralduse kohta.
Kohtudes dr. Simson-Kallas'ega
noorte kergejõustiku võistlustel, mis
poeti 9. juulil East York'i staadionil,
tekkis huvi temaga pikemalt vestelda
sportlikust tegevusest laste ja noorte
kasvatamisel. Dr. Simson-Kallas,on
psühholoog jn kasvatanud oma 8-
aaslane tütre Anna haruldaseks
heaks sportlaseks. Ta elab Ühendrii­kides,
vaheldumisi Monteroy linnas
Kalifornias ja Havai saarel. Tuli Esto
'84 pidustustele selloksi oi tütar
saaks võtta osa noorte spoxdivõist-luslest.
i
EI OLNUD KORRALDAJAID
Kuna temal ei olnud teada võist­luste
aoga ega kohta, siis läks ta seda
küsima Esto '«4 büroost, mis sol ajal
asus juba Royal York hotfellis. S(?alt
vastati, ot registroorimiso tähtaeg on
möödunud ja tal soovitati oma tütar
viia vaatama Toronto loomuaoda,
Sai siiski teada aja ja koha ja läks
õigeks ajaks staadionile.
Sinna olid kohale tulnud ka kõik
teised noored oosti sportlased Ühen
driikidost, Rootsist, Austraallast,
Uus-Meromaalt jn Kanadast, kuid
mitte ^tihtogi korrnldajat. Samuti olid
kohal ka kõik poallvaalajad, kellede
• enam|is olid lastevanemad. Pealt
vaatajate hulgas oli ka dr. Jaan Roos,
kes oma lapsi tõi sinna võistlema.
Kui tunniajalise ootamise järele ik
kagi ühtegi korraldajat kohale ei 11-
minud, siis dr. jaan Roos-hakkas
kokkutulnud noorsportlaste vane­matega
nõu pidama<mida ette võtta."
Kokkukogunenud rahvas asus soisu-
. kohale, ot nad ise korraldavad spor­divõistluse.
Dr. jaan Roos asus kor­raldama
ja Instovmomate hulgast tu­lid
kohtunikud; mõõtjad, starterid.
Võistluste sekretäri ülesanded võttis
• endaio Eda Troumuth Ühendriiki
dest. _ Võistlejad registreeriti koha­peal
ja ka Anna Sim.son-Kallas pää-
. ses sel teel võistlema.
• t a on üks tuntumaid eesti noor­sportlasi
Ühendriikides ja juba seits­me
aastaseU oli tal yõidolud üle kahe­saja
karika. Tema pGnala on karate,
kus ta on juba musta vöö kandja, mis
on selle ala kõige kõrgem aste. Peale
karate võistleb ta veel kergejõusti­kus,
Uennisomängus ja ujumises.
Nendel võistlustel tuli ta esimeseks
60, 100, 200 jn 1500 m jooksudes,
kõrgus- ja kaugushüppes, võites
kuus kuldmedalit. Peale selle võitis
ta veel kuus kuldmedalit ja ühe hõbe­medali
ujumises.
. Alles siis kui võistlused käisid täies
hoos, ilmus sinna ka mõni korral­daja
Esto '84 poolt.
1
Aili Helm
REŽIIM,
SEE
KÕLAB
UHKELT
Müügil ,,MEIE
958 BROADVIEW AVE.,
Scc on IUUKI
kaniiatuslcc
all. Algas snl
Tallinna N a i|
vallaniaa'* kj
.Stalini ajal,
elu pflrast Sl|
Scc on kirje
laagrielust, kl
hclci)anu pä
vastui)anu r;ij
jcltlus slreigi
incestclaagrisj
ELU" t(
TORONTO,