Meie Elu = Our life, July 28, 1983

              NELJAPÄEVAL, 28 JUULIL - THURSDÄY, JULY 28
„Meii8 Elus" nr 30 (1743) 1983
„iVIEIE E L U " ~ „OUR Ü F E " -
Publishedby Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Bröad\^iew Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 - .
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuiimannDr., NewMilford, NJ.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
^ Asut.A. Weileri algatusel 1950.
Meie Elu" toimetus jä talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5p.l.,esmaspi janeljap. kl.9hm,—öõ. /
"„MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.50. .USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a, $30.00, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
r ülemeremaadesse: 1 .a. $58.00, .6 k. $29.00. •
Üksiknumber—.75$
• ' ~ • • . . . • • ' ' • • "
Kuülutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, '
' tekstis $5.00,^kuulutuste küljel $4.75.
iSlillllllllllllllliiiilUlHIIIIIIIIIIllllllllllllllllllllllllllin^^
Kas dr. Hjalmar Mäe
Kuidas teeksime teisiti?
Ebakindel „troon".
JLUGEJA KIRJUTAB
See küsimus kerkib ka^ nüüd,
1983. aastal, kuigi Mäe suri juba 10.
4.1978. a. Seekordseks põhjuseks
on Peeter Lindsaare raamat „Kan-natustee"
(Eesti Kirjanike Koope-mtiivs),
mis ilmus suviseks lugemi­seks
tellijate lauale. Dr. Hjalmar
Mäe ei oie klassifitseeritud poliiti­lise
sõimunimega mitmel põhjusel
Esiteks ei sattunud tä venelaste
kätte. Teiseks eesti pagulaskond ei
tegelenud poliitiliste küsimustega.
Kolmandaks puudus iseseisev Ees­ti
Vabariik ja kohus. Neljandaks @i
paistnud eesti saksa okupatsiooni
aegne OmaValitsus, mille peadi­rektoriks
Mäe oli, silma erilise
rahvavastase aktiivsusega. Ja nüüd
on dr. Hjalmar Mäe surnud.
Kuid ajalookirjutajad peavad te­ma
kohta ometi kord sõna võtma,
kui meie asju tahetakse ajaloolises
perspektiivis valgustada. Kuid
Peeter Lindsaar toob selle nime
ometi päevakorrale tihe jutustuse
ja märkmete põhjal Hjalmar Mäe
enda sõnade järgi. Usume, et need
sõnad olid nii. Kes tahab neid sõnu
täpsemalt teada, lugegu seda raa­matut,
milles Oli nii mõndagi mäles­tuslikku
ja. huvitavat möödunud
aegadest.
Hjalmar Mäe sõnu võib võtta
mitmesuguse tõlgitsusega, kuid
need sõnad iseloomustavad siiski,
mida mõtles Mäe ise. Nimelt oli
Mäe kirjutanud ja viinud USA oku­patsioonivõimudele
poliitilise
märgukirja. Märgukiri võeti küll
vastu, kuid selle autar paigutati
tsiviil-interneeritute laagrisse
Darmstadtis. Märgukiri sisaldas ka
omapoolse analüüsi eestipoolse
olukorra ikohta lõppenud sõjas
koos tuletustega, et E(jstit ei saa
paigutada möödunud sõja ja sünd­muste
üldnimetaja alla, vaid tema­le
peab pühendama erilist tähele­panu.
Midai siis ütles Mäe oma
analü|üsi tuletustes:
„Eestii8e|seisvust Saksa ei tun­nustanud,
seega Eesti ei ole Saksa
satelliitriik. ,
Eesti oli demokraatlik vabariik,
parlamentliku mitmepartei süstee­miga
ning sõnavabadusega, seega
Eesti ei ole fashistlik riik.
Eestis ei olnud fashistlikku orga-lisatsiooni,
seega Eesti ei ole kol-laboraatorlik
riik.
Eestis ei ole olnud ei natsiorga-nisatsioone
ega üldse valitsust, sest
valitsust ja seadusandlust teostas
Saksa tsiviilvalitsus, seega Eestis
ei olnud natsirezhiimi."
Edasi järgneb: ,,1941 algas ka
massiline elanikkonna tapmine ja
küüditamine, mis sundis elanik­konda
omal algatuse! asuma oma­kaitsele...
Saksa valitsus lubaa ja võimal­das
teostada vaid kohalikku admi­nistratsiooni,
kelle otsused täide­viimiseks
vajasid saksa valitsuse
luba. Saksa valitsus lubas legaal­selt
tegutseda eesti väeosadel, neid
aga saksa sõjaväe koosseisu mitte
arvates. Eesti väeosad koondatii
ühisesse organisatsiooni „Eesti
leegion", mille mundril eritunnus­tega
selgelt nähtavaks oli tehtud
eesti väeossa kuuluvus. Eesti väe?
osad tegutsesid kodumaa kaitseks
ainult Vene vastu.
Eestis ei ole asutatud ega tegutse­nud
1939—1945 mingit fashistlikksa
egajnatsionaal-sotsialistlikku par­teid
ega organisatsiooni. Eesti rah­vas
pole omanud ei fashistlikku ega
riatsionaal-sotsialistlikku meel­sust,
vaid oli poliitilise orientat­siooni
poolest anglofiilid.
Eesti ei ole Saksaga mingis le­pingulises
vahekorras seisnud ega
1939—1945 ka mingit lepingut te­maga
sõlminud Eesti pole olnud
Saksa liitlane."
Nüüd jõuabki Mäe päriselt asja
tuuma juurde: „Eesti8 ei ole saksa
okupatsiooniaegse elu keštbs üh­tegi
ametnikku, kes vastaks kvis-lingi
mõistele ega ühtegi isikut, kes
• vastaks riigi äraandja mõistele. An-tibolshevistlikus
Eesti Leegionis
kandsid kõik sõdurid ja ohvitserid
selgesti nähtavaid ja silmnähtavalt
eraldavaid Eesti tunnuseid. Eesti
olukord ei ole võrreldav ühegi teise
.Euroopa riigiga, mispärast tema
küsimusi ei saa üldeeskirjade jä­rele
otsustada."
See on põhiliselt dr. Hjalmar
Mäe kaitsekiri eestlastele ja ise­endale.
Olukorrad on põhjalikult
muutunud pärast seda, kui Hjalmar
Mäe ühe vapsina vabanes pärast
Tallinna vanglas istumist, pärast
Omavalitsuse peadirektori ametit
ja Saksa riigi varisemist ja Hjalmar
Mäe surma. Oleks asjata mõtete
mõlgutamine, kai siis kui Eesti Va­bariik
oleks oma rahvuslikus hiil­guses
vaba ja alles, sest Hjalmar
Mäe'd ei ole enam.
V.
iiiiiiiiii|iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiittiiiiiiiiin
juba aastaid on peokõnesid alusta­tud
kõigi tähtsamate külaliste loete­lu,
daamide ja härrade poole pöör­dumise
ja lõpuks ka lihtsate kuula­jate
mainimisega. Kutsutud külaliste
pikalevenitatud tervitused ja iga ük­siku
kaasategija Inimeline tänamine
lõppsõnas on vaevalt kuulajates
vaimustust vallandanud. Ainult ha­ruharva
juhtub mõni kõneleja hül­gama
eiteakust pärit etiketi nõuded,
ning pöördudes üldiselt kõigi poole
esitab hästi läbimõeldud liiglihata
.lausetes selgeid mõtteid ja konkreet­seid
ettepanekuid. Analoogilisi tähe­lepanekuid
saame teha ka üritusel
kus ainu eesmärk ei ole peokõnede
pidamine. , V
Kui midagi mitte-rituaalset toimub
aastast-aastasse . ilma vähemagi
muudatuseta, siis on tegemist kas
haarava traditsiooniga või ei ole te­gijad
oma üritust põhjalikult ette­valmistanud
ega ^elmistel kordadel
tehtud vigadest õppinud. Kuulajale-vaatajale
tundub enamus meie üritu-
0 © 0
si vihmasena mainitud liiki kuuluma
peaks olema selge, et enne mingi
ürituse teostamist tehakse kindlaks
kellele see on mõeldud ning mida
sellega taotletakse. Järgmise sam­muna
leitakse eesmärgi saavutami­seks
vajalikud isikud, tehnilised va­hendid
ja rakendus viisid. Tulemuste
võrdlemine püstitatud sihtidega
peaks moodustama viimase ülesande
ürituste korraldamisel ja määritlema
muudatused mida järgmine kord tu­leb
teha. Ka lihtsamate ürituste lä­biviimine
nõuab teadmisi mida-vaid
vähestel on sünnipärase; talendina
kaasa antud. Enamusel tuleb seda
oskust õppida.
Eestiliste teadmiste täiendamiseks
ja kultuuriliste oskuste arendami­seks
on juba kaua tehtud head tööd
Kotkajärve metsaülikoolis. MÜ po­pulaarsus
on tiivustanud ka Eesti
Kunstide Keskust korraldama „Seit­sme
kunsti" nimelist kursust, kus
osalejad oma kultuurilisi lemmikhar-rastüsi
võivad viljeleda. Mõlematel
,^eie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
luge jäte kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Salme väin oligi „Pörtus
novus in Osilia"!
Nähtavasti on täpsed kaardid
okup. Eestist rangelt keelu all, sest
vaid sellel taustal saab kuidagi mõis­tetavaks
kpt. Vello Mässu omamoodi
teooria (vt. dr. I. Arensi referaat
„Meie Elu" nr, 27).
Merevee seis oli 13. sajandil Riia
lahes ca. 2 meetrit kõrgem ja vasta­valt
Salme väin eraldas täielikult
Sõrve poolsaare Saaremaast, mida
tõendavad ka kõik vanad kaardid 6-e
sajandi vältel. Vt. detaile Saaremaa
kaart (1:100.000). Teatud analoogi­lise
asendiga on ka Tallinna lähistel
muistne Salme-saar, hiljem Wulf
saar. „Salm, gen, salme, väike mere-kitsus
kahe saare vahel" (Wied.).
Vastavalt Henriku kroonikale, kes
ise tõenäoliseh oli ühel Hansa kogel,
kui tuul ja äikese torm ajasid Riiast
lääne suunas purjetavad 9 ristisõit-jate
koget Saaremaa randa 5. juunil
1215. See paik oligi Riia-lahe-poolne
Salme väina suu ning sadam. Ordu-r
mehed tollal ei teadnud ju Saare­maast
suurt midagi. Veel vähem se­da,
et Salme-väin oli saarlaste vii-kingi-
laevadele otseühenduse tee
Riia lahe ja fialtimere vahel. Sellest
ka Henriku .üllatuslik väljsndus
„Portus novus in Osilia", uus sadam
Saaremaal. Teatavasti sasrlased
ründasid koheselt ootamatult nende
sadamasse saabunud võõraid^kuid ei
suutnud noid kokkuseotuid kogesid
hävitada, mis moodustasid omaette
kindluse. Ainus ordumeeste hulgas,
kes pidi teatud määral olema infor­meeritud,
oli ühe nende koge kapten,
laevnik Sluk, mida tõendab tema­poolne
pöördumine oma meeste poo-
' le sõnadega: „Meie laevad ei ole
koormatud, vaid on tühjad ja neile
piisab vähesest vee sügavusest, nii
võime teist teed kaudu minema pää­seda,
nimelt kui t6ie, vaprad sõjame­hed,
astute paatidesse, ankrud üles
hiivate ning need sügavasse vette
heidate, vedades kogesid ankrute
külge seotud köitest, kuni meie süga­vasse
merre jõuame." Nii nad tegid.
Selle teekonna pikkus oli ca. 1 kilo­meeter.
Sellel köitega kogede veda­mise
teekonnal ordumehed olid pea­legi
väina mõlemalt kaldalt pidevalt
rünnatud saarlaste maleva poolt.
Kuigi koged pideva ambudega tulis­tamisega
neid lohistavaid mehi kait­sesid,
pidi saarlaste sinna kogunenud
maleva olema siiski üsna nigel, et
nad ei suutnud ilmselt kogu päeva
kestnud kogede lohistamise töö
jooksul, seda tegevaid ordumehi hä­vitada.
Riialahe-poolsest Salme väi­na
suust vallapääsenud Ordu laevas­tik
sattus Salme väina Bahimere
poolses sadamas uuesti raskustesse.
..Istusime selles sadamas tervelt
kolin nädalat paigal, sest meil olid
merel igapäev tormid, manipöörised
ja vastutuuled. Valitses kõva nälg
kursustel osaleb noori, kes peaksid
elsti elu esirinda astuma või omapa-nust
seal suurendama. Kas võiks
nendel kursustel oskuslikult õpetada
ürituste kujundamist, rakendamist ja
tulemuste analüüsimist? Mitmed kõ=
ned mida mõni luuletus palju elamus­likumalt
oleks võinud asendada, iga."
vad esinejate lavale tulekud-mine-kud,
põhiliselt eestlastest publikule
inglis keeles rääkimine ja mitte-eest-laste
piinamine pikkade eestikeelse­te
kõnedega, mikrofonide ja helisüs-teemide
proovimata ning kas'kur-dikstegev
või kuulajateni küündi­matu
kasutamine, ja muud meeleolu
haripunkti jõudmist takistavad vead
tõendavad sellise õppeaine hädava-
"" "cust.
ning toidupuudus, ja kroonik ütleb:
laupäeva õhtul 21. juulil, kui meie
otse kui pool surnud laulsime „Puh-kes
lõunatuul", Issand andiski meile
pärituule ja jõudsime järgmisel hom­mikul
Ojamaale...
Teatud viisi mõistatuslikuks jääb
selles jutustuses, et ordumehed is­tusid
Salme väina merepoolses sa-
. damas 3 nädalat tuule puudusel pai­gal,
kuid eestlased ei kogunud uut
malevat ega rünnanud neid.
oletused, et Ordu koged liikusid
merepoolsest Salme väina suust mitu
kilomeetrit lõunapool asuvaisse Lõu
või Lõpe lahesoppi, seega uude lõk­su,
ei oma mingit väärtust.
E . y . SAKS
Linast materjali on alati
saadaval olnud
Trudeau võimule tulles lõpetati
Kanadasse linase materjali sissevedu
koos mitmete teiste tekstiil-luksus-kaupadega.
Ja linane on alati olnud
luksus, meenutagem vaid shveitsi,
iiri, norra, rootsi jne. tikandeid ja
laudlinu linases materjalis. Ka Anni
Varma Naiskutsekool tõi Pariisi esi­meselt
maailmanäituselt j esimese
auhinna linasesse tehtud tikandiga,
mis tõstis selle kooli meie riigis esi­meste
hulka. Tänu sellele suurele
naisele!
Praegu saab linast tellida Rootsi
kodukäsitöö äridest ja Põhja-Iiri-maalt
Belfastist. Mu kutsetöö on pal­jude
aastate keskel väga seotud ol­nud
rahvarõivaste valmistamisega
nii kodumaal, Rootsis ja Torontos.
Põhja-Toronto. keskkoolis on aas­taid
töötanud rahvarõiva valmista­mise
klass ja vaid linase materjaliga
tikandi osades. Ükski särk ega tanu
ei ole tehtud mitte millegist muust
kui linasest. Ükski tellija pole nuri­senud.
See, kes tunneb rahvarõivaste
õmblemist ja materjale põhjalikult,
see ei saa kunstlikke materjale soovi­tada
juba sellepärast, et nendest on
võimatu head tikandit teha (koe ja
lõimelõngade erinevuse pärast), et
nendegaei saa õiget langust ega õiget
joont tabada. See on udujutt, et lina­ne
kortsub. Ma magan suvel linase
voodipesuga, naudin lihtsalt lina-
'se külma jahedust ja mu voodi on
siledam kui puuvillase või mõne
kunstliku linaga.
Teine näide oleks. Möödunud su­vel
Seedriorul olles küsisin rahva­tantsu
juhilt H. Toomsaluh, et mis
materjalist rahvarõiva särki tema
kannab. Vastus oli „Ma kannan ai­nult
linaseid särke!" Polüestersärk,
mida E. Runge soovitab, on tantsides
varsti märg, hõõrub punetise kaelale
ja kandja ujub higis, sest poliiester ei
ime endasse niiskust nii kui linane
ega anna kehale vajalikku õhku. Kui
tahame oma teismelisi tütreid ja poe­gi
nuhelda, siis propageerige pealegi.
Ema, kes lapsi on ise kasvatanud ei
tee seda kunagi! Ma ei eita uusi
kunstkiudainete materjale. Ei. Mulle
meeldib talvel nüülonsärk, sest see
on suurepäraseh soe.
Põhjus, miks süle kätte võtsin on
see, et/lugesin „Meie Elu" nr. 20
veerul E.R.polüesteri soovitust.
Astuge Northern Secondary kooli!
Õpetus algab oktoobrikuul. Regist­reerida
kohe, sest ka Rootsi kodu­käsitöö
peab linase materjali vabri­kust
tellima. Kodus õhtuti pärast kel­la
9-at. Telefon 239-9587.
EHA TARMET-TOOMBERG
Eesti lipu 100 a. juubeli tähista­mise
kavade ümber seoses Esto'84
pidustustega Torontos on avaldatud
mitmeid seisukohti ja kriitikat (muus.
„Meie Elus" nr. 27 s.a. Robert
Kreemilt). Näib siis, et selles küsimu­ses
puudub veel täis põhimõtteline
selgus.
Eelmainitud artikkel tõstatab kaks
olulist probleemi: kelle eesti lippu
õieti õnnistatakse (nagu on kavas) ja
kas peaks olema vabaduses viibiva­te
eestlaste ühislipp kui kõikide lip­pude
esindaja ning kelle hoole all
selline peaks olema?
Meil on olemas kolm eesti lipu
mõttelist varianti — üks on Eesti
, Vabariigi riigilipp, teine on eesti rah­vuslipp
ja kolmas — Eesti Üliõpi­laste
Seltsi lipp kui originaallipp.
Esimene, s.o. riigilipp oh kujundatud
riigilipu seadusega, millega on mää­ratud
riigilipu (originaalist erinevad)
mõõtmed, sinise lipupaani värvus
(võimalikult lähedasena originaalile)
ja lipu kasutamise ning. käsitamise
eeskirjad.
Teine — ees^i rahvuslipp — oli
riigilipu eelkäijaks kui eesti rahvusli­ku
tunnetuse ning ühtsuse sümbol,
samuti Eesti Vabariigi lipuks ning
vöitluslipuks kuni riigilipu seaduse­ni.
Rahvuslipu mõõtmed olid üldiselt
enam suvalised ja kujunesid spon­taanselt,
seal kus seda tõsteti. Ka lipu
sinise paani värvus kõikus, olenedes
õige informatsiooni puudusest ja eri­ti
sõjaaegadel materjalide raskest
kättesaadavusest.
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp oma
mõõtmeis ja sinise värvitooniga sün­dis
eesti esimese ning tookordset rah-vusteadlikku
eesti intelligentsi hõl­mava
üliõpilasorganisatsiooni triko-lorina.
See originaallipp õnnistati
Otepääl juunis 1884, kusjuures vas­tavast
tseremooniast ilmneb, et selle­le
lipule omistati juba alguses mõtte­liselt
laiem tähendus kui vaid organi­satsiooni
lipule, sest see viimane
pühitseti seal eesti sini-must-valge
trikolori hoidjaks, kuna - nagu see
pidi olema - see trikolor kujunes
varsti eesti rahvuslikuks sümboliks
ja kõikide sini-must-valgete lippude
emaks.
Küsime — kui me praegu tähis­taksime
sini-must-valge lipu sajan­dat
sünnipäeva vabas Eestis, siis mis­sugust
lippu me õnnistaksime ning
pühitseksime? Pole ometi mingit
kahtlust, et see olnuks originaalne,
Otepääl õnnistatud sini-must-valge,
mis oleks tema hoiukohast (Esti Rah­va
Muuseumist) välja toodud rahva
ette, rongkäikude etteotsa ja ta oleks
seisnud pidustuste keskuses, austa­tuna
kogu rahva poolt. Meenutagem
vaid selle lipu Viiekümnenda aasta
juubelit, millest peale riigivõimu
esindajate - vabariigi valitsuse liik­mete
ja sõjavägede ülemjuhataja -
võtsid osa nii organisatsioonide esin­dajad,
vaimuelu esindajad ja tuhan­ded
inimesed Otepää kiriku juurtes,
kuhu lipp viidi Tartust suures kaval-kaadis,
ja kus seekordne riigivanem
K. Päts pidas peokõne! Kuidas teek­sime
teisiti?
Kui tähistame kellegi sünnipäeva,
siis me ometi ei lähe laulma ükskõik
kelle teise akna alla! Seda pole meil
vaja teha ka lipu suhtes. Kuigi ori­ginaallipp
pole praegu kättesaadaval
(ta puhkab kodumaa mullas), siis on
aga kättesaadav selle hoidjaks pühit­setud
Eesti Üliõpilaste Seltsi origi-naallipu
õigemõõtmeline- ja prigi-naalvärvis
(ning õigete narmastega!)
teisend. Kui tähistame rahvuslipu
sünnijuubelit, siis ikka selle lipu juu­belit,
mis sündis Otepääl 1884, mil­list
originaali esindab õigusega tema
teisend, hoitud nende poolt kes selle
hoidjaks olid pühitsetud. Seda ei tule
mitte ainult pool-eraviisiliselt kuski
õnnistada, vaid igasuguse loogika
alusel tuleb see seada lipujuubeli pi­dustuste
keskpunkti — kui kõikide
lippude esindajal
^ 1. REBANE
Kanadal pole kaitset
spionaazhi vastu
Endine Kanada julgeolekutee­nistuse
juht William Kelly on väga
kriitiline Kanada riikliku spiooni-vastase
võitluse suhtes. See on pea­gu
tegevusetuks muutunud. Senine
Julgeoleku Teenistus, Kanada ku-ningliku
ratsapolitsei koosseisus,
täitis tunnustusväärselt oma üles­andeid
spionaazhi vastu võitlemi­sel.
Selle teenistuse usalduse lam­mutas
2 aastat tagasi McDonaldi
komisjon, kes moodustati selleks et
uurida Kuningliku Ratsapolitsei
(RCMP) väärtegusid Kanadas. Mc­Donaldi
komisjon süüdistas RCMP
ebaseaduslikus telefonikõnede
pealtkuulamises, salajastes korte­rite
läbiotsimises ja kirjade avami­ses.
Vastuluure agentide seletuse
kohatselt kõik see on hädavajaline,
et välisriikide spioone avastada ja
tabada.
RCMP Julgeoleku . Teenistuse
asemele McDonaldi komisjon soovi­tas
moodustada erilise julgeoleku
agentuuri „Canadian Security Intel­ligent
Service", kellele statuudi alu­sel
antakse õigus teha spioonide ta­bamiseks
kõik see, mis RCMP seni
illegaalselt tegi. McDonaldi komis­joni
süüdistused ja ettepanekud uhelt
poolt ruineerisid Julgeoleku Teenis­tuse
moraalse aluse ja teiselt pooh
tegid ettepaneku sellise julgeoleku­agentuuri
loomiseks, kes omaks õi­guse
väljaspool seadust teha kõik,
mis heaks arvab, et välismaa spioone
ja nende abilisi avastada ja vangis­tada.
Piiramata võimupiiride andmine
moodystatayale julgeolekuagentuu­rile
on põhjustanud Parlamendis te­ravat
kriitikat ja arupärimist selle
agentuuri tegevuse kohta. Julgeole­kuagentuuri
moodustamisega ei ole
seepärast saadud edasi minna. Ame­tisse
on nimetatud ainult uue agen­tuuri
juht, kellel puudub ametkond.
William Kelly arvates võib kuluda
kuni 5 aastat enne kui see agentuur
saab efektiivselt tööle asuda. Seni on
Kanada kaitsetu välisriikide, eriti
KGB spioonide tegevuse vastu.
William Kelly ja teised RCMP Jul­geoleku
Teenistuse endised juhid on
arvamisel, et selle aja kestel kus Ka­nada
on spionaazhi vaptu kaitseta
KGB värbab ja koolitab välja oma
agente Kanada ülikoolide õpilaste
seas. Neid koolitatakse eriti välja sel­leks,
et nad pälviks uue julgeoleku-agentiiuTi
värbajate tähelepanu ja
palgatakse Kanada julgeolekuagen­tuuri
teenistusse samal viisil kui In^r
lise salaluure palkas oma teenistussfe
need üliõpilased, keda KGB oli juba
oma agentideks välja õpetanud.
Praegu Kanadal ei ole spionaazhi
vastast kaitset. ,
A.N. '
Kõikideks kindlustusteks
H.LATER&CO.LTD
^Insurance"
1482 Batliurst St.,
Toronto MSP 3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
HARRI KlVILO ^ • • • • • • • • ^ • • • • •^
Reagan ei talu
kommuniste USA
99tagaõues^'^
USA president Reagan otsustas
saata oma sõjalaevastiku manööv­ritele
Nikaraagua ranna lähedusse
Vaikses Ookeanis ja Kariibi me-res.
Nähtavasti selleks, et kontrolli­da
N.Liidu ja Kuuba relvada saat­mist
Nikaraaguasse, kust need saa­detakse
edasi terroristidele Salva­doris.
Vaatamata toetusele, mis
USA on andnud Salvadori valitsu­sele
majanduslikul ja sõjalisel alal,
mässulised on ikka paremini rel­vastatud
N. Liidu relvadega, mis tu­levad
Nikaraaguasse Liibüast |a
Kuubast.
Olukorra selgitamiseks, kuidas
võidelda kommunismi „sis8etungi
vastu Kesk-Ameerikasse, mida
USA peab oma «tagahooviks", pre­sident
Reagan määras erilise ko­misjoni
Henry Kissingeri juhtimi­sel.
Mõned kongressi liikmes kiitr
sid selle heaks, teised olid selle
vastu, põhjusel, et Kissinger on
omandanud halva kuulsuse kui
USA taandumise ettevalmistaja ja
„aiaga"
Sõjakuritegudes
süüdistatu läks
vabasurma
Natsiaegsetest kuritegudest süü­distatud,
Ukrainast pärinev poolakas
63 a, Michael Popczuk leiti mahalas­tuna
oma kodus, Lynn'iSr Mass. Po­litsei
arvates on ilmselt tegemist va­basurmaga.
Möödunud nädalal alustati Bosto­nis
Popcžuki vastu kohtuprotsessi;
teda süüdistati koostöös natsidega
juutide kimbutamises ja märvamises
aastail 1941 kuni 1944 Ukrainas, kus
ta oli kuulunud natside organiseeri­tud
politseisse. Teda ähvardas USA
kodakondsuse kaotus.
Popczuk tuli Ühendriikidesse 23.,
oktoobril 1954 Kanadast. Ametlik
süüdistus tema vastu oli, et ta pääses
USA-sse oma minevikku salates.
Michael Popcžuki leidis ta 63-a.
abikaasa kell 4 p.l. elutoast surnuna,
22 kaliibriline laskeriist peos.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts ~ 1918..
„Meie Elu" nr 30 (1743) 1983
J-Ligi
600.000 baltlast küüditati 118-8(
MDIB Wolt" näidatud karlstusasutii
tatud Münchenis asuva Läti Punaf
„Die Welf
Baltimaalased
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastöölil
Lätlaste Maailmaliidu ja Läti Rahvusfc
dokumentatsioon pealkirja all „ T h e 8 e
on toodud 150.000-nde küüditatud lätii
Teose ilmumise puhul avaldas Bon­nis
ilmu v suurleht „Die Welt" kolme-veerulise
kirjutise peakirja all „Baltl
rahvad süüdistavad". Kirjutist illus­treerib
maakaart, kus märgitud kõik
jäägrid N. Liidus, kuhu kviüditatud
baltimaalasi ja foto kolmest läti tü­drukust,
kes küüditati koos emaga
1941. a. Novosibirskisse.
Kirjutises luuakse ülevaade Balti­maadel
asetleidnud küüditamistest,
mille ohvriks lan'ges 590.000 inimest
(180.000 eestlasi, 260.000 leedulast Ja
150.000 lätlast).
Edasi antakse ülevaade kasvavast
venestamisest koos suure venelaste
sissevooluga, mis eriti drastiline Lä­tis,
kus veel ainult 53,7 protsenti
lätlasi. Vene kcicl on kujunemas
ametikeeleks ja õppekeeleks laste­aedadest
ülikoolini. TV-programmid
on suuremalt jaolt venekeelsed, aja­loolisi
kultuurivaramuid laimatakse
ja ajalugu võltsitakse.
Lõpuks toob ajaleht kahe küü l i ­tatud
lätlanna saatusekirjeldusid.
ÜkB nendoat 14-aaBlano Ru\fe Uplne
küüditati koos ema ja kahe õega 14.
juunil Siberisse. Kuudekaupa kestis
teekond loomavagunis enne kui Jõuti
sihtkohta. Pärast viis aalat kestnud
pagendust, tohtis 19-aaslane tuber-kuloosihaigc
Rula Lätisse tagasi
pöörduda. Kölm aastat hiljem küüdi­tati
ta uuesti. Hoolimata tuberkuloo­sist
elas la Siberis veel seitse aastat.
20-a
taga
SUUI
väljj
Ta
Sibf
Al
Sl
AU
vei
poi
p6j
pei
seii
N
sio
Ee
oril
1
tn
ni
6f
ni
ri
El
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
AUG
VÄU