Meie Elu = Our life, July 28, 1983

              ,28 fUULIL - THÜRSDAY, fULY „Meie Elu" mv 30 (1743) 1983
Alma Kerstenit
mälestades
Igas rahvusgrupis, olgu see siis
Rootsis, Saksamaal, Kanadas, USA-s,
Brasiilias, Argentiinas, Austraa­lias;
jne. on isikuid, ke$ omavad erili­si
võimeid ja head tahet kaasa töö­tada
oma rahvusgrupi kõikides üri­tustes,
pühendades oma anded ja va­ba
aja seltskondlikuks tööks kaas­maalaste
hulgas, ja sa](naaegselt teha
selgitustööd Eesti maa ja rahva saa­tuse
ja prpbleemide kohta kohaliku
rahva hulgas. Selliste kaasmaalaste
hulka kuulus Argentiinas Alma
Kersten (meie jaoks ,,Alma"), kes
pika ja raske haiguse järele lahkus
1 siit maailmast 28; juunil, leides viim­se
puhkepaiga Briti kalmistul, Bue­nos
Aireses.
. Alma Kersten sündis49. oktoobril
1906 Narva-Jõesuus. Juba varakult
avastus Alma juures joonistusand ja­nu
alustaski Alma oma õpinguid Tal-hnna
Kunst-Tööstuskoolis, mille lõ-.
petas Ä26 a. Varsti pärast seda emig­reerus
perekond Kersteii Brasiilias­se,
asudes elama Sao Paulosse 1927
a. Seals^ Eesti Seltsi juures alustaski
Alma orpfa seltskondlikku tegevust,
pühendudes täie energiaga kaastöö­le
kõikides seltsi üritustes.
Pärast Üsa surma 1933 a. siirdus
Alma Buifnos Airesesse, kus peatselt
tutvus a{gentiina kunstiringkonda-dega,
tehes kaasa mitmes argentiina
filmis ja töötades samuti modellina.
Eesti koloonia, mis oli koondunud
Eesti, Se ts' „Estonia" ümber, sai
Almä näol asendamatu kaastöölise,
kes lõi igal pool kaasa, lavastades
näidendejd, korraldades pidusid ja
kontserte, jne. See kaastöö on kest-,
nud ligi 50 aastat ja Eesti Selts„Esto-nia"
on Alma- tegevust igati hinna­nud,
valides teda juba aastate eest
\ seltsi auliikmeks.
iTeise maailmasõja lõppedep alus-tap
Buenos Aireses tegevust Balti
KJDmitee, et aidata eesti, läti ja leedu
põgenikke Euroopast Argentiinasse
immigreeruda. Alma koos konsul T.
citmaniga kuulusid sellesse komi-'
teesse, olles suureks abiks eesti põ­genikele
nende saabumisel Bušnos
Airese sadamasse, samuti. nendele
ulualuse ja töökohtade muretsemi­sel
ja dokumentide hankimisel, kuna.
, „uutest" kaasmaalastest peaaegu
I ke^gi hispaania keelt ei kõnelenud,
i Ka oma viimastel eluaastatel oli A l -
maK võimalus põgenikke abistada,
kuuludes Argentiina Põgenikekaitse
Ühingu (,,Asociacion ai Refugiado")
erikomisjoni, mille ülesandeks üksi- •
jäänud põgenike vastuvõtmine „Santa
Rita" niinelisse vanadekodusse. Tä­nu
Alma vahendusele on nii mitmed­ki
vanad ja haiged kaasmaalased sel­les
vanadekodus ulualust leidnud.
•Peale Eesti SeltsEstonia"'on Al­ma
energiliselt tegutsenud ka EELK
Buenos Airese Reformatsiooni Ko­guduse
naisringis, aidates eriti kaasa
koguduse basaaride korraldamisel
nii jõuga kui nõuga. Väga hinnatud
on siinsete kaasmaalaste hulgas Al-fna
poolt eesti motiividel joonistatud
keraamika -ja portselan. Vaatamata
oma mitmekülgsele seltskondlikule
tegevusele leidis Alma veel aega vas­tava
kursuse lõpetamiseks portselani
maalimise ja keraamika alal, omades
nende tööde ,,põletamiseks" vasta­va
sisseseade.
Rahel Olbrel 85
Suurkuju eesti balleti arenguloos
Lõikuskuu 2-sel jõuab Torontos
elunev Rahel Olbrei-Kompus oma
pika käidud teeraja kõrge teetulbani,
millelnumber„85". Seljataha onjää-nud
pikk matkarada, ilus ja sisukas.
Mul on olnud õnn ja heameel kirju­tada
lugupeetud Rahelist viis aastat
tagasi tema 80-ndal teetulbal ja mee­nutada,
üht suurt isiksust, loojat ja
talenti, kes ajanud esimesi sügav-vagusid
ühel meie noorimal kultuuri­põllul
ja viinud selle õitsele. Too­kordse
kirjutise puhul mul polnud
saadaval mitmeid materjale ja and­meid.
Kirjutis baseerus subjektiivisel
tunnetusel, mälusoppi sadestunul ja
mõnda nopitud teosest Hanno Kom-puse
üle, selle „varjatud väärtuste
aimaja, vormi ja hõrkuse mõistja ja
esteedi" üle, kelle eluseltsiliseks Ra­hel
olnud kultuuri- ja kutsealasel
koostööl enam kui poolsada aastat.
Pikki aastaid kodumaatuses muu­tub
ähmaseks ja vajub unustusse
mõndagi'meie kultuuri hilisemast
minevikust ja selle õitsest. Palju lei­dus
tegijaid ja palju tehti kõigil ala­del.
Paraku ei jõutud veel kõike kir­jas
,,raamatusse raiuda" ja talletada,
kust võtta ja meenutada. Tühik esi­neb
ka meie ühe noorima loomingu­lise
kunsti ^ b a l l e t i alal. Nimed
Elmerice Parts ja Ella Ilbak ei helise
enam paljude kõrvus., Nad kerkisid
esile otsekui meteoridena, kes pikki
aastaid eesti nime viinud ja jäädvus­tanud
juba enne meie iseseisvust
maailma pea- ja suurimate linnade'
lavadel. Neile nimetatuile on järgne­nud
teisigii.: Siirdume aga alljärgne­vas
üksik balleriinidelt lavatantsu-balleti
juurde laiemas mõistes. Koh-tamegi
siin meie tänast juubilari —
Rahelit, suurkuju meie balleti aren­damise
ja eestantsijate ning balleti­trupi
kasvatamisel. Suurkuju, küll
mitte füüsiliselt, kuid vaimselt loov­kunstnikuna,
ballettmeistrina ning
isiksusena.
Rahel Olbrei sündis 20. juulil (uk.
2. aug.) 1898. aastal.Tallinnas töös-
Eripeatükina tahaksime mainida
Alma tegevust eesti kunsti ja ^kul­tuuri
tutvustamisel argentiinlaste
hulgas. Tänu oma sidemetele korral­das
Alma Buenos Aireses lugema­tuid
näitusi, kusjuures väljapane­kud
koosnesid nukkudest eesti rah­variietes,
akvarellidest eesti maa­kondade
rahvariiete kohta (kõik Al-
, mä |isiklikust kollektsioonist), keraa­mika,
puutööd", jne. Näituste avami­sel
kasutati alati juhust peale kuns­tilise
jutu ka Eesti probleemide puu­dutamiseks.
Samuti tahaksime nime­tada
mitmeid saateid argentiina tele­visioonis,
milledes Alma tutvustas
eesti rahvatantse ja rahvariideid vas­tava
muusika saatel.
Alma Kerstenit ~ Almat — ei ole
enam meie hulgas. Tubli eesti naine
on lahkunud oma tööpõllult ja leid-ntid
igavese rahu paremas maailmas.
Peale lähemate omaste: õde Linda,-
vend Walter ja teised sugulased, —
jääb Almat leinama eesti koloonia
Argentiinas ja lugematud sõbrad ar­gentiinlaste
ja muude rahvusgruppi­de
hulgast. .
A.P.
turi ja ärimehe Jaan Olbrei tütrena.
Lõpetas gümnaasiumi 1918. a. ja õp­pis
koolitöö kõrval balletti end. Pe­terburi
keiserliku Maria-teatri prii-maballeriini
Eugenia Litvinova juu­res,
kes enamlaste võimuletulekul oli
põgenenud ja Tallinnas avanud oma
balletistuudio. y
Mõnel määral lavatantsu meie
teatrilaval oli esinenud vaid primi­tiivses
kvaliteedis — mingi rütmiline
liikumine, lisaks mõni salongitants,
valss, galopp, menuett j.rii. Operetti­de
ja ooperite puhul, milledes lava-tantsul
oma osa, palgati Uus-Estonia
tantsu ja liikumisjuhiks balleriin
Smironina, kes esines ka eestantsija-na.
Tantsurühma ei olnud. Esiriesid
kooriliikmed ning lisaks võeti õpilasi
Litvinova stuudiost. Nii sattuski Ra­hel
1918. a. Estonia lavale. Varsti
vajab teater teda juba tantsulavastus-te
seadjana. Abiellunud 1922. a. Es­tonias
ooperite lavastaja Hanno
Kompusega, sõidavad nad koos Sak-
'samaale end. täiendama ja õppima.
Ta õppis Mary Wigmani koolis Dres­denis,
E. ]aques-Daleroze'i koplis
Helleraus ja Rudolf v. Labani juures
Berliinis.
Naastes õpinguilt, angazheeris Es­tonia
teda tantsujuhiks ja ballett­meistriks.
Omandanud ise nii klassi­kalise
balleti km ka moodsa n.n.
plastilise tantsu kooli, töötleb ta mõ­lemaid
arendades teatri tantsurühma
kaudu. Viimasega on ta peale soolo-ja
rühmatantsude draama, opereti ja
ooperi raames lavastanud suurvorme
— balletid ,,Roheline flööt", „GiseI-le",.
„Paan võsas", ,,Pähklipureja",
„Lakschme", ,,Flora ärkamine",
„Luikede järv" ja veel E, Tubina
„Krati", mille lavaletoomine jäi poo­likuks
Estonia teatrimaja hävitami­sel.
Peale kodumaiste edukate esine­miste,
andis balletirühm menukaid
külaskäigu etendusi Helsingis jm.
Rahel Olbrei on asetanud rõhu, et
tants ei pea olema vaid liikumine,
vaid on vaja ilmekust ja väljendust.
Ta kunstiliste taotluste aluseks on
tegelaste erikarakterite esiletõstmi­ne,
dramaatiline pinge ja ilmekus
igas pisiasjas. Ta ei taotle ilutsemist,
vaid dramaatiliste sündmuste eten­dust
tantsukunsti vormis. Eriti välja­tõstetavad
on „Giselle" ja„Luikede
järv", milles nende senised niuinas-jutulised
lavastused on saanud dra­maatilise
pildi. Nii nagu. sõnadest
saab lause ja lausetest teose, on Ra­hel
Olbrei lavastusis iga samm japas
peensuseni kätte õpetatud, stiil|ht-lusse
seatud ning liikuma paildud
esteetiliselt, vormialusteesides ja
tantsutehniliselt. Ta lavastus on kat-kestaniata
ja terviklik kunstiline loo­ming
ja mitte seeria üksikutest tant­sudest
— tuua esile esit-atäva sisu,
hinge, liigutusi,"reageerimisi ja mee­leolusid,
et vaatajat siduda, kaasa
elama panna ja haarata. Neil alustel,
on ta uut vormi otsinud ja leidnud,
temale omase tantsulise mõtlemise ja
otsiva vaimu kaudu. Ta otsingud on
olnud iseseisvad ja välismõjudeta.
Kahtlemata on Rahel Olbrei suur­vaim
ka tantsu pedagoogina, arenda­des
ja õpetades välja,ballettrühma,
kust mitmed paguluses on olnud sil­mapaistvad,
nagu Klaudiüs Maldu-tis,
D. Anvelt jt. ning kodumaale
jää jäist on seal ballettmeistritena
pikki aastaid toiminud B. Blinov, A.
Koit ning esitantsijatena V. Hägus,
H. Palang, }. Arg jt. Ka kodumaa
väljaandes on kõrgelt hinnatud oma­aegset
R.O. panust.
Paguluses on R.O. seotud olnud
Montreali Eesti Teatriga aastail 1951
—1956 kus antud seitse etendust,
neist neli lavastatud R.O. poolt -
,iKuipuu tahab õitseda",„Sammas-säng",
„Mikumärdi" ja operett „Ka-lurineiu",
mis on olnud suur ja julge
ettevõte. •
. Rahel Olbrei on isiksus, kunstnik
ja looja. Ta on omal alal kõik kõiges,
viljeledes seda, milleks tal talent.
Aga tal on palju j.npmat — armastust
ja kohusetunnet, et Eesti ü..iakultuu-ri
ja kõigega seisaks kultuurhöhvaste
kõrval.
Suurjuubeli puhul on põhjust jülle-kordselt
korrata lugupidamist, aus­tust
ja tänu meie ühe suurele tütrele,
Rahelile, ning soovida ilusaid puhke-aastaid!
R. ANTIK
Meie elame kõik prostitutsiooni
printsiibil: võimalikult palju võitaja
Kummalisel viisil tekivad südame­infarktid
meie ümbruskonna süda-metusest.
, i" • • •
I • Ihnurit manatakse kaasaegsete J3
kiidetakse järeltulijate poolt.
Alnia Kersten oma Icodus, mille seinu kaunistavad tema portselan-
: BENITA VOMM
75 AASTANE
Neil päevil pühitses oma 75. sünni­päeva
Benita Vomm.
• Mäletan nagu oleks see olnud eile,
kui ilmus ,,Pallas'e" kunstikooli
noor, sale, punapõseline, tervisest
õhetav kaunitar — see oli Benita! N i i
mõnegi meesõpilase süda hakkas kii­remini
tuksuma.
Benita aga hakkas maalikunsti õp­pima.
Varsti siiski looduse ürgjõud võttis
'Võimust ja Benitast sai proua Vomm,
kujur August Vommi abikaasa.
Selle tagajärjel on meil nüüd To­rontos,,
Suure Tõllu" taoline karika­turist
Ant.s Vomm ja Mai järve-
Vomm ja suur hulk suuremaid ja
vähemaid Järvesid. .
Šopvin juubilarile hulk sisukaid ja
tööviljakaid aastaid ja head tervist.
•
Benita Vomm-Mölder sündis 28.
juulil 1908. a. Rakveres. Lõpetas
Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi
1926. a. ja astus samal aastal Tartu
kunstikool ,,Pallasesse", mille lõpe­tas
joonistusõpetajana 1929. a. keva­del.
Kooli ajal tutvus skulptuur-ateljee
õpilase August Vommiga ja abiellus
1929. a. septembris. Benita sai joo­nistusõpetaja
koha Rakvere Zeeh Tü­tarlaste
Kommertsgümnaasiumi.
1936. a. asusid Vommid Tallinna.
Õpetajaametist vaba, hakkas Benita
maalima peamiselt portreesid pastel­lis.
1942,1943 ja 1944 esines ta Kuju-tavkunsti
Sihtkapitali Vahtsuse näi­tustel.
-Sõjaohu lähenedes siirdus Benita
Vomm lastega Saksamaale, kiis alus­tati
uut elu,,
Peale Augsburg-Hochfeldi koha­like
näituste esines ta mitmel näi­tusel
Geislingenis, . Kemptenis,
'Münchenis ja Belgias, Antverpenis.
Saksamaalt siirdus Benita Vomm
koos lastega Venetsueelasse, kus esi­nes
„Museo de Bellas Artes'i" aasta­näitustel.
'
Kanadasse asudes töötas maalialal
edasi. 1954. a. korraldati Vana-And-rese
kirikus Toronto Eesti Seltsi I
Kujutavkunsti Näitus, millest Benita
maalidega ja poeg Ants skulptuuri­dega
osa võtsid.
1955. a. oli veel üks Eesti Seltsi
pooh korraldatud näitus, siis tekkis
l<unstnikkudel mõte oma organisat­siooni
asutada. 1956. asutati Eesti
Kunstiklubi Torontos, kuhu peale
kunstnike ka kunstihuvilised liik­meks
võisid astuda. Nii. ühines too­kordse
suurima kunstiliikumisega
Torontos ka Benita ja Augusti tütar
Mai. Tehti näitusi, peeti referaate,
joonistati akti — tegevust oli kül­laldaselt.
Esimene esimees oli Abel Lee. Paa­ri
aasta pärast Lee ütles ära, olukord
oli pinev. Et mitte klubi tegevust kat­kestada
jäi Benita yomm nõusse esi­mehe
kohaga. Tegevus jätkus. Vahe­peal
leiti,,et õigeni nimi oleks Eesti
Kunstnike Koondis Torontos.
Kaheksa aastat oli Erik Pehap esi­mees,
siis valiti uuesti B. Vomm taga-
• si, kus ta on viimased kuusteist aastat
olnud, kohusetruult ja kindlameel­selt
eesti kujutavkunsti viljeleihisele
teadlikult kaasa aidates, Selle eest
pälvib juubilar kindlasti kolleegide
suurimat tähelepanu ja siiraid õnne­soove
edaspidiseks.
1972. a. oli ta Ülemaailmsete Eesti
Päevade kunstinäituse peakorralda­jaks,
kus esines.60 kunstnikku 120
teosega üheksalt maalt.
Peale kunstiala on ta aastaid olnud
vanaemana tegevuses oma tütre Mai
Järve lastega, kellest on kõigist tublid
eesti noored sirgunud.
Benita Vomm ei taha vanameistri­te
ikka jõudnult muusale alla van­duda,
vaid ikka oma energiat kuju­tavkunsti
jaoks hoida, sedasi tule­vastele
päevadele vastu minnes.
Akadeemiliselt kuulub juubilar
Korp! Amicitiasse.
Jätkugu tal jõudu ja energiat!
ARTHUR MIHKELSOO
Voldemar Riimand
Tuntud Hamiltoni seltskonna- ja
kirikutegelane Voldemar Riimand
tähistas 19. juulil 60. sünnipäeva.
Juubilar on sündinud 1923.a. aedniku
pojana Suure-Jaanis, Viljandimaal.
Pärast kohaliku algkooli lõpetamist
asus ta end ettevalmistama kaui)an-duslikule
tegevusele. Esimeseks
sammuks selles suunas oli Tallinna
Kaubanduskooli astumine ja selle
õhtukursuse lõpetamine.
Sõjavankri lähenemisel kodumaa­le
siirdus ta Soome kaudu Rootsi, kus
varem omatud kogemuste ja teadmis­te
varal leidis tööd Stokholmis teks­tiili
importfirma juures. Elukutseli­sele
tööle põhjalikum ettevalmistus
jätkus esialgu Stokholmi Kauban-diisinstituudi
õhtukursustel kuid ju­ba
1947/48 a. täisajaga. Püüdlikkus
leiab töökohal varsti hindamist edu­tamise
firnia pealinna esindaja po­sitsioonile.
Avaramate võimaluste otsingul
1951. a. Kanadasse ja Torontosse
saabumisel asus tööle suurkaubama-ja
„Simpsoni" tekstiilosakonnas,
kust aga varsti üle viidi firma haru-kaupluse
juhtkonda. 1958.a . murdis
ta aga sidemed „Simpsoniga" ja ühi­nes
Hamiltoni suurema ärilise ette­võttega
tekstiilosakonna sisseostja­na,
mis tähendas vastutust kogu teks-tiilala
suunamisel ja edukuses. Ta on
jäänud selle firma juurde kuni täna­seni.
Kanadas jätkus endatäiendamine,
mis alguses seisnes ingliskeele põh­jalikumas
õppimises. Sellele järgnes
ülikooli astumine ja 'York Univer-sity'-.
lõpetamine õhtukursustel hu­manitaarteaduste
harus, spetsiali­seerumisega
poliitiliste teaduste alal.
Õppetöö sündis puht huvist aine vas­tu,
sest ei olnud ette näha selle kasu
elukutselises töös.
Igapäevase leivateenimise ja sa­maaegse
õppetöö kõrval on tal jät­kunud
indu kaasalöömiseks ühis­kondliku
tegevuse väljal. Probleemi­desse
realistliku suhtumise ja orga­niseerimisvõime
tõttu on ta valitud
mitmeid aastaid juhtima Hamiltoni
Eesti Seltsi' esimehena ja juhatuse
liikmena, samuti ka Eesti Täiendus­kooli
Toimkonda ja Skaudisõprade
Seltsi. Ta on palju aastaid olnud te­gev
Hamiltoni Esimese Luteriusu
Koguduse Nõukogu esimehena ja
abiesimehena ning liikmena. Käes­oleval
ajal on ta jälle kiriku nõukogu
esimees ja esindab kogudust Sinodis.
Voldemar abiellus Rootsis Heljo
Lepaga, kes on samuti aktiivselt osa­võtnud
Hamiltoni seltskondlikust te­gevusest.
Neil on kaks järeltulejat,
tütar, kes on omale nime teinud To­rontos
moe alal ja poeg, kes pärast
üHkooli lõpetamist jätkab seal spet­sialiseerumist.
Akadeemiliselt kuulub Voldemar
Üliõpilasselts Liivika perre.
Sõbralikkus, küsimustesse põhja­lik
süvenemine, kaine kaalutlemine
ja otsuste osav rakendamine on oma­dused,
mis on võitnud talle laialdase
lugupidamise.
Sõbrad ja tuttavad soovivad juu­bilarile
paljudeks aastateks tervist ja.
energiat senise viljaka töö jätkami­seks.
L. KOOBAS
MÄNGUD JA
OOKEANI RAND
Kanada eestlasile, eesotsas sport­laste
ja noorema põlve õppuritega on
juba iga-aastaseks traditsiooniks
saanud külastada hulgaliselt suve
teisel poolel Lakev^oodis ja selle lä­histel
toimuvaid eesti spordimänge
ning sellega koos ka lähedast ookea­ni
supelranda. Tänavused pidustu-
' sed (29-ndad!) leiavad seal aset juuli
viimasel nädalalõpul, kõrgpunktiga
laupäev, 30. juuli. Sellega langeb oo-keaniranna
külastamine enamalt
peale mänge pühapäevale. Viimastel
aastatel on seal samaaegselt viibinud
mitmed sajad USA ja Kanada eesti
noored, meenutades pisut ameerika
üliõpilasnooruse traditsioonilisi ko­gunemisi
Florida supelrandades.
Spordimängude kavas on ujumine,
.kergejõustik, võrk- ja korvpall, ten­nis,
laskmine, golf, veeremäng, laua­tennis,
bridzh ja male. Võrkpallis on
arvatavalt võistlemas 10 mees- ja 3
naiskonda. Mõned võistlused alga­vad
reede õhtupoolikul ja laupäeval
on juba hommikul kella 9-st paljudel
võistlustel „täiskäik" peal. Mitme­tel
aladel võistlevad kõik vanusek-
• lassid ja- kergejõustikus veteranid
ehk mastersportlased alates 40. a-st.
Laupäeva õhtul toimub pidulik defi­lee
ja valguspidu, kus esinevad rah­vatantsu
rühmad, naisvõimlejad
Metro Estonian Rhytmics Anu I. Oja­maa
juhatusel ja KUMA laulugrupp
Baltimorest, millele järgneb rahva­pidu.
Eesti Mängud USA-s seekord­ne
patroon on E.V. kpnsul dr. A. Roos
ja pidustuste korraldaja Eesti Spor­diliit
USA-s, kus esimeheks Eda
Treumuth.
Eesti hümni
ajalugu ilmumas
Nagu meie ajakirjandus on teatanud,
on Montrealis ilmunud minu poolt
kirjutatud teos„Sini-must-valge 100
aastat".
Meie rahva sümbolite seerias olen
aga pärast sini-must valge lipu ja vär-vikolmiku
ajalugu koostanud ka
meie hümni — Mu isamaa, mu önn ja
rööm — ajaloo. Raamat koos pilti­dega
on 176 lehekülge trükis, köi­detud
ning värvilise ja kõvade kaan-
- Kuna mul puudub kapital teose
kirjastamiseks ning raamat selletõttu
kunagi müügile ei tule, saab seda
omandada ainult järgmisel viisil:
Kõik, nii üksikisikuid kui ka or­ganisatsioone,
kes on huvitatud teo­se
omandamisest, palun mind aidata
trükikulude tasumisel. Panus oleks
150 Rootsi krooni eksemplari kohta.
Neile, kes maksavad vastava summa
minu arvele Lundabygnens Spar-bank,
Lund, Sverige, number
31124134, või Rootsi posti jooksvale
arvele number 120120-1033, saade­takse
hiljem teos tasuta ja saatekulu­deta
kätte. Kui summa on suurem kui
150 Rootsi krooni, saadetakse teos
vastavalt suuremale summale, arves­tades
150 krooni eksemplarilt.
Sissemakstudjsumma järele palun
mulle teatada aadress, sissemakstud
summa suurus ja eksemplaride arv.
Raamatu saatmine toimub Rootsis
kehtivate posti eeskirjade kohaselt.
See teade kehtib kuni 15. augus­tini
s.a. Pärast seda kuupäeva läheb
raamat trükki vastavalt teostatud sis­semaksude
arvule.
Dr. jur. ARTUR TASKA
Terminsvägen 4
S-223 67 Lund
Sverige
NALJAD
Sisehaiguste eriarst dr. Mihkel
Haus abiellus üliõpilase Anu Kõivu­ga
,,01(1 Fields", Richmond, Mas8.
Pulmapidu peeti hiigeltelgi all ja
murul. Traditsiooniliselt olid ka
küla moosekandid kohal, lõbusta­des
pulmalisi meeleolu- ja tantsu­muusikaga.
Laulatas praost emer.
A. Hinno, talitus toimus vabas loo­duses.
Peigmees on pärit Lake-wood,
N.J. ja pruut Ridgefield Park,
N.J.
Minu häll kiikus Emajõe kaldal".
nKuidas sa omeli vette ei sulpsata-nud!"
©
Advokaat kliendile, keda süüdists-takse
sissemurdmises sporditarvete
ärisse: ,.01en nõus teid kaitsma, kui
tõotate, et olete tõesti süütu ja nõustute
mulle maksma honoraari viissada dol­larit".
Kileni, pärast lühikest arupidamist:
,,Kas le ehk ei teeks seda viiekümne
dollari eest, kui ma annan teile lisaks
ühe täieliku komplekti golfikeppe j a ,
ühe paari rulluiske?" •
iiliiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiniiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniil
J@sti arst vcslvekorras
30., 31. juulil ja 1. augustil
Dr. M. Leesmeht . . . 481-683<l
ja.(B(88ti
Vaipade ja mööbli Ky|fy M|N|||A7
keeiniline puhastus , 30. JUUH „«daiaiapui xxix Ee,..
samuti akende pesemine. Söögi- Mängud USA-s, Lakewoodis N.J.
ituba, elutuba ja koridor $59.95.
Pensionäride üürikorteritele # Laup., 13.-20. august Seitse
hinna-alandus. Kunsti 1983 Seedriorul.
PEETER VALING - Tel. 690-4961
o x , . , . . . . . » : » » — — . . . . ' ,- llilllllllliillllllllllllliilllilllllllllilllllllllliltilllllilUllllllilll)