1983-07-28-01 |
Previous | 1 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ liJiõna! Library
' Blbüoihscius National»
• • . • 11' •
NEWSPAPER HyiSION
OIVISIONJESJOURNA'
Mional Library of Oaar.cls .
Collection Develop-aeiit :3yane'io
3S5 -'sXlinston stPo Ordey sc--t
STE AJALEHT
Second Glass Mail Registration No. 1354.
Nr.30 (1743) 1983 NELJAPÄEVAL, 28 JUULIL - THURSDAY, JULY 28 XXXIV aastakäik
" ' ' J y'''/,'''0', Katse hõivata
- Nõukogude telegraafiagentuur
Tass teatas, et juuli alguses — kuupäeva
ei märgita — on teostatud
katse Moskvast Tallinnasse sõitva
reisilennuki kaaperdamiseks „kri-minaalsete
elementide poolt", kes
püüdnud pilooti sundida lendama
välismaale.
Nagu Tassi teates üteldakse, olevat
meeskonna ja reisijate „otsus-tav
vaheleastumine" kaaperdamise
nurja ajanud Üks kaaperdajaist
tulistatud surnuks, teine vahistatud.
Saksa ajaleht
Miks ead vaikivad
Eesti üle?
GEISOMGEH („Meie Elu" kaastöölistslt] — Julgesõnaliselt
tutvustas Eesti saatust ja püüdis avada poliitiliselt kirjaoskamatute
silmi Gerd-KIaus Kaltenbrunner Hamburgis ilmuva
nädallehe „Welt am Sonntag" 10. juuli numbris, kus ta
kirjutab järgmist:
J»
'J" ^ '
.-oa* ^ mm.
suve omal jõul, siga ehitamine pole veel
Surve Eestis sijiurenel
— Venelaste osatähtsuse tõusuga ]^sü rahvastikus on ka konfliktid teravnenud, kirjutab Reijo
Härkönen Soome ajalehes „Aamulehti". Tallinna elanikest on ainult 51,5 protsenti eestlased. Eestlased
kardavad, et projekteerimisel olev siaiBrsadam toob vabariiki nii palju võõraid rahvaid, et eestlaste osatähtsus
Iclngeb isegi 35 protsendile. I *
, — Parteijuht Karl Vaino äsjased
väited selle kohta, et Eesti venestamine
oleks ainult lääne propaganda,
ei pea paika, ütleb neljakümnendatel
aastatel küüditamise üleelanud
eestlane. Nõukogude propaganda
rõhutab üha kirglikumalt nõukogude
rahvaste üksteisele lähenemist. Nõukogude
Eestit külastades saab olukorrast
aga teist moodi mulje.
HALB SADAM •
Kolmteist teisitimõtlejat saatsid
(hiljaaegu kirja neile soome ettevõtetele,
kes olid teinud pakkumuse
sadama ehitamisest. Kirjas tuletati
meelde ehitusprojekti võimalikke
1 tagajärgesid nagu eesti rahvusest elanikkonna
osatähtsuse kahanemisest.
Allakirjutajad hoiatasid ehitusfirma-sidka
sadama sõjalise tähelduse eest
ning sõjalise tähenduse eest ning sõjalise
ohu kasvamisest mh. Stokhol-mi
ja Helsingi šuunas.^
Võimude hoiak Nõukogude Eesti
teisitmõtlejate vas;tu paistab olevat
karminenud viimaste nädalate jooksul.
lylärtsis kuulati üle ja vahistati
mitmeid eestlasi, kes olid varem esi-
\ nenud mh. sadamaprojekti ja venestamist
puudutanud apellide allekir-jutajatena.
Neist on vahistatuna
; praegugi arhitekt Lagle Parek. Ta ootab
protsessi Tallinna vanglas ja teda
süüdistatakse „nõukogudevastases
propagandas ja agitatsioonis".
ÜLEKlJuLAMISED
. 1 • ...
Tänapäeva Eesti olusid Tampere
lehes kirjeldava artikli autor on sama,
kes sel teemal kirjutas ,,Suomen
Kuvalehti's".
T^ jutustab Nõukogude Eesti ar-gii)
äevast:
— Mis teil on olnud tegemist soome
ajakirjanikuga?
' - Ku^t te tunnete teda?
— Mida te teate tema artiklist^
„Suomen Kuvalehti's"?
— KaS| te olete kuulanud Vaba-dusraadio
programmi, mis käsitles
seda.riiklit?
Noor tallinlasest üliõpilastüdruk
istub KG3 ülekuulamišruumis ja
püüab ausalt'vastata ülekuulaja küsimustele.
Temale on just näidatud
pilte, kus ta jalutab Tallinna tänaval
soomlasega. Eriti palju pole tal aga
ülekuulajale rääkida: soome ajakirja
faktilised andmed on pärit hoopis
•mujalt kui toimetaja ja üliõpilasnei-ükese
vestlusest. Sellised ülekuulamised
on Nõukogude Eesti argipäev.
Ega see tallinlane polnud ainuke,
kes sattus KGB ülekuulamistele parast
oma vestlusi šqomlasest ajgkir-janikuga.
— Iga natukegi tähts^ama
või kahtlasema välismaalase liikumist
jälgitakse nii Eestis kui mujalgi
Nõukogude Liidus. Eriti tähelepanelikud
on KGB ametnikud olnud vii-masjel
ajal selliste isikute puhul, keda
oletatakse olevat huvitatud Eesti venestamisega
seotud probleemidega, ,
ütleb üks hästi informeeritud allikas.
„ LÄÄNE PROPAGANDA" .
Võtete karminemine arvatakse
olenevat Juri Andropovi uuest dist-sipliinikampaaniast,
teisalt mullu
Eesti KGB ülema kohale nimetatud
eesti ingeri päritoluga Karl Korte-laise
korraldustest. Ka Eestimaa
Kommunistliku Partei peasekretär
Karl Vaino on muutunud hoiakult
järsumaks. Moskvas ilmuvas ajakirjas
,,Kommunist" väitis ta, et terve
venestamine olevat lääne luureagen-^
tuuride ja eesti emigrantide välja-\
möeldis.
— Eesti kultuuri probleemid algasid,
kui Siberis sündinud Karl Vaino
tuli parteijuhiks, ütleb läände
ärahüpanud teatrijuhataja Aarne
Vahtra Pariisis. Vahtra juhtis omal
ajal Eesti teatreid, kuid arvestas siis
olukorda väljapääsmatuks. Kuid
noorte passiivsus on nagu ära pühitud.
Kümneid noori olevat viimase]
„Meie Elu" toimetus
ja talitus on suletud
esmaspäeval, 1. augustil
„Civic Holiday" puhul.
ajalvahistatud „huliganismis" süü-,
distatuina, häiteks lööklausete hüüdmise
pärasi. '
VAENULIKKUS
Eestlaste ja venelaste omavahelise
vaenulikkuse kasv on selgesti
märgatav.. Mitmed Eestisse kolinud
ei ole võtnud vaevaks õppida eesti
keelt, kuid töötavad sellele vaatamata
teenindusülesannetes. Kõik eestlased
aga — põhimõtteliselt — ei
räägi vene keelt.
Eestlaste järgi lähevad venelased
korteri- ja telefonijärjekordades kohalikest
elanikest mõõda. Venelastel
on oma restoranid, kuhu eestlased
meeleldi ei lähe. Kakskeelseid tänavasilte
on pidevalt vaja kõrvaldada ja
uutega asendada, kuna venekeelne
tekst värvitakse üle.
TOODANG VENEMAALE
Eri allikate jär^i veetakse 40—5070
eesti rahvatoodangust mujale Nõukogude
Liitu. Kolmandik Eestis toodetud
lihast tarvitakse mujal. Eest-lastfe
satiiriline arusaam Eesti ja ülejäänud
Nõukogude Liidu kaubavahetusest
ongi see: kolm vagunitäit
kartuleid Moskvasse, üks vagunitäis
venelasi Tallinnasse!
Kuigi Eestis elatakse veidi paremini
kui mujal Nõukogude kui mujal
Nõukogude Liidus, pole toiduainete
olukorras midagi kiita. Lihakaupluste
valik on tagasihoidlik, esineb ainult
kana. Aed- ja köögiviljakauplused
ei paku just rohkemat, enamasti
sibulaid ja sidruneid. Piimast on
puudus jäkohvipaki sisust on ainult
kolmandik puhas kohv. "Mujale
Nõukogude Liitu veetavate toiduainete
hulk kasvab kogu aeg", ütleb
toidukaupade nappuse üle kurtev
eestlane. •
Eesti tööstustoodang on kasvanud
40-kordseks võrreldes 1940. aastaga,
samal ajal on elanikkond kasvanud
kolmekordseks, kuid elamupind ainult
1,5-kordseks. Haiglakohtade arvus
on toimunud samasugune areng:
40 aastat tagasi oli üks koht 68 elaniku
kohta, praegu 82 elaniku kohta.
Kui veel võtta arvesse parteiliikmete
ja teiste eesõigustatute.. erikohad
. haiglates, on olukord veel sellestki
viletsam.
USA kohtuminister
selgitagu Eesti
küsimust
Illinoisi republikanist senaator
Charles H. Percy saatis ERKÜ-le
järgmise kirja:
Tänan minu tähelepanu juhtimise
eest Eriuurimiste osakonna direktori
k,t. Neal Sheri poolt 21. mail
ajakirjandusele antud seletusele
seoses Karl Linnasega, kui tema deporteerimiseks
korraldus tehakse,
siis ta deporteeritakse N.Liitu, kuna
„Eesti on nüüd N.Liidu osa"
Ma kirjutasin seoses selle vahejuhtumiga
kohtuministrile William
French Smithile ja tõstsin esile, et
kui edasiantud sõnastus on õieti
edasi antud, siis see on vastuolus
USA pikaajalise poliitikaga Eesti
\ iseseisvuse tunnustamiseks, samu-
^^fi.ka teiste naabervabariikide suh-
Ma taotlesin kohtuministrilt, et
kui sõnastus on õieti edasi antud,
siis ta avaldaks ajakirjandusele
vastava õienduse.
Senaator Charles H. Percy on
Senati välissuhete komitee esimees.
ERKU saatis Neal Sheri informatsioon
puhul protestikirjad president
Ronald Reaganile, välismi-nister
George P. Shulzile, kohtuminister
William F. Smithile ja
Kongressi mõlema koja kohtuko-miteede
ja väliskomiteede esimeestele.
Seni on vastanud Senati
välissuhete komitee esimees Charles
H. Percy ja Esindajatekoja välisasjade
komitee esimees Clement
Zablocki.
Välisminister George Shultz oli
teatavasti pikemal välismaareisil
ja' muidugi ei teadnud, misi siin
sünnib Eesti N.Liidu osaks tunnistamise
alal.
ERKU lisas protestirjadele asitõ-endusena
juure koopia „New York
Times" kirjutusest eriosakonna direktori
k.t. Neal Sheri poolt ajakirjanikele
antud informatsioonist.
,. • . • V.E.S
,,0n olemas poliitiline
eksootilisus. See on levinenud
eriti Saksa Liiduvabariigis, kus
sellest nakatatud eestkätt noo-ecemad
inimesed. See on niini-matetud
„häridusreformi" tu-lemlis,
mis viis seitsmekümnendatel
aastatel nii kaugele,
et laiad ringid, kes olid kunagi
rahvusvaheliselt juhtivad ajaloos
ja geograafias, on nüüd samadel
aladel analfabeedid.
Mis on õieti poliitiline
eksootilisus! Üks näide võiks
selgitada mida oma mõtlen.
Kui palju nendest, kes viimastel
päevadel ja nädalatel
on usinalt rääkinud Nikaraagu-ast.
Salvadorist, Namiibiast ja
palestiinlaste enesemäära-misõigupest,
on kunagi midagi
Eestist kuulnud?
KUS ASUB EESTI?
Kui paljud võiksid, kui üllatavalt
küsida, enamvähem täpselt
öelda, kus Eesti üleüldse
asub? Kui paljud, õigemini kui
vähesed oleksid võimelised kahe
või kolme lausega ütlema
midagi korrektset eesti rahva
omaduste ja saatuse kohta?
Eesti näiteks Ta ei asu
Lõuna-Aafrikas, Kaug-Idas ega
Kariibikus. Ta on niiöelda
peaegu meie ukse ees. Ta asub
Läänemere ääres, Põhja-Balti-kumis,
Soomest lõunas. Sakslastele
on Eesti palju lähemal
kui Sitsiilia, Portugal või Norra.
Eesti näiteks... Eesti keel on
soome keelega sarnane. Umbes
miljon inimest räägivad
eesti keelt. Oma vokaalide rohkuse
tõttu on eesti keel kõlarikkamaid
ja poeetilisemaid
kogu Euroopas. Ka see, kes
eesti keelt ei valda, on võlutud
selle keele musikaalsusest.
Eesti näiteks... ta oli 1918. ja
1940. a. Eesti suveräänsust ja
iseseisvust selgesõnalisilt tunnustanud.
Aga siiski marssis
punaarmee 17. juunil 1940 ra-huarmastiavasse
riiki sisse.
Mõned nädalad pärast seda, 6.
aug. 1940, astus EEsti „vaba-tahtlikult"
N. Liitu. Sama „va-batahtlikult"
liitusid ka teised
Balti vabariigid Läti ja Leedu.
Eesti komparteisse kuulus tookord
täpselt 133 liiget..,
Tuhanded süütud inimesed
huk{^ti, kaugelt enam kui 150.000
deporteeriti N.Liitu — kohutav
kaotus väiksele rahvale, kes tänase
päevani allasurutud ja
süstemaatiliselt venestatud!
Üks Euroopa kultuurrahvas,
usult suures enamuses protestandid.
Üks rahvas, kelle vaimne
eliit ja noorus võitleb hoolimata
aastakümneid kestnud
võõrast valitsusest oma iseseisvuse
eest.
Üks rahvas, kes võitleb rahulike
vahenditega. Kuni tänini
pole eesti patrioodid hõivanud
lennukeid, teostanud atentaate
ega võtnud pantvange. Nad
koostavad üleskutseid UN-ile,
nad on apelleerinud Liidu vabariigile
ja teistele rahvastele,
nad loevad keelatud raamatuid
ja ajalehti, nad hõiskavad demonstratiivselt
sini-must-valge
lipu, nad demonstreerivad inimõiguste
ja rahvusliku enesemääramisõiguse
eest. Paljud
on vaenatud sovettide poolt,
paigutatud mentaalravi kliinii-kutesse
või mõistatatud sunnitööle.
! Eesti näiteks... Üks okupeeritud
ja allasurutud rahvas Euroopas.
Üks paljudest riikidest,
kellele N. Liit keeldub andmast
enesemääramisõigust. Üks riik
meie ukse ees, niitte mingi eksootiline
maa. Aga siiski tundmatum
kui Nikaraagua, EI Salvador
või Namiibia.
On kummaline, et need, kes
nõuavad suure lärmiga iseseisvust
kaugetele Aafrika ja La-dina-
Ameerika väikerahvastele,
ei tea Eestist midagi või ei
taha'teada. Miks nad vaikivad
Eestis juhtunud üle?
Kas on teadmatus, silmakirjatsemine
vöi ideoloogiline pi-mestus
selle silmapaistva poliitilise
eksootilisuse põhjuseks?
Või on ainult rahvastel
väljaspool Euroopat õigus iseseisvuseks?"
• -kk'
Riigi toetus Rootsi Eestlaste
Esindusele väheneb
Liibanoni ähvardab
kodusõda
Sõjast kannatanud Liibanonis on
puhkemas uus kodusõda. Muha-niedi
usulised Liibanoni juhid
moodustavad uut vabadusrinnet
Süüria toetusel, et kõrvaldada
kristlikku president Amin Gemayel
ja tema valitsust. Nad kontrollivad
juba põhjapoolset ja idapoolset osa
1'iibanonist. Lõunapoolses osas on
Iisraeli väed. President Amin Gemayel
kontrollib ainult väikest osa
maast pealinna ün^bruses oma nõrga
sõjalise jõuga.
USA president Ronald Reagani
püüe saavutada mingit kokkulepet,
mille alusel kõik võõrad väed võiks
lahkuda Liibanonist ei õnnestu.
Süüria president isegi keeldus vastu
võtmast presidendi erivolinikku
Philib Habibi.Habib astus oma ko-haU
tagasi ja Reagan määras uueks
^rivolinikuks Lähis-Idas oma erilise
nõuandja abi riigi sisemise julgeoleku
alal, Robert McFarlane.
^«8 presidendi erisaadik sõidab
Lähis-Itta lähemail päivil ja loodab
kohata Süüria presidenti. Süüria ei
|aha viia välja Liibanonist oma sõ-
StOKHOLM (EPL) Uue riigieelarvega
seoses on mitme eesti asutuse
pea kohale kerkinud ootamatud
raskused. Üks tabatuist on
Rootsil Eestlaste esindus, mille juhatus
arutas Tööturuvalitsuse otsust,
mis saabus 6. juulil. Selles
teatati, et majandusaastal 1983/84
tuleb Esindusel endal kanda 10-
protsendine kulu teenistujate pal-kade-
maksude kohustusest.
Poolas lõppes
sõjaseadus
Parlamendi (Seimi) otsusega lõppes
sõjaseadus Poolas 22./23. juuli
ööl, enne Poola rahvuspüha algust.
Koos sõjaseaduse lõpetamisega
võttis parlament vastu amnestia
seaduse, mille kohaselt vabasta-,
takse kuni 400 poliitvangi, peamiselt
„Solidaarsuse" vähemad aktivistid.
Sama palju ..Solidaarsuse"
juhtidest jääb endiselt trellide taha.
Poola valitsuse ametlik häälekandja
„Trybuna Ludu" märkis, et
nüüd on aeg USA-1 ja teistel töös-tusriikidel
lõpetada majanduslikud
sanktsioonid Poola vastu.
Enne sõjaseaduse lõpetamist
võttis parlament vastu rea seadusi,
millega anti valitsusele suured võimupiirid
valitsusevastaste demonstratsioonide
ja streikide pidurdamiseks,
töödistsipliini ja produktsiooni
tõstmiseks. Õigiisminis-ter
Sylvester Zawadzki pöördus
rahva poole üleskutsega toetada
valitsust ja teha omalt poolt kõik, et
maad välja viia majanduslikest
raskustest. Ta lubas amnestiat kõigile
põrandaalustele „Solidaarsu-se"
aktivistidele, kui nad lõpetavad
oma tegevuse ja lubavad valitsust
toetada. Aktiviste, kes õhutavad
kodusõda valitsuse kukutamiseks,
ei vabastata. Valitsuseyastase
tegevuse laienemisel on valitsusel
alati õigus sõjaseadus taastada, kui
Esindus, kui üldkasulike organisatsioonide
liiki arvatud asutus, pälvis
seni kolme teenistuja palgaks riiklikku
toetust täies ulatuses (s.o. 100%).
Seda kulu kandis riik varem nn. arhiivitöö
võimaldamise alusel, mida
1980. a. suvest alates hakati nimetama
kutsealase rehabiliteerimise
kuludeks.
Need töötasud on alati olnud madalamad
kui avalikul tööturul kehtivad
normid. Sellest hoolimata teatas
kodanlik valitsus ,juba kolme aasta
eest, et 1. juulist 1984. a. peale, tuleb
ka kõigil üldkasulikel organisatsioonidel
ise kanda 10% teenistujate palgakuludest.
1 'Esinduses, nagu mujalgi, oldi nii
siis teadlikud sellest, mis ees ootab.
Keegi ei osanud aga ette aimata, et
,spe koormus langeb kaela juba aasta
varem.
Riiklik tegevustoetus Sisserännu-ameti
kaudu on jätkuvalt 74 000 kr. ja
eestlaskonna toetused ca 50 000 kr.
aastas. Väljaminekutes on aga tekkinud
erakordne suurenemine üüri-tõstmise
ca 30 000 kr. vörr^, kokku
68^00 kr, aastas (Üür tõusis kinnisvara
müümisega uuele omanikule).
6. juuli otsuses teatatakse: ,,Teie
taotlus lOO-protsendilise palgakulu
kandmiseks majandusaastal 1983/84
teenistujate Koidu Ventseri, Hinge-
Mai Raua ja Ahti Pae palkadeks on
Tööturuvalitsus tagasi lükanud, kuna
teie organisatsioon pole võimalikuks
pidanud 10% palgakulu tasumist
majandusaastal 1984/85".
Esinduse juhatus otsustas esitada
vastulause Tööturuvalitsuse otsusele.
I
Esinduse juhatus ja ka Majanduskomisjon
seisab momendil „katkise
küna ees". Ollakse äraojjtaval seisukohal.
Kui Tööturümihisteeriumi,
vastus on eitav, ei jää muud üle kui
lootused, et abi tuleb organiseerida
eestlaskonnalt. Nende võimaluste
lähem selgitus jääb m.h. Esinduskogu
erakorralise istungile, mis toimub
19.—20. nov. k.a. Eesti Majas.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 28, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-07-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830728 |
Description
| Title | 1983-07-28-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ^ liJiõna! Library ' Blbüoihscius National» • • . • 11' • NEWSPAPER HyiSION OIVISIONJESJOURNA' Mional Library of Oaar.cls . Collection Develop-aeiit :3yane'io 3S5 -'sXlinston stPo Ordey sc--t STE AJALEHT Second Glass Mail Registration No. 1354. Nr.30 (1743) 1983 NELJAPÄEVAL, 28 JUULIL - THURSDAY, JULY 28 XXXIV aastakäik " ' ' J y'''/,'''0', Katse hõivata - Nõukogude telegraafiagentuur Tass teatas, et juuli alguses — kuupäeva ei märgita — on teostatud katse Moskvast Tallinnasse sõitva reisilennuki kaaperdamiseks „kri-minaalsete elementide poolt", kes püüdnud pilooti sundida lendama välismaale. Nagu Tassi teates üteldakse, olevat meeskonna ja reisijate „otsus-tav vaheleastumine" kaaperdamise nurja ajanud Üks kaaperdajaist tulistatud surnuks, teine vahistatud. Saksa ajaleht Miks ead vaikivad Eesti üle? GEISOMGEH („Meie Elu" kaastöölistslt] — Julgesõnaliselt tutvustas Eesti saatust ja püüdis avada poliitiliselt kirjaoskamatute silmi Gerd-KIaus Kaltenbrunner Hamburgis ilmuva nädallehe „Welt am Sonntag" 10. juuli numbris, kus ta kirjutab järgmist: J» 'J" ^ ' .-oa* ^ mm. suve omal jõul, siga ehitamine pole veel Surve Eestis sijiurenel — Venelaste osatähtsuse tõusuga ]^sü rahvastikus on ka konfliktid teravnenud, kirjutab Reijo Härkönen Soome ajalehes „Aamulehti". Tallinna elanikest on ainult 51,5 protsenti eestlased. Eestlased kardavad, et projekteerimisel olev siaiBrsadam toob vabariiki nii palju võõraid rahvaid, et eestlaste osatähtsus Iclngeb isegi 35 protsendile. I * , — Parteijuht Karl Vaino äsjased väited selle kohta, et Eesti venestamine oleks ainult lääne propaganda, ei pea paika, ütleb neljakümnendatel aastatel küüditamise üleelanud eestlane. Nõukogude propaganda rõhutab üha kirglikumalt nõukogude rahvaste üksteisele lähenemist. Nõukogude Eestit külastades saab olukorrast aga teist moodi mulje. HALB SADAM • Kolmteist teisitimõtlejat saatsid (hiljaaegu kirja neile soome ettevõtetele, kes olid teinud pakkumuse sadama ehitamisest. Kirjas tuletati meelde ehitusprojekti võimalikke 1 tagajärgesid nagu eesti rahvusest elanikkonna osatähtsuse kahanemisest. Allakirjutajad hoiatasid ehitusfirma-sidka sadama sõjalise tähelduse eest ning sõjalise tähenduse eest ning sõjalise ohu kasvamisest mh. Stokhol-mi ja Helsingi šuunas.^ Võimude hoiak Nõukogude Eesti teisitmõtlejate vas;tu paistab olevat karminenud viimaste nädalate jooksul. lylärtsis kuulati üle ja vahistati mitmeid eestlasi, kes olid varem esi- \ nenud mh. sadamaprojekti ja venestamist puudutanud apellide allekir-jutajatena. Neist on vahistatuna ; praegugi arhitekt Lagle Parek. Ta ootab protsessi Tallinna vanglas ja teda süüdistatakse „nõukogudevastases propagandas ja agitatsioonis". ÜLEKlJuLAMISED . 1 • ... Tänapäeva Eesti olusid Tampere lehes kirjeldava artikli autor on sama, kes sel teemal kirjutas ,,Suomen Kuvalehti's". T^ jutustab Nõukogude Eesti ar-gii) äevast: — Mis teil on olnud tegemist soome ajakirjanikuga? ' - Ku^t te tunnete teda? — Mida te teate tema artiklist^ „Suomen Kuvalehti's"? — KaS| te olete kuulanud Vaba-dusraadio programmi, mis käsitles seda.riiklit? Noor tallinlasest üliõpilastüdruk istub KG3 ülekuulamišruumis ja püüab ausalt'vastata ülekuulaja küsimustele. Temale on just näidatud pilte, kus ta jalutab Tallinna tänaval soomlasega. Eriti palju pole tal aga ülekuulajale rääkida: soome ajakirja faktilised andmed on pärit hoopis •mujalt kui toimetaja ja üliõpilasnei-ükese vestlusest. Sellised ülekuulamised on Nõukogude Eesti argipäev. Ega see tallinlane polnud ainuke, kes sattus KGB ülekuulamistele parast oma vestlusi šqomlasest ajgkir-janikuga. — Iga natukegi tähts^ama või kahtlasema välismaalase liikumist jälgitakse nii Eestis kui mujalgi Nõukogude Liidus. Eriti tähelepanelikud on KGB ametnikud olnud vii-masjel ajal selliste isikute puhul, keda oletatakse olevat huvitatud Eesti venestamisega seotud probleemidega, , ütleb üks hästi informeeritud allikas. „ LÄÄNE PROPAGANDA" . Võtete karminemine arvatakse olenevat Juri Andropovi uuest dist-sipliinikampaaniast, teisalt mullu Eesti KGB ülema kohale nimetatud eesti ingeri päritoluga Karl Korte-laise korraldustest. Ka Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär Karl Vaino on muutunud hoiakult järsumaks. Moskvas ilmuvas ajakirjas ,,Kommunist" väitis ta, et terve venestamine olevat lääne luureagen-^ tuuride ja eesti emigrantide välja-\ möeldis. — Eesti kultuuri probleemid algasid, kui Siberis sündinud Karl Vaino tuli parteijuhiks, ütleb läände ärahüpanud teatrijuhataja Aarne Vahtra Pariisis. Vahtra juhtis omal ajal Eesti teatreid, kuid arvestas siis olukorda väljapääsmatuks. Kuid noorte passiivsus on nagu ära pühitud. Kümneid noori olevat viimase] „Meie Elu" toimetus ja talitus on suletud esmaspäeval, 1. augustil „Civic Holiday" puhul. ajalvahistatud „huliganismis" süü-, distatuina, häiteks lööklausete hüüdmise pärasi. ' VAENULIKKUS Eestlaste ja venelaste omavahelise vaenulikkuse kasv on selgesti märgatav.. Mitmed Eestisse kolinud ei ole võtnud vaevaks õppida eesti keelt, kuid töötavad sellele vaatamata teenindusülesannetes. Kõik eestlased aga — põhimõtteliselt — ei räägi vene keelt. Eestlaste järgi lähevad venelased korteri- ja telefonijärjekordades kohalikest elanikest mõõda. Venelastel on oma restoranid, kuhu eestlased meeleldi ei lähe. Kakskeelseid tänavasilte on pidevalt vaja kõrvaldada ja uutega asendada, kuna venekeelne tekst värvitakse üle. TOODANG VENEMAALE Eri allikate jär^i veetakse 40—5070 eesti rahvatoodangust mujale Nõukogude Liitu. Kolmandik Eestis toodetud lihast tarvitakse mujal. Eest-lastfe satiiriline arusaam Eesti ja ülejäänud Nõukogude Liidu kaubavahetusest ongi see: kolm vagunitäit kartuleid Moskvasse, üks vagunitäis venelasi Tallinnasse! Kuigi Eestis elatakse veidi paremini kui mujal Nõukogude kui mujal Nõukogude Liidus, pole toiduainete olukorras midagi kiita. Lihakaupluste valik on tagasihoidlik, esineb ainult kana. Aed- ja köögiviljakauplused ei paku just rohkemat, enamasti sibulaid ja sidruneid. Piimast on puudus jäkohvipaki sisust on ainult kolmandik puhas kohv. "Mujale Nõukogude Liitu veetavate toiduainete hulk kasvab kogu aeg", ütleb toidukaupade nappuse üle kurtev eestlane. • Eesti tööstustoodang on kasvanud 40-kordseks võrreldes 1940. aastaga, samal ajal on elanikkond kasvanud kolmekordseks, kuid elamupind ainult 1,5-kordseks. Haiglakohtade arvus on toimunud samasugune areng: 40 aastat tagasi oli üks koht 68 elaniku kohta, praegu 82 elaniku kohta. Kui veel võtta arvesse parteiliikmete ja teiste eesõigustatute.. erikohad . haiglates, on olukord veel sellestki viletsam. USA kohtuminister selgitagu Eesti küsimust Illinoisi republikanist senaator Charles H. Percy saatis ERKÜ-le järgmise kirja: Tänan minu tähelepanu juhtimise eest Eriuurimiste osakonna direktori k,t. Neal Sheri poolt 21. mail ajakirjandusele antud seletusele seoses Karl Linnasega, kui tema deporteerimiseks korraldus tehakse, siis ta deporteeritakse N.Liitu, kuna „Eesti on nüüd N.Liidu osa" Ma kirjutasin seoses selle vahejuhtumiga kohtuministrile William French Smithile ja tõstsin esile, et kui edasiantud sõnastus on õieti edasi antud, siis see on vastuolus USA pikaajalise poliitikaga Eesti \ iseseisvuse tunnustamiseks, samu- ^^fi.ka teiste naabervabariikide suh- Ma taotlesin kohtuministrilt, et kui sõnastus on õieti edasi antud, siis ta avaldaks ajakirjandusele vastava õienduse. Senaator Charles H. Percy on Senati välissuhete komitee esimees. ERKU saatis Neal Sheri informatsioon puhul protestikirjad president Ronald Reaganile, välismi-nister George P. Shulzile, kohtuminister William F. Smithile ja Kongressi mõlema koja kohtuko-miteede ja väliskomiteede esimeestele. Seni on vastanud Senati välissuhete komitee esimees Charles H. Percy ja Esindajatekoja välisasjade komitee esimees Clement Zablocki. Välisminister George Shultz oli teatavasti pikemal välismaareisil ja' muidugi ei teadnud, misi siin sünnib Eesti N.Liidu osaks tunnistamise alal. ERKU lisas protestirjadele asitõ-endusena juure koopia „New York Times" kirjutusest eriosakonna direktori k.t. Neal Sheri poolt ajakirjanikele antud informatsioonist. ,. • . • V.E.S ,,0n olemas poliitiline eksootilisus. See on levinenud eriti Saksa Liiduvabariigis, kus sellest nakatatud eestkätt noo-ecemad inimesed. See on niini-matetud „häridusreformi" tu-lemlis, mis viis seitsmekümnendatel aastatel nii kaugele, et laiad ringid, kes olid kunagi rahvusvaheliselt juhtivad ajaloos ja geograafias, on nüüd samadel aladel analfabeedid. Mis on õieti poliitiline eksootilisus! Üks näide võiks selgitada mida oma mõtlen. Kui palju nendest, kes viimastel päevadel ja nädalatel on usinalt rääkinud Nikaraagu-ast. Salvadorist, Namiibiast ja palestiinlaste enesemäära-misõigupest, on kunagi midagi Eestist kuulnud? KUS ASUB EESTI? Kui paljud võiksid, kui üllatavalt küsida, enamvähem täpselt öelda, kus Eesti üleüldse asub? Kui paljud, õigemini kui vähesed oleksid võimelised kahe või kolme lausega ütlema midagi korrektset eesti rahva omaduste ja saatuse kohta? Eesti näiteks Ta ei asu Lõuna-Aafrikas, Kaug-Idas ega Kariibikus. Ta on niiöelda peaegu meie ukse ees. Ta asub Läänemere ääres, Põhja-Balti-kumis, Soomest lõunas. Sakslastele on Eesti palju lähemal kui Sitsiilia, Portugal või Norra. Eesti näiteks... Eesti keel on soome keelega sarnane. Umbes miljon inimest räägivad eesti keelt. Oma vokaalide rohkuse tõttu on eesti keel kõlarikkamaid ja poeetilisemaid kogu Euroopas. Ka see, kes eesti keelt ei valda, on võlutud selle keele musikaalsusest. Eesti näiteks... ta oli 1918. ja 1940. a. Eesti suveräänsust ja iseseisvust selgesõnalisilt tunnustanud. Aga siiski marssis punaarmee 17. juunil 1940 ra-huarmastiavasse riiki sisse. Mõned nädalad pärast seda, 6. aug. 1940, astus EEsti „vaba-tahtlikult" N. Liitu. Sama „va-batahtlikult" liitusid ka teised Balti vabariigid Läti ja Leedu. Eesti komparteisse kuulus tookord täpselt 133 liiget.., Tuhanded süütud inimesed huk{^ti, kaugelt enam kui 150.000 deporteeriti N.Liitu — kohutav kaotus väiksele rahvale, kes tänase päevani allasurutud ja süstemaatiliselt venestatud! Üks Euroopa kultuurrahvas, usult suures enamuses protestandid. Üks rahvas, kelle vaimne eliit ja noorus võitleb hoolimata aastakümneid kestnud võõrast valitsusest oma iseseisvuse eest. Üks rahvas, kes võitleb rahulike vahenditega. Kuni tänini pole eesti patrioodid hõivanud lennukeid, teostanud atentaate ega võtnud pantvange. Nad koostavad üleskutseid UN-ile, nad on apelleerinud Liidu vabariigile ja teistele rahvastele, nad loevad keelatud raamatuid ja ajalehti, nad hõiskavad demonstratiivselt sini-must-valge lipu, nad demonstreerivad inimõiguste ja rahvusliku enesemääramisõiguse eest. Paljud on vaenatud sovettide poolt, paigutatud mentaalravi kliinii-kutesse või mõistatatud sunnitööle. ! Eesti näiteks... Üks okupeeritud ja allasurutud rahvas Euroopas. Üks paljudest riikidest, kellele N. Liit keeldub andmast enesemääramisõigust. Üks riik meie ukse ees, niitte mingi eksootiline maa. Aga siiski tundmatum kui Nikaraagua, EI Salvador või Namiibia. On kummaline, et need, kes nõuavad suure lärmiga iseseisvust kaugetele Aafrika ja La-dina- Ameerika väikerahvastele, ei tea Eestist midagi või ei taha'teada. Miks nad vaikivad Eestis juhtunud üle? Kas on teadmatus, silmakirjatsemine vöi ideoloogiline pi-mestus selle silmapaistva poliitilise eksootilisuse põhjuseks? Või on ainult rahvastel väljaspool Euroopat õigus iseseisvuseks?" • -kk' Riigi toetus Rootsi Eestlaste Esindusele väheneb Liibanoni ähvardab kodusõda Sõjast kannatanud Liibanonis on puhkemas uus kodusõda. Muha-niedi usulised Liibanoni juhid moodustavad uut vabadusrinnet Süüria toetusel, et kõrvaldada kristlikku president Amin Gemayel ja tema valitsust. Nad kontrollivad juba põhjapoolset ja idapoolset osa 1'iibanonist. Lõunapoolses osas on Iisraeli väed. President Amin Gemayel kontrollib ainult väikest osa maast pealinna ün^bruses oma nõrga sõjalise jõuga. USA president Ronald Reagani püüe saavutada mingit kokkulepet, mille alusel kõik võõrad väed võiks lahkuda Liibanonist ei õnnestu. Süüria president isegi keeldus vastu võtmast presidendi erivolinikku Philib Habibi.Habib astus oma ko-haU tagasi ja Reagan määras uueks ^rivolinikuks Lähis-Idas oma erilise nõuandja abi riigi sisemise julgeoleku alal, Robert McFarlane. ^«8 presidendi erisaadik sõidab Lähis-Itta lähemail päivil ja loodab kohata Süüria presidenti. Süüria ei |aha viia välja Liibanonist oma sõ- StOKHOLM (EPL) Uue riigieelarvega seoses on mitme eesti asutuse pea kohale kerkinud ootamatud raskused. Üks tabatuist on Rootsil Eestlaste esindus, mille juhatus arutas Tööturuvalitsuse otsust, mis saabus 6. juulil. Selles teatati, et majandusaastal 1983/84 tuleb Esindusel endal kanda 10- protsendine kulu teenistujate pal-kade- maksude kohustusest. Poolas lõppes sõjaseadus Parlamendi (Seimi) otsusega lõppes sõjaseadus Poolas 22./23. juuli ööl, enne Poola rahvuspüha algust. Koos sõjaseaduse lõpetamisega võttis parlament vastu amnestia seaduse, mille kohaselt vabasta-, takse kuni 400 poliitvangi, peamiselt „Solidaarsuse" vähemad aktivistid. Sama palju ..Solidaarsuse" juhtidest jääb endiselt trellide taha. Poola valitsuse ametlik häälekandja „Trybuna Ludu" märkis, et nüüd on aeg USA-1 ja teistel töös-tusriikidel lõpetada majanduslikud sanktsioonid Poola vastu. Enne sõjaseaduse lõpetamist võttis parlament vastu rea seadusi, millega anti valitsusele suured võimupiirid valitsusevastaste demonstratsioonide ja streikide pidurdamiseks, töödistsipliini ja produktsiooni tõstmiseks. Õigiisminis-ter Sylvester Zawadzki pöördus rahva poole üleskutsega toetada valitsust ja teha omalt poolt kõik, et maad välja viia majanduslikest raskustest. Ta lubas amnestiat kõigile põrandaalustele „Solidaarsu-se" aktivistidele, kui nad lõpetavad oma tegevuse ja lubavad valitsust toetada. Aktiviste, kes õhutavad kodusõda valitsuse kukutamiseks, ei vabastata. Valitsuseyastase tegevuse laienemisel on valitsusel alati õigus sõjaseadus taastada, kui Esindus, kui üldkasulike organisatsioonide liiki arvatud asutus, pälvis seni kolme teenistuja palgaks riiklikku toetust täies ulatuses (s.o. 100%). Seda kulu kandis riik varem nn. arhiivitöö võimaldamise alusel, mida 1980. a. suvest alates hakati nimetama kutsealase rehabiliteerimise kuludeks. Need töötasud on alati olnud madalamad kui avalikul tööturul kehtivad normid. Sellest hoolimata teatas kodanlik valitsus ,juba kolme aasta eest, et 1. juulist 1984. a. peale, tuleb ka kõigil üldkasulikel organisatsioonidel ise kanda 10% teenistujate palgakuludest. 1 'Esinduses, nagu mujalgi, oldi nii siis teadlikud sellest, mis ees ootab. Keegi ei osanud aga ette aimata, et ,spe koormus langeb kaela juba aasta varem. Riiklik tegevustoetus Sisserännu-ameti kaudu on jätkuvalt 74 000 kr. ja eestlaskonna toetused ca 50 000 kr. aastas. Väljaminekutes on aga tekkinud erakordne suurenemine üüri-tõstmise ca 30 000 kr. vörr^, kokku 68^00 kr, aastas (Üür tõusis kinnisvara müümisega uuele omanikule). 6. juuli otsuses teatatakse: ,,Teie taotlus lOO-protsendilise palgakulu kandmiseks majandusaastal 1983/84 teenistujate Koidu Ventseri, Hinge- Mai Raua ja Ahti Pae palkadeks on Tööturuvalitsus tagasi lükanud, kuna teie organisatsioon pole võimalikuks pidanud 10% palgakulu tasumist majandusaastal 1984/85". Esinduse juhatus otsustas esitada vastulause Tööturuvalitsuse otsusele. I Esinduse juhatus ja ka Majanduskomisjon seisab momendil „katkise küna ees". Ollakse äraojjtaval seisukohal. Kui Tööturümihisteeriumi, vastus on eitav, ei jää muud üle kui lootused, et abi tuleb organiseerida eestlaskonnalt. Nende võimaluste lähem selgitus jääb m.h. Esinduskogu erakorralise istungile, mis toimub 19.—20. nov. k.a. Eesti Majas. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-28-01
