Meie Elu = Our life, March 21, 1985

              '2:
•ti
Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadvie3ft^ Ave,, Törbnto, Oht. Canadjs, M4K
466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S/Veidenbaum.Toiinetaj^^
Yorgis B.Parmmg, 473 Luhmann Dr.; Itoy Milford, M.|.,ÜSA.
Tel (201) 262-:ö7^;^
', „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut A. Weileri algam^^
• „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
^ Ave.,TQronto,Ont.M4K 2R6Ganada- Tel.^^^^^^^
Teliimisteya kuulutust® vastuvõtmine igal tööp. 9 llm.—
5 pl,,esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.--8 õ.^la^^k^^
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22^00,
;3 k.$15.50. USÄ-sse(USÖl.a.$44.00,6k.$25.00, 3k.$17.00.
; Ülemeremaadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 Ic. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa JJSA^sse: /I a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhu
ü|emer6maadesse: 1 a^
Üksiknumber — 750
Kuulute^hinnad: I t o l l üli^l veerul — esiküljel
tekstis $5.00, kuulutuste küljel |4.75,
Protsess USA-s
„Meie Elu*' m. 12 (1829) 1985
LOS A N G E L E S - Tuntud juudi
rahvusest advokaat, kes kaitses
kohtus üht sõjaroimades süüdista­tud
jugoslaavlast on sattunud teiste
^sess ön esmajärjekordse tähtsusega.
Muudatus, mis tehti kongressi poolt
1978. a. immigratsiooniseaduseSjVõt-tis
võimaluse sõjaroimades süüdista-
TULÜNIAKSULEHPE TÄITMINE
B.A.
toe Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome Ühis­panga
maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—10,
laup. 10—3. TEL. 488-1801
New Yorgi kiri
Yorgi Eesti Majas pidulikud vastu­võtud,
algul kadunud peakonsul J.
Kaivu, siis peakonsul E, Jaaksoni ja
viimasel konsul dr. A. Roosi juhti-loiioüisiiisioiiiiiiiiiiiiniiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
Kolmekümne viie aasta jooksul kindralkuberneri: Vincent Mas-on
meie ühiskondades mõndagi seyd ja kindral Vanier'i.Peaminist-juhtunud
ja mõndagi muutunud, reid St. Laurenti, }ohn Diefenba-
Jutt on meie pagulasühiskonda­dest.
K u i d jutt on ka „Meie Elust",
mille esimene number ilmus To­rontos
22. märtsil 1950.a. Nii pagu-kerit,
Lester Pearsoilit ja P.E. Tru-deaud.
On tutvunetud paljude
keskvalitsuse ministritega. Oiitario
osas on kohatud peaministreid:
lasühiskond kui ka pagulasajaleht George Drew'd, Lesly Frosti, John
peavad käima kä'sikäes ja enamu- Robartsi ja William Davist. Need
ses käivadki. Ajaleht on ühiskond- kokkupuuted on võimaldanud kii-juutide
põlu alla. Kui Gary Fleisch- t^il pääseda deporteerimisest põhju-mann
läks välja kohtusaalist, süli-. sel, et nad nende päritolumaal saa-tasid
mõned talle näkku ja hüüdsid, vad tagakiusamiste osalise
et ta on raha eest valmis mõrvama
oma ema ja et ta kaitseb Hitleri. KUUS DEPORTEERITUD
V , " , . Uurimisel on 300 süüdistust ja ka-
Advokaat puhkis näo puhtaks ja hei viimasel aastal on kuus isikut
ütles, et teoreetiliselt ma võiks kaits-" deporteeritud,
ta Hitleri, kuid tunnete järgi maei. Märgitakse, et seda on soodusta-saaks.
Ta lisas, et ta kaitseb demo- nud ka poliitilise õhkkonna muutus,
kraatiat.kui ta nõustus esindama ad- 1950-date aastate „külma sõja" ajas-vokaädina
kohtus 85- aastast kroaati tui USA kaldus vähem sinna poole,
Andrija Artukovic'i, keda Jugoslaa- et anda inimesi üle kommunistliku
via valitus süüdistab 600 000 serb- bloki riikidele,
lase, juudi ja mustlase mõrvamisele. Seoses protsessiga on juutide viha
kaasaatamises sõja ajal. Tema välja- eriti, suunatud Artukovici advokaadi
andmise küsimus oli otsustamisel, vastu, keda nimetatakse oma rahva
' „ häbiplekiks. Advokaat ütleb, et ta ei
ErOLE VÕIMELINE . kahetse, et võttis omale Artukovic'i
^ Kaitseadvokaat väidab, et halli- kaitsmise, kuiia väljaandmise küsi- haigusest täiesti kosunud ning tema
päine Artukovic, kes kohtusaalis oli mused on tema eriala ja tema arvates igapäevaste ülesannete täitmisel,
ratastoolis ja passiivselt kuulas põhiseaduslike õiguste kaitsmine on
pealt, nii vaimselt kui füüsiliselt ei. enam väärt kui muu.
ole võimeline ja kohtu poolt nimeta-*' Artukovic oli sakslaste poolt oku-tud
psühhiaater leidis, et ta tuleks peeritud Jugoslaavia sise- ja kohtu-paigutada
vaimuhaiglasse. minister. Ta toodi iga päev kohtu-
1952. a. Artukovic'! taheü^depor- saali haiglast, kus teda peetakse kin-teerida,
kuid otsus seisatati 1959. a. ni alates möödunud aasta novemb-põhjusel,
et ta saab Jugoslaavias ta- rist. Ta istus hommikumantlis, käed
gäkiusamise osaliseks. USA kohtu- koos ratastoolis. Tõlk sosistas talle
ministeeriumi erijuurdlusosakorina kõrva, kuid kohtualune oli sõnatu ja
direktor Neal Sher ütles, et see prot- ilmetu.
Väliskülalised Eesti Majas
ja varjatud medalid
arhiivis
Eesti Vabariigi aaslapäevil on vastlakuklid. Vastuvõtu ruumiline
juba aastakümneid toimunud Nevy korraldus, kus saal oli jäetud vestlus-
Saadiku ülesandeis teotsev pea­konsul
oli küll juba oma hiljutisest
likvastupeegeldus. Kuid ajaleht on
ka ühiskondlik suunaja, niipalju
kui ta seda suudab olla.
Kui „Meie Elu" päevavalgust nä­gi,
siis seadis ta ka kindlad toimeta­mise
alused, kus üheks tähtsamaks
nõudeks oli: „ H o i d a lehö sisust
re sissevaate Kanada avalikku ellu
ja on olnud kasuks meie organisat­sioonide
hilisemaks tööks ja ühen­dusteks.
Ontario valitsus on korral­danud
igakevadisi ringsõite pro­vintsi
tööstuse ja vaatamisväärsus­tega
tutvunemiseks. Need ringsoi-
Kiri Soomest
Erakordselt külm talv on teinud
rohkesti kahju nii Soomes kui ka
mujal Euroopas. Üle 50 pakase
kraadi (Celsius) mõõdeti jaanuaris
Lapimaal Naruska külas, mis on
rekord saja aasta jooksul Veeb­ruaris
muutus olukord ka laevaliik­luse
osas nii halvaks, et jää kattis
isegi Taani väinad. Läänemere lõu­naosadest
rääkimata. Soome jää-eemale
kõik, mis meie ühiskonda dud on igakordselt kestnud nädala-lõhestab,
Kuid ai^da ruumi kõigele, päevad ja on edasi antud ka meie
mis meie ühiskonda ühendab". See lehe veergudel,
nõue on püsinud ja püsiv lehe luge- Meie ringvaated ja juhtkirjad on
laskpnd on näidanud, et lugejad on käsitanud meie ühiskondlikke, ja
sellest ka niimoodi aru saanud. rahvusvahelisi arenguid ja majan-
„Meie ilu" toimetus on 35 a. duseSu suundi. Nende arengute
jooksul andnud oma parema trüki- kaudu on meie ühiskpnd ja organi-ruumi
ja raporteerinud peensustes satsioomdkursis peetud toimuvast lõhkujatelon täistöö, et kaubalae-meie
organisatsioonide tööd ja saa- ulatuslikumas perspektiivis üldi- vad sadamatesse tuua ja sealt v%v
vutusi. Neid organisatsioone on ar- , sel areeniL Uks tähtsaim on siisks Kokku op neid üheksa. Raskusi on
vuliselt palju, kui märkida ainult informatsioonide vaheldamine, kindlasti ka neljal Eesti rannikul
mõningaid: Eesti Liit Kanadas, ko- mis soodustab organiseeritud tööd tegutseval jäälõhkujal „Ivan Kru-gudused.
Eesti Maja organisatsi- meie ühiskonnas. Teame, et meie zenstern",„Kap.Izmailov*^„Kiiev*'
ooni loomine ja ühiskondliku kodu ühiskondlik töö ja püüdlused ei
saamine, Rahvuto Välisvõitluse pääse Ingliskeelsesse ajakirjan-
Nõukogu — nüüd EKN, Toronto dusse ja seepärast peame selle eest
Eesti Ühispank, Eesti Abistamis- hoolitsema ise.
komitee, teajrid, ^ulukoorid, üli- „ M e i e Elu" ön eesti ühiskonda
õpilaskond, ^Tartu College, laste teeninud nurinata ja iseseisvalt,
suvekodud, suvepäevad, skautlik See ei ole alati kerge olnud ei ma-tegevus,
„Eestlased Kanadas" ko- janduslikult ega inimlikelt ressur-guteos
ja palju teisLjSee on suur ja sidelt. Ometi oleme teeninud oma
positiivne panus eesti ühiskonna- lugejate rahulolu Ja seda näitab
le, mis on maksnud kirjastajaüe lugejate stabiilsus läbi paljude aas-paberis,
ladumises ja trükkimises tate, Arusaadavalt mängib lehe ma-sadu
tuhandeid dollareid. Kuid janduses tähtsat osa ka kuulutaja
kõik ei ole hinnatav ainult dollari- oma panusega. Omaltpoolt oleme
tes, vaid ka heas tahtes, kooštööp ja vastu andnud kuulutajale leheruu-energias
nii mõnegi inimese poolt. mi. „Meie Elu" väljaandjana on
Kuid inimesed, kes on teinud leh- kirjastus ja tema juhatus tänulik
te, peamiselttoii^etajad ja kaastöö- selle koostöö eest ja loodab ainult
lised, on ka ise (töötanud kaasa selle jätkumist. Kirjastuse juhatus
nendes organisatsioonides ja on tänab ka kõiki toimetajaid ja kaas-andnud
tuhandeid tunde koostööks töölisi, samuti kirjastuse seniseid
ja koosolekuteks teiste organisee- esimehi ja juhatuse liikmeid, kes
rijate kõrval, kes on kutsunud, on oma panuse andnud möödunud
küsinud nõu ja on palunud oma 35 aasta jooksul. Ilmainimressursi-koostööd
anda, Seda on alati antud deta ei suudaks ükski ettevõte ek-transporteeiib
turiste otse Tokiost,
Jaapanist.
,,Jõuluvana riiki" tutvustas inglas­tele
suure eduga ka Inarijärvil vene
raketti vaatamas käinud soome jõu-utaat.
See pilt levis suurte Lääne
ajalehtede esilehekülgedele. Arvata­vasti
taoline reklaam venelastele ei
meeldinud hoolimata sellest, et nad
otsimisarve on nõus maksma.
/ J.M; ,•
ning „Krasisi" sel talvel olnud.
Soomes suri esimene südamesiir-damisipatsient,
40-aastane Heimö
Pitkänen 11 päeva pärast operatsioo­ni.
Algul oli ta heas vormis ja jalutas
juba haigla koridoridel, siis aga tulid
komplikatsioonid.
•
Leningradis mõisteti süüdi 34-aas-tane
soomlane, kes purjuspeaga mäs­sas
Moskva-hotellis Leningradis.
Rahvakohtu otsus — 2,5 aastat töö-laagrit.
Soomlane peksis oma hotelli
korrusevalvürit ja avaldas vastupa­nu
teda vahistama tulnud miilitsale.
Soomlane jätkas märatsemist vee!
miilitsajaoskonnas.
Soome iseseisvuspäeval, 6. det-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiHnHiiiiiiiflM
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused jsi
mälestusfondid oh tulumaksuvabad.
Suunake oma amietused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R^
HiiiiiiiiitiiiiiiiiiiifmniiiiiinniitHiuiiii^niiiflfntitiiiiiiiii^
Vaba Pressiliit nõuab
N. Liidu karistamist
• GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Nagu teatab Münchenis
sembril Leningradis" kadumaläinud tegutseva Vaba Pressiliidu, milles ka
22-aastast Jyrki Mäkelät pole veel eestlasi, informatsioonileht ,,Freie
leitud. Soome metsatehnikut nähti Peesse Korrespondenz", on Vaba
ega edasi minna.
S. VEIDENBAUl
ja seda on tehtud heameelega.
Ei ole vist ülearune ütelda, et
eesti ajaleht paguluses on andnud
suure panuse eesti ühiskondliku
elu ülesehitamisel paguluses. Kui ®
poleks eesti lehti olnud, oleks mõ­nigi
asi teisiti väi ja tulnud või oleks Eesti Kirjastus Kanada asutajad
üldse tulemata jäänud. liikmed: Aleksander Weiler(f), Sieg-
; Kanada riiklikus elus on leht toi- ^rid Veidenbaum, Endel Kareda (t),
minud sidepidajana asutamisest Paul Truupere (t). Esimehed: prof.
peale. Esimene kontakt oli Kanada Mathiesen(t), A. Weiler,ReinWeiler
esimene immigratsiooniministerW, Endel Kareda, S. Veidenbaum,
Walter Harris, kellega toimus jutu- Albert Rammul, A. Kaigas (f), Albert
ajamine. Torontos. Siit peale oli Irs. „Meie Elu" toimetuse koosseis
valitsus l^orraldanud eriaastatel 35 a. jooksul: S. Veidenbaum, E. Ka­kaks
kolmepäevast seminari Otta- redä, E. Salurand, H. Rebane, B. Par-was,
ettutvu|da Kanada riikliku töö-, ming (USA-s). Ärijuhid ja kontori­ga
ja seda edasi anda oma lugejailt, juhatajad: A. Weiler, R. Weiler, M .
Neis tsüklites on isiklikud kokku- Weiler, W. Kask (t), A. Peel, E. Jär-puuted
olnud kõrgemate riigi funk- ^el, Ü. Jürima, R. Antik, pr. Kaasik,
tsionääridega. On külastatud kahte L. Jaanberg, V. Krabi.
iniiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
viimast korda restoranis „Neva" ja
üldine arvamus Soomes ongi, et tema
viimaseks peatuskohaks on Neeva
jõe põhjamuda.
Ka Tallinnas kadus soome turist
Pirital, ega temast pole midagi kuul­da
olnud.
Põhja-Põhjamaalt pärit olev kirja­nik
Antti Tuuri sai jaanuaris Põhja­maade
nõukogu poolt kirjandusau-hihna
75.000 Taani krooni oma ro­maani
„Pohianmaa" eest. Kandidaa­te
oli kokku 12. Umbes 10 000 Kana­da
dollari suuruse auhinna saanud
autor ütles, et ta hakkas teost kir­jutama
1978. a. ja valmis se^ sai neli
aastat hiljem. Kirjanik Erno Paasi-
Pressiliit saatnud 40-nele UN-i liik­mesriigi
valitsusele ja Euroopa,
Ameerika, Aafrika ja Aasia juhtiva--
tele riigimeestele üleskutse, milles
nõutakse sanktsioonide rakendamist
N. Liidu vastu Afganistanis teosta­tava
rahvamõrva eest.
Vaba Pressiliit tugineb oma nõud­mises
UN-i üldkoosoleku poolt vastu
võetud konventsioonile rahvamõr-vade
ärahoidmiseks ja süüdlaste ka­ristamiseks
9. sept. 1948. Selles kon­ventsioonis
seisab:
Rahvamõrvas süüdlane on see, kes
sooritab akte sihiga hävitada etnili­si,
rahvuslikke, rassilisi või usulisi
gruppe.
N. Liit on Afganistanis selle kon­ventsiooni
vastu kõige rängemal
kombel eksinud, UN-i üldkoosolek
jatulumaks
Mk Saniai
!983 Daoforli) M. Toronto Ont
f®l.694-6241
linnale anti samuti Finlandia-pree-" on N . L i i d u juba kuus korda selles
mia 100 000 marka (umbes 20 000 K. küsimuses süüdi mõistnud, ent ei ole
dollarit) esseekogu „Yksinäisyys ja
ü h m a " (üksindus ja trots) eest. Sum­ma
on suurem, mis kunagi kirjanduse
alal antud.
• .
ÜK^sbititsiiSi
Rovaniemi linna, polaarjoont ning
„Jõuluvana riiki" külastas hulk briti
turiste otselennuga Londonist „Con-corde'ga".
Visiidist tehti ka tv-prog-ramm,
mida Inglismaal vaatas 18
miljonit inimest. Külaskäik osutus
nii heaks äriks, et käesoleval aastal
lennavad „Concorde'id" isegi neli
korda Londonist Rovaniemi. Samal
päeval on Lapimaa lennuväljal näha
koguni kaks „Concorde'i" korraga ja
peale selle veel Finnair DG-IO, mis
aga rakendanud mingeid sanktsioo­ne
süüdlase karistamiseks või korra­lekutsumiseks.
Sanktsioonidena
soovitab .Vaba Pressiliit N . Liidu väl­jaheitmist
Rahvusvahelisest Väärin-gufondist
Maailmapangast, krediiti­de
andmise lõpetamist ja toiduainete
müügi keelustamist.
UN-i eelkäija Rahvasteliit oli ka
nõrk organisatsioon, aga ta rakendas
sanktsioonid Itaalia vastu Itaalia-
Abessiinia sõja puhul kolmeküm­nendatel
aastatel, Aga nüüd vaatab
vaba maailm südamerahuga pealt,
mil relvastatud suurvõim teostab
kõige jõledamat rahvamõrva Afga­nistanis.
. .
Ent vastuvõtul, kus külalised saabu­vad
alates tööaja lõpust veel kuni
järgneva kahe tunni kestel, olnuks
peayõõrustaja seismine saabujate
tervitamiseks „valyeka tinasõduri
kombel mitme tunni jooksul" — na­gu
tähendas humoorikalt dr. Roos
meie lehe esindajale, siiski pisut kur­navaks.
Niisiis seekord ta noorem
ametivend konsul A. Roos koos oma
helikunstniku.st abikaasaga seisid
saabujaile käesurveks pärast seda,
kui need olid saali esikus rahvariie­tes
noorte neidude — Merikese Käo
ja Silvia Vaheri südamlikku tervitus-naeratust
kohanud ja jäädvustanud
küünalde valguses olevasse külalis­raamatusse
oma nime või ka pühen-dusteksti.
Dr. Roos ütles ka peatselt
üldise päevakohase, mini-sõnavõtu
ning joodi klaasike rammujooki Eesti
parema tuleviku lootuste täitumi­seks.
E.V. esinduse-poolse etiketi
täitmist süvendab partnerina Rah­vuskomitee
oma esimehega. Seekord
puudus ka viimane esinemismatka
tõttu ja teda asendasid ERKU abiesi-mehi
P. Saar koos peasekretäri üles­andeis
oleva J. Tiiveliga.
ruumiks ühes ad hoc baarinurgaga ja
suupistetega lauakate asetatud Sini­sesse
saali, oli otstarbekas.
Kahjuks ei ole aga Eesti Maja endi-sene
esinduslik saal enam seda, mis
varemalt. Hoone alumiselt korralt on
toodud sinna suuri raamatukappe,
mis üksnes ei vähenda nagu nii väi­kese
mõõtudega saali,vaid on loonud
seal juba pisut ,,pööningukolaga" il­me.
Mitte palju aastaid tagasi tehti
HS juhatuse ja annetnjate abiga Eesti
Maja sisemuse soliidsemaks muut­misel
palju tulemusrikkaid uuendu­si.
Eriti paljud teistest rahvustest gru­pid
ia üksikkülastajad kiitsid eestlas­te
toredat-meeldivat klubihoonet,
mis pealegi oma välisfassaadi poo­lest
on muinsuskaitse all ja hoone
asukoht suurepäraselt kesklinnas;
Maja administreerivjuhtkond ei to­hiks
mitte lasta ei hoone sisemust ega
väliijnust mingisse tagasilanguse ten­dentsi.
Ka võiks selle rõdult Eesti
sini-must-valge koos tähelipuga ena­malt
lehvida.
MEDALID VARJATUKS
Eesti Arhiiv USA-s juhatus on oma
.Lakewoodis asuvas arhiivis väljapa­nekute
hulgast kõrvaldanud „ajuti-selt"
II maailmasõjas eesti sõjaväe­lasile
annetatud (Saksa) teenetemär­gid
ja medalid. Seda kartuses, et mõ­ned
muust rahvusest isikud võivad
neid nähes esineda kaebusega, et
eestlased demonstreerivad seal ,,nal-sisümboleid"
. . . Selles kartuses on
iuhalus teinud üksmeelse otsuse, na­gu
seletati,! olles ühtlasi saanud sel­les
asjas toetava seisukoha ka ERKU
esimehelt, samuti sõjameeste liidust.
See samm on aga kutsunud osalt esile
tugevat nurinat, mitte üksnes II
maailmasõja eestlasist veteranide
peres, vaid isegi ainult USA armees
teeninud eestlaste hulgast.
Küsitlusile veteranide hulgas sele­tati,
et nende liidu juhatus ei olla seda
küsimust tervikuna arutanud, vaid
mainitud probleemi kerkides on liidu
esimees saanud konsulteerida kiirelt
vaid mõiida juhatusliiget ja püüdnud
teada saada ka liikmesühingute arva­mist,
kusjuures viimaste hulgaS' oli
vastu- ja poolthääli. Mõned promi­nentsed
end. rindemehed on tõstnud
tugevat protestihäält arhiivi juhatuse
(esim. H. Taremäe) sammude pärast.
Tuuakse ette, et eesti sõjamehed said
neid teeneteriste ja medaleid puht-sõjaliste
ja mitte "poliitiliste teenete,
s.t. sõjalise vahvuse eest, edasi ka
seda, et meie sõjamehed võitlesid
oma maa ja rahva kaitseks idarindel
Eesti Vabariigi iseseisvuse hävitaja
vastu ja mitte läänerindel. Ja et pea­legi
on antud juhul tegemist arhiivi-liste
eksponaatidega kui möödunud
sõja aumärkide asitõendid ja mitte
seal mingid propaganda või õrri­tamise"
esemed.
Leitakse, et neil asjaoludel on ar-hiivitegelaste
kartus osutunud põh­jendamatuks
ning isegi haavavaks
end. eesti sõduritele. Lisatakse, et
selles vaimus edasi toimides tuleks
siis ka kõrvaldada koguteosed, me­muaarsed
raamatud jne, kus eesti rin-demehi
ja lahingusangareid on näha"
piltidel samade sõjaliste teenetemär­kidega
rinnas, j.m. Küsitakse, et kas
ei ole tegemist mingi ülesköetud
.,natsijahist" ja Ida-Euroopa pärit­oluga
rahvusgruppe ähvardavast
liiale läinud laimukampaaniast (kus
näit. isegi eesti rahva Omakaitse ol­nud
„natsid") tulnud hirmupalavi-kuga?
Veel on toodud ette, et samasu­guseid
sõjalisi teenetemärke leidub
, ameeriklaste endigi arhiivides-muu-seumides
ilma, et kusagil oleks tek­kinud
sellest varjamise yajadust.
Nüüd kuuldub, et mainitud teene­temärke
olla lubatud (eesriidega kae­tud?)
vitriinidesse tagasi asetada. On
avaldatud! arvamist, et eesti sõja­meeste
ülemaailmne keskus peaks
asjasse selgust tooma põhimõttelise
seisukoha avalamisega, mis väldiks
edaspidiseid segadusi teistes paika­des.
AJALEHE UUESTISÜND
36-ndas aastakäigus olev USA
eestlasi teeniv „Vaba Eesti Sõna"
seisab oluliste muudatuste ees. Esi-ja
kohvi kõrvale veebruari-märtsi teks on tehtud mõnda aega etteväl-ajale
kombekohased vahukoorega (Järg Ihk. 3)
UUS! JA VANU SÕPRU
Vastuvõtud kandsid varemalt, kui
need tasusid peamiselt E.V. esinduse
õlgadel, diplomaatlikku nimetust.
Kui aga kogeti, et puht-diplomaatlik-ku
külaliskonda ainult kutsuda ja jät­ta,
kõrvale teisi, kelledega kontakti­de
loomine vajalik, samuti eesti oma
ühiskonna tegelasi, — ei ole otstar­bekas,
muutusid need koostöös
ERKÜ-ga E.V. aastapäeva vastuvõ-tu-
õhtuiks. Nii saabuvad üheltpoolt
veel mõnedki diplomaatilised isi­kud,
peamiselt küll New Yorgis asu­vast
konsulaarkorpusest, aeg-ajalt
ka USA välisministeeriumi esindaja
ja Läti ja Leedu vabariikide esindajad
kui kindlad külalised, teiseltpoolt
kommunistidelt ikestatud rahvaste
esindajad, vahest ka mõni nimekam
New Yorgi linnaametnik, kõige ar­vukamalt
aga meie oma rahvuskaas­lasi
aktiivselt tegutsevaist organisat­sioonest
— eesti elu ja, välisvõit-lusegi
edasiviijaid. Viimastest olid
seekord kutsutud peamiselt org.-de
esimehed. -
Meeldiv on kogeda E.V. esinduse
austavat meelespidamist neile, kes
sõja päevil ja osalt veel vahetult sel­lele
järgnenud perioodil^kui olid veel
lahendamata esinduse finantsprob­leemid,
abistasid otsustavalt ja vää­rikal
viisil Eesti Vabariigidiplomaat-liku
esinduse eksistentsi majandusli­ke
raskuste ületamisel; Need' olid
maailmameredel sõitnud tublid eesti
„merekarud" laevandustegelaste,
meie kaubalaevastiku juhtkonna
nirig meeskonnaliikmete ridadest.
Äsjasel vastuvõtul võis ka nende
esindust näha hr. Harkna ja kpt. Suu-bergi
näol,, kelledest viimane veel
praegugi kui visa muhulane on juhti­mas
laevu, nüüd juba tankerhiiglasi.
Kolmanda tuttavliku kujuna liikus
vestlevalt ringi nooruslik vanahärra
Earl Backer — omaaegne USA kon­sul
Riias ja hiljem Tallinnas, kes mä­letab
hästi nende riikide vabadusae-ga
ning saavutusi ja on jäänud truuks
Balti rahvaste ning nende püüdluste
sõl3raks.
Prominentsete väliskülaliste hul­gas
oli New Yorgi suure konsulaar-korpuse
sekretär-laekur,' Bahraini
peakonsul A. J. Shakari, Trinidad-
Tobago peakonsul G. Adams, Läti
saatkonnanõunik dr. A. Dinbergs
Washingtonist, Leedu peakonsul A.
Shimutis j.t. Sinises saalis oli Eesti
Maja soomlannast ökonomilt Tuula
Malmilt korraldatud maitsekas külm­laud,
kus külaliste erilisteks maius­paladeks
kujunesid Soome Lapi­maalt
imporditud põhjapõdra suitsu­lihast
konservjuustu täidisega rullid
)iMeie Elu"!
Võ
\
..Estonia"'
Windsor'i v{
,v
ja teisel veeri
nia kasuks
mandal yeei
ründamist ji
võidupunkte!
rast seda sul
edu ja Wind?!
võimeline,,]
Pärast,,El
ville elaniki
mad peavad
na klubiks ]i
kirjeldas mail
jel avaldades
tu kaks suuri
dil^kus pall
gijate käes.
T V 9 - 10 n|
Kanada kl
sel aastal pe
Winnipeg'is,'
neljandat kl
meistritiitlit,
seal Alberta, I
loba ja Noi
meistriks tui
kõige tugeva]
klubi.
EUROOPAS!
Pärast Kai
nEstonia" kh
Euroopasse,
lus on HoUal
. aprillil ja Roti
vai. Belgias,
lus 25. aprillil
võistlused on)
riisis, kus 27.
pa klubide n|
neid on kutsul
na. Nendest \\
klubid PruntsI
giast, Hollan
Nõukogude L|
lusi tutvustati
kondi ajakirji
susmua tunni
Iseseisvust
võistleb sini-|
'riietuses, suuij
nimi rinnal ju
kavatseb riiet
Vabariigi vai)
pealtvaatajat!
mist vabas mi
Sarnastel si
levad meeski
vad vastatikki
laualippe, mi(
aeb teha. Sol)
õrna meeskoi
kümmend eel
vajab klubi n
See oleks El
keeldumisel
meie rahvuslil
tarna vastava
peaks alustalfj
on ainult 30 p|
,,Estonia"
võistlustele l-
12-ne-liikmoli!
sa läheb ka ai
žer eestlane A l
1
Välisk
(Algi
mislusi, et kõij
da ajast juba n|
dega iadumi.*iv
lel alal Irilkitel
mile. VuslavatI
muuks on invei
larit. Lohe ladil
otstarbeks võq
kõrval olev ruil
mõningaid üml!
iikuks kasutam
kogu viidi iini
lislido klubil kil
mise ruumi, sai|
ja üksikisikud
kelledele saal
saal ja E K L - i
osaliseks lango.'|
pid, kes Eesti
istasid olla mil
mis,vaid saada
ehk omaette ok|
ka selle välinuu
lavalt kohandal
Mainitud põh|
Maja üldkasuti
suuremate üritil
võitu, tekitas ki
samm Sellel ku
meelt ja osalt t|
neldi isegi mini
misest, „kõvadcJ
iidest" ja ähvar/
dusseltsi kui ma]
lekul iilesvõtta.
see tuljeb, saab
dagi muuta. Juui
hatud.
V E S ei muulil
tehnilise külje
„ u u e s t i s ü n d " vi
nimelt toimetusi
toimetajaks oli
siis pikka aega
Raudsepp, V i in
juhtkirjanik, on
parima, ent kõrj
riva lehetöö juui