Meie Elu = Our life, March 21, 1985

              206 — Soome
ideni kl. 10-10,
1801
Ird. Vastuvõtu ruumiline
kus saal oli jäetud vestlusr
jies ad hoc baarinurgagä ja
|ga läuakate asetatud ?ini-oli
otstarbekas. _
ei ole aga Eesti Maja endi-luslik
saal enam seda, mis
[oone alumiselt korralt on
ma ^suuri raamatükappe/
ei vähenda nagu nii väi-iidegasaali,
vaid on loonud
lisüt ,,pöönlngukolaga" i l -
Ipalju aastaid tagasi tehti
je ja annetajate abiga Eesti
iiise soliidsemaks muut-tulemušrikkaid
uuendu-ludteistest
rahvustest gru-jkülašta
j ad kiitsid, eestlas-
•meeldivat klubihoonet,
oma välisfassaadi poo-
|insuskaitse all j^^ hoone
lurepäraselt kes clinnas.
histreeriv juhtkor d ei to-
Istaei hoone sisemust ega
higisse tagasiläng ise teh-
1 võiks selle rõdult Eesti
alge koos tähelipuga ena-
^ARJATUKS
[iv USA-s juhatus on oma
asuvas arhiivis väljapa-last
kõrvaldanud ,,ajuti- ^
jilmasõjas eesti sõjaväe-aksa)
teenetemär-
|id. Seda kartuses, et mõ-rahvusest
isikud võivad
esineda kaebusega, et
ionstreeriyadseal„nat-
I ' . . . Selles kartuses on
id üksmeelse otsuse, na-
)lles ühtlasi saanud sei­lava
seisukoha ka ERKU
irHuti sõjameeste liidust.
1 aga kutsunu^ osalt esile
(inat, mitte üksnes II
eestlasist veteranide
segi ainult USA armees
[iläste hulgast,
yeteranioe hulgas sele-lliidu
juhatus eiolla seda
ryikuna arutanud, vaid
ibleemi kerkides on liidu
jud konsulteerida kiirelt
luhatusliiget ja püüdnud
]a liikmesuhingute arva- •
res viimaste hulgas oli
Üthääli. Mõned promi-bindemehed
pn tõstnud
|stihäält arhiivi juhatuse,
jmäe) sammude pärast,
et eesti sõjamehed said
[iste ja medaleid puht-
[itte poliitiliste teenete,
^^hvuse eest; edasi ka
|ev sõjamehed võitlesid
j^;hva kaitseks idarindel
|gi iseseisvuse hävitaja
läänerindel. Ja et pea-j
juhul tegemist arhiivi-jatidega
kui möödunud
jde asitõendid ja mitte •
propaganda või „orri- ,
led.--,
; neil asjaoludel on ar-kartus
osutunud põh-ning
isegi haavavaks
luritele. Lisatakse, et ,
I edasi toimides tuleks
Idada koguteosed, me-natud
jne. kus eesti rin-"
ingusangareid on näha"
|e sõjaliste teenetemär-j..
mi Küsitakse, et kas
liät mingi ülesköetud
Ij a Ida-Eür0op a p äiit-pgruppe
ähvardavast
ümukampaaniast (kus
tirahya Omakaitse ol-tulnud
hirmupalavi-
Dodudette,etsamasu-teenetemärke
leidub
ndigi arhiivides-muu- ^
|v et kusagil oleks tek-'
'ai^jämise vajadust.
|ub, et mainitud teene-ibatud
(eesriidega kae- •
Isse tagasi aseiada. On
jamist, et eesti sõja-
[ailmne keskus peaks
tooma põhimõttelise
pamisega, mis väldiks
^gadusi teistes paika-
[ESTISÜND
akäigus olev USA
..Vaba Eesti Sõna"
muudatuste ees. Esi-
[mõnda aega etteval-
(Järg-lhk. 3)
I'-
V,
li
,,Meie ESia" sar. 12 (asi29): 1985
nsBin
9 9
gus
^ • • ••\ ' - • • , • •
Estonia" finaalis alustas mangu
Windsor'i vastu väga ettevaatlikult
ja teisel veerandil oli vahekord Esto­nia
kasuks ainult 33:32. Kuid kol­mandal
veerandil „Estonia" alustas
ründamist ja saavutab sel veerandil
võidupunkte vahekorraga 35:19. Pä­rast
seda suurendas kogu aeg oma
edu ja Windsor'i klubi ei olnud enam
võimeline „Estonia" edu pidurdama.
Pärast „Estonia'- klubi võitu Oak-ville
elanikud juubeldasid, sest ne­mad
peavad „Estonia't nüüd omalin-na
klubiks ja nende kohalik ajaleht
kirjeldas mängukäiku tervel lehekül­jel
avaldades mängust Windsor'i vas­tu
kaks suurt pilti, võetuna momen-dil,
kus pall oli alati„Estonia" män­gijate
käes. Mängukäiku esitati ka
TV 9 - 10 minuti vältel.
Kanada klubide meistrivõistlused
sel aastal peetakse 21. - 23.märtsil
Winnipeg'ls, kus„Estoniar' tuleb
neljandat korda kaitsta Kanada
meistritiitlit. Nendei vastasteks on
seal Alberta, Saskatcliev/an'i, Mani-ioba
ja Nova Scotia provintsides
meistriks tulnud klubid, kelledest
kõige tugevamaks peetakse Alberta
klubi.
EUROOPASSE y.r. •
Pärast Kanada me strivõistlusi on
„Estonia" klubi kutsutud võistlema
Euroopass^, kus neil esimene võist­lus
'on Hollandis/An|isterdam'is 23.
aprillilja Rotterdani' is järgmisel pä6-
val. Belgias, Brüsselis on neil võist­lus
25. aprillil. Kuid kõige raskemad
võistlused oh neil PrantsusmaaljPa-riisis,
kus 27. aprillil algavad Euroo­pa
klubide meistrivõistlused, kuhu
neid on kutSjitud võistlema külaliste­na.
Nendest võistlustest võtavad osa
klubid Prantsusmaalt, Itaaliast, Bel­giast,
Hollandist, Jugoslaaviast ja
Nõukogude Liidust. Päev enne võist­lusi
tutvustatakse võistlevaid mees­kondi
ajakirjandusele. Kuna Prant­susmaa
tunnustab Eesti Vabariigi
iseseisvust ja Estonia klubi alati
võistleb sini-must-valge värvidega
riietuses, suurte tähtedega „Estonia"
nimi rinnal ja seljal, siis Harry Liiv
kavatseb riietusele lisada veel Eesti
Vabariigi vapi rinnale, et näidata
pealtvaatajatele Eesti Vabariigi püsi­mist
vabas maailmas.
Sarnastel suurtel võistlustel võist­levad
meeskonnad tavaliselt kingi­vad
vastatikku oma riikicie väikseid
laualippe, mida ka „Estoni'a" kavat­seb
teha. Selleks vajab Harry Liiv
oma meeskonnale vähemalt kolm­kümmend
eeöti lauälippuv Selleks
vajab klubi majandus^likku toetust,
See oleks EKN ülesanne. Nende
keeldumisel aga peaks mõni teine
'meie rahvuslik organisatsioon alus­tama
vastava korjandusega. Sellega
VANCOUVER (M.E.) — Peetri
koguduses peeti ökumeenili^e
E.V. aastapäeva jumalateenistus
laupäeval, 23. veebruaril kell 7 õh­tul.
Kirik oli rahvast tulvil. Tee­nisid
peale koguduse õpetaja Tho-mas
Vaga ka ap.õigeusu preester
dr. Eugen Ruus,Torosiito Eesti Bap­tisti
koguduse pastor Kaljo Raid ja
EELK Kanada praostkonna praost
Andres Taul Torontost.
' - • • . •• '
Orelil saatis Tarmo Viitre ja teenis­tust
kaunistas Vancouveri Eesti Selt­si
segakoor Toomas Kirvese juhatu­sel.
Samuti aitas liturgias preestrit
ortodoks-koguduse koor.
Algussalmid lausus õp. Väga. Ek-teema
igavikku läinute eest pidas
preester Ruus kooriga. Pühakirja lu­ges
pastor Raid. VES segakoor esitas
H. Wühneri „Oma käed sa laota".
Püha ristiusu tunnistuse ja palved
ütles õp. Vaga ning jutluse pidas
praost Taul.
kaduiiud õpetaja Piiri kontosse
kirjutada, et ta õpetas oma kogudust
laulma nii nagu seda kusagil mujal ei
kuule, siis võib kirjutada õpetaja Va­ga
kontosse, et tä on õpetanud kogu­dust
suurel arvul armulauast osa võt-
Dallase Eesti Seltsi
peakoosolek
Kallase Eesti Seltsi peakoosolek
peeti laupäeval, 23.^ veebruaril
Marriott Inn Hotellis. Koosolekut ju­hatas
Ilmar Pleer ja protokollis Rein
Klaus. Külalisena võttis koosolekust
osa ka ERKU esimees Juhan Simon-son.
Tegevusaruandest selgus, et selts
i möödunud tegevusaastal korral­danud
kuus suuremat üritust: Eesti
Vabariigi aastapäeva aktus-pidusöö-oiiiuiiiBnBtiBiiaiioiiBitiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiaHoiiaiiDitiBtiiEiiiiiiiniiiiii^
a li
g E. Naberi jutustab
Ameerika uudiseid
Dl
•
ma. Eeskuljud, mida ka teised eesti gi,, võtnud osa Dallase rahvusvaheli- 1
kogudused rakendama peaksid.
Pärast tavalist kiriku kohvilauda
allruuniides, mille oli korraldanud
koguduse naisring, siirduti Eesti Ko­du
aulasse Eesti Vabariigi 67. aasta­päeva
pühitsema. Eesti Kodu aula
aga ei suutnud mahutada seda rahva­massi
ja koridor tuli kasutusele võt­ta.
Rahva meeleolu oli rahulik ja rõõ­mus.
AKTUS
Kuna VES-i aastapeakoosolek
peetaksae ainult nädalapäevad enne
yVabariigi aastapäeva, siis on aktuse
Jutluse tekstiks oli praost valinud korraldajaks eelmine VES-i juhatus.
Õpetuse Sõnad 29:18. jumalateenis-. Aktuse teadustajaks oli eelmise juha­tus
lõppes Eesti hümniga.
Praost Taul jutlustas ka
vasel armulauaga jumalateenistusel,
manitsedes kogudust vaimse puhtu­se
ja aususe väärtusi hindama. Kui
Appi Eesti vabariigi
sest näitusest, korraldanud Eestilipu
100. a. juubeli-jumalateenistuse, selt­si,
suvepäeva, jõulukokkutuleku.
Peale selle töötas iseseisvalt seltsi
rahvatantsugrupp. esinedes. kolmel
korral. Kõik üritused on olnud edu­kad
ja osavõtt rohkearvuline. Seltsi
majanduslik läbikäik on olnud
44,975.40, näidates aasta lõpul
$797.82 ülejääki. Enamus tuludest on
laekunud liikmemaksudest, toetus­test
ja verivorstide müügist. Tege­vusaasta
jooksul on toetatud ka Eesti
Rahvuskomiteed Ühendriikides.
Peakoosolek tänas lahkuvat juhatust'
hea töö eest.
Uude juhatusse valiti: esimees —
Ilmar Pleer, abiesimees - Urve Kiik,
laekur — Ulva Nurmet, sekretär —
Viima Ungerson, juhatuse liikme­teks
- Steve Olem ja Merike Põld-ma.
Houstoni esindajaks valiti Hillar
Kaasik, pereemaks Maie Pleer ja ar­hivaariks
Voldemar Ploom. Revisjo­nikomisjoni
valiti Rein Klaus, Matti
Kiik ja Märt Nurmet. Selts avaldab
üleskutse seltsi tegevuspiirkonnas
(Texas ja ümberasuvad osariigid] elu­nevatele
kaasmaalastele, kes senini
pole sidet võtnud seltsiga, endid re-
- gistreerida selle|cs,et saada perioodi­liselt
seltsi teadetelehte. Kirjutada
seltsi aadressil: Dallas Estonian So-n
5
• S
S
tuse abiesimees Milvi Puusepp. Eesti
ja Kanada lipud tõid sisse Lisa Dobe-reiner
ia Linda Kallas. Täienduskoo­li
uut lippu kandsid aulasse Anton
Suurkask, Juku Selde ja Artur Kitc-hing.
Samal ajal lauldi Kanada hüm­ni.
-
Avasõna ütles lahkuva juhatuse
esimees Raymorid Rannata, toonita­des
venelaste toorust eesti rahva vas­tu
kaugemast minevikust kaapajani.
Palvuse pidas ülempreester dr. Eu­gen
Ruus, mis kujunes küll rohkem
pikemaks sõnavõtuks, kui tavaliseks ^ ^iety, 930 YelloWstone Drive, Grape-
Jaanuarikuu äieskutsed, aidata
meie Londoni saatkonda, avasid nii
mõnegi südame ja rahakotisuu,
kuid vajalikust summast oleme
siiski veel üsna kaugel.
Vabariigi saatkond Londonis m
järelejäänud ainukene maja terves
maailmas, mis kannab õigusega
nime „Estpnian Legation".
aktuse palveks. Ta lõi kuulajaskonna
silmade ette pildi olukorrast praegu
kodumaal, kus venestamine ähyar-dab
ja eestlane on sunnitud lambana
hundi nahka pugema, et oma rahvast
ja maad päästa ja säästa. Aga olevat
ka hunte lamba nahas ja sellises
muutunud olukorras soovitas ta val­vel
olla, et olukordi õieti mõista ning
palus Jumala abi ja õnnistust/meie
rahvale, et Ta meid juhiks ja aitaks
vine, TX 76051: Telefon: (817) 481-
1921.
Oleks hüvitav, kui keegi teeks^ sel raskel ja segasel ajastul leida õiget
peaks alustatarka kiiresti, sest aega . nast.
ülevaate meie saatkondade saatus­test.
Kas teataksegi täpselt, miila!
ja kuidas üks või teine diplomaat!"
line esindus üle võeti või lihtsalt
hääbus. Tänu hr. Kaps'i kirjutisele
„Meie Elu" 24. jaanuari numbris,
lugesime nü mõndagi huvitavat
meie Londoni saatkonna hoone
kohta. See on tõesti haruldaselt ilus
maja ja väga ilusas kohas. Meile on
aga see maja peaagu püha, meie
viimane tükikene vabariigi pin-
Korp! S|kalä Võitis
bridzhitumiiri
EKI>i traditsioonilisel iga-aastasel
bridzhiturniiril 3. märtsil Tartu Col-lege'is
oli osavõtjaid 32.
Mängudes saavutasid esikoha I.
Uukkivi (korp! Sakala) ja A. Michel-son
(korp! Ugala). Teisele kohale tu­lid
M. Liinve ja K. Palo (korp! Saka-
' la), kolmandale A. Klaas ja K. Kuu-tgji
«(korp! Rotaliä).
Korp! Sakala lahkunud vi J! A. Mä­gi
meeskonna rändauhinna 1985. a.
võitis Sakala meeskond. .
1
oa
B
O
Š
5 I
S
S
g
5
g
5
i
'5
n
. a
5
9
iss
s
5
i
3
3
1
i
3
I
3 I 5
5
I 5
on ainult 30 päeva.
,,Estonia" klubi läheb Euroopa
võistlustele Harry Liivi juhtimisel"
12-ne-liikmelise meeskonnaga. Kaa-,
sa läheb ka abitreener ja abimäned-žer
eestlane Andres Paara.
»
HARALD RAIGNÄ
' (Algus Ihk 2)
mistusi, et kõige lähemal ajal loobu­da
ajast juba mahajäänu^ tinatähte-dega
ladumisviisist ja minna üle sel­lel
alal trükitehnika uuemale süstee­mile.
Vastavate sisseseadete ostul ja
muuks on investeeritud 40 tuhat dol­larit.
Lehe ladumise ja küljendamise
otstarbeks ^võeti Eesti Majas baari
kõrval olev ruum, kus on sooritatud-^
mõningaid ümberehitusi. Selles ava­likuks
kasutamiseks olnud raamatu­kogu
viidi ära saali, bridXi ja filate­listide
klubi kaotasid oma kooskäi­mise
ruumi, samuti organisatsiooViid
ja üksikisikud — kes seda üürinud,
kelledele saal oli liiga suur, Sinine
saal ja EKL-i ruum kallis. Kaotuse
osaliseks langesid ka niisugused gru­pid,
kes Eesti Maja külastamisel ee­listasid
olla mitte üldises baariruu­mis,
vaid saada pisut ,,intiimsemat"
ehk omaette olemist, milleks seal oli
ka selle välimust, valgustust jne.vas­tavalt
kohandatud.
Mainitud põhjustel ja et N.Y. Eesti
Maja üldkasutatavad ruumid eriti
suuremate ürituste korral on kitsa­võitu,
tekita^ kirjastus Nordic Pressi
samm sellel kujul ka mõneti paha­meelt
ja osalt teravat kriitikat. Kõ­neldi
isegi mingi „omavoli" kasuta­misest,,,
kõvad? sõnadega argumen­tidest"
ja ähvardusest küsimus hari­dusseltsi
kui maja valdaja peakooso­lekul
ülesvõtta. Vaevalt viimane kui
see tuleb, saab praktiliselt enam mi-
[eie loeme, kirjutame ja räägi­me
lahingutest Sinimägedel, Karja­la
Kannaksel ja Narva all. Samal
ajal ja hiljemgi võitlesid meie saat­konnad
diplomaatlikul väljakul. Ei
olnud Sinimägedel, Karjala Kan­naksel
või Narva all võitlev sõdur
sinu või minu sõdur, kes võitles
sinu või minu pühaima aate eest,
vaid nad olid meie sõdurid — meie
vabaduse kaitsejad. Samuti ei ole
Eesti Vabariigi pind ei sinu ega
4
E.V. 67. aastapäeva aktus peeti
pärast jumalateenistust kiriku ruu­mides
24. veebr. Peakõnelejaks oli
W. Tera ja kontsertosas esines soo­lolauludega
A. Tera. Aktus algas
Kanada hümniga, mille järele toodi
sisse meie sini-must-valge lipuval-vurite
Toomas Reikman^i ja Peeter
minu vaid meie omai^
See oleneb igaühest meist, kas
ainukene osa vabast Eesti Vabarii­gi
pinnast jääb meile või mitte.
Eesti Saatkonna Restaureerimi­se
Fond on avatud arve numbrile
7908-0 Toronto Eesti Ühispangas.
Lähemal ajal toome lehtedes an­netajate
nimed, sest neile kuulub
HENNY ARUJA
soovi neist ülesannetest vabaneda.
Asemiku leidmisega on kuuldavasti
raskusi. Kodumaa-aegsed ajakirjani­kud
on pea kõik vanemas eas ja
nooremast põlvkonnast lehetöö tegi­jaid
vähemalt eesti oma ajakirjandu­se
jaoks ei näi silmapiirile olevat
tulnud. VES sellealast küsimust
näikse diskuteeritavat ka eesti ühis­konnas,
kellele asjade areng ei ole
mitte ükskõik või n.ü. minnalaskmi-*
se probleem. Teiseltpoolt aga kirjas­tuse
äsjased drastilised uuendusli­kud
sammud tehnilisel alal lasevad
oletada ka mingite kavade olemas­olu
muus osas, millest ei söandata
veel avalikult kõneleda.
VES juhatuse esimees, kirjastuse
president, lehe reklaamala mänedžer
ja peatoimetaja on ühes isikus olev
vitaalne Paul Saar, kes veebruaris sai
75-aastaseks. VES tegevtoimetuse ja
ladumise-küljendamise ära toomist
seni tosin tänavablokke eemal ja see-teed
ja lahendust igale olukorrale,
Vancouveri Eesti Seltsi segakoor
esitas ühe laulu Toomas Kirvese ju­hatusel.
JUMAL* VÕIB ANDA VABADUSE
Aktusekõne pidasdr. Taimi Proos.
Ta kõneles isiklikest läbielamistest
1. detsembri mässukatsel 60 aastat
tagasi ja tema esmakordsest osavõ­tust
Vabarugi aastapäeva aktusest
1925.aastal,kui eesti rahvas taipas, et
kallilt kättevõidetud vabadus oli ära
libisemas: saadi siiski võimust vaen­lase
üle, kuid vaenlane ei maganud ja
kaotasime vabaduse ja elame nüüd
mälestustest Eestist, mida pealekas­vaval
põlvkonnal ei öle.
,,Meie oleme järgneva põlve Eesti
ja Eestimaa. Nad jälgivad meid, loe­vad
meid kui raamatut, loevad meie,
sõnu, meie näoilmet, meie käitumist
ja meelelaadi; isamaa armastustja ka
armastust Jumala vastu. Kas oleme
annud neile oma parima? Kas oleme
kutsunud nendes esile nende pari­ma?
Milline on olnud meie eeskuju?
Päevauudised räägivad kõigest
muust, aga mitte sellest, et Eesti
peaks saama vabaks. Aastad lähe­vad,
hakkame mõistma, et meie elu­ajal
muudatusi ei juhtu . . . J Pettu­mus,
kibestus, pahameel õõnestab sohu,vaatamata sellele et on olemas
meie südamerahu, nagu punased õõ- vastav väljendus. Ta tõi näitena hi-nestasid
meie vabariiki. Tihti ei löö lisema kasutusele võetud sõna de-meid
meie vaenlane väljast. Tihti batt, debateeriti, (laudkonna) vestlu-närib
see meis eneses murede ja loo- • • ' ' • '. ' -• -
tusetuse tõttu— sööme ise oma sü-
. enda lapsepõlve,.-vaikset kena koha-
Minevikku ei, saa muuta. Homset kest".
Vpäevä meie ei tea. Aga tänane on Elsa Jaaks esitas Gustav Suitsu
meie käes. Täna peame elama nii, et „Äikese" haruldaselt emotsionaal-meil
on rõõmu üksteisest, et meil on selt ja professionaalselt
armastus isekeskis. Oma südamera- VES-i segakoor Toomas Kirvese
pärast, õppigem usaldama Juma- juhatusel esitas A. Kunileidi „Mu
! Ainult Tema võib Euroopa kaar- isamaa on minu arm" (L. Koidula
i teiseks muuta-jah, isegi ilma III sõ võrgu ..Isamaale'',
maailmasõjata. Ainult Jumal võib Kooris oli 21 lauljat. Peale paari hal-veel
Eestile anda vabaduse ja iseseis- Hpäise olid kõik noored. DiktsiooR
vuse. sest kõik meie ajad on Jumala oli hea ja häälegrupid hästi tasakaa-lustet.
VES segakoor asutati 2 aasta
eest.
o
3
3 •
VÄLISSUHETES
oleme sellises õnnelikus olukor­ras,
et meid alt vedada ei saa. Iga
.ülikooli juures on idauurimise,
nõukogude tundmise, rahvusva­heliste
suhete jne. instituute,
professoreid ja eksperte. Nõnda
siis, kui üks tuntud nõukogude
ärahüppaja väitis, et ligi pooled
nõukogude funktsionärid nende
välisteenistuses on KGB agen­did,
naeratasid meie professorid
kaastundlikult, et mis tema nüüd
teab,.!
Ajad degenereeruvad. Kui
omal ajal Nikita nõukogude­maalt
külastas Inglismaad, siis
toodi talle ette kuninglikud lap­sed,
et ta nende päid silitaks.
Nüüd käis ^eal nõukogude troo­nipärija
Korbatshev ja sai vaid
käepigistuse peaministrih
Thatcherilt, sedagi vaid sellepä­rast,
et too venelane olevat meel­div
meesterahvas.
Huvitav, mis juhtub siis, kui
kõik need lapsed ja ministrid
kord istuvad KGB keldreis?
Muidugi seda ju tõeliselt ei
juhtu, kuna asjatundjate kinnitu­sel
too Korbatshev on ilusa näo­ga
ja seega liberaalsem mees kui
tema eelkäijad. Jäiga uus tulija
on jälle liberaalsem, kuni kõik
KGB on liberaalne ja koosviibi­misi
korraldatakse kohvikus.
• SÕIALISELT ALALT
on uudiseks, et venelased on
mõisti]iud konstrueerida raketi,
mis ainult ei lenda, vaid ka ja­lutab.
See ilmnes selgesti tolle
raketi j^uhul, mis jalutas üle Nor­ra
meie vennasmaale, kus läks
järve suplema, nagu seal pärast
„sauna** kombeks on. Selle ra­keti
liikumiskiiruse võib igaüks
välja arVestada: kui raketi tulis­taja
märkas, et ta oli surunud va­lele
(Hamburgi asemel Soome)
nupule, või nägi aknast, et sun-nik
lendas vale suunas, kargas ta
telefoni juurde ja helistas polit­rukile.
See sõimas mehe läbi ja
helistas laevastiku ülemale. See
sõimas politruki läbi ja helistas
Moskvasse. Seal äratati haigla­voodis
lamav Tshernenko unest
ja küsiti, mis nüüd teha? Tema
käsl^is eksinud raketi (jä mehfe)
maha tulistada.
Moskvast helistati kohe sõja­väe
lennujaama. Anti sireen, me­hed
kargasid voodist ja jooksid
masinate juurde. Masinad käivi­tati,
lennukid tõusid õhku ja hak­kasid
eksinud raketi suunas len­dama.
Kuna lennuki kiirus on
vähem kui raketi kiirus, siis anti
raketile käsk veidi oodata. Nii
sattuski ta Soome järve.
n
c
S
n
o
n an
ans
in
käib raha ilusti ringi. Vanade
haiguskindlustuse summasid
kärbitakse paari biljoni võrra
kokkuhoiu mõttes. Iisraeli rah­vas
(ja nii ka vanad) on raskus­tes
ja vajavad paar biljonit toe­tuseks.
Teine paar biljonit läheb
Nev^ Yorgi linna ilustamiseks
suurtee ehitamisega Hudsoni
kaldale. Riikliku abiga muidugi.
Üldiselt öeldakse, et ilu ei anna
patta panna, aga sel juhul küll.
Ehitusfirmade pajad saavad
kuhjani täis.
Eks siis vanadel haigetel, kel
pole enam arstiraha maksta, on
võimalik istuda jõe ääres ja ilut­seda.
SELTSKONDLIKUL ALAL
on levimas uued ajaviitevormid.
Peenem rahvas mink kasukais ia
muidu lipsud ees, käivad südikalt
Lõuna-Aafrika konsulaatide ees
edasi-tagasi jalutamas.
Alamklass, nagu vägistajad,
mõrvarid ja muidu sulid hiilivad
Nikaragua metsades, nagu ole­vat
väitnud üks kongessi demo­kraatide
„Tip" — juht. Ja seda
Ameerika rahadega! Omal ajal
läks juba küllalt raha selle riigi
peale, et sandanistasid seal puk­ki
upitada!
UUS KÕRGEM AMETNIK
osteti Reagani poolt kohtuasjade
juhiks hulga miljonite eest (far­meritele).
Mis kallis, see kau­nis,
ütleb rahvatarkus! Valges
Majas vahetati pealegi niipalju
kohti, et president enam ei tea,
missugune minister missugust
asja ajab. Aga SQe ei loe. Vanal
tsaari ajal öeldi, et „annab Jumal
ameti, annab ka mõistuse!"
Põhiseaduse järgi ei tohi aga
küll Jumalalt küsida — ta oh
riigist lal^utatud.
i
s
g
I
Iss
w
m
tn
IIBilPIIBIIBIIOIIOIIOIiailBliDilllllBliailSlllllllllllBIIIIIBIIIIIDIIIIIOlllIllllltBIIIIIIIIIDIIOIIIIIiailDII^
¥ Londonis
ühislaulu „Eesti Lipu" järele ütles
avasõna esimees K. Loone, kes aval­das
kartust meie ilusa keele tuleviku
suhtes, kuna just paljudes eesti keelt
rääkivates perekondades ei ole pan­dud
ja ei panda sellele küllalt rõhku.
iSüüdi on ka meie ajakirjandus, kus
järjest ,,eestitatakse" ingliskeelseid
se, arutluse, vaieluse, asemel. Eest­lus
ilma eesti keeleta oleks selle eest
võitlustes toodud ohvrite hülgamine.
K. Loone tutvustas peakõnelejat
rindevõitlejat, endist EKL abiesi­meest
ja Hamiltoni Eesti Seltsi esi­meest,
praegu Seedrioru huvide eest
võitlejat W. Tera't, kes oma sütitavas
kõnes ütles muuhulgas järgmist:
„Tänä. 24. veebruaril pühitseme
siin vabaduses E.V. sündi. Kõik,
kelle südameis leidub veel ruumi isa­maa
armastusele, teevad seda koos
meiega. E.V. kõige tähtsamal päeval
austame neid kangelasi, kes andsid
Eesti eest oma suurima panuse, elu,
võideldes põlise vaenlase vastu.
„Igal lävel tahaks kummardada, üks­ki
kodu ei ole leinata." Need sõnad
kirjutas Erik'Laidsaar, kes ise Narva
all langes. Nendele kangelastele
avaldame täna oma südameis suuri­ma
tänu ja austuse. Mälestused ko-dumaastjkes
meid kasvatas, õigele
teele suunas, ilusa looduse ja isamaa
armastusega jäävad igavesti elama.
Kodumaal Vabariigi sünnipäeva
pühitsedes kõlas meie ühine tõotus
„Alati valmis, Eestimaa". Kas oleme
tõesti jäänud sellele truuks, mida nii
siiralt lubasime, või on meid raha-iiiiiitiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis
,,MEI£ ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
tellimisL
lUilllliiilillllUIUIIiHilllllliitUM^
on tarvis kogemustega noori, kes
jäädvustaksid eestluse tulevastele
põlvedele.
Eesti rahva võitlus on kestnud
kaua ja kestab veel edasi, kuni oleme
ikkest vabastatud. Hoidkem püsti
pead, hoiame kokku. Ühenduses on
jõud, sest meid on vähe.
Lõpetan koi. A. Rebase sõnadega:
,",01en uhke,et mul. on võimalik juh­tida
üht osa eesti sõduritest, eesti
sõdur võib murduda, aga iialgi ei
paendu vanka ees."
Loodan, et see eesti sõduri vaim
kõnnib igavesti meie kõrval."
Järgnesid ettekanded endistelt ja
praegustelt täienduskooli õpilastelt.
Langenute mälestuseks laulis Kadri
Reikman ,,Puhake,paremad pojad",
märk ära võlunud? Leidub isegi neid, Peeter Terri luges,,Ikkes Eesti". No-kes
oma käed vene karule on ula- ra Anderson luges A. Haava inglis-
EESKAVA õpuks esitas pikema deklamat-dagi
muuta. Juurdeehitused ei ole lu- ga eraldi asunud paigast Eesti Majja,
batud.
iVES ei muutu mitte üksnes trüki-tehnilise
külje poolest, vaid selle
„uuestisünd" võib; tulla ka teisiti ja
nimelt toimetuse, osas. Lehe tegev­toimetajaks
oli algul Ev. Roosaare,
siis pikka aega E. Ernits ja nüüd H.
Raudsepp. Viimane, kes on ühtlasi
juhtkirjanik, on püüdiiud anda oma
parima, ent kõrge vanuse ia ruinee­riva
lehetöö juures on ta aValdanüd
kus asub kirjastuse „boss" äriruumi-ga,
peetakse mõneltpoolt seal P. Saa­re
otsese mõju laienemiseks ehk lehe
veelgi enamalt,, oma käe alla" võtmi­seks.
P. Saar on viimasel ajal asunud
ka ise praktiliselt ja enamal viisil
artiklite kirjutamisel^. Lehe uue süs­teemiga
tehnilist ladumist õpib juba
mõnda aega kirjastuse ülesandel k^e-gi
tatarlane, kes omanud eesti keele
oskuse Narva koolides oleku kaudu.
Järgnes kõnekoor noorterühmalt sioom „Vabaduse eest" Vancouveri
Matti Klaari juhatusel. Nad esitasid f ^^^^ste poolt kõrgelt hinnatud dek-
Marie Underi „Mälestus ja tõotus". ^^"I^^^tor August Kaarna.
Kaljo Raid Torontost esines külalise- , ^«^^itusi ütles Toronto poolt praost
na kolme palaga tsellol: K. Raidi ^^^^^^s Taul tall^ omase huumoriga.
„Improvisatsioon", Helen Tobias ^"^^^ ta edasi ka aupeakonsul
Duesbergi „Kiituse laulu" ja Johan- Heinsoo ja pnskop Karl Raud-nes
Tairi,,Eleegiaga". Kahte viimast ^'P^^^^vitus^e^^
saatis klaverilToomas Kirves. Samas ^^PPsõna ütles VES-i uus esimees
andis K. Raid üle tervitused T o r o n - - ° , ^ ® P ^ ^ ^ " ^ - Sellega tekkis väike
tost, Michiganist ja New Yorgist. segadus, mis võis jätta imeliku mulje.
Nimelt jätkas Lepnurm pahaaima-
Järgmisena esinesid lapsed mass- mata ka teadustajana ja nii lauldi
deklamatsiopniga. mis just eriti sobiv vahepeal hümn ja alles siis lõpetas
nn noortele ei olnud. Samale rühmale meeldiva ja rahvarohke aktuse tea-lisandus
3 väikest tütarlast, käes sini- dustaja Milvi Puusepp, kutsudes
must-valged lipukesed ja laulsid ülesse kõiki aktiivselt seltskondlikul
..Vaikne kena kohakene" Tiiu Jää- põHul kaasa lööma. Täienduskooli
ger'i klaverisaatel. Lapsed olid rah- lipu viisid välja Tiina Jääger, Mela-varõivas
ja nende säravad näod ja nia Taylor ja Kaili Tanner,
ilus lauluhääl tõi hetkeks silme ette i / V.J,
tanud ja praktiseerivad vene keelt
avalikult koosolekutel. Need on meie
rahva suurimad reetjad.
Siinsed organisatsioonid ja nende •
juhid on eestluse kooshoidmiseks tei­nud
oma parima. Seda näitas Esto
'84. Üks ilusam mälestus jääb mulle
igavesti meelde: Noor, nii vne-kuue
aastane skaudipoiss ütles ohates en­ne
paraadi lõpp-punkti jõudes:
„Oleks veel eestlane, aga enam ei
jõua". Või-väike sülelaps, kelle rin­nal
oli silt, et „räagi minuga eesti
keelt".
Meie kohus on kasvatada meie
lapsi eestlasteks. Samuti on meil tar­vis
arusaamist, tahet ja oskust noorte
kaasatõmbamiseks tööle rahvuslikul
põllul. Üleliigne kriitika mõjub ai­nult
halvustavalt. Õpetamisel, juh-
-timiselon suurem menu, vigu teevad
ka suured riigijuhid. Tuleb lahtise
pea ja arusaamisega kuulata nende
mõtteid, ideesid mida võib kasutuse­le
võtta, selle asemel et kangekaelselt
rippuda vanade juba aegunud mee­todite
küljes. Vanad juhid väsivad.
keelde tõlgitud lünletuse „Põhjamaa
lapsed". Ben Anderson, Jaak Purres,
James I Purres ja Debbie Anderson
esitasid: H. Liitoja — ,,Mu esivane­mad",
R. Päts - „Meie laul", E. Aav
— ,,Laul kodumaast".
Kontsertosa täitis A, Tera, kes H.
Keenleyside'i klaverisaatel laulis
hästi tõlgendatult kolm laulu: „Minu
isamajakene", H. Meri — ,,Kas mäle­tad",
P. Tammeveski — „Kodu-muld".
Solistidele anti tänutäheks
Hiied. : !
Peab siinjuures nimetama, et L.E.S.
täienduskooli õpilased on eranditult
segaabielu perekondadest. Samuti
täiskasvanute klass, kus praegu õpib
neli naisisikut. Suurim tänu kõigile!
Meie siiraim tänu kuulub ka õpetaja­tele,
eriti L. Terri'le, kelle raugematu
tahe ja ind on juba aastaid olnud
täienduskooli üks alustaladest.
Lõppsõna ütles sekretär P. Rohu-nurm
ja aktus lõppes hümniga.
L K .