Meie Elu = Our life, January 2, 1986

              . 2. JAANUARIL -THURSDAY, 2 „Meie Elu" nr. 1 (1870) 1986
«Meie Elu" nr.
Vaneouveri
Vaevalt sai Bental! platsile too­dud
tohutu suur jõulukuusk süüda­tud
kooride, solistide ja kõnede
saatel, kui Vaneouveri elanikkond
võis üle elada väga tähtsa ja vaj&°
liku ajaloolise sündmuse. Nimelt
avati uus „Taevarong" (SkyTraiii),
mille ametlikuks nimeks on ALRT.
• .
Taevarong on UUS Vaneouveri kiir-transport,
mis liigub ühel rööpal ja on
täielikult aütomaatiseeritud — töö­tab
kompuuterite korraldusel. Sõidu­tee
pikkus on 2i;4 km ja sõit kestab
koos jaamad^ peatustega 27 minutit.
Esialgu sai valmis vahemaa Water-fronfist
New Westminster'ini. Jaa­mu
on 15, neist kaks (Burrard ja
Granville) maa all. Rööpad jookse­vad
maa pea, kuid maanteedest ja
orgudest üleviivad rööpad on kõrgete
postide otsa ehitatud sildadel ja neid
lagunenud ja kasimata aedu ning
rohkelt korrastamata vabrikute ümb-rüsi.
Kuid, kui sõita mõlgutades viisi
„Ma tõstan silmad üles mägede poo­le",
siis tõepoolest võib näha palju
ilusat.
Suurt rõõmu ja ülevat meeleolu te­kitasid
ka õhtul lahes liikuvad jõu-lulaevad,
mis on üleni ehitud värvi­liste
jõulutuledega. Lauldakse jõulu­laule,
juuakse kohvi ja nauditakse
linna tulemerre uppuvat siluetti.
Sellises meeliülendavas õhkkon­nas
peeti ka Vaneouveri Eesti Seltsi
Täienduskooli laste jõulupuu, mis
leidis aset Eesti Kodu aulas laupäe­val,
14. dets. kell 6 õhtul. Kogunenud
oli seekord hoopis noorem eestlaste
pere koos tibatillukeste ja vanava­nematega.
Lapsed olid pidulikult
sildu on üsna palju/ sellest ka nimi riietatud ja enamus kooli õpilastest
Taevarong". Kogu projekt läks kandis nägusaid rahvarõivaid.
maksma (senini) $85^ miljonit ja ehi­tus
võttis aega viis aasitat. Kuna siin
oli valitsus maksma pannud äärmi­selt
tugeva kokkuhoiupoliitika, mille
tagajärjel tekkis siin tohutult suur
tööpuudus.siis oli ka selle projektiga
ühenduses väga vähe tööliste rahu­tusi
ja kogu ehituse ajal kaotati ainult
üks tööpäevv I
,,Taevarong" avati pidulikuh kol~
mapäeval, 11. detsembril tohutu suu­re
rahvamassi osavõtul. Avas Briti
Columbia peaminister Bill Bennett.
Külaliste hulgas oli ka Ontario pea-
,minister Dayid Peterson. Suure.au
osaliseks sai praegune transpordimi­nister
Grace McCarthy,|kes muide oli
ka provintsi kokkuhoiupoliitika au­tor..
Projekti tegelikuks ideeandjaks
oli endine haridusminister Bill van
der Zalm, keda mingipärast avami­sele
ei kutsu tud. Kui^ ajakirjandus
tegi selle „vea" heaks' ja korraldas
van der Zalmile päev hiljem soolösõi-du.
kus isegi kaameramehed ei puu­dunud.
^
Loomulikult" on B.p. elanikkond
uue projekti üle üliõnnelik ja juube­ldamine
kestab. 'Tehakse tasuta
propvisõite, millest rahvamassid
koolidega rõõmsalt osa võtavad ja
kiidavad „Taevarongilt" nähtud ilu­said
vaateid. Tegelikult läbib „Tae-varohg"
ka Vaneouveri vaesemaid
linnaosi Lõuna-Burri^bys ja New
Westministeris, kus silm näha võib
i/aeste inimeste viletsaid majakesi.
Õhtu avas VES-i esimees Enno
• Lepnurm. Õpetaja Thomas-Vaga kõ­neles
jõulu evangeeliumile üles ehi­tatud
ja lastele kohandatud teemal
lühidalt ja pidas palve. Lauldi ühis­laul
„Ma tulen taevast ülevah". Selle
järele tulid lavale VES-i noor 19-liik-meline
segakoor, kelle hulgas oli
vaid üksikuid hallipäised. Koori saa­tis
klaveril Thomas Kirves, kes on
ühtlasi ka koori juhataja.Esitati „0h
jõulupuu", „Helise kellad", „Kallis
jõululaps" ja „Hõiska rahvas, rõõ­musta!"
Neile järgnes Täienduskooli
poolt pantomiimi stiilis esitatud jutt
„Jõuludest eesti talus", millesse oli
põimitud ettevalmistused jõulu eel,
laste ringmängud, laulud, ilulugemi­sed,
pillimängud, jõulukuuse ehtimi­ne
ja lõpuks jõuluvana vitsakimbuga
ja, mustas ülikonnas. Kaastegevad
' olid kõik Täienduskooli õpilased.
Kahjuks olid lapsed oma osad ette
valmistanud väga hästi ja puudusid
need loomulikud laste ,,segimine­kud",
miš.üldiseh on eriti naudita­vad,
kuigi mitte lastele. Laulud oli
kõikidel selged ja hea diktsioon tegi
kuulajale palju rõõmu. Eriti nauditav
oli kuulata kolme pillimängijat —
Arthur-Lemm Ja Tiia Kitching (viiu­litel),
ning Melissa Harding (kontra­bassil).
Ja lõpuks tuli jõuluvana (Alar
Suurkask). Lõppsõna ütles Enno
Lepnurm. Kooli juhatajaks on Marje
Suurkask.
' ..V.J. •
JOHN E. SOOSAR, CA
1 Chartered Accountan^
Süite 1802,181 University Ave., Toronilto; Ontafw,
Tel.864-0099
KÜLLAKUTSE .•
SÕitkem A|Ustraalia
Eesti Päevadele
detsembris 1986
Austraalia Eesti Päevad toimuvad
tavaliselt iga kolme aasta tagant kor­damööda
Sydneys, Melbourne'is ja
Adelaide'is. )tlll Austraalia Eesti
Päevad toimuvad Sydneys 27 - 31.
detsembrini 1986. Korraldav toim­kond
ootab! varemate kogemuste
põhjal umbes 1200 oslavõtjat. Loode­takse
ka senisest rohkemat ülemere­maade
eestlaste, osavõttu, kuigi, na­gu
üldiselt teada, toimuvad järgmi­sed
ESTO pidustused Melbourne'is
kaks aastat hiljem 1988/89. aastava­hetusel.
>
Võiboll^ nii mõnelgi kaaseestlase-le
sobib 1986. aasta lõpupoole Aust­raalia
külastamine paremini kui kaks
aastat hiljem — või meeldib nii hästi,
et tullakse kaks aastat hiljem jälle,
kutsudes kaasa |ka sõpru.
Austraalia eestlastele tundub mõ­nikord,
et mujal vabas maailmas ela­vate
eestlaste huvi Austraalia vastu
on vähene.
Austraalias on palju erinevat ja
vaatamisväärset, kuid kahjuks on
distantsid vaatamisväärsuste vahel
mõnel juhull väga suured. Otstarbe­kohane
oleks Austraalia-reisi siduda
ka T'us-Meremaa ja teiste Vaikse
Qokeäni saarde või ka imõne Aasia
osa külastamisega.
Austraalia dollari kursi suure lan­guse
tõttu on suuremast osast teistest
maadest tulijaile Austraalia külasta­mine
nüüd suhteliaelt odavam kui va­remalt.
'
Järgmist Sydneys toimuvate Eesti
Päevade kavas on kontsert jumala-teenistusavatseremoonia,
avapidn,
teatrietendus, noorteõhtu, lastepidu,
rahvatants ja võimlemir^e, kooride ja
solistide suurkontsert ja vana-aasta
ball. Samal ajal on avatud kunsti-,
käsitöö- ja kirjanduse näitused, toi-
Advent kontsert-jumala­teenistus
Peetri kirikus
Rahvarohke koguduse ja
pühapäevakooli jõulupuu
Kolmas Kristuse tulemise püha ad-ventjumalateenistus,
mis toimus
Toronto Peetri kirikus pühapäeval,
15. detsembril oli kirikulisi haarav
nii segakoori „Cantat^ Domino"
esinemise kui ka organist Roman
armuja pakub kaitset ja Jumal aitab
meid ka kõigis eluraskusis . . . Aga,
mida võiksime meie Jeesusele v^astu
pakkuida? Ükskõik, kas oleme Inoo-red
VÕI vanad, me ei saa teha advendi
ajal midagi paremat ja inimlikumat
. detsembril toimus „Ehatares" abiliste, elanikkude ja teenistujate
ühine jõulukoosviibimine. EAK poolt oli osavõtjatele lõunaeine,
abistajatele lilled ja shokolaadikarp. Hiljem alumisel korrusel kõi­kide
ühine koosviibimiiae jõululaulude veini ja juustuga. Pildidl
„Ehatare" iganädalased abilised. Istuvad — Malle Jomm, Malle
Kalm, Koidu Konze, Malle Pihl. Tagumises reas — dr. Helga Ast, Oldi
Põder, Richard Lindstrom, leida Lindstrom, August Tuvikene, Salme
Tuvikene, Oskar Haamer ja KosntantinOidla. Foto — Elna Kungla
Toi orelisoolode tõttu. Pärastjuma- kui kiita ja tänada Jumalat oma
lateenistust siirdus suurem osa ki- hinge sügavusest tuleva palve ja lau-rikulisi
alla saali, kus leidis aset luga."
koguduse ja pühapäevakooli jõu- ,,CantateDomino" oma teises ette-lupuu,
miile kavas olid laste ette- astes esitas kaks populaarset eesti
kanded, ühislaulud ja jõuluvana jõululaulu M. Miido ..Jõuluööl" ja
külaskäik. ' A. Läte „Miks nii hilja". R. Toi män-
Pärast dr. R. Toi poolt esitatud gis orelil palveks ikestatud Eesti eest
avamängu orelil rivistus altariesisele „Su üle Jumal valvaku" ja veel va­hepaladena
norra rahvalaulu ,,Hing
hõiska jõuluõnnest sa" ning fantaa-astmestikule
segakoor „Cantate Do-mino"
45-iiikmelises koosseisus.
Koor laulis R. Toi juhatuselrahvaste sia te'emal „Miks nii hilja"
jõululaule, esitades esimese etteas- jöuLUKOOSVIIBIMINE
te sarjas laulud „0h Petlem", „Nuud
Kristus sündinud", „Üks ingel lau­lis"
ja„Jälle kõlab jõulukell".
Jumalateenistuse sõnalises osas
olid tegevad praost Andres Taul ja
õpetaja Edgar Heinsoo. A. Taulilt oli
lühike jõulujutt pühapäevakooli õpi­lastele
ja teenistuse algliturgia, kuna
E. Heinsoo pidas jutluse ja ütles kiri-kupalve.
Õpetaja E. Heinsoo jutluse aluseks
oli pühakiri Pauluse kirjast efeslaste-le
(5:15 - 20). Jutluse sisuks oli
muusika ja laulu tähtsus nii usuli-
Jõulukoosviibimise avas lühida
tervitusega õpetaja E. Heinsoo. Järg­nes
programm lastelt, mille kokku
seadis ja juhatas Margit Viia. Ava­numbrina
esitati põimik, milles laste
laulud ja deklamatsioonid vaheldu­sid
pühakirja lugemisega Tarmo
Kassi poolt. Põimik lõppes lauluga .
„Pühaöö" nii laste kui ka publiku
laulduna.
Vahepeal perenaised pakkusid
kohvi ja maitsvaid suupisteid ning
siis jätkus vaheldusrikas eeskava.
Esitati koori ja soololaule ning jõu-
Peetri koguduse naisring koos õpetajaga tõid „Ehatare'' elanikele
pühandeks küpsiseid ja lilli. Pildil ehatarelane Valter Kerm, õeabili-ne
Ailita Timmelman, õpetaja Edgar Heinsoo ja Belma Kolk kogu­duse
naisringist. Foto — Elna Kungla
ses kui ka ilmalikus elus ning kü- lumeeleolulisi palu klaveril ja viiulil,
simus advendipüha puhul: kuidas Sool( osades olid tegevad Martin Lil-meie
saame Jumala andide ja õn- la^gs, Kersti ja A i l i Kuutan, Leena
nistuse osaliseks. Alljärgnevalt Roos, Trina Läte, Shawna-Deggero ja
esitame, mõned tsitaadid õpetaja teised. Margit Viia ja Marlene Kuu-
Heinsoo jutlusest. Oleme osa rah- ^an toetasid noorte ettekandeid kla-vast,
kes pika ja raske ajaloo vältel verisaatega.
on säilitanud Jumala poolt antud suu- palju elevust tekitas jõuluvana
re ande-laulda, laulda rõõmuhetkil ja saabumine, kelle nimi jäi „saladu-ka
siis, kui kurbus kõige sügavaim. Juba seks", kui üks suurem poiss,,kaht-igivanal
ajal eesti ema uinutas lapsi lustas", et jõuluvana riietesse olevat
magama lauluga, lauluga saatis kar- ^peidetud" T. Kass. Jõuluvanal jät-jane
karja rohumaadele ja lauluheli- ^us kingitusi kõigile. Nende vastu-de
saatel marssis eesti sõdur lahingu- võtmisel kõlasid jälle deklamatsioo-rindele.
Laulust ammutab eestlane nid, laulud ja muusikalised palad,
rahvuslikku sädet isegi okupeeritud Koguduse nõukogu esimees And-
Eestis. Oleme tänulikud „Canta- res Tork tänas pühapäevakooli ja
te Domino" koorile ja tema ju- leerieelsete grupi õpetajaid (Maimu
hiie, kelle lipukirjaks on laulda Käärmann, Adelaide Kriisa, Anne
Jehoovale uut laulu. Kaunis laul ki- Kriisa, Margit Viia, Tarvo Kass ja
sub meid välja igapäevasest argielust Inge Tork) andes neile tähutäheks
ja ka oma südameis süvendame sidet ümbtikud. Kohvilaua korraldajaid pe-
Jumalaga.Martin Luter ütles: „Muu- renaisi tänati elava aplausiga. Jõulu-sika
on Jumala ilusaim ja meeldivaim vana kostitas kingitustega ka püha-and.
Ta on saatana vaenlane, kelle päevakooli õpetajaid ja koguduse
läbi peletatakse eemale kurje mõtteid vaimulikke. Hubast jõululukoosvii-ja
kiusatusi. Muusika on ülim kunsti- bimist lõpetades E. Heinsoo tänas
dest...". Advendi ajal iga kristlane jõuluvana ning lõpetas oma sõvavõtu
otsib,, ootab ja loodab leida kinnitust lootuses, et järgmiseks jõulukoosvii-sellele,
mida ristiusk Jeesuse läblmei- bimiseks oleks laste arv kahekordis-le
lubab ja pakub. Jumal annab meile tunud.
Kaks juubilari Hamiltonis
Uus kartuliliik kannab
sordiaretaja
prof. Viirsoo nime
Hollandis ajakirja ,,Euphytica" tea­tel
avastati P.-Argentiinas kõrgmä-gedes
senitundmatu, uus metsikute
kartulite liik. Avastajateks ja määra­jateks
olid jaapanlane dr. K. Okada ja
taanlane lic. A. Clausen, kes selle
liigi nimetasid prof. Eduard Viirsoo
auks ,,Solanum Viirsooi Okada et Clau­sen",
kes oli esimene silmapaistev
nende liikide uurija geneetilise väär­tuse
alal. Ta juhtis tähelepanu oma
töödes, nende kogumisele ja säilita­misele,
kui ainsad veel kasutamata
looduslised geenide tagavarad, uute,
paremateTcartuli sortide aretamisele.
Samuti on ta tööd tähelepanu ärata­nud
tunnustatud seemnekartulite
ai-etamisel. Tema seemne- Ija toidu-kartuli
sorte kasvatatakse nüüd kogu
Argentiinas ja ka teistes naaberrii-naised
Vaike Furga, Ada Avi, Helmi Hõbelaid ja Helmi Poua.
Foto — Elna Kungla
kides, Eestist veeti seemnekartuleid sellest seemnest, 'mida„Tormipoi-
Argentiinasse,. nüüd tänu prof. Ed. sid" külvasid, kasvas olude sunnil
Viirsoole tema üle 30 a. töö taga­järjel
on Argentiinast saanud seem­nekartuli
väljaveomaa.
ARTUR TARMET
K. Päts
l«ZI>0CZIM»aDO«SI>0«I]>0<II»<KaB<KCaS><KIED^
muvad spordivõistlused ja Veel mõn­dagi
müüd.
Lähema informatsiooni saamiseks
palutakse kirjutada järgmisel aadres­sil:
Eesti Päevade Üldtoimkond, P.O.
Box 147,Darlinghurst, N.S.W. 2010,
Australia. v
VÄINO JAANISTE
s
„ E h a t a r 0 ' ' ja EAK loterii tuli ületas/eelmised aastad
elanikud ja abilised olid valmistanud rikkaliku võileibade ja küpsis- . , , , ,
, ,n..i 1.1 1 1, 1 ..1 1. *i 1 J T LM* r. »• -Oma 35-aastast tegevusjuubeht iietevanel ka Vanaaasta peoga, kuna
telaua. Pildil, vasakult külaline Aleksander Luga, abilme,Eesti tähistasid sel aastal kaks Hamilto- eestlaskonna vähenemine Hamilto-
Kodust" Oldi Põder, külaline Ester Vares. „Ehatare" hoolsad pere- ^i organisatsiooni, Hamiltoni Eesti nis, eriti noorema generatsiooni, an-
Selts ja eesti skautlus Hamiltonis, nab end tunda Seltsi tegevuses. Hästi
Esimene neist küll võib tagasi aktiivne on aga Hamiltoni Eesti Pen-vaadata
36-le tegevusaastale, sest sionäride Klubi ja ka see mõjutab
Seltsi tegevust, kuna liikmeskond on
peaaegu samad inimesed.
Seltsil on olnud mitmel korral aru­tuse
all oma tuba, oma luba, kuid
siiani pole see teoks saanud, kuigi
paaril korral on olnud juba peaaegu
käega katsuda".
Läbi 35 aasta on juhtinud Hamil­toni
Eesti Seltsi 105 isikut, kelledest
esimeesteks on olnud Endel Arro (2),
August Kivisikk (5), Merike Koger
(2), Jüri Müür(l), Jaan Pallop (4), Tiiu
Pallop (3), Heino Reio (4), Voldemar
Riimand (4), Olav Sepp (1), Valter
Tera (7), Tõnu Tõsine (2), Erich Vool-man
(1).
Juhatustel on tulnud pidada 277
koosolekut, neist 34 erikoosolekud,
teised korralised juhatuse nõupida­mised.
Senini on antud stipendiume
^2000,00 ulatuses ja abistamiseks
ning toetusteks on läinud $7292,00,
Juubeliaastal on Seltsil 149 liiget ja
juhatusse kuuluvad: esimees — Me­rike
Koger, abiesimees — Margus
Vist, laekur — Maks Pertens, sekre­tär
— Leo-Saar, varahoidja — Evald
Tutsu.
Jääb ainult loota, et Hamiltoni Ees­ti
Selts püsib ka edaspidi, sest tal on
täita tähtis koht Hamiltoni selts­kondlikus
tegevuses ja Seedrioru las-tesuvekodu
hooldamisel, ühes teiste
Lõuna-Ontario Eesti Seltsidega.
-u
Eesti skautlik liikumine Hamilto-mis
võib uhkusega vaadata tagasi
oma 35-aastasele tegevusele.
Kui aastal 1950 asutati Hamiltonis
„Tormipoisid" skautsalk skaut Tõnu
Artna juhtimisel ja Hamiltoni Eesti
Seltsi ,,hõlma all", oli see. ainult
mõeldud ülemineku ajaks siin maal,
et ei kaoks järglus ja kodumaa vaba­nedes
saaks seal jätkata. Nii me mõt­lesime
kõiki oma organisatsioone
luues! Saatus on aga tahtnudteisiti ja
asutamise aeg langeb aastale 1949.
Kuid asjaoludest tingituna langes
ümmarguse juubeli tähistamine
sellele aastanumbrile.
35 aastat ühe organisatsiooni elus
on pikk aeg. ja selles ajas on palju
, . , 1 tegevust ning saavutusi. Eriti algaas-hakkas
igalpool vähenema. Lisaks .^^.^ ^^^^^^ laiaulatuslik, seltsi
eelpoolseleonvoetud^osasuurlaagri- katuseorganisatsiooniks palju-tes
ja maailmalaagri est ,,Kotkaja^ dele allorganisatsioonidele ja toim-vel
.Üksikud skaudid ön jõudnud ka kondalele. Neist võiks esile tuua Ha-maailma
Jamboreedel ara kaia, orga- ^^toni Eesti Seltsi Segakoor (tegut-mseentud
üksusena pole seda siiski ^^^^ tänapäevalgi) rahvatantsu
olnud voimahk teha. ^^hm, Kultuuritoimkond Nais-
Kasvatuslik töö on olnud tähele­pandav.
Kotka" lipkond on annud 3
skautmasterit ja 6 nooremskautmas-terit.
Metsamärgi [Gilwell] kursused
on lõpetanud 2. Hamiltoni skautlust
on juhtinud järgmied noortejuhid:
skm. Carl J. Aarlaht, nskm. Tõnu
siin paguluses võimas puu, mis algul Artna,- skm. Arnold Himma, nskm.
kandis „Kotka" skautrühma nime, Enn Hänilane, nskm,Vello Petraska,
1954. aastaks oli aga üksus paisunud nskm. Robert Saar, nskm.Tiit Soosa-juba
nii suureks, et sai iseseisvaks lu, nskm. Evald Tutsu, nskm. Tõnu
„Kotka"lip'konnaks, kuuludes üht- Tõsine.
asi Kanada Eesti Skautide Malevas­se,
ning olles ka registreeritud Ka­nada
skautide juures ühe Hamihoni
piirkonna üksusena. Lipkond kasvas
Viimasaed paar-kolm aastat on te­gevus
toimunud peaasjalikult va-nemskautide
laskespordi harrasta­mises,
kuna nooruse pealekasv Ha-ja
tegutses pidades laagreid ja võttes miltonis puudub. See olukord on jät-osa
ka„Kotkajärver' korraldatud nud umbes 5-aastase vahe, enne kui
laagritest. 1964. aastal toimus ka pealekasv hakkab ona mõju avalda-esimene
suurem laager „ Seedri- ma.
orul" „SeedritukaI" nime all, millest
osa võttis ka Hamiltonis tegutsev
sõsarüksus, „Kungla" gaidilipkond.
Järgmisel aastal toimus ,,Seedrituka
Juubeliaastal oli „Kotka" lipkonna
juhtkond järgmine: lipkonna vanem
— nskm. Evald Tutsu, juht — nskm.
Robert Saar, majandusjuht — skm.
II" ja sellest võttis osa üle 100 skaut- Max Pertens,. skauttöö juhid - skm,
lik-gaidliku noore, nüüd ka paljud Carl J. Aarlaht ja skm. Arnold Him-juba
naaberlinnade, Buffalo ja Kitc- ma.
heneri üksustest. ,",Seedrituka IV
1974 aastal jäi viimaseks suuremaks
„Kotka" ja„Kung la"
Kogu seda 35 - aastast pingsat
lipkondade
ühislaagriks.Pääle selle toimus tege­vus
väiksemas mõõdus, salgalaagrite konnaks moodustamist,
ja ialilaagrite näol, sest noorte arv
skautlemist on toetanud Hamiltoni
Eesti Skaudisõprade Selts, milline
sai alguse aasta enne ,,Kotka"
toimkond. Abistamise Toimkond,
Spordiring, Noorteringi Hamiltoni
Eesti Üliõpilaste Koondis jne. Aja­jooksul
on kõik need allüksused la­kanud
eksisteerimast. Algaastail te­gutses
Seltsi hõlma all ka veel skaut­like
noorte üksus, Täienduskool ja
Lastesuvekodu. Hamihoni Eesti
Sehs on üks osanikke Sihtasutus
Lõuna-Ontario Eestlaste Suvekodu
.,,Seedrioru", mille majandamine ja
korrashoid juba omaette on täisajali-ne
tööüleanne ja mure Seltsile.
1971 aastal võeti vastu Hamiltoni
tiesTTSflTSTStipendiumi Statuut, mil­le
alusel antakse ühekordselt toetust
aktiivseile Hamiltoni eesti noortele,
kes asuvad taotlema kõrgemat hari­dust.
Sehsi kontosse võib kirjutada luge­matul
arvul üritusi, nagu pidusid,
suvepäevi, kultuurialaseid kokkutu­lekuid
ja tähtpäevade märkimist. V i i ­maste
hulgas,on eriti märkimist vää­rivad
Eesti Vabariigi Aastapäevade
ja Küüditamise tähistamised. Viima­seid
on tehtud koos teiste Bahi rah--
yustega.
Viimastel aastatel on Seltsi tege­vus
jäänud tagasihoidlikumaks, piir­dudes
enamvähem kahe viimatimai­nitud
ürituste korraldamisega ja va­ol
PARIMAD AUTOD —
PARIM GARANTII—
PARIMAD OSTUD —
BILLKUNNAS
298-7600, kodus 498-8337
SCARBOROTOWN
DODGE & CHRYSLER LTD.
4960 Sheppai^ Ave. E.
Scarbprough
K
Ka
ki
THE PAINTERl
A biography
Albumi fornial
Ihk., 100 illustrt
Mitnievärvilii
nepaber.
ErikSchmidts
augustil 1925 \
Schmidti (1883-1
Oktoobris 1943
väikesel paadil 1
sti elama jiirflott
.Nynäshamni lah
daja teenimist i
Schmidt telegrj
rootsi kaubalao
õppis aastatel 19'
Nationale Sup
Arts'is maalikui
üks aasta Lõui
salongi juhtimin
med pikemad h
paanias jm. Alat
ta alaliselt Mai
sed aastakümnes
sibüroode juhtin
mastel aastatel j
liselt maalikuns
Raamat sisald
tratsiooni, uüWvi
duktsioonid km
ma portree Hisp
asub kuningann
ninglikus Pah^es
eal. Erilist tähele
he aasta eest vi
itieline (1700X60
si Meremissioni
Mallorcas, mida
lemas kümned t
kohalikud elani
Eriku onu
(1B79-1935] oli u
ja omanimelise
looja, mille abilv
le alluv tähistno
kahekümne koi
1743, misavastnt
noomi poolt 196
me. 30. detsen
,,Sirp ja Vasar" j
va tähtsama aji
autori jaan Kros
et tema järgniin
romaan Bernhar
August Schmi
eesti kaubahiev
saksa õhurünna
lil 1940. Kaks pä
kõige aegade ku
komandör Otlc
Atlandil kohtuni
Krii
Stockholmis
kirjastusel ilmuj
kelsoni memui
tuult" on arvu8t(
tunnustava hini
Uibopuu on Mil
vaadelnud kahi
„Ee8ti Pöevalel
Esimeses kriitil
tori noorpõlvemij
nus Rääma ee.sl
järgmiselt: ,,Lap
ning kooliaja ki|
kronoloogilisell,
osavalt organjse]
küsimusi hõlma^
se. See osutab e(j
sitsiooniitaju, m\\
jale. Võiks peai
mist on „romi
Kompositsiooni
mene osa liugubl
naasiumi lõpetan
li ajaga aspirant
perioodist on rai
vaid fotosid ja ki
Teine pärnupoisj
on kujundanud ij
se ja stiilika kaa|
Valev Uibopui
nab pealkirja „,
ja küljetuules",
soni teose teist d
tab oma mälesti
organisaatorina
soni mälestusteol
les mõttes, et se(
dab ka eesti tolk
se negatiivseid nj
sisetülisid, karjel
intriige... Mihl
sult ülirikafi. Esil
di