Meie Elu = Our life, April 24, 1986

              , APRIL 24' .
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6
Tel. 466-0951 '
Toirnetajad: H.I Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B;l\irming. 473 Luhmann Dr.. New Milford. N.I.,U
Tel. (201) 2.62-0773.
• ..M(.'if; E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
„Meie Elu" nir. 17 (188S) 1986
TORONTO LINN
• Asu r A. Weileri algatusel 1950..
..McieElu'^ toimetus ja ialilus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave., Toronto, Oht. M4K 2R6 Canada - Tel. 46^-0951
„MEIE E L U " ikohtor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt; 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
. kl. 9 h m / - 1 p.l.
..MEIE ELU''tellimishinnad: Kanadas 1 a. $43.00.^6 k. S24.00,
3k. $1^5.00. P USA-sse 1 a. S47.Ö0; 6 k. S25.00. 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse l a . S52.00, 6 k. $28,00. 3 k. $18.00.
Kiripostilisa:: Kanadas l a . S28.50, 6 k. $14.25. 3 k. S7.00.
ÜSA-sse 1 a. $33.00. 6 k. $16,50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . S62.00. 0 k. §31.00, 3 k. S15.50. "
Üksiknumber — 756
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel ^6.00,
• i tekstis $5.00. :
liiiiiiiisssissisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Endist ÜRO peasekretäri (1972-
1982) on ennegi süüdistatud oma
mineviku varjamises saksa sõjd'
väes. Varemalt ta on seda kategoo'
riliselt eitanud, väites et ta lahltus
saksa sõjaväest pärast seda, kmi ta
idarindel jalast haavata sai.
Nüüd kui Waldheim kandideerib
Austria presidendi kohale, on Üle­maailmne
Juutide Kongress (World
Jewish Gongress), mis omab osakon­di
70-s riigis, oma süüdistusi kõrgen-danud,
kutsudes teda avalikult natsi-sõjakurjategijaks,
ja on palunud
USAkohtuministeeriumi teda (USA-ssej
külastamiskeelu alla panna.
Arvatakse, et kui Waldheim või­dab,
võib seHise keeluga keerulisi dip­lomaatilisi
tagajärgi kaasneda ja
kohtuministeerium. on ta kohta täp­semaid
ja täiendavaid andmeid palu­nud.
Eriliselt süiidistatakse endist leit­nanti
selles, et ta 1942-1945 teenis
Balkanimaades kindral Löhri staabis
(kes sõjakuritegude pärast hiljem
üles poodi), sai oma teenete eest au­märgi
ja pidi teadlik olema seal rinde- ., • . . j 1 . .1
lõigus toimunud natside võitlusest presidendikandidaat^ eelseisvail va-.
SUVINE KELLAAEG
27. aprillist kuni 26. oktoobrini 1986
Linnapea on proklameerinud suvise kellaaja Toronto linnas
1986.aastaks. Üleminek suvisele kellaajale toimub pühapäeval,
27. aprillil kell 2 öösel ja kestab kuni 26. oktoobrini kell 2
öösel. . :
Palutakse kellad ÜKS TUND EDASI LÜKATA. •
Roy V. Henderson
City Clerk
KURT WALDHEIM.
Inglise ajaleht:
Eesti 0 1 Moskvale
majandusreformid^
katsealaks
Kõrgemad palgad,
siirdumine linnadest tagasi maale
Liibüa, poMmitamirie USA pom-milennukite
poolt oli praktiliselt
karistusaktsioon. Eesmärgiks oH
Liibüa diktaator Khadafile selgeks
teha, et terrorirühmade väljasaat­mine
teistesse maadesse ja nende
tegevus seal leiab vastureaktsiooni
USA poolt ja Khadafi peab seda
arvestama. Nüüd ja tulevikus.
Millised on siis praktilised tule­mused?
USA sai näidata oiha hoia­kut
terroriaktide suhtes Liibüa­le
ja rahvusvaheliselt. Ta taotles
rahvusvahelisel areenil näidata,, et
terrorile tuleb otseselt vastu astuda
ja teha kõik, et terrorit piirata, kuigi
mitte võimatuks teha. Kas leidis
USA rahvusvahelise toetuse selles
aktsioonis, sest paljud maad on pi­devas
valveolukorras ja teadmatu­ses,
kus järgmine rünnak juhtub?
Kas reisilennukeil, sõjaväe baasi­des
ja nende piirikpnnas, saatkon­dade
juures, kohiVikuis, tänavail
Jne.?. • > ;
Rünnakud on kaotanud oma po­liitilise
loogil^a ja sellepärast on
võimata ette näha ja valvel olla, kus
järgmine rünnak tuleb. Selliselt on
fühnakud i^iitte ainult rahvusvahe­lise
ulatusega, vaid ka eesmärgilt
mternatsiDnaalsed. Khadafi ise on
ishk kõige selgemini v^lja ütelnud
oma eesmärgi: teha ülemaailmset
revolutsiooni,^ mille juures tema
suuremaks vaenlaseks on USA.
Selle revolutsiooni eesmärgi va­hendiks
on mhvpsvaheline sega­dus,
ükskõik kus:ja ükskõik mil­liste
vahenditega. Kuhu see ees­märk
välja viib? Maailma revolut­siooni
idee juurde, mille kolle asu6
Kremlis.
N. Liit on osavalt osanud omale
kaastöölisi leida ja üheks neist on
Khadafi ja tema diktatuufi all Lii­büa.
Khadafi püüab ik|(a Veel näi­data,
et Liibüa on N. Liidust sõltu­mata
ja ta alles võib, N. Liiduga
koostöösse astuda. Et Liibüal on am­mu
N. Liiduga tihe koostöö, seda
näitab tema rBLvastuse varustus,
mis tuleb N. Liidust: soomusmasi-nad,
lahinglennukid, valvelaevad,
lahingrelvad jne. Kus iganes on
sees nõukogude relvad, räägib sel­gemat
keelt sellest, kus on ka polii­tiline
koostöö. Selle koostöö ain­saks
eesmärgiks on rahvusvaheli­ne
revolutsioon, mille abil nõuko-;
güde satrapid loodavad revolut­siooniliste
jõudude kaasabil ka
oma võimuküllüst kindlustada. Ni­metame
ainult Kuubat, Nikaraa-guat,
Süüriat, Iraani.
Kas USA 'kari8tus'akti8ooini Lii°
ainiiiiDsiiiiiiiiiiiiiitiiiiHisoesiiiiiii
büas meeldib-või mitte, siis on see
ometi aktsioon terrorismi vastu.
Kuid mitmed demokraatlikud
maad ometi ei kiida seda õigeks.
Nendeks maadeks on mitmed Eu­roopa
maad, kes ise asuvad N. liidu
eelfrondil ja kus terroriaktid toi­muvad.
Nende valitsustel puudub
närvitugeyus terrorile otseselt vas­tu
astuda või USA vastuastumist
heaks kiita. Nad ikka loodavad:
võib-olla läheb see pauk neist möö­da.
Nad ei küsi sellest, et nad nõr­gestavad
sellega revolutsiopnivas-tast
ühisfronti ja seavad ainult ÜSA
esimesele tuleliinile iseendi eest.
Ainult Inglismaa nõustus sellega,
et USA sai Inglise baasidest omsi
pommitajad Liibüa vastu välja saa­ta.
Teised Euroopa maad ei või­maldanud
nendele lennukitele ise­gi
oma õhuruumi ja lennukid pidid
lendama üle Atlandi vete Vahe-merde
sisselennuks.
USA karistusaktsioon Liibüa
vastu tõi veel ühe nähte esiplaani­le.
Karistusaktsioonile järgnesid
massilised demonstratsioonid tu­handete
inimeste osavõtul Londo°
nis ja paljudes linnades mandril,
isegi Kanadas, et protesteerida
USA aktsiooni vastu. Oleme pida­nud
sarnaseid demonstrante polii­tilisteks
naivistideks, kes relvastu-se,
sõjaväeliste baaside, relvade
katsetuste jne. vastu on alati valmis
demonstreerima ja seda ka teevad.
Seda arusaamist on siiski aeg revi­deerida.
Need on poliitilised süm^
patisöörid, kes päris teadlikult ai­tavad
kaasa rahvusvahelise revo­lutsiooni
teostamisele. Neid tuleb
valitsustel pidevalt silmas pidada,
isegi rohkem kui kohalikke kom­munistlikke
organisatsioone, ke^
juba aastaid näitavad ,,vagade tal­lekeste
nägu". Komparteidest
on revolutsiooni tegemine viidud
suurte masside kätte ja otse täna-jugoslaavia
partisanide vastu, kuska
kümneid tuhandeid eraisikuid mõr­vati
või küüditati. Ka toodi ette, et tä
oli nii USA kui Jugoslaavia poolt
koostatud sõjakuritegudes kahtlus-tatute
nimekirjas.
Nüüd Waldheim möönab, et ta oli
teadlik partisanivastaseist kuritegu-imisil
(4. mail). Isegi endine Austria
riigikantsler Bruno Kreisky, kes on
ise sotsialist ja juudi soost, nimetas
Ülemaailmse Juutide Kongressi
süüdistusi ,,alatuks vahelesegami­seks
Austria siseasjusse. . .austeria-šed
ei lase endid välismaa juutide
poolt käsutada ega .endile dikteerida,
dest, kuid väidab et mida saavat üks keda nad peavad presidendiks vali­sõdur
staabis sinna parata; tema isik­ma
likult pole ühtegi lasku tulistanud Waldheim, kes ütleb et tal polevat
• ega ühtegi partisani namüdki. Teene- • millegi ees vabandada, on oma po-temarke
anti tollal nii rmdesõdurelle pukarsust pärast süüdistusi suuren-kuikastaabiohvitseridele.
Temaen- danud ja juhib sotsialistist vastas-dised
ülemused toetavad ta väiteid, kandidaati 43:32%
Kurt Waldheim, nüüd 68-a., on
konservatiivse Austria Rahvapartei V.L.PREEM
Vale mees Iisraelis
kohtu all?
Ohvrite arv varises
ne
AP teadeteagentuur avaldas neil
päevil, et Hispaanias elunev JoaJain
Garcia Ribes, 85 a. vana, kes on
endine Treblinka KZ-laagri van^ ja
kellel õnnestus koos mõne tdse
kaasvangiga sealt põgeneda, on
tõendanud, et USA-st hiljuti lisragli-.
le väljaantud ukrainlane j . Demjan-juk
ei ole mitte tolles vangilaagris
Ivan Hirmsana tuntud metsik valvur,
kes. käsitas juutide, gaasitamise-seadmeid.
Tõeline Ivan Hirmus on
mõrvatud augustikuu algul 1943. a.
ühe hispaania kommunistist vangi
Adolf0 poolt, keda. see valvur oli
tahtnud kägistada. Vang on saanud
aga haarata noa ja lüüa Ivan Hirm­sana
tuntud valvurile surmava haava
selga.
Ribes, kes võttis Hispaania kodu-
Ajaleht „Financial Times" Lon^
donis. Inglismaal, avaldas 19.
märtsil 1986 artikli Eestist, pealkir­jaga
„£stonia demonstrates how
it's done". (Eesti näitab, kuidas te­hakse).
Autor: David Buchan.
Autor arvab, et Sovjetimaa majan­dus-
reform algab Eestist, sest seal
esineb skandinaaviapärast tõhususe
ehk efektiivsuse) tunnetust ja, kuna
rahvastik on väike, on Eesti sobiv
laboratooriumiks.
Abe Aganbegjan, kes on Mihhail
Gorbatshovi nõuandja, on hiljuti rää­kinud
imetlusega Eestis toimunud
reformidest, mislaseb järeldada, et ta
soovib rakendada sealseid muudatu­si
üle kogu N. Liidu.
Eesti olla ainulaadne Sovjeti vaba­riikide
hulgas oma reformide poo­lest
põllumajanduses, tööstuses ja
teeninduses. Seal on perekonnatalu-sid,
tarbekaubatööstustele otseselt
alluvaid kauplusi ja suuremaid kasu­saamise
võimalusi kui mujal Ni Lii-dus.
Kohapealne algatus on mängi­nud
suurt osa nendes reformides,
USA karistusaktsioon Liibüas on
need revolutsioonilised hulgad
toonud jällekordselt nähtavale ja
neid tuleb silmas pidada. Sellesse
on teadlikult sekkunud imikute
emad, naistegelased, mitmed etni­lised
rühmitused ja igasugune
tundmata element. Nende gruppi­de
tundmatus ongi kõige suurem
oht, sest neile on raske külge haka­ta.
Ometi jääb trööstiks asjaolu, et
suurem osa demokraatlikust ela­nikkonnast
ei võta osa sellistast
demonstratsioonidest ja need on
Ühenduses Karl Linnase vastu tõs­tetud
süüdistusega, et teda kui,,sõja­kurjategijat"
deporteerida N. Liitu,
arendas, ameerika massimeedia enne. arvatavasti kultuurilistel põhjustel ja
viimast kohtuprotsessi TV-s, ajakir- võib-olla ka sellepärast, et Eesti ja
janduses ja raadios nagu ühest suust teised Sovjeti Balti riigid on elanud
kooskõlastatud agitatsiooni, et Tar- vähem keskse juhtimise all kui üle-tus,
kus K. Linnas olnud sõjapäevil jäänud Sovjetimaa.
koonduslaagri komandant, mõrva­tud
12 tuhat juuti ja kommunisti. EESTLASTE IDEED
: Viimaste teadete järgi, mida aga Enamus muudatustest Eesti põl-kahjuks
vaid vähesed uudisteallikad lunduses ja teeninduses olid eestlaste
on levitanud, on see üleskruvitud arv omad ideed. Eesti võitles edukalt
varisenud. 560-tuhandelise levikuga Moskva kaubandusministeeriumiga,
päevaleht „New York Newšday" • et keskselt juhitud tööstusreformi
avaldas, et USA valitsusasutuste raamidessesaaks lisatud ka jaemüük
uurimiste alusel juba üle tosina aasta ja tööstuste omad kauplused,
tagasi, on tolleaegses okup. Eestis Eesti on saavutanud suure eduku-mõrvatud
üldse ühtekokku,, umbes 2 se põllunduses, kus keskmine palk
tuhat juuti ja tuhat kommunisti, neist on 260 rubla kuus (1985), mis on
sõjast osa punaste poolel, ütleb et umbes nelisada Tartus". 12.000 ja kõrgem kui tööstuses, mis on 215
Ivan Hirmsa surmamist on tõestanud 400 vahel on suur vahe ja tundub, et rubla kuus. See on vastupidine üle­vus
isikut, kes on kirjutanud males- mingid organisatsioonid, kes on nen- jäänud Sovjetimaaga.
tusi Poolas asunud Treblinka surma- de andmete levitajaiks uudisteagen- Keskmine aastapalk on Eestis
laagrist. Ribes lisab, et peale selle on tuuridele ja massimeediale, on tead- kaks ja pool korda kõrgem kui Vene-ka
tolle valvuri ja ukrainlase Dem- Ukult süüdistatava isiku aadressil maal. Vastupidiselt Venemaaga, on
janjuki vahel suur vahe välimuses, vastutustundetult mõrvatute arvuga Eestis märgata inimeste tagasimine­kuna
valvur Ivan Hirmus, nagu teda žongleerinud ehk aluseta kõmutea- kut linnadest maale,
vahialuste poolt nimetati, olnud teid fabritse.erinud, et luua suuremat
hukkamõistvat meeleolu rahva hul­gas
ja mujal.
Arvud, mida ,,N. Y. Newsday"
avaldas, paistavad olema ka enam-märksa
pikem mees.
Ribese ja nimetatud viie isiku sele­tus
on, vastuolus' Iisraelis ilmunud
juudi tunnistajatega, kes kinnitavad.
et Demjanjuk on too metsik valvur vähem kooskõlas selle statistikaga,
Ivan Hirmus, keda nad mäletavad millest juba 50-dail aastail kõneldi
kuiKZ-laagristpääsenudveelüle40 Iisraeli andmeil, mida olid juudid
aasta järele. Demjanjuk ise seletas seal ise koheselt pärast sõda kogu-
USA kohtuile korduvalt, et teda va- nud. Eestis hukatud juudid ei saanud-hetätakse
ära tolle nn. „Ivan Hirm- aga olevatel andmetel olla mitte
saga", et ta ei ole kunagi Trebhnka enam Eestis elanud juudid, kes üle
laagris olnud. Süüdimõistmise korral 90% juba enne Saksa okupatsiooni
saabumist said kas põgeneda Soome
või Rootsi,või tegelikult oma suure­mas
koguses N. Liitu. Eesti Vabarii­gis
elas ühtekokku vaid pisut üle 4
tuhande juudi. Seega sõjapäevil toodi
KZ-laagritest kinnipeetud isikuid ka
Balti aladele, kus nei^ide vangistus-paigad
olid sakslaste juhtiva kont­rolli
all.
Iisraelis ta hukatakse.
E dg ar V ä är' i h aruldane
foto ,,Sün'i"
üks põhjus selleks on, et Eestis
ühendati (1970-ndate keskel) põllu­majandusega
ka põllunduse varusta­mise
tööstused. (Seda on matkitud
hiljem üle kogu N. Liidu).
Sellega paranes põllunduse kavan­damine
ja rohkem raha said ka ela­mud,
koolid ja kauplused, mis lee­vendas
seda, mida Kari Marx kutsus
„maaelu idiootsuseks".
Olev Lugus, Eesti Teaduste Aka­deemiast,
ütles aga, et põllumasinate
ja väetisetööstused on kahjuks väl­jaspool
põllumajanduse organisat­siooni..
Eestil ön aga veel üks uus idee
varuks: eriastmeline põllunduse
rent, et luua võrdseid tingimusi põl­lumaadele,
mis asuvad heal ja halval
pinnasel. Nagu Olev Lugus ja tema
kaastöölised selgitasid, on problee­miks,
et põllusaaduste jaemüügi hin­dade
määramiseks on kogu N. Liit
' jaotatud ainult kolmeks osaks.
Kuna põllusaaduste hinnad ei tee
vahet põllumaade erinevuses nende
hiigelsuurte alade vahel, siis peaks
sisse seadma rendi, mille suurus ole­neks
maa viljakusest. Poliitiliselt on
see mõte aga äraootaval seisukohal,
kuna kardetakse, et see tõstab saa­duste
hindu.
UUS SÜSTEEM
Viimasel ajal on' olnud ümberkor­raldusi
Eesti kergetööstuses. Teks­tiilitööstus
,,Marat" on saavutanud
üllatava tootluse tõusu: 18,6%. (Ka-,
vändatud oli 10,5%-ne tõus.)
Uues süsteemis on ostjatel suure­maid
õigusi — ja ,,Marat" pidi mi­neval
aastal välja maksm-a 700.000
rubla kaebuste tõttu tootmise suhtes.
Kuid uues süsteemis on ka vähem
plaanimajandust ja töölised saavad
rohkem osa puhaskasust.
Elli Ruben, üks ,,Marati" direkto-
. reid, ütles, et ta loodab, et Moskvalt
nõutatud uue vabaduse raames saab
Eesti tarbimistööstus rajada oma
kauplusi. '
Eesti tööstusist on eriti tähelepan­dav
,,Ejektrön", mis koosneb 48-st
televiisorite parandustöökojast üle
Eesti. Vana süsteemi all said tööli­sed
35 kopikat iga rublavääriuse pa-.
randustöö eest. Tulemuseks tegid
paljud tööd ka omal käel (ehk „alt-käe").
Uus süsteem, mida on seni raken­datud
24-s „Elektroni" töökojas, lu­bab
töölistele kõik kasumi, mis on
Ontario majutuse ministeerium üle teatud tulujoone.
(Ontario Ministry of Housing) on ..Elektroni" direktor, Vello Rink,
esitanud elumajade parandamise ütleb et parandused võtavad nüüd
programmi, mis seisneb laenudest kaks või kolm päeva, kuna enne pidi
nendele, kelle pere aastane sissetu- arvestama 10-14 päevaga, ja tööko-lekon$
19.000 või alla, ja kes elavad jad on alustanud ka teenindusega
•majas, mis nende omand — ja kes tarbijate kodudes,
soovivad oma elamut parandada või
täiendada. PRODUKTIIVSUS TÕUSNUD
Näiteks: alusmüüride, seinade ja Produktiivsus on tõusnud kuni
katuse parandamine, elektrijuhtmete 50% ja palgad on nüüd 350 rubla kuus
ja torude uuendamine, isolatsiooni või rohkem.
Kasulik teada
Laen elamute
parandamiseks
2SS Mömingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
UUS UPPER BEACHES KONDOMIINIUM EESTLASTELE
3734, 3736 St. Clair Ave. E.
25 müüdud 36-®st korterist
miQ^ ?mm OSTUVÄÄRTUS T©ROWTOS
Ehitus ^Igabaprillikuulvr986:/Plaane saate näha 3734, 373 St.
Clair Ave. E..ehitusplatsil olevasbüroös, igal laupäeval ja&ühapäeval
jkella 1-5-ni p.l., või kokkuleppel.
Inform. helistage G.E. Laikve, arhitekt - Estoman Enterprises Inc.
101 Cassandra Bl. Don Mills, Ont. lVi3A 1T1, tel. (416j 444-6405,444-2897
BIBI
CBCfilmireporter Edgar Väär, kes
aastaid tagasi tabas oma kaameraga
õnnetuse Toronto suurnäituse lennu-demonstratsioonil,
jäädvustas nüüd
videolindile raske liiklusõnnetuse
Mississaugas. Buffalost tulnud buss
reisiseltskonnaga loomaaeda külas­tama,
sõitis Queen Elizabeth Way'l
vastu raudaeda, kusjuures üks pikka­dest
metalltorudest läbistas sõiduki
ja kaks reisijat. Edgar Vääri video­linti
näidati korduvalt CBC päeva­uudistes,
USA TV-saatjate poolt ja
lõpuks leidis tee fotona hommikule­he
„The Toronto Sun" esiküljele 7.
aprilli numbris.
Videolindilt tehti ülesvõte millel
üks õnnetusohvreid, David Roberts^
istub autos ja tema seljast ulatub
välja mahasaetud toru ots. Imekom­bel
ei olnud„oda", mis liikus tema
kehast läbi mitukümmend jalga, puu­dutanud
tähtsaid, organeid.
Venekeelsed
tänavasildid
Helsingis
lisamine ja astmete ehitamine vana­dele
ja vigastele (ratastooli tee).
Sel juhul on võimalus saada laenu
kuni S7.500 ($9.500 vigastele -
„physically disabled"), millest
S4.000 ei ole vaja tagasi maksta, kui
perekonna sissetulek on madal.
Muide, see perekonna aastase šis-üllatus
oli setuleku ülemäär (^19.000) on ko-
Vello Rink on eriti rahul, et ta on
saanud riigi planeerijatelt nõusoleku
anda „Elektronile" „stabiilse" plaa­nikohase
tootmistõusu määra, mis
on 60%, aastaile 1986-90. Ta ütleb, et
iga-aastane normide ülesjõnksuta-mine
võtab töölistelt tuju ja kasumi.
nElektroni" direktor märkis, et kui
Abel Aganbegjan viimati Tallinnat
külastas, oli kõne all küsimus, kas
Paljude helsinglaste
suur, kui märkasid ühel hommikul, et handatav (adjustable), s;t. iga lapse _
umbes 30 tänavat olid venekeelsed pealt saab pere sissetuleku-määrast tootmisplaani on tõesti vaja teenin-nimed
saanud. Nii näiteks muutus maha arvata 4300 ja naise pealt dustööstusele, mille ainuke ülesanne
üks pealinna peatänavatest Aleksan- Sl.000. on tarbijate rahuldamine. Vello Rink
terinkatu „Leninskij Prospektiks"'ja Laenu intressi protsent on 0% kuni ise ütleb, et ta näeb ette olukorda kus
Helsingi ja Espoo linnade vaheline 10%, olenevah pere sissetulekust. tootmisplaan on teeninduse alalt
piirisilt sai Helsingi osas vormi See programm on mõeldud ainult kõrvaldatud.
,;Metroskoij". vajalikeks parandusteks. Uued toad, Gustav Tõnispoeg, Eesti „ülem-
Politsei süüdistab paari tehnilise rõdud või autokuurid ei käi selle alla. plaanija", ütleb et need uued katse-kõrgkooli
õpilast ehk nn. ,,teekka- Lähemalt saab programmi kohta tused näitavad ,,kuidas sotsialism
rit", kelledel on alati-eriskummaline andmeid ja seletusi linnavalitsuste saab töötada". Küsimus on aga, kui-huumorimeel
Seda armastab ena- ehituste ja inspektsiooni osakonda- das neid reforme saab rakendada
mik soomlastest. Poisse karistati dest. Torontos on see: Toronto De- nendes paljudes vaesetes N. Liidu
mõnesaja margase rahatrahviga, kui partment of Buildings and Inspec- osades, kus puudub see painduvus,
selgus, et nad paluvad vabandust. tions". Telefon:.392-7620. mis on Eestis.
„Meie Elu" nr.
Ühenduses on
Pa
Suite1802
C. 0
R.ivitüiinl
Nõuanne ja
300 Danf(
Saadaval!
pagarisaadti.*
leib. Mailsval
Ilsed pagaris!
Umlsc peale,
gid, suitsuribi
Balti Ohi
24.
XIV Balti Õhtu
toimuma veebn
ges kokku riigiej
parlamendis ja
aset nüüd 24. apl
sena võtab selle
vuskomitee Ü|
mees )uhan Sii
poolseks kõneli
tin Pühvel.
1 w » ( > iii
Ene Runge ja'
— Oskar Haa|
Uile kinnitab