1986-04-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nr. 17 (1885) 1986
m
hto linnas
b pühapäeval,
rini kell 2
lleks on, et. Eestis
date keskel) põllu-
)õllunduse varusta-
Seda on matkitud
põllunduse kayan-ratia
said.ka ela-luplused,
mis lee-
Karl Marx kutsus
eks".
sti Teaduste Aka-
, et põllumasinate
d on kahjuks väl-anduse
organisat-
'eel üksuus idee
line põllunduse
eid tingimusi põl-uvad
heal ja halval
lev Lugus ja tema
itasid, on problee-uste
jaömüügi hin-on
kogu N. Liit
olmeks osaks,
'uste hinnad ei tee
erinevuses nende
vahel, siis peaks
V mille suurus ole-est.
Poliitiliselt ön
ptaval seisukohal,
et see tõstab saa-olnud
ümberkor-getööstuses.
Teks-t'!
ön saavutanud
tõusu: 18,6%. (Ka-o-
ne tõus.)
on ostjatel suure-
,,Marat'V pidi mi-maksma
700.000
tu tootmise suhtes,
mis on ka vähem
a töölised saavad
skasust.
,,Marati" direkto-odab,
et Moskvalt
Induse raames saab
ö^tus rajada oma
on Witi tähelepan-mis
koosneb 48ist
hdustöökojast üle
eemi all said tööii-
1 rublaväärtuse pa-
Tulemuseks tegid
mai käel (ehk,, alt"
iida on seni raken-troni"
töökojas, lu-k
kasumi, mis on
ne.
ekjtor, Vello Rink,
sed võtavad nüüd
eya, kuna enne pidi
päevaga, ja tööko-i
ka teenindusega
S TÕUSNUD-,
ön tõusnud kuni
üüd350 rubla kuus
Elriti rahul, ei ta on
erijatelt nõusoleku
"„stabiilse" plaa-tõusu
määra, mis
986:90. Ta ütleb, et
ide ülesjõnksuta-telt
tuju ja. kasumi,
oktor märkis, et kui
viimati Tallinnat
e all küsimus, kas
tõesti vaja teenin-lie
ainuke ülesanne
damine. Vello Rink
D ette olukorda, kus
teeninduse alalt
oeg, Eesti „ülem=
t need uued katse-
,kuidas sotsialism
usimus on aga, kui-
3 saab rakendada
vaesetes N. Liidu
ub see painduvus,
1
m
m
•
17/
'Ml
II
Vi •
1ii
. 1^ •)
'ih
1
•il
„Meie Elu" lar. 17 (1085) 198®
M M I — I M - . — , . 'iiiiiiiiiiiiim III 111,1,1,1, I,
mwnii iiiiiiiiiiii niiiiiiiiiii
ühenduses OBI jõiad
Omtado M4K 2R(6
1 5:30-8:
Chartered Äctiountant
, 18T:UniWrsD$y Ave., Toronto, Ontario, ?^5IH1 3
Tel. 864-0099 ^
Ravitaimecf, tervislikud toYduaihed, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A.TOlGER'i.poolt.i
300 Danfprth Ave. Toronto, Ont. SVI4K Tel. 463-5125
ma
pn
anJr^ehcatešseri
Lawrence Ave. E., 261-2228
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik Ja rakld-leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise
peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
SiiFmanuhtluse
li Ohtu Ottawas, mis pidi OTTAWAPai-lamendiliige Bill
toimuma veebruarikuus, kuid lan- Domm'i võitlus surmanuhtluse
ges kokku riigieelarve esitamisega taastamiseks Kanadas osutus edu-parlamendis
ja lükati edas^ leiab kaks. Õigusminister John Crosbie
aset nüüd 24. aprillil. EKN-ikülali- teatas parlamendis, et valitsus tõs-sena
võtab sellest osa ka Eesti Rah- tatab surmanuhtluse taastamise
vuskomitee Ühendriikides esi- küsimuse, kuna valitsus ei soovi, et
mees ]ul\an Simonson. Balti Liidu see küsimus tuleks arutlusele par-poolseks
kõnelejaks on prof. Mar- lamendis algatatuma parlamendi-tin
Pühvel. > |
- THUHSDAY, APRIL 24
Ene Runge ja Tiina Hansen pidasid Maakondade Päeval loengud,
— Oskar Haamer sai „Eesti Oskari", mida tsoiab Johannes Vihma.
Lille kinnitab ,rinda-Salme Vesi.-. . .: Foto — S. Preem
600. Maakondade 0
(Algus esiküljel)
Maakondlik liikumine püüab elustada
seda, mis meil kunagil oli. Meie
rahvuslikud rikkused ja kombed väljenduvad
just maakondade kaudu.
Maakondlik liikumine on teinudEes-ti
Maja oma südameasjaks ja ka tänase
peo puhaskasu läheb Eesti Majale.
See rahvuslik kants peab püsima
meie järgnevatele põlvedele." Lõpetades
oma sõnavõtu Johannes Vihma
soovis head tuju kõigile ning head
tulu Eesti Majale.
Eeskava esimeses osas esinesid
kõigepealt noored Urve ja Tõnu
Voitk'id, kes kohe peale esinemist
pidid lahkuma.
Urve esitas klaveril Ed. Tubina
„ Valss variatsioondiega" ning Tõnu
viiulil oma õe klaverisaatel Tubina
„Vanä valss", „Kanneldaja" ja „Kü-lakarjase
sarvelugu". Mõlemad noored
leidsid väga sooja vastuvõtu publikult.
'
Järgnevalt kogunes lavale Eesti
Rahvapillide Orkester nüüdse juhi,
noore Maarja-Leena Roosiga, kes on
teadaolevalt noorimaks eesti dirigendiks.
Orkester koos solistidega esitasid
sõnalis — muusikalise põimiku
„ K a s tunned maad".
Järgnes selges petseri murrakus
„ Kulla ime, tsirgu ime", kus orkestriga
laulsid kaasa Evi Jäaguste ja
Helgi Rosen. Järgnenud Virulaste
tantsule" laulsid kaasa Elna Libe ja
^01ev Härm. „Õitse maa ja müha
meri" kuulus Järvamaale ning „Lää-nemere
lained" Läänemaale. ,,See
Saaremaa'le" järgnes „Vändra metsas"
Pärnumaale ning Mulgimaale
laulsid Elna Libe ja Olev Härm „ Väike
Viljandi", mison Olev Härmi ema
loodud.
Tartumaale laulsid orkestriga kaasa
prouad Laanep, Toming ja Männik
laulule „Sääl, kus Emajõgi voolab"
ning Valgamaale kuulus „Sääl,
kus rukkiväli lagendikul hõljub", kus
sooloosi mängisid akordionil Lembit
Nieländer ja viiulil Maarja-Leena
Roos. Võrumaale kuulus ,,Pilve piiril"
Nieländeri akordionisoologa ja
Harjumaa finaaliks oli ..Kalevite
kants".
Põimiku korralikuks lõpetamiseks
laulsid Alfred Aasma ja Olev Härm
koos orkestriga ., Mu meelen kuldne
kodukotus".
Põimiku kestel toimisid teadusta-jaina
vaheldumisi iga maakonna eel
jaan Roos ja tütar Maarja-Leena Roos.
Kogu põimiku kestel näid(ati kahel
suurel ekraanil valguspilte nendest
maakondadest, kus põimik parajasti
viibis.
EESTI „0S1CARID"
Eeskava esimese osa lõpul avaldati
tänu ja tunnustust mitmele, kaasmaalasele,
kes Maakondlikule Esinduskogule
nüüd ja paljudel kordadel
varem kaasa olid aidanud. Anti välja
kaks,, Eesti Oskarit", mis olid kujundatud
ja valmistatud alabasterist, nimesildiga
varustatud roosipuust alusel,
Otto Rannamäe poolt, kujutades püs-tasendis
kannelt.
Esimese „Oskari" väärilisena kutsuti
lavale Ene Runge selle tohutu töö
pärast, mis ta on teinud paljude aastate
jooksul eesti rahvakommete ja
-kunsti edendamiseks. Teise ..Oskari"
vääriliseks tunnistati Oskar Haamer
E. Rahvapillide Orkestri loojana ja kujundajana.
Ka lilli jätkus veel Ene
Ruugele ja Toivo Saagile alalise abis-tamise
eest. Lillekimbukesi kinnitati
rinda Tiina Hansenile ja kava solistidele.
Sõnavõtuks kutsuti lavale Toronto
Eesti Maja esimees Osvald Piil. kes,
tervitas kõiki külalisi ja avaldas
headmeelt sellest päevast nii ohtra
osavõtu üle. See julgustab tegutsema
ja töötama Eesti Maja püsimise huvides.
Ta avaldas suurt tänu Maakondadele
ja andis üle lilled Johannes
Vihmale.
i Lühikese vaheaja järele algas kell
17.00 eeskava teine pool, mis kujunes
ilmelt veidi tõsisemaks.
Lavale asus ,.Küla Kaja" orkester
August Tuvikese juhatusel, kes esimese
palana lõi lahti ..Tuljaku". mille
lõpu eel lava pimenedes ijmus
lavale Vanemuine kandlega [Arthur
Ale), kes mängis kandlel ühe salmi
„Kui Kungla rahvas kuldsel a'ar'.
Järgnesid sama laulu kaks salmi
ühislauluna orkestri ja kandle saatel.
Lava tagant kostis Esinduskogu
Isimehe hääl: ..Neied vanad laulud ja
pillilood toovad meid ikka ja jälle
kokku. Tuleme igast Eestimaa nurgast,
mereäärseist ja sisemaa valdadest,
küladest, linnadest. Tuleme
oma ühiskodusse — Toronto JSesti
Majja."
Lavale asusid (TEM) Meeste Lau-luansambel
ja sopran Õnne Laikve,
esitades ,,Sääl. kus Emajõgi voolab".
Mehed laulsid kaasa refrääni ja kla-.
veril saatis Charles Kipper. Meeste
Lauluansambli poolt järgnes kohe R.
Ritsingu „0h, esa korgöh üleväh"
Charles'Kipperi juhatusel.
Lava tagant lausus teadustaja:
„Täna ehitame oma südameisse sünnimaa,
mälestuste kaunina, just nii,
nagu see meist maha jäi."
uKüla Kaja" orkester mängis ..Ei-deratas
ja taadiratas". '
Esinejaid Maakondade Päeval. Elna Libe ja Olev Härm laulavad „Virulaste tantsu" Virumaale. Paremal —
Evi Jaaguste ja Helgi Rosen laulavad petseri murrakus ja Olev Härm ja Alfred Aasma laulavad „Mu
meelen kuldne kogukotus". All — Meeste Lauluansambel esinemas Glharles Kipperi klaverisaatel
Vasakul istub sopran Laine Koost. Foto — S. Preem
ÜRO aktsioon
(Algus esiküljel)
Mitmed lehed pn juba tagasi saabunud
täielikult 100 allkirjaga täidetult.
Kuna osa lehti on ainult osaliselt
täidetud, on täiendava kirjaga palutud,
et kõikidele lehtedele kogutakse
100 allkirja. Juhtmõtteks on seatud
kolme balti rahva poolt koguda üks
allkiri iga Eesti, Läti ja Leedu elaniku
kohta, seega kokku umbes 6 miljonit
allkirja.
AKTSIOONIKOMITEE JUHATUS
Koosolekul toimus. 15-liikmelise
Kanada Aktsioonikomitee ametite
jaotus. Aktsioonikomitee esimeheks
valiti EKN-i esimees Laas Leivat,
abiesimeesteks Ermi Soomet ja August
Nõmmik, sekretärideks Lembit Kolk
ja Enn Salurand, informatsiooniko-mitee
liikmeiks A. Nõmmik ja Piret
Komi, majanduskomiteesse E. Soomet
ja Nikolai Valge, organisatsioo-nikomiteesse
Endel Berendsen ja L.
Expo-86 avab uksed 2. mail
Estonian Festival
paviljonis
24o augustini
VANCOUVER („Meie Elu" kaastööliselt)
— Kuigi Expo avamine
seisab üsna ukse ees, kestab Expo
maa-alal pidev töö. Küsitav on, kas
kõik paviljonid jõuavad ehitamisega
lõplikult valmis. Alles mõni
päev tagasi oli neli paviljoni veel
kastides. Töö kestab ka nädala lõppudel
ja iga päevaga muutub Expo
pilt värvirikkamaks ja uhkemaks.
Expo on ehitatud 173-aakrisele
maa-alale. Et kõndida ühest Expo
Teadustaja: „Nii toome kokku tulles
kaasa kodumälestused".
Meeste Ansamblilt järgnes sellele
„Uhti, uhti u h k e s t i . . . " Roman Toi
seatuna ja Charles Kipperi juhtimisel.
Sellele järgnes groteskne tants
Kai Käärid'] ja Linda Koffi poolt
Ärni Käärid'! akordioni saatel.
Laine Koost ja Meeste Lauluansambel
esitasid „Sääl, kus rukkiväli langen-dikul
heljub" ning orkester järgnes
„Virulaste tantsuga". Järgnesid sopran
Õnne La^ikve laul Varsakabi"
Charles Kipperi klaverisaatel ning.
^4eeste Lauluansambli kaks laulu:
„Öösse ära kadus" ja ,,Aiut, taiut".
Kõlas teadustaja hääl: Täna oleme
koos mälestusist hõõguvate tunnetega
palmitsemas neist oma vöö-kirjalist
südant sini-must-valgest
lõngast."
ärgnes lõpulaul Õnne Laikve soologa
orkestri saatel ning orkestri refrääni
kaasa lauldes ,,Meie koome
kangast".
Oma lõppsõnas teadustaja Ervin
Aleve tänas kõiki esinejaid kaasaaitajaid,
aga kõige rohkem publikut. Ta
teatas ka, et loterii 1200 piletiga, ä
$1,00, on viimseni läbi müüdud ning
soovis kõigile head tantsutuju järgnevatel
tundidel.
ärgnenud tantsumuusika eest
hoolitses temperamentne Küla Kaja
orkester August Tuvikese juhtimisel
ja eestvedamisel. Eriti ohtralt kõlasid
vanad vabal kodumaal kuuldud tantsuviisid,
mis vägisi sundisid jalad
tantsupõrandale. Viimased tunnid
möödusid hoogsalt ja tujuküllaselt.
Maakondliku - Esinduskogu järgmine
üritus toimub kuuldavasti esmaspäeva
õhtul, 23. juunil, Võidupüha
ja Jaanipäeva tähistamiseks.
-m •
Leivat, aktsioonikomiteesse Kalju
Jõgi, A i l i Silm, Maire Lainevool. Jüri
Ruus. Toomas Trei ja Ülo Tamre.
Aktsiooni statuudis tehti mõned
täiendused. Aktsioonikomiteel ja juhatusel
on liikmete juurdekooptee-rimise
õigus. Aktsioonikomitee majanduslikku
arvepidamist revideerib
3-liikmeline revisjonikomisjon.
Aktsiooni tegevuskava küsimuste
all arutati lähemalt aktsiooni tehnilist
läbiviimist. A. Nõmmik märkis,
et maade järgi on koostatud kvoodid.
Selle kava järgi tuleks Kanadas koguda
kolme balti rahva poolt 20%
allkirjadest. USA-s 60%. Rootsis
6%, Austraalias 6%. Inglismaal 2%,
Saksamaal 2% ja teistes maades
kokku 4%.
K. Jõgi rõhutas, et aktsiooni läbiviimise
raskus peaks langema noorema
põlve liikmeile. Nemad saavad
allkirju koguda oma töökaaslastelt.
Igas akadeemilises organisatsioonis
peaks olema aktsiooni esindaja.
Koosolekul märgiti üksmeelselt, et
aktsiopn võimaldab suurel määral
selgitustööd Balti riikide küsimuse
rahvusvaheliselt avalikkusse tõstmiseks
ja valitsuse juures. Selleks on
igal maal vaja arvukalt aktiviste. L.
Kolk märkis, et ÜRO liikmeskonnas
peaks praegusel arvestusel meil olema
40-45 toetajat. Meil on aga vaja
ÜRO 159 liikmest vähemalt 80 toetajat.
See nõuab suurt selgitustööd
nende riikide esindajate juures. BA-TUN
on sellele aktsioonile lubanud
oma kaasabi.
Aktsiooni majanduslike kulude
<:atteks on lootusi saada toetusi petitsioonile
allkirjade andjailt ja eestlaste
ettevõtteilt.
Vastavalt Ülemaailmselt Eesti
Kesknõukogult saadud volitusele
eestlaste aktsiooni ülemaailmseks
(Järgneb Ihk. 8) .
servast teise, võtab aega 35-45 minutit.
Kuid olemas on ka Monorail mitme
peatusega ja Canada Place'iga
peab ühendust ka ..Taevarong".
PILETEID
on senini müüdud umbes 13 miljonile
külastajale, kuid oodata on 21
miljonit. (Montreali Expo külastajaid
oli 50 miljonit.) Kolmepäevaseid pileteid.
on võimalik osta igast Royal
pangast üle Kanada. Nende hinnaks
ön $39.95 täiskasvanuile ja $19,95
lastele 6-12 a. ja pensionärele. Lap-.
sed alla 6 a. on tasuta. Hinnad kehti-'
vad 1. maini. Avamisel need tõusevad:
täiskasvanuile $45.00 ja lastele 6-12
a. ning pensionärele $22.50. Täisaja-lise
pileti hinnaks on 1. maini $139,00
ja pärast seda $160,00 täiskasvanuile.
Lastele 6-12 a. ja pensionärele
$69,50 1. maini ja pärast seda $80,00.
Täisajalisi pileteid on võimalik tellida
telefonil (604) 660-3976 ja tasuda
credit card'iga. või kirja teel: Expo-
86 Tickets. Box 1850. Vancouver,
B.C. V6C 3A9.
HOTELLID, MOTELLID JA TOAD
on enamusek kinni pandud ja võib
tekitada probleeme. Kuid Expo juhtkond
kinnitas, et keegi ei jää lageda
taeva alla. Hinnad on väga kõrged.
Alla $35 öö ei ole vist küll midagi
saada. Suurte hotellide hinnad algavad
$200 öö ja lõpevad umbes $2000
ja enam öö! Enim külastajaid oodatakse
juulis ja augustis. Paremad hotellid
on kinni pandud suurfirmade
poolt, kes Expo ajal Vancouveris igasugu
konverentse korraldavad.
Senini on Expo maksma läinud ca
1,5 miljardit.
ESTONIAN FESTIVAL
peetakse Canada Place'is 22 - 24.
augusti nädalalõpul. Selleks on moodustatud
komitee kolmest noorest:
Thomas Kirves, Helve Ranniste ja
Susan Muld. Vestluses Helve Rannis-tega
selgus, et kohalikele jõududele
tulevad abiks ka esinejad mujalt Lääneranniku
eesti ühiskondadest ja Torontost
..Kungla" rahvatantsijad
ning ..Ritmika" ja ,,Kalev Estienne"
võimlejad. Vancouveri rahvatantsijad
esinevad 23. ja 24. augustil Euroopa
platsil, kell 10.45. Külalisesinejal-le
võimaldatakse peatumist Vancouveri
eesti perekondades.
Teretulemast kõigile EXPO eesti
külastajaile! Võtke kaasa rohkelt
dollareid, hea tuju ja vihmavari!
V.]
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 24, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-04-24 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860424 |
Description
| Title | 1986-04-24-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | nr. 17 (1885) 1986 m hto linnas b pühapäeval, rini kell 2 lleks on, et. Eestis date keskel) põllu- )õllunduse varusta- Seda on matkitud põllunduse kayan-ratia said.ka ela-luplused, mis lee- Karl Marx kutsus eks". sti Teaduste Aka- , et põllumasinate d on kahjuks väl-anduse organisat- 'eel üksuus idee line põllunduse eid tingimusi põl-uvad heal ja halval lev Lugus ja tema itasid, on problee-uste jaömüügi hin-on kogu N. Liit olmeks osaks, 'uste hinnad ei tee erinevuses nende vahel, siis peaks V mille suurus ole-est. Poliitiliselt ön ptaval seisukohal, et see tõstab saa-olnud ümberkor-getööstuses. Teks-t'! ön saavutanud tõusu: 18,6%. (Ka-o- ne tõus.) on ostjatel suure- ,,Marat'V pidi mi-maksma 700.000 tu tootmise suhtes, mis on ka vähem a töölised saavad skasust. ,,Marati" direkto-odab, et Moskvalt Induse raames saab ö^tus rajada oma on Witi tähelepan-mis koosneb 48ist hdustöökojast üle eemi all said tööii- 1 rublaväärtuse pa- Tulemuseks tegid mai käel (ehk,, alt" iida on seni raken-troni" töökojas, lu-k kasumi, mis on ne. ekjtor, Vello Rink, sed võtavad nüüd eya, kuna enne pidi päevaga, ja tööko-i ka teenindusega S TÕUSNUD-, ön tõusnud kuni üüd350 rubla kuus Elriti rahul, ei ta on erijatelt nõusoleku "„stabiilse" plaa-tõusu määra, mis 986:90. Ta ütleb, et ide ülesjõnksuta-telt tuju ja. kasumi, oktor märkis, et kui viimati Tallinnat e all küsimus, kas tõesti vaja teenin-lie ainuke ülesanne damine. Vello Rink D ette olukorda, kus teeninduse alalt oeg, Eesti „ülem= t need uued katse- ,kuidas sotsialism usimus on aga, kui- 3 saab rakendada vaesetes N. Liidu ub see painduvus, 1 m m • 17/ 'Ml II Vi • 1ii . 1^ •) 'ih 1 •il „Meie Elu" lar. 17 (1085) 198® M M I — I M - . — , . 'iiiiiiiiiiiiim III 111,1,1,1, I, mwnii iiiiiiiiiiii niiiiiiiiiii ühenduses OBI jõiad Omtado M4K 2R(6 1 5:30-8: Chartered Äctiountant , 18T:UniWrsD$y Ave., Toronto, Ontario, ?^5IH1 3 Tel. 864-0099 ^ Ravitaimecf, tervislikud toYduaihed, vitamiinid ja mineraalid. Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A.TOlGER'i.poolt.i 300 Danfprth Ave. Toronto, Ont. SVI4K Tel. 463-5125 ma pn anJr^ehcatešseri Lawrence Ave. E., 261-2228 (Hillside Plaza Brimley nurgal) SOOME PAGAR pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik Ja rakld-leib. Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid, suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale. Omanik ÄKE SAARINEN SiiFmanuhtluse li Ohtu Ottawas, mis pidi OTTAWAPai-lamendiliige Bill toimuma veebruarikuus, kuid lan- Domm'i võitlus surmanuhtluse ges kokku riigieelarve esitamisega taastamiseks Kanadas osutus edu-parlamendis ja lükati edas^ leiab kaks. Õigusminister John Crosbie aset nüüd 24. aprillil. EKN-ikülali- teatas parlamendis, et valitsus tõs-sena võtab sellest osa ka Eesti Rah- tatab surmanuhtluse taastamise vuskomitee Ühendriikides esi- küsimuse, kuna valitsus ei soovi, et mees ]ul\an Simonson. Balti Liidu see küsimus tuleks arutlusele par-poolseks kõnelejaks on prof. Mar- lamendis algatatuma parlamendi-tin Pühvel. > | - THUHSDAY, APRIL 24 Ene Runge ja Tiina Hansen pidasid Maakondade Päeval loengud, — Oskar Haamer sai „Eesti Oskari", mida tsoiab Johannes Vihma. Lille kinnitab ,rinda-Salme Vesi.-. . .: Foto — S. Preem 600. Maakondade 0 (Algus esiküljel) Maakondlik liikumine püüab elustada seda, mis meil kunagil oli. Meie rahvuslikud rikkused ja kombed väljenduvad just maakondade kaudu. Maakondlik liikumine on teinudEes-ti Maja oma südameasjaks ja ka tänase peo puhaskasu läheb Eesti Majale. See rahvuslik kants peab püsima meie järgnevatele põlvedele." Lõpetades oma sõnavõtu Johannes Vihma soovis head tuju kõigile ning head tulu Eesti Majale. Eeskava esimeses osas esinesid kõigepealt noored Urve ja Tõnu Voitk'id, kes kohe peale esinemist pidid lahkuma. Urve esitas klaveril Ed. Tubina „ Valss variatsioondiega" ning Tõnu viiulil oma õe klaverisaatel Tubina „Vanä valss", „Kanneldaja" ja „Kü-lakarjase sarvelugu". Mõlemad noored leidsid väga sooja vastuvõtu publikult. ' Järgnevalt kogunes lavale Eesti Rahvapillide Orkester nüüdse juhi, noore Maarja-Leena Roosiga, kes on teadaolevalt noorimaks eesti dirigendiks. Orkester koos solistidega esitasid sõnalis — muusikalise põimiku „ K a s tunned maad". Järgnes selges petseri murrakus „ Kulla ime, tsirgu ime", kus orkestriga laulsid kaasa Evi Jäaguste ja Helgi Rosen. Järgnenud Virulaste tantsule" laulsid kaasa Elna Libe ja ^01ev Härm. „Õitse maa ja müha meri" kuulus Järvamaale ning „Lää-nemere lained" Läänemaale. ,,See Saaremaa'le" järgnes „Vändra metsas" Pärnumaale ning Mulgimaale laulsid Elna Libe ja Olev Härm „ Väike Viljandi", mison Olev Härmi ema loodud. Tartumaale laulsid orkestriga kaasa prouad Laanep, Toming ja Männik laulule „Sääl, kus Emajõgi voolab" ning Valgamaale kuulus „Sääl, kus rukkiväli lagendikul hõljub", kus sooloosi mängisid akordionil Lembit Nieländer ja viiulil Maarja-Leena Roos. Võrumaale kuulus ,,Pilve piiril" Nieländeri akordionisoologa ja Harjumaa finaaliks oli ..Kalevite kants". Põimiku korralikuks lõpetamiseks laulsid Alfred Aasma ja Olev Härm koos orkestriga ., Mu meelen kuldne kodukotus". Põimiku kestel toimisid teadusta-jaina vaheldumisi iga maakonna eel jaan Roos ja tütar Maarja-Leena Roos. Kogu põimiku kestel näid(ati kahel suurel ekraanil valguspilte nendest maakondadest, kus põimik parajasti viibis. EESTI „0S1CARID" Eeskava esimese osa lõpul avaldati tänu ja tunnustust mitmele, kaasmaalasele, kes Maakondlikule Esinduskogule nüüd ja paljudel kordadel varem kaasa olid aidanud. Anti välja kaks,, Eesti Oskarit", mis olid kujundatud ja valmistatud alabasterist, nimesildiga varustatud roosipuust alusel, Otto Rannamäe poolt, kujutades püs-tasendis kannelt. Esimese „Oskari" väärilisena kutsuti lavale Ene Runge selle tohutu töö pärast, mis ta on teinud paljude aastate jooksul eesti rahvakommete ja -kunsti edendamiseks. Teise ..Oskari" vääriliseks tunnistati Oskar Haamer E. Rahvapillide Orkestri loojana ja kujundajana. Ka lilli jätkus veel Ene Ruugele ja Toivo Saagile alalise abis-tamise eest. Lillekimbukesi kinnitati rinda Tiina Hansenile ja kava solistidele. Sõnavõtuks kutsuti lavale Toronto Eesti Maja esimees Osvald Piil. kes, tervitas kõiki külalisi ja avaldas headmeelt sellest päevast nii ohtra osavõtu üle. See julgustab tegutsema ja töötama Eesti Maja püsimise huvides. Ta avaldas suurt tänu Maakondadele ja andis üle lilled Johannes Vihmale. i Lühikese vaheaja järele algas kell 17.00 eeskava teine pool, mis kujunes ilmelt veidi tõsisemaks. Lavale asus ,.Küla Kaja" orkester August Tuvikese juhatusel, kes esimese palana lõi lahti ..Tuljaku". mille lõpu eel lava pimenedes ijmus lavale Vanemuine kandlega [Arthur Ale), kes mängis kandlel ühe salmi „Kui Kungla rahvas kuldsel a'ar'. Järgnesid sama laulu kaks salmi ühislauluna orkestri ja kandle saatel. Lava tagant kostis Esinduskogu Isimehe hääl: ..Neied vanad laulud ja pillilood toovad meid ikka ja jälle kokku. Tuleme igast Eestimaa nurgast, mereäärseist ja sisemaa valdadest, küladest, linnadest. Tuleme oma ühiskodusse — Toronto JSesti Majja." Lavale asusid (TEM) Meeste Lau-luansambel ja sopran Õnne Laikve, esitades ,,Sääl. kus Emajõgi voolab". Mehed laulsid kaasa refrääni ja kla-. veril saatis Charles Kipper. Meeste Lauluansambli poolt järgnes kohe R. Ritsingu „0h, esa korgöh üleväh" Charles'Kipperi juhatusel. Lava tagant lausus teadustaja: „Täna ehitame oma südameisse sünnimaa, mälestuste kaunina, just nii, nagu see meist maha jäi." uKüla Kaja" orkester mängis ..Ei-deratas ja taadiratas". ' Esinejaid Maakondade Päeval. Elna Libe ja Olev Härm laulavad „Virulaste tantsu" Virumaale. Paremal — Evi Jaaguste ja Helgi Rosen laulavad petseri murrakus ja Olev Härm ja Alfred Aasma laulavad „Mu meelen kuldne kogukotus". All — Meeste Lauluansambel esinemas Glharles Kipperi klaverisaatel Vasakul istub sopran Laine Koost. Foto — S. Preem ÜRO aktsioon (Algus esiküljel) Mitmed lehed pn juba tagasi saabunud täielikult 100 allkirjaga täidetult. Kuna osa lehti on ainult osaliselt täidetud, on täiendava kirjaga palutud, et kõikidele lehtedele kogutakse 100 allkirja. Juhtmõtteks on seatud kolme balti rahva poolt koguda üks allkiri iga Eesti, Läti ja Leedu elaniku kohta, seega kokku umbes 6 miljonit allkirja. AKTSIOONIKOMITEE JUHATUS Koosolekul toimus. 15-liikmelise Kanada Aktsioonikomitee ametite jaotus. Aktsioonikomitee esimeheks valiti EKN-i esimees Laas Leivat, abiesimeesteks Ermi Soomet ja August Nõmmik, sekretärideks Lembit Kolk ja Enn Salurand, informatsiooniko-mitee liikmeiks A. Nõmmik ja Piret Komi, majanduskomiteesse E. Soomet ja Nikolai Valge, organisatsioo-nikomiteesse Endel Berendsen ja L. Expo-86 avab uksed 2. mail Estonian Festival paviljonis 24o augustini VANCOUVER („Meie Elu" kaastööliselt) — Kuigi Expo avamine seisab üsna ukse ees, kestab Expo maa-alal pidev töö. Küsitav on, kas kõik paviljonid jõuavad ehitamisega lõplikult valmis. Alles mõni päev tagasi oli neli paviljoni veel kastides. Töö kestab ka nädala lõppudel ja iga päevaga muutub Expo pilt värvirikkamaks ja uhkemaks. Expo on ehitatud 173-aakrisele maa-alale. Et kõndida ühest Expo Teadustaja: „Nii toome kokku tulles kaasa kodumälestused". Meeste Ansamblilt järgnes sellele „Uhti, uhti u h k e s t i . . . " Roman Toi seatuna ja Charles Kipperi juhtimisel. Sellele järgnes groteskne tants Kai Käärid'] ja Linda Koffi poolt Ärni Käärid'! akordioni saatel. Laine Koost ja Meeste Lauluansambel esitasid „Sääl, kus rukkiväli langen-dikul heljub" ning orkester järgnes „Virulaste tantsuga". Järgnesid sopran Õnne La^ikve laul Varsakabi" Charles Kipperi klaverisaatel ning. ^4eeste Lauluansambli kaks laulu: „Öösse ära kadus" ja ,,Aiut, taiut". Kõlas teadustaja hääl: Täna oleme koos mälestusist hõõguvate tunnetega palmitsemas neist oma vöö-kirjalist südant sini-must-valgest lõngast." ärgnes lõpulaul Õnne Laikve soologa orkestri saatel ning orkestri refrääni kaasa lauldes ,,Meie koome kangast". Oma lõppsõnas teadustaja Ervin Aleve tänas kõiki esinejaid kaasaaitajaid, aga kõige rohkem publikut. Ta teatas ka, et loterii 1200 piletiga, ä $1,00, on viimseni läbi müüdud ning soovis kõigile head tantsutuju järgnevatel tundidel. ärgnenud tantsumuusika eest hoolitses temperamentne Küla Kaja orkester August Tuvikese juhtimisel ja eestvedamisel. Eriti ohtralt kõlasid vanad vabal kodumaal kuuldud tantsuviisid, mis vägisi sundisid jalad tantsupõrandale. Viimased tunnid möödusid hoogsalt ja tujuküllaselt. Maakondliku - Esinduskogu järgmine üritus toimub kuuldavasti esmaspäeva õhtul, 23. juunil, Võidupüha ja Jaanipäeva tähistamiseks. -m • Leivat, aktsioonikomiteesse Kalju Jõgi, A i l i Silm, Maire Lainevool. Jüri Ruus. Toomas Trei ja Ülo Tamre. Aktsiooni statuudis tehti mõned täiendused. Aktsioonikomiteel ja juhatusel on liikmete juurdekooptee-rimise õigus. Aktsioonikomitee majanduslikku arvepidamist revideerib 3-liikmeline revisjonikomisjon. Aktsiooni tegevuskava küsimuste all arutati lähemalt aktsiooni tehnilist läbiviimist. A. Nõmmik märkis, et maade järgi on koostatud kvoodid. Selle kava järgi tuleks Kanadas koguda kolme balti rahva poolt 20% allkirjadest. USA-s 60%. Rootsis 6%, Austraalias 6%. Inglismaal 2%, Saksamaal 2% ja teistes maades kokku 4%. K. Jõgi rõhutas, et aktsiooni läbiviimise raskus peaks langema noorema põlve liikmeile. Nemad saavad allkirju koguda oma töökaaslastelt. Igas akadeemilises organisatsioonis peaks olema aktsiooni esindaja. Koosolekul märgiti üksmeelselt, et aktsiopn võimaldab suurel määral selgitustööd Balti riikide küsimuse rahvusvaheliselt avalikkusse tõstmiseks ja valitsuse juures. Selleks on igal maal vaja arvukalt aktiviste. L. Kolk märkis, et ÜRO liikmeskonnas peaks praegusel arvestusel meil olema 40-45 toetajat. Meil on aga vaja ÜRO 159 liikmest vähemalt 80 toetajat. See nõuab suurt selgitustööd nende riikide esindajate juures. BA-TUN on sellele aktsioonile lubanud oma kaasabi. Aktsiooni majanduslike kulude <:atteks on lootusi saada toetusi petitsioonile allkirjade andjailt ja eestlaste ettevõtteilt. Vastavalt Ülemaailmselt Eesti Kesknõukogult saadud volitusele eestlaste aktsiooni ülemaailmseks (Järgneb Ihk. 8) . servast teise, võtab aega 35-45 minutit. Kuid olemas on ka Monorail mitme peatusega ja Canada Place'iga peab ühendust ka ..Taevarong". PILETEID on senini müüdud umbes 13 miljonile külastajale, kuid oodata on 21 miljonit. (Montreali Expo külastajaid oli 50 miljonit.) Kolmepäevaseid pileteid. on võimalik osta igast Royal pangast üle Kanada. Nende hinnaks ön $39.95 täiskasvanuile ja $19,95 lastele 6-12 a. ja pensionärele. Lap-. sed alla 6 a. on tasuta. Hinnad kehti-' vad 1. maini. Avamisel need tõusevad: täiskasvanuile $45.00 ja lastele 6-12 a. ning pensionärele $22.50. Täisaja-lise pileti hinnaks on 1. maini $139,00 ja pärast seda $160,00 täiskasvanuile. Lastele 6-12 a. ja pensionärele $69,50 1. maini ja pärast seda $80,00. Täisajalisi pileteid on võimalik tellida telefonil (604) 660-3976 ja tasuda credit card'iga. või kirja teel: Expo- 86 Tickets. Box 1850. Vancouver, B.C. V6C 3A9. HOTELLID, MOTELLID JA TOAD on enamusek kinni pandud ja võib tekitada probleeme. Kuid Expo juhtkond kinnitas, et keegi ei jää lageda taeva alla. Hinnad on väga kõrged. Alla $35 öö ei ole vist küll midagi saada. Suurte hotellide hinnad algavad $200 öö ja lõpevad umbes $2000 ja enam öö! Enim külastajaid oodatakse juulis ja augustis. Paremad hotellid on kinni pandud suurfirmade poolt, kes Expo ajal Vancouveris igasugu konverentse korraldavad. Senini on Expo maksma läinud ca 1,5 miljardit. ESTONIAN FESTIVAL peetakse Canada Place'is 22 - 24. augusti nädalalõpul. Selleks on moodustatud komitee kolmest noorest: Thomas Kirves, Helve Ranniste ja Susan Muld. Vestluses Helve Rannis-tega selgus, et kohalikele jõududele tulevad abiks ka esinejad mujalt Lääneranniku eesti ühiskondadest ja Torontost ..Kungla" rahvatantsijad ning ..Ritmika" ja ,,Kalev Estienne" võimlejad. Vancouveri rahvatantsijad esinevad 23. ja 24. augustil Euroopa platsil, kell 10.45. Külalisesinejal-le võimaldatakse peatumist Vancouveri eesti perekondades. Teretulemast kõigile EXPO eesti külastajaile! Võtke kaasa rohkelt dollareid, hea tuju ja vihmavari! V.] |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-04-24-03
