Meie Elu = Our life, June 12, 1980

              Kips
>^ ^
^•;;iiSliÄliÄiÄilii
MEUAFÄEVyiL, 12. JUUNIL - THURSDAY, JUhfc 12 „Meie Elu" nr. 24 (1S82) 1980
Published by Estonian Pubiishing Go. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Brpadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
,:, •, > • ' '•M4K:2R6:;— -.:Tel. 466-0951;•
Toimetajad ;H; Rebane ja S. Veideribaum Toimetaja New
Yorgis B. Parmiijg, 473 iuhniann Dr., New Milford, N.J.,
•USA; Tel.:(201) 262^773. • : '.
„MEIE ELU" ya
Asut lA. Weileri a
s on Eesti
1950.
iastüs
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave.JiToronto, Ont. M4K: 2R6 Ganada Tel 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp.,W
-5 p.L, esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. :kl 9 h.-l .p.l.
Tellimishinnad: Kanadas — 1 a. $27.00, 6 k. $ 14.50, 3 k.
$9.00. USA^sse — 1 a. $29.00 6 k. $15.50,3 k. 9.50. Ülemere-maadesše:
1 a: $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. KirippstiUsa
Kanaäas: i ä . $14.50, 6 k. $7.25; Kiri- ja;lennuppstiliša
USA-sse: l a . $16.50, 6 k. $8.25 Leniiu]
1 a. $32.75, 6 k
esiküljel :
tubor X l i nk
Iraani
Üksiknumber—.50^.
Kuulutüshinnad: 1 toll ühel veeiv
tis $3.75, kuulutuste küljel $3;50.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiliH^
,1
i6
võüikult ja liBüda oma, nimi ja
aadress. ToimiitUB ]ätah endale õi­guse
luge]ate kir^u redigeenda^a
\ukend:ada - ning mittesohivuBe
horral ydtta avaldamata.
Kanada ühtsljs ja Quebeci küsi­mus
ei ole ainsa4, jjnillega keskvalit­sus
Ottawas peaks nüüd tegelema.
Kanada põhjseadusis .,kojutoomine"
või selle muutmine on kardinaalne
küsimus ja sellega ühenduses vall-
Jaskörid ootab vailtsuse kiiret ja re­soluutset
aktiivsust.
Kuid samal ajal peavad riiklikud
küsimused arenema soovitud tem- ^
pos, arusaamistes ja otsustes, nagu
tavaliselt, Poliityiste küsimuste kõr­val
ori tähtsaimad majanduslikud
küsimused, sest ilma lahendusteta
majanduses riiklik eUvei lähe edasi.
Need majanduslikud küsimused on
tüntavadi meile kõigile: inflatsioon,
toodangu langus ja kaasuv tööpuu­dus.
Nendes küsimustes ei ole veel
midagi muutunud; ,
Ütleme ainult sissejuhatliseks, ei
inflatsioon tekitab majanduslikku
seisakut ja majanduslik seisak põh­justab
tööpuuduse. Viga seisab sel-les,\^^
infiatsioonjs on majesteet rah-va-
valijaskonrta ja valitsusje huvid
diametraalselt vastoUis. Mida suure­mad
infl^tsiüoiiillsed läbikäigud, se-
. da suuremad/Q«i valitsuse tuiud-ot-.-
semaksudest;; VfViHsnse-: vahendid. .
inflatsiooiü peatamiseks on tihtipea­le
vastoluiised, seda eriti tarbija sei­sukohalt.
Näiteks tõstis USA laenuintressi-
»de niäSärasid üeadlikuU ainult sel­leks,
et pidurdada inflatsiooni. See
olukord kandib automaatselt üle
Kanadasse. Tekkis ebaparlteetne
olukord. Ühed, näiteks kinnisvarade
omanikud, sattusid veeigl suurema
Inflatsiooni alla oma kodude finant­seerimisel
ja p4ljud jõudsid olukor­ra
ette, kus nad olid sunnitud oma
niajadest loobuma. Teisest küljest
loodi mentaHteet, mis pani piduri
tarbijakaupade ostmisele ja tule­museks
on müükide tagasiminek,
nagu autodes ning põllumajandus­masinates.
Need on alad, kus tagasi­minekut
arvestatakse šadandeis mll-joneis
(igal |alal) ja tuhandeid töö­võimalused
kaotanud töölistes.
Seda saavutas riigivalitsus tahteli­selt
teade^, et protsenditõus kredii­tide
laial c^i ole permanentne lahen­dus,
kuid toob kaasa tniljoneile ini­mestele
suuri raskus? oma elu ma­jandamisel:
Küsimus oleks soodsa­malt
lahendatud otsese hinna- ja
palgakontrolliga, kui see oleks raken­datud
täie resoluutsusega. Kuid
kohtroHid on ülimalt ebapopulaar­sed.
Seepärast mangitigi valitsuse
huvid valijaskonna huvide vastu.
Viimased peavad oma tasku arvellu-nastama
vaiiisuse ipoliitilised huvid.
Kuid vali isus on 'alati lüpsja ja
maksumaksja lüpsetav. Clarki "iühi-ajaline
vaiilsus kukkus eelarve tõt­tu,
kus ^bensiinihinna tõstmine oli
ainsaks nähtavaks küsimuseks.
Kuid Clark püüdles ka valitsuse kok­kuhoiu
suunas ja püüdles piirata
valitsuse defitsiiti teiste reaalostude
hinnavahede näol voi teiste sõnade­ga
rakendada; võimalikku kokkuhoi­du
(60 tuhande riigiteenija vallanda­mine).
Clark tõi sellega oma pea
avaliku arvän^use raiepakule ja kao­tas
koha.- •:
Kuigi praeguse valitsuse eelarv®
on alles projektis, kostavad selle
suhtes teistsugused tuuled. Nendes
tuultes paistab rekordiline defitsiit
14 miljardi dollari ulatuses ja kõr­gendatud
maksukoormus maksuin-deksi
kõrvaldamise näol, millega
maksuliigid olid osaliselt Idvelleeri-tud
ItuluIiiMde järgi maksumaksja
kasuks. See korrektuur tõotab valit­susele
mitu miljardit uusi maksutu­lusid
ja maksumaksjale vastavalt
vähem tulusid. ^
Kui see teostub ja kõik näitab sel­le
poole, et see teostatakse/siis käl-twb
valitsus jällekordselt selle kõige
lihrsama mõtlemisvUsi kohaselt, et
võta sealt kus on, ja lase valijal en­dal
leida teid ja võimalusi, kuidas ta
oma küsimused lahendab. Kuid va-
Mtsiise ülesandeks ei ole ainult oma
Itäe iimksumaksja tasku ajamine,
vaid vahendite leidmine, millise
mentaliteediga ja milliste vahendi­tega
majandust elustada ja valitsu­se
vastu usaldust luua ja kuldas Ka­nada
saadustele maailmaturge val­lutada.
See teine moodus on keeru­lisem,
kuid selleks meie oleme valit­susse
valinud targemad pead, et nad
neid lahendusi leiaksid.
Kuid küsimus ei ole vist nilpaljiis
valitud peade tarkuses, kui poliitili-sexS-
ma janduslikus maailmavaates.
LUGEJA KIRJUTAB
Vahsminis^er . Mark^ MacGmgan ükumist^^p^ snn ^ma lugejate mõtteat;aldusi-~ ka
oma kõnes Balti õhtul Ottawas mär- saavutanud juhtivaid positsioonepo- ' ^ ^ ' ^ ^htu ajaleJve šeisukoJi-
^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ Kana- lutikas,, majanduses, professionaal- ^^^^^^ kkyidad^ kdkkix-das
on umbes 55.000; Balti rahvad, selt, teaduse alal, spordis^^^j^^^^ ' "
on olnud fenomenaalselt edukad des. Kuid nad on suutnud ka säili-oma
siduvuses Kanadaga ja samal; tada oma identsuse. Teil' on oma
ajal ustavad oma.kodumaadele. ' täienduskoolid, kirikud, iseseisvad
. „Kuigi teie grupid Kanadas on ajalehed ja ajakirjad, erialälisedor-väikšeärvulised,
on need siis'ki siin ganisatsioonld; krediit unionid, suve-teatud
määral vanimad ja samal ajal kodud, kultuurigrupid ja festivalid,
noorimad. Üks hilisemaid asuiaid oli Kiitus teile!
Eesti Vabadussõja kangelane admi- ' Teie mängite olulist osa ka oma
räl loh. Pitkä, kes rajas oma kodu- /kodumaade säilitamise võitluses,
paiga Fort St. James'isStuart järve ^Kanada valitsus on teid selles,toeta-ääres.
^ jnud ja on keeldunud tunnustamast^
Teie grupid on algusest peale fteie maadel olevaid okupatsioone,
mõistnud, et on- võimalik saada ka- ;Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see
nädalasteks ja samal ajal olla eest- :peaks muutuma.".
lased, lätlased ja leedulased. Teie , Edasi kõneles välisminister inim-olete
saanud kanadalasteks ja olete Õigustest Helsingi kokkuleppe piires
jäänud ustavaks oma kultuurile ja ja eeloleva Madriidi konverentsi
pärandile; Kanada on paik, kus to- mõttest ja Kanada valitsuse püüd-lereeritakse
mitmeid .lojaalsusi. Bai- lustest sellele.
Ilsmisiistrit
Esmakordselt Balli rahvaste ühi­sel
rahvuspoliitilisel õhtul, mis kor­raldati
sejlel aastal 28. mail Ottiawas,
Kanada Parlamendi hoones Balti
rahvaste olukorra selgiiami^ekii va­litsuse,
parlamendi Ja senatii-liiknie-tele,
külaliskõnelejaks oli. Kanada,
välisminister Mark MacGivigan. l u -
bor Zinki arvates ta. täiesti oieii teV
. tis esile Baltikumist pärinevate uus-kanadalaste"
suurt panust Kanada
ülesehitavas töös, kuid -selle järele
hakkas kiitma Helsingi kokkulepet,
mille allakirjutajate seas oli Kana­da.
Helsingi kokkulepe, väitis Lubor "
Zhik, ei ole ikestatudrahvasielomi­dagi
andnud ega nende olukorda pa­remaks
muutnud. See kükkulcpo on
uinu,tanud vaba ' maailma naii>MS
• lootuses, et šellti-ikükkuleppe allakir­jutamisega
jõuti,*suur samm edasi
inimõiguste kaitiiise alal.
Ta võrdleb lielsingi kokkulepei
Müncheni kokkuleppega, mis pidi
kindlustama „raiiLi meie paeyiks",
kuid tegelikkuse'sfandis Hitlerilc jiil-;
guse alustada II'-Maailmasõda. Lu-'
bor Zinki arvates Helsnigi kokkulep­pe
kiitmine näitab kõneleja poliiii-list
ipimedust või argust tunnistada
enesele "praeguse poliitilise oiukorra
tõsidust. Ta leiab, et tänapäeval va­ba
maailma poliitilised juhid kurda­vad
kõiki Teise maailmasõja eelsete
poUitiküte saatuslikke vigu.
Viimasel aja! on olnud palju juttu
võimalike sõjakurjategijate karista­mise
vajadusest. Sellega, näib tahe­takse
ette jõuda loomulikust sur­mast,
mis ei või enam kaugel olla isi­kutel,
kes 35 aastat tagasi olid tege­vad
II Maailmasõjas. Amietlikult ühi­nesid
hiljuti juutide poolt prganisee-
USA vaHtsuse ametlik sekkumine
35 aastat tagasi asetleidnud sõjaHste.
kuritegude selgitamiseks ning süüd­laste
vastutusele võtmiseks, kes soo­ritasid
inimsuse vastaseid kuritegu­sid
juutide juures on vastuolus risti­usu
õpetusega, mis andestuniise põ­himõttele
rajaneb ja rahvusvahelise
ritud sõjakurjategijate selgitamiss õiguse normidega. Lugejakirjades on
kanipaaniaga ÜSA ja,Kanada valit-sus.
. - : - • .;•
üSÄ^s suurendati kohtuministee-riumi
koosseisu ja palgati 47 juristi,
kelle ülesandeks on kahtluseall ole­vate
isikute süütegude selgitamine
hakatud valitsuse tegevust kritisee­rima
ja nõutakse selgitust. ; ;
Ajakiri „LIFE"lugejatesC üks kü- atati saada. J. L. vastas, et vahel ei
Jüri Lina kõne Ottawa eestlastelt
7; mail s.a. on Ottawa kirjasaatja R.
P. poolt edasi antud võrdlemisi pea­liskaudselt.
(„Meie Elu" nr/21, 22.
mail s.a.). .
Tema kirjutise peamisöks sisuks
on sihilik kallaletung minule sellepä­rast,
et olen Eestis käinud.
Ma ei küsinud kas Eesti külastämi-.
ne on pahanduseks külastatavatele,
ei nimetanud kä, et seal käib 50%
eestlasi ega olnud juttu Vene saat­konnaga
suhtlemisest. !v • I
Minu küsimus Jüri. Linale seisis
selles, et Kodumaa külastaniine lõ­hestab
siinset eestlaskonda, neile
vaadatakse viltu ja tahtsin teada te­ma
arvamust. J. L. leidis, et külasta­mine
ei kahjusta kedagi ja kodueest­lased
näevad seda heameelega.
teiseks oli öelnud ma, et minu ,su-|
gulaste elukohas on ohtrasti hnnuli-ha
ja liha.
Et hhäpuudusest selgust saada kü­sisin:
Kas lihapuudus Eestis käib
kõikide ühaliikide kohta? Lisades, et
minu andmete kohaselt olla kahahha
imakeelne haridus
iusta
ismi
Ajaleht SUN'iie saadetud lugeja­kirjas
Alex Kerk kritiseerib Laura
Sabia arvamist, et hariduse andnii-ne
uuskanadalastele nende emakee­les
tuleb kahjuks Kanada ühtsusele.
Ta kirjutab, et kunagi oli olemas
Eesti Vabariik, kus vähemusrahvad
omasid kultuur-autonoomia. See või-maiclas
erirahvaste lastele hariduse
andmise alg- Ja keskkoolis nende
emakeeles ja maksumaksjate kulul.
Kanadas maksavad tulumaksu rii­gile
nii vanad kui ka uuskanadala-sed,
see peaks võimaldama, hariduse
andmise kõigile lastele nende cnia-keeles,
kui rahvusgrupp pp küllalt -
tu^ev, et seda korraldada. Kanada
ühisust see ei lõhu.
sib, kas kuritegusid inimsijise vastu
teostati ainult sõja kaoiaSiud poo­lel
. Kas sõda võitnud pool W teosta-tuminister
Robert Kaplan käis New
Yorgis ja kohtas seal isikuid, kellel
on nimestikud arvatavate sõjakurja­tegijate
kohta. Nendeks on isikud,
juristide saatmine Ukrainasse, sa­mal
eesmärgil on kavas. Kanada va-
Konservatiivid püüdsid leppida vä- ütsus nii kaugele ei ole läinud. Koh-hemagä
ja luua endaalgatuslik ma­janduslik
õhkkond. Seda teadmises,
et isekasvay majandus annab lõpuks
ka riigile oma osa. Praegune peami­nister
püüab maksimumi koondada
riigifiskusse jarlis ise jagada oma
maitse ja arusaamade Järgi sinna,
kus yajataicse. Clärki ja tema valit­suse
mõttelaad oli eramajandusM
võimalikult vähese riigivõimu sekku­misega.
Trüdeau mõttelaad on sot­sialistlik
.ja selles arvamuses, et ai­nult
peaminister ja välitpüs teab kõi^
ge paremini, kuhu ja kellele käibe­vahend
jieab minema.
Meie arvates on vähem tähtis, mil
määral suudab kodanik ühiskond­likku
standardit hoida. Kuld koguni
meie ei soovi, et peaksime muutuma
riigisandiks, surutud ja alandlikuks,
kes oma vajaduste rahuldamiseks
peaks pidevalt koputama riigi ja ko­gukonna
uksele. Esimene seisukoht
teeb mimesest inimese, kes on ka
riiki- ja ühiskonda austav. Teine olu­kord
ieeb, rahvast ilmetu massi, kes
. ei,küsi; kes'.või kuidas riiki valitse-
. takse.'/ :•
ja kohtu alla andmine, Kaks^n^n- nud mitte ulatuslikumat vastaspoole
dest juristidest teostasid juba uuri- hävitamist Tindel ja tagalas, tema
misretke Eestisse, Lätisse ja Leedus- alistumisele sundimiseks, Kaš sõja-se;
et koguda süüdtõestavaid do'ku- kurjategijate tagaajamisel ei nähta
mente ja suulisi tunnistusi. Teiste mitte pinda teise silmas ja palki
oma silmas ei panda tähele. Teine
sama ajakirja lugeja küsib, mis on
vahe inimeste hävitamisel gaasi­kambris
ja hävitamisel tervete .lin­nade
viisi aatompommidega. Kolmas
küsib) kes on vastutav kuritegude
eest, mis ameeriklased sooritasid
kes võtsid osa juutide massilisest sõja ajal Lõuna-Itia-Aasias. Neljas
niõrvamisest II Maailmasõja ajal
või olid nendele kaasaaitajad. Otse­seid
samme nende isikute süütegude
selgitamiseks ning kohtulikuks ka­ristamiseks
Kanada valitsus astu­nud
ei ole. Teiste rahvaste kohta" ei juristi ja panna uurima sõjalisi ku-kas
liitlaste sõjaliste juhtide
üie oleks olnud põhjust kohut mõis­ta
ja kas seda oleks tehtud, kui liit­lased
õleks kaotanud soja. Viies kü­sib,
mis mõtei on nüüd palgata 47
ole ka ja küsis mu sugulaste elukoh­ta
Tallinnas. Kuuldes, et õismäel
mainis: Seal elab palju venelasi ja
olukord parem. R. P. aga kirjutab,
^t Jüri Lina selgitas järgmiselt: ..Õis­mäe
on paremat klassi parteitegelas­te,
elupaigaks ja mis seal on olemas
ei ole aga saadaval Tallinna elani­kel".
See selgitus on täiesti R. P. väl­jamõeldis.
Edasi ta ütleb: „asjaiikke kiisimusv
mittesuhtlejate hulgast õli pajjü: Ar­van,
et olnuks olulisem nendest as­jalikest
küsimustest pikemalt kirju­tada,
selleasemel, et asjata ja ülekoh­tuselt
mulle kallale; tungida.
• : E;. Vanda •
ine sunni-
OTTAWA — Küna meie ei saa vä­hendada
kulusid, siis riigieelarve
puudujäägi katteks peame tõstma tu­lumaksu,
ütles peaminister Trudeau
parlamendis. Tael andnud aga selget
vastust ehdisele konservatiivide ma­jandusministrile
John Crosbile, kas
valitsbs kavatseb loobuda tulumak-sulehel
mahaarvatava elatismiinimu-mi
igaaastasest tõstmisest vastavalt
elukalliduse tõusule. Sellega rügikas-sa
saaks juurde tulumaksu aastas
umbes 1,4 miljardit dollarit. ;
Majandusminister Allan Mac^Eac-hen
esitab eelarve sügisel.
Carter võitis,
U
USA ega. Kanada valitsus vastavaid
andmeid ei ole kogunud ega õle nen­dele
abi; pakkunud isikute selgitami­seks,
kes nende juures kuritegusid
inimsuse vastu sooritasid.
ritegusid, mis olla teostatud 35 aas­tat
tagasi. Kas? nüüd kogutud doku­mendid
ja suulised tunnistused on
usaldusväärsed, eriti kui. tunnista­jaid
kuulatakse üle totaalse võimu-
Nürnbergi kohus, mis, moodustati ga riigis, kelle valitsus on huvitatud
pärast II Maailmasõda, selgitas ku- jahipidamisest mõeldavate sõjakur-ritegusid
inimsuse vaštü ja süüdlasi , jategijate peale,
karistati raskeimal/määral. Kurile- ÜHEKÜLGSUS
gudeks inimsuse vastu loeti üksikisi- Lõpuks kirjutab Donald A. Nowa-kute
või suuremate hulkade; likvi- kow, et 12 miJjonist, keda hukati
QiiiiiiiniiiiiiiniiiiniiiiiiiiisniniiiiniiiiiiiisiiiiiHiiiHiiiiHH
ILMUS
DS
m
Postiga tellides saatekiilu
II 7f
958 Broadvlew Ave. Toronto. Ont. M4K: 2R6
deerimist väljaspool otsest sõjalist
tegevust. "Vastastikust, üksteise sõja­liste
jõudude hävitamist lahinguväl­jal
ei arvatud kuriteoks inimsuse
'vastu. . •
ERILISEB.:pROBLEEMro: '
II Maailmasõda tõstis esile mit­med
erilised probleemid. Selgus- et
lahinguvälja mõiste ei mahtunud
enam nendesse raamidesse, mis oli
sellele antud _ varajasemate sõdade
ajal. Samuti oli • muutnunud võitleja
(combatant) mõiste. Võitlejaks ei ol­nud
enam sõjalist vormiriiet kandev
relvastatud inees, vaid hulgaliselt ka
erariideid kandvad mehed ja. naised,
kes vastava ettevalmistuse said võit­lemiseks
vastaspoole tagalas,; hävi­tuspataljonide,
partisaanüksuste või
eriliste rünnak-üksuste koosseisus.
Rahvusvaheline sõjaõigus ei ole sel^
Hseid võitlejaid kunagi kaitsnud;
\ Kättesaamisel nad liikvideeriti koha­peal,
.i/iimane maaümasoda erines
eelmistest sõdadest selle poolest, et
Hitleri korraldusel, Euroopa puhas­tamiseks
alaväärtuslikust rassist, '6-
jaiijonit olid juudid, ülejäänud^ ena-
.miküs olid slaavlased. Viimastest 3
miljonit olid poolakad. Nende mõr­varid
vajaksid ka selgitamist ühel
alusel teistega. Sõjakurjategijate
selgitamine ja karistamine ei peaks
mitte olema ühekülgne.
Kuue miljoni mitte-juudi seas.oli
100,000 eestlast, kes kaotasid omaelu
II Maailmasõja ajal; • mittešõjalises
tegevuses, küüditamiste, kohalike
massmõrvade ja kohtuotsuste taga­järjel.
Nemad ei kuulunud sõda alus­tanud
ega sõjast kasutaodelnud rah­vaste
hulka. Neid. lihtsalt käsutas
või hävitas üks või teine sõjaline
võim, kes juhtus parajasti võimut­sema
Eestimaal.
Sõda kaotanud poole juhte ja nen­dele
; kaasaaitajaid on karistatud ja
karistatakse veel. Teise poole juhte
ja nendele kaasaaitajaid seni karis­tatud
ei ole. Kui USÄ-s ja Kanadas
moodustatakse valitsuse korraldusel
neid \p,itlejaid valmistati ette mas- erikomisjonid sõjasüüdlaste selgita-siliseltj'
ja neid tuli vastaspoolel ka miseks ja: karistamiseks, süs need ;
massiliselt hävitada.et oma rinnete komisjonid ei peaks nägema ainuh
seljatagust julgestada. Lahinguväl. pindu teise silmas.Ka võitja poole
ja sügavus suurenes ja sõja lõpu] kuriteod vajavad selgitamist.. Kurir.
loeti^selleks kogu riigi territooriurn;: tegu on kuritegu,/vaatamata sellele,
Sõjaõiguse aluseid ei ole revideeri- kas selle sooritas kaotaja voi võitja.
tud.Tänasem on kehtivad endised
põhimõtted. A,
,vMeie Elus" nr. 21; lugeja Endel
Toiger kirjutab mu reisikirjelduse
ekslikest andmetest. Vastan kirjutise
järjekorras. ;
1. Tõsi, et Josephine sammas asub
Martinique saarel, aga St. Lucia saa-rel
hakatakse restaureerima kohta,
kus ta sündis. Turisti tõmbamiseks
tehakse kõik võimalikku. Ka St. Lu­cia
saare avastamise ajaloos on kaks
varianti.
2. Liat lennuliini nimi omnulle vä­ga
tuttav kuna olen neid viimastel
aastatel sageli kasutanud ja lugesin
broshüürišt must valgel, et see kuu­lub
Kariibimere saarte valitsustele
ja on majanduslikult ras^kes olukor­ras.
Arvo Liat 748 oli selgelt lennuki
peale kirjutatud kuhu sisenesime,
3. Bee-Wee, British West Indies
dollar, see tähendab nende oma dol­lar
seal pn praegu täiesti pilke dol­lar
ja seda just omamaalaste seas.
Turist maksab USA dollareid kasuta­des
:9% rohkem jä mitte 10%/
4. Toronto nüskuse suhtes ma küll
õpetust ei pälvi, sest juba kümme
aastat käin külma jä niiskuse eest
paos, nagu Grand Gayman (2 korda),-
Jatnaical (3 korda), Str Juan, St.
Croix, St.: John ja viimati Sty Lucia'l.
5. Minu viga on tõesti, etkeelehselt
linnud ei jagune sortideks vaid liiki­deks.
Olles agronomi, kirtulieritead-lasega
abielus, kasvatasir ise kartuli
„sorte". Sellel puhul meenub keele­teadlane
Joh. Äavik> kes Stdkholmis
mu külalis raamatusse kirjutas järg­miselt,
20. 2. 48 aastal. „Iga haritud
eestlane peab hästi oskama Eesti
keelt, ka oma igapäevases kõnekee­les.
Kui eestlased oma keeleoskust, ei
paranda ei vääri nad edasikestmi'st
rahvusena, vaid kaovad . . . Oma ema-ei
WASHINGTON — USA valimiste
esimene ring lõppes demokraatidele
president Carteri napi võiduga, kuid
senaator Kennedy ei loobu ja kavat­seb
,võidelda lõpuni". Seega on par­tei
lõhestatud, mida Carter püüab
vältida läbirääkimistega.
Vaibariikläsed on ühinenud endise
Kalifornia kuberneri Rohald Reagani
iqptamiseks.
'37-es piirkonnas toimunud Valija­meeste
valimisel Carter sai 1.962 de­legaati.
Ta vajab 1.666 enamuse saa­vutamiseks.
Kennedyl on 850 dele­gaati.
Üldhäältest nii Carter kui Ken­nedy
said kaheksas osariigis kui^bki
umbes 1,5 miljonit.
Pärast seda kui endine CIA juht
George Buch loobus, on Reagan va­bariiklaste
ainukene presidendikandi­daat.
Märgitakse, et kui Kennedy ei
loobu, on Reaganil tee avatud Val­gesse
Majja.
'Siiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Amictused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadviav Ave,
Toronto, Ont. M4K 2R6
liiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiNiliiiiiin
• - '• — — __ III I I •
keelest tuleb õigel rahvuslasel ka
võõrsih kinni hoida." Tänu E. Toi-ger.
lle mu sule libisemisele tähelepa­nu
juhtimise eest.
Lõpuks .teen ettepaneku, kuidas
oleks-kui meie paneksimeroma rahad
k(^kku ja võtaksime ilusa St. Lucia
saare omale enne kui keegi jälle ta
anastab.; Saab põllutööd värskes
õhus ja peaasi nahk su seljas on ala
.ti_kuiv ning leebe soojus aasta läbi.
Voi on, kindlam siirduda hiinlaste
küljel alla nagu Taivan, Tai, Pali?
^' . •••E.T.X;-
,Meie El
SYI
Moskvi
seegi p(
auliige. I
jaiidusll
Ajalehe
lased —
pärast,
silmapaij
bumine.
dajaid o)
mast.
Eriti oj
Labor p;
lia valitsl
Moskva \
pöörates
ai te
seks. Nii I
kond teri
jätvat küj
vas, kuni
vat Mosl
teks toeti
vasaki
valitsus,
ühing lul
litsusel tl
va raha,
vihaselt
parteid.
Äsja lõi
durite Lii
tis samuj
dest osavl
toetuse K |
.s|müsega
dri siiskil
MSWvalil
sb, mis v(
ülevõtmisj
Aust raa
mas võiml
osavõtjat.]
tamisj Ük
siooni
muv regati
tunud 011
vaadelda;
duslikku (
ga nende
del. Ön isi
puuduvad!
märkidel,
tud Baltiij
nitäjätenal
R.S.L.
leb moodi
te Korpus!
mine tege\
noorte töt
vastu. Niil
tonni nisu
port algab:|
damatest
güseni.
• Ontarii
kendas esi
mata karis
(NDP) väi
ja komisj(
võtmisega
süüdistas
servatiivi,
tenberg ole
beraalide
valimispiirj
mujale he<
lamendi
oma
• Kanada
ma, kas H
kes saades I
ilma töütal
mata sumi
dollarit,
juhtnöörid]
tud viga.
® Montrei
uus prostlt
rus toob st
Sundmääi
100-1000
võtta konti
märgil. No|
alaealisele
vaid $25.--.!
ma vanimal
se nüüd tei
^ Havanm
gaid, prõs|
jäid" kui
Küubast p(
jutab Kuu|
ajaleht,
.heameelegal
ristid kes
Kuuba vast
porteerida"!
et ta tahabl
nikega tuln
Tulijad juti
jendati põl
21. aprillist!
saabunud
paati tulid]
, nud r
3.657 põgei
vas „Can't
neist 75% vi
vad paljaksi
gist oli ühel
tabavaid if
, ^tõotatud