Meie Elu = Our life, November 26, 1987

              MELIÄFÄEVÄL, M
70 a.
Lõuna-Florida Eestlaste Koondise
asutaja ja kauaaegne esimees H,
Hinno pühitses 7. novembril oma 70;
sünnipäeva. Sel puhul olid talle õnne
soovima tulnud umbes poolsada ini­mest.
Õnnesoovijad kogunesid klubi
ruumidesse. Hea tuju oli varsti üldi­ne,
nooremad lõid tantsu Casey Kingi
orkestri helide saatel, vanemad aga
leidsid hea juhuse üksteisele oma
haigustest kõnelda.
Peokõiiesid oli palju, avaldati tun­nustust
ja kiitust Hinnole tema eduka
rahvusliku töö ja seltskondliku elu
juhtin^ise eest. Hinno ei ole üksi
mitte Koondise esimees vaid ka
EELKPai^luse koguduse abiesimees.
Harald Hinno sündis Tallinnas, Te!"
se maailmasõja keerises ta sattus
Soome, sealt Rootsi, kus ta abiellus.
Sealt edasi Kanadasse ja lõpii^s Flo­ridasse.
Kui oleks maailmas veel pa­rem
koht kui Florida, siis võiks
arvata et Hinno oleks juba ^suhud
sinna. ,
Meie kõikide parimad soovid tub­lile
töömehele!
„Meie Ek" m {im] 19{B7
Maailmasõdades langenute
mälestaniine Hami^^^
Balti rahvusgrupid Kanada kiriku
külalisteks
Talvekuu 11. päeval meenuta- tagakiusamine kurjuse vili ja
nakse Läänemaailmas I maailmasõ- vastuolus Jumala seadustega,
ja lõppu. Ühendriikides kutsutakse Langenute mälestamine algas ing-
Qeda päeva ..Veterans Day" ja Ka- Hse tintuma ja kaunima koraaliga -
mädas „Remembrance Day*'. „Land of Hope and Glory". Laul kõ-
Hamiltoni St Giles Ühendatud las'väga võimsalt, kuna seda laulis
Kirikus (United Church) toimus sel hingestatultkasa kogu kogudus püsti
puhul, 8. novembril, suurejooneli- seistes, saateks orel ja St. Giles'i oma
ne mälestusteenistus, millest osa kirikukior»
võtma olid kutsutud ka balti rah- Altari ette kanti viis mälestuspä^
vusgrupid. ga, kaunistatud veripunaste mooni­dega.
Pärjakandjateks olid: Kanada
St. Giles'i koguduse õpetaja Rev. ^ Itn, H. Leckie; Holland ja Liitlased
Lloyd Brown, kes on tuntud ikesta- — maj. R. Bisschop; Eesti — A. Jurs;
tud rahvaste suure sõbrana, korral- Läti - 1^. Lapins; Leedu - P. Kano-das
sellise mälestusteenistuse juba pa. Järgnes trompetil „Viimane val-möödunud
aastal koostöös hollandi vepost", üheminutiline vaikus ja siis
ja poola rahvusgruppidega. Tiivusta- rahvushümnid,
tud selle ürituse edust, loi ta käesole- Pärast lõpukoraali lahkusid aukü-val
aastal sidemed ka baltlastega, lalised lippude saatel ja rahvas s i i^
Montr®di.E®iÜP0nsioaäHd®Kl«M korraldas ,,M aidates muuseas väga tõhusalt kaasa dus kõrvalruumidesse, kus pakuti
ffi päeva) - H. Ventser mansi» sisseiuhatuseks klaveril Tuljakut ja saatis ühislaule. Esinaine Johanna kä Musta Lindi Päeva korraldamisel, kohvi ja suupisteid ning avanes või-
Tpome tervitus ja avasõna/Lydia Oja ja Silvia Tael-Koppelde^^ Selles organiseerimistöös on sa- maius uute tutvuste sõlmimiseks.
kohta andsid: H. Teose (Harjumaa ja Tartumaaj,D. Muru (Virumaa);A.Sügl ^i^^ ^^^^^elt silma paistnud On avaldatud arvamist, et sellistel
Irene
Eelnurme-Ockeidei
numaa),H. f A. Pindam — _ U Brantfordis elunev hollandi major tutvus- ja sõprussidemetel on suur
'StomTntaa"zh-''M. Suftson Roosegaarde Bisschop koos abikaa- tähendus meie probleemide tutvusta-saga,
kes mõlemad on veendunud misel kohalikule rahvale.
Montreali
aev „Matk läbi Eesti"
Korporatsioon Sakala, üks va- likus saksa korporatsioonis „Esto-nemaid
akadeemilisi organisat- nia", ent ometi tehti eestlaste poolt
sioone eesti ühiskonnas, tähis- alg^^^^
tas oma 78. aastapäeva Kanadas sibonide loomistele ületamatuid ta-asuva
pere pidulike kokicutuleku- kistusi. Eriti korporatsioonide asuta-lega.
Sama sjündmust tähistavad miseks. Eesti Üliõpilaste Seltsi aja-kommunismivastased
ja seetõttu pa-gulasrahvaste
vabadustaotlüste in­nukad
toetajad. Nende kaudu olid
asjale kaasa tõmmatud ka Brantfor­dis
elav Hamiltoni Võitlejate Ühingu
esimees August Jurs, Hamiltoni lät­laste
esindaja Vilis Dabolins ja leedu-
A.W.
Meeldiv ültatus sugulastele
ja sõpradele on teie
Montreali pensionäride klubi tege
vuskavasettenähtml.MatkläbiE^^^
tl tull toime Teedel, 23. oktoobril Päikesepaistelise pühapäeva hom-lantsh-
koosoleku näol. Jah, koos- mikul täitus 775-kohaline kirik juba
oleku näol. Ja miks SIIS mitte? Tegi ju varakult kohaliku koguduse ja balti
kuulus Jules Veme'gi oma eluajal rahvaste liikmetega. Täpselt kl. 11
. . matka Maakera südamesse,^ tõusis g^abus Ontario kuberner Lincoln |n| i i i |TCD\/|T1 IC
Sakala pered ka mujal vabas maail- lugu kirjeldab paremini tolleaegsed Kuule, kais ara 20.000 penikoorma Alexander koos saatjaga, kelleks oli vJUULU I CR VI I UO
mas. ' olukordi, võitlusi ja raskuste ületa- sügavuses mere all ja lendas 80 päe- üks kõrgem politseiohvitser. Kiriku ajaleht Meie Elu" iöulunumbrls
Toronto pidustuste keskuseks oli misi. Tartu üliõpilaskonna tradit- yaf-ümber Maakera. Ning kõike peaukse juures tervitasid teda õpeta- J^itP k«...t«ri. nmJ i i l . . r « ;w
Tartu College, mis kerkis ühe tähtsa- sioone oli teatavasti kuulumine seda ilma oma jalga tõstmata välja- ja koos rahvuste esindajatega. Pärast l Kasuiaaa oma mustraisioo-
' • ' . . . poole Prantsusmaa piire. M i ^ m e esitlemist sammus seltskond läbi ^^"^^^^^^
siis, kui pensionäride klubis ümber lippude spaleeri kirikusse. Sellele ^e. • Tervitused sisse ande
lantshi-laudade istudes ühe pärast- järgnes lippude defilee, milles esine-ma
algatusena korporatsiooni koha- intiimorganisatsiooni — korporat-like
liikmete panustel. siooni. Noore üliõpilase ideaaliks
Aastapäeva tähistamise raames on näis kujunevat „ värvide" kandmine,
üheks sündmuseks kadunud vilist- nii peakattena kui ka värvipaelana.
lase Samuel Koogi Mälestusfondi Tartu oli selles mõttes järglane tun-laureaadi
vääristamine, kelleks on tud Saksa ja Euroopa ülikoolide üm-
New Yorgis asuva nädalalehe „ Vaba ber tekkinud eluviisile. Eesti noored,
Eesti Sõna" toimetaja Harald Raud- suurte vaevade ja pingutustega jõud-sepp,
kes selleks puhuks oli Toron- nud ülikooli ustele, soovisid samuti
tosse kutsutud Sakala'külalisena. koonduda oma organisatsioonidesse
Korp! Sakala „asutati" 14. nov. olles eesti korporantideks. Esimesed
1909.a. Tartus, kuigi selle päeva katsed luua esimene eesti korp! Vi-
IRENE EELNURME-^OCKENDEN ametlikuks avataktiks oli esimene Hensise nime all sini-must-valgevär-omandas
doktorikraadi (Ph,D.) aastapäeva ball, mis toimus Tartus videga ebaõnnestusid ja tulemuseks
McMaster Ülikoolis Hamiltonis koos daamide ja aukülalistega. Kor- oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine
La. kevadel Väitekiri ,,Studies of Poratsioon ise oli äga t teadusliku ühinguna, milleks saadi
Calcium and Other Slorage Mine- aasta varem, kuna juba 1908.a. kor- ametlik luba. Ometi aga sisemises
rais in Embryos of Cucurbita poratsiooni asutajad teatasid uue
maxima, CucJirbitä andreana and korporatsiooni loomisest lahkumise-aheir
Reciprocal Hybrids". Varem 8^ Eesti Üliõpilaste Seltsist, mis oli
lõpetanud McMaster Ülikooli B. tol ajal ja hilisemal tuntuimaks ja
Sc. kraadiga ja Toronto Ülikooli lugupeetuimaks Eesti haritlaskonna
M.Sc. kraadiga. Praegu teeb uuri- ühiseks pereks. Eesti rahvuslik aja-mistöödMcMasteVÜlikooli
bioloo- lugu, eriti seoses rahvusliku harit-gia
osakonnas (Post-Doctoral laskonna kujunemisega Tartu Üli-
Fellow). kooli raamides (TU oli juba pikemat
aega üheks euroopaliku teadusliku
õppetegevuse keskuseks), oli ras-
^ kuste ja takistustega pidev võitlemi-
Baltisakslaste ja parunite valitsev
kihtkond ei näinud kuigi hea pilguga
eestlaste nn. „maarahva" pürgimist
elus olid liikmed,teadlikud, et jätka­takse
ihaldatud Viliensise korda ja
traditsiooni koos,,värvide" kandmi­sega.
Kui edaspidi EÜS-i elus tekkis
liikmeskonna jagunemine nende eri­soovide
kohaselt — ühed olid harju­nud
seltsi mõttega ja teised poolda­sid
rangemalt korpide suunas liiku­mist,
— siis tekkisid eraldumised,
1907. ä. Fraternitas Estica loomisega
EÜS-ist lahkumisel. Lõhenemine ei
MASTERCRAFT
MBNTING & DECORAm®
Läti-Eesti firma
Soodsad hinnad 30 aasta praktika kõrgemale haridusele. Meie rähvus-
Heiistage 439-2538 eepose Kalevipoja looja F.R. Kreutz­wald
oli küll sobivaks liikmeks koha-lõpetanud
siiski EÜS-i raames lÜk- lutas matkajad läbi Läänemaa; Pär-meskonna
erisoovide ilmnemist ja nii """^^^^ paterdati Velly Hageli eest-õuna
vältel ühe Imnulennulise ret- side lippu: Kanada, Eesti, Läti, Lee-kega
hakkama saadi reisuseltskonna ju, Hollandi ja Inglise omad.
kollektiivse fantaasia kaasabil. " Teenistuse algul esinesid balti
Palju suurem ime oli se^. kuidas i^oQ^id; igaüks 2 lauluga. Eestlasi
ometi seUe kuu perenaised ja nende ^^^^^^^ Hamiltoni Segakoor Olaf
kaastöölised mi. suurepärase sooja Kopvillemi juhtimisel. lauldes
lantshi terve saalitäie rahva jaoks Holy. Holy" - Shubert ja „Re-valmistada
ja nii otse-phidilt-tulnud jg^. _ kompan. Iga koori esine-varskena
serveerida ojid suutnud jõpul luges kantslist piiblisalmi
Tervitussonad ..matkaletulnuü^^ ^,3t^^^ ^^^vuse esindaja. Nendeks
ütles klubi esimees, Johanne Toome, ,jid: eestlaste osad - aupeakonsul
mispeale Hemo Ventser ^„avaman- Hmar Heinsoo; lätlaste osas - au­guks^
klaveril Tuljakut mängis. J ä j ^,^3^1 Eduard Upenieks ja leedulas-nes
deklamatsioon, kus Lydia Oja te osas-esindaja Bernadas Macys.
Siis võttis sõna kuberner Alexan-
S?'^ ~ võrdluseks esile elutingi-
^ . .', ,. J , . . v . , , musi totalitaarses riigis, nagu seda on
Kui pidulised seepeale ühislauluga
oma üksmeelt teele-asumiseks ka­rastanud
olid,-võis matk läbi Eesti
alata iga maakonna omapärale pü­hendatud
kirjelduse saatel. Harju­maa
läbiti Hilja Teose juhtimisel;
Virumaal kõnniti Dagmar Muru. jäl­gedes;
järvamaal jalutati Renate
Metsa käekõrval; Annette Sügise ta-
Nõukogude Liit, ja ühes vabal, demo­kraatlikul!
maal, nagu seda on seda on
Kanada. Ta rõhutas valveloleku va­jadust
valDaduse. kaitseks ja seadis
selles mõttes eeskujuks balti rahvus­grupid,
Oma jutluse teemaks oli õpetaja
Brown valinud',, Sündinud vabana",
öeldes et Jumal on loonud inimese
elama vabana. Orjus, rõhumine ja
hiljomalt 10. detsembriks.
OPTIKUD
^^ATASOPTIIC
465-6251
219 DANFORTH AVE.. TORONTO
Suur valik parima kvaliteedijaa
moodsaid raame. Kõikklaasilii-gid
saadaval. Täidame ka kodu­maiseid
retsepte — ÕIGESTI, ja
soovikorral postitame.
Raamid $12.00—200.00.
KAASMAALASTELE
10% HINNAALANDUST.
novembris 1908 teatas grupp mehi, et
on loomisel teisena Tartus asutatav
eesti korporatsioon, valides nimeks
„ Sakala" ja värvideks sinine-violett-
Oi aeg alustada ajaleht„MEI£ ELU
kinketelllniistega
andmiseks kinkekaardi, või saadame teie nimel otse saajale.
Tellin ,^EIE ELU" (aastaks/pookasi
pr.,
Aadress:
t te«ffaeoafloi>fl*a«otB*»t*ta«o««oooOoi)aooaos«aooaaa«oa«a«*a*oooBO«ooaooo9*sfO«9*ffO«ei«Bi*<ooeogoo*toooooooo(].
9eoe9ooaoo9ooo«floaai{iaa*otoo>«Qaooaaoo»«9oo»««o««*tfictBcoo«oeoooaoooo»ei04aoi>««f*«co*f«oO*««o*t*«*ft«t«t*««9**<i9<>«
. 99«»*9»a»O9OO.««O«99QOO999O9»9«9*BOO9OftOOO9OOOOOOOO999a9a9»9»lttkO99tOflOOOOOO0OaOo99»aa»caBOO9*99*a*O9oiiaooeOOOOOOO
• . 0O0i«099e*0t)»0909l}0t«990O99»fi000OD000»OOOO0O00tO0as9»99t999O0»0O00O0009t99999ff«t«698Q90Ot»0000QOO0O0O000
• 0e«9ftftt96**0»O**S9»»99»»0909O90OO00tO«ll99»a»ai>9*a99COe«O00000tBOOI>00999*a9»0»9949e9a099a90tl>49tl*«t*9»99l99M»a9<l*
•Ot)09*a99*«9«aBaOl«a9a«90«e«00099aoa9a99a»9««9a««9a9A9e00090999eO«90099*9a999«eO«99Q999099999*«99t*t9**9»*«M»09»«
um@ käesolev kupong täita ja saata koos rahaga ,
^ 958 Broadvlsw Av©., Toronto, Ont. M4K 2R6
Korp! Sakala arenemine ja kasva­mine
on märkimisväärne. Sidemete
loomine soome üliõpilaskonnaga ja
hilisem sõprusleping Häme osakon­naga.
Ehituskrundi omandamine
Veski ja Kastani tänavate vahel 1910,
aastal ja tuntud Soome arhitektide
kavandatud uhke Sakala Maja ehita­mine
oma koduks 1911. aastaks, va­hetus
läheduses EÜS-i majale. See
paramatult kutsus esile teatava rahu­tuse
ja võitluse kahe akadeemilise
organisatsiooni vahel, kulmineeru­des
avalikus vaenus, mille olemus tin­gis
välja ametlikult Eesti Korporat­sioonide
Liidu loomise.
Eesti Vabadussõjast osavõtt oli Sa­kala
meestele vabatahtlikena nagu
endastmõistetav asi, esimese ohvri­na
tuues isamaa kaitsel oma seniori
kangelassurmas. Vahest sellest tõi­gast
oli tingitud hilisem paljude tun-'
' tud sõjameeste kuulumine Korp! Sa­kala
ridadesse.
Vabariigi poliitilises ja avalikus
ellis on sakalänused suure panuse
andnud. Eriti neil aegadel, kus noore
Vabariigi loetlematute erakondade
tekkimine ebasoodsalt koormas
kestvate valitsuste olemist, kutsudes
esile Vabadussõjas kangelastena esi­nenud
võitlejate pahameele ja ära­tundmise,^
et riikliku elu tervenda­miseks
on vajalik esimene äärmiselt
liberaalne Vabariigi põhiseadus
asendada moodsamaga, mis tagaks
kestvama riigipea instituudi. Alanud
pliitilises võitluses tekkisid üle maa
vabadussõjalaste ühingud ja paljud
Sakala Vabadusristide kavalerid,
eesotsas vilistlaste Artur Sirgu,
Theodor Rõugu ja teistega, kujunesid
Vabadussõjalaste Liidu juhtideks.
Ülemaaline poliitiline elustumine lõi
ka Korp! Sakala peres rahvusliku
elevuse, mille tagajärjel vill kindral
Laidoner lahkus Sakalast. Hilisem
valitsusasutuste surve nn. „ vaiki vai
ajastul" seadis Sakala ette nõude: —
kas kustutate vill Artur Sirgu oma
või ,,mei©" sulgeme
vedamisel; teejuhiks läbi Saaremaa
oli Heli Raitare; Tartumaal olid rän­dajad
Hilja Teose hoole all; Viljandi­maad
väisati Hilda Pärtelpojaga koos;
Võru- ja Petserimaa käidi läbi Anton
Pindami pukseerimisel ning Valga­maa
külastamine Linda Ventseri.
valve all lõpetas matkajate seekordse
kujutluse matkast läbi Eesti.
-ts-
Korp! Sakala. Niisugune diktaat
seadis Korp! Sakala raske valiku
ette. Organisatsiooni päästmiseks
tuli saata delegatsioon pealinna tea­tega,
et Artur Sirk ei kuulu enam Sa­kalasse.
Ometi on meie pere igavesti
lugupeetud Vabadussõja kangelase.
Vabadusristi kavaleri ja omaaegse
„ vanamehe" kandnud oma liikmes­konnas
vilistlasena. Ja nüüd, oma 78.
aastapäeval mei& teame, et meie vi­listlane
Artur Sirk on lahutamatult
seotud Korp! Sakalaga nendest aega­dest
peale, kui ta tegeliku üliõpilase­na
liitus oma armastatud korporat­siooniga.
Kodumaa langemine punaste või­musesse
lõi ränki kaotusi sakala-nuste
ridadesse. Esimese langenuna
võime lugeda oma lugupeetud vilist­last
adv. Theodor Rõuku, kes ene­setapuga
päästis enese punaste pii-siapingilt.
Korp! Sakala on palju kaotanud,
elanud üle raskusi ja siiski kestab ta
tugeva perena vabas maailmas üle
aegade. Oma vitaalsuse parimaks
näiteks on esimese eesti akadeemi­lise
organisatsioonina vabas maail­mas
oma maja omandamine Toron­tos
Earl tänaval, millest idanes hili­sem
Tartu College ja sealt peale Tar­tu
Instituut ja hiljutine Eesti Õppe­tool
Toronto Ülikooli juures, milleks
sakalänused on andnud suured pa­nused
juhtivate jõududena kui ka
kapitalina, valides oma auvilistläs-teks
vii! Elmar Tampõllu ja vii! Ervin
Mägi/kellede nimed on lahutamatult
seotud nüTartu College'] kui ka Eesti
Õppetooliga.
Korp! Sakala elab ja püüab kasva­da
Eesti vabadusele ja uuele iseseis­vusele
kõigi raskuste, pettumuste ja
vaevade kiuste. H. M E R ET
NÄDALA RISTSÕNAD
1 2 3
12
15 -
PÕIKI: 1. Eesti riigivanem. 4. Na- suurt paati ehk väikest laeva. 27.
hasalv. 9. Põllutööriist. 12. Tagasõ- Julge. 28. Vanakreeka loodusjuma-na.
13. Perfektne. 14. Minul. 15. Eru- lus. 30. Rodin'i meisterkuju. 31. As-tatuil.
17. Kastanpruun värv. 19. piriini jt. lüh. keemias. 33, „ " . . .kar-
Paik. 20. „Omad" sigaretid.21. Küsit- jastel väljal", 34. Kaardimast. 35.
les. 24. Õlleteo. 25. Viimast kui ühte. Koht millegi ees. 36. Taie. 37. Selja-
26. Õppeühik ülikoolis. 27. Rahvus- tugi. 38. Haaran,, kahman, murdes,
vaheline teabeagentuur^ lüh. 29. 39. Onu lapsele. 41. Kanadalaste võ-
Avar. 30. Metamorfoos. 31. Piirkond, lasedel 42. Väike kett. 43. Kloostri-
32. ÜRO siin maal 33. Painduv. 34. ülem. 44. Inglaste erilööksalk, lüh.
Hiljuti. 35. Ettepanija, uuemas k. 36. 45. Hüva. .
Naga. 37. Põikpuu hobustele. 39. Va­li
hüüd tennisemängus. 40. Ettepoo­le.
41. Agar. 45. Saksak. artikkel 48.
Ülisuur rutt. 48. Mitte^, väär-, 49.
Ilmakaar, rahvusvaheline lüh. 50.
Rõhumark. 51. Väike Eduard.
(Koostanud VLP-2)
EELMISE NÄDALA
l^STSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Argentiina, 8.
PUSTI: 1. Eestlaste keskne or«. Kabul 9. Läitsin, 10. Vaderid, 11.
Rootsis, lüh. 2. Tagasõna. 3. Omaette, Edasi 12. Tuksub, 14. Keenia, 17.
4. T. käärinud jook. 5. Ühe kehaosa. Urkad, 19. Asemelt, 21. Eelista, 22.
6. Iialgi vanemas k. 7. Alistav side- Ruske, 23. Kidakeelne,
sona. 8. Ta pole eestlane. 9. Anuma. PÜSTREAD: 2. Rabadik, 3. EUer,
10. Kõrvaline nurk. 11. Oled. 16. 4. Toledo, 5. Inimene, 6. Aasta, 7.
Vait. 18. „Like". 20. Lubjakivine; 21. Antipaatne, 8. Kavatsused, 13. Uudl-
Pragu. 22. Oigan. 23. T. kala. 24. sed, 15. Naersin, 16. Barakk, 18. Kü-
— s h k kooldu painduma. 2ö. T. lak, ŽO. Eerm©.