Meie Elu = Our life, November 26, 1987

              mu
) Elu" iir. 48 (1988) 1987
ca
ii
; HOVIMBEE 26
bni
tele veel tähtis printsess^
materjale nagu täissiidi,
|a lihtsat sametit» pitsi, o^•
ika, gabardiini (omble}a-fi).
hõbelameed, kuldbro-tülli,
villaseid kangaid,
jmisel erilist; praktikat
b iriuid. Oli huvitavaid
caid, millel Õlajoonel rik-iuhv
ja alt ümber randme,
paljastavaid õhtutualette
jtrilise seeliku pikkusega,
bravalt silmas peetud.
|hulgäs oli väliapaistv^te
istega tüdrukuid, samuti
(, kes oskasid esile tõsta
rõhutada sooviti. Keegi
jitidele täienduseks val­ega
maitsekaid kübaraid,
ises oli rõhutatud naise
Il põlvedeni, ja siis cli
|RS laiuses printsesslõike
Lilid eriti esile keerutami-
(atlejale huvitava silueli.
ceen oli meespartneriga,
[st villasest trikoost peh-mis
oli elavaks tehtud
lunasekõjge kraega, sa-
[kutega ja kätistega,
jrjalist suurte seoste ka-
Ijadekolteede lõpetami=
tel, isegi peas, oli liial-ioM
mõned minikleidid
et alt saalist lavale
itšid-jalad terves pikku-lanti
ülirohkesti.
|iüla teiipsutama pruüt-jigmeeste
ja pulmaliste-
I väga huvitavad ja moo-liauditavama
osa. Ena-lalaosi
oli töödeldud ro-caunjstatud
pitsi motii"
|skreetše pärltikandiga.
jpp] oli väga pikk, aga
llt üles volditud nii, et
|s selle ühe liigutusega
'asutamist olid leidnud
ludpruutloori asetused,
iis Ellen Peterson oma
ja tänas neid. Kutse-ainult
üks, kuna dip=
^la õpilasele.
petajale õnne edaspidi"
f ö ole kerge! *
IMET-TÖOMBERG
istat Eesti
|aaresinduse
lest Kaiiadae
suvel isal Eesti aupea°
Irohtos teatavaks 685°
|:önsulaadi asutamine
!e toimus teatavasti
)27. aastal. Eesti kon?
led võttis oma peale
lontreali Soome kon-bazette"
artikli koha-lete
seas tõusis arute"
ilaadi 60. aastapäeva
Ottawas. Sellele
hoogu veel lätlaste
^ti konsulaat alustati
Halifaxis. Nad olid
lisest ülimalt huvita-is
toimub Balti Liidu
jalgs.ete mõtete reaal-iseni
aeg jõudis sügi-tevalmistustööd
anti
[evale EKN-i abiesi-
IrPentile.
löde kestel sai teata°
^dulastel oli Kanadas
isulaat asutatud, kui°
aastal. Seega tähis-'
tas 60 aastat Eesti ja
]|tide ning 50 aastat
liaadi eksisteerimist
il. See sündmus toi-õhtul
parlamendi
jnati pankade ja kom-
|e ruumides algusega
lokteilideks ja kell 7
tündmuseie on ooda-irlamendiliikmeil
ja
|e Ottawa saatkonda-
Peale oma konsulite
10 esindajat nii eesti,
|u keskorganisatsioon
lelt Torontost.
TOITUDE
[ISTAMINE
ei ole aega . , .
Ivalmistame!
IMAD © MATUSED
ROISER
14; 485-9886
•iNVIKINGul
lm; köhad,
(inis)
fÜSA. •
[edasi tagasi.
'^'''^''^ip^wtfj.iiinjummi/iiiiiiiiiifl
KIRJANDUS • KUNST
• KULTUUR
KEELENURK (7)
Baltlased ja
Ipnemeresoomlased
Nagu me eelmisel nädalal nägime,
peaksime enamikus Kanadas kui ka
USA-s räägitavat keelt kutsuma
„inglise keeleks''. Kui tahame täp­sustada,
peaksimiB ette panema
,,USA-lik" ehk „USA.pärane" või
„ Kanadas tarvitatav inglise keel", või
midagi sarnast iseloomustavat.
Meie keelepruugis on alati olnud
hiina keel", st keel, mida hiinlased
räägivad või, piltlikult, midagi ras­kesti
arusaadavat. Kuid selgub, et
hiina keel on võrdlemisi uus mõiste.
Uus Websteri sõnaraamat annab ka 2
tähendust: aj mandariini keel Pekin­gi
lähikonnast, mis on muutumas rah­vuskeeleks;
ja b] üks Hiinas kõnel­davaid
keeli. Seepärast nagu Kana-
Kunstnik Osvald Timmas (paremalj ja kMiasMkriitik Eicfeard ÄntSlk puhulgi, võiksime siiski kirjutada
i^õistest,,Hiina keeled", mis hõlma­vad
mandariini, kantoni, shanghai
tiibeti ja sadu teisi keeli, mida hiin­lased
seal veel räägivad.
N.Liidu puhul on meil olukorrad
üksikasjalikumalt teada. Seal võimut­seb
suurvene (vene) keel, kuid esineb
. "ka väikevene (Ukrainas räägib rah­vas
veel ukraina keelt] keel ja sadu
s.
Lasaa Kasak oma sulgedest tehtud piltid® keskel. Foto - E. Libe
Lana
näitu
Raamat eesti rahva
sümbolitest
r
Peale sini-must-valge lipu, eesti
hümni, vapi nidg kodu ja kolde kaits­misel
langenuj(e mälestuse jäädvus­tamiseks
püstitatud mälestusmärki­de
ajalugu on allakirjutanu samadel
teemadel möödunud aegadel avalda­nud
mitmesuguseid artikleid. Vii­maste
koondamine ühede ja samade
kaante vahele ongi käesoleva töö
ülesandeks. Ilmuva raamatu tiitliks
on: ,,Mõtteid Eesti rahva sümboli­test".
.
Eriti tuleb nimetada artiklitest sini-must-
valge värvikolmiku levimise,
lipu vastupidavuse ning sinise värvi­tooni
määritlemise käsitlemist, aga
samuti ka meie lippu aastal 2000 jne.
Artiklitest moodustatud eripea-tükkidele
lisanduvad andmed, mis
kogutud nimetatute kohta pärast 1.
maid 1986. Neid on arvukalt ligi 30.
Eriti paistavad silma andmed sini-must-
valge lipu paigutamisest kuule
ja lõunanabale. Avaldamist leiavad
ka lipu 100. aa$ta juubeli puhul loo­dud
luuletused, andmed Tasmaania
sõpruskivi kohta ning täiendavad
andmed meie Vabadussõja mälestus­märkide
kohta Läti Vabariigi terri­tooriumil,
eriti Võnnus, aga ka Riias.
Kokku tuleb teos ligi 200 lehekülge.
Kes sooviva d teost omandada, tasu­gu
trükikulude katteks Rkr, 180:-
eksemplari kohta pangaarvele: Artur
Taska. PK-banken, personkonto nr.
120120-1033, Terminsvägen 4. S-223
67 Lund. Sverige. Neile kõigile saa­detakse
raamat ilmumisel tasuta pos­ti,
teel kätte.
See võimalus kehtib kuni 20. det­sembrini
1987.a. Hiljem ei tule raa-
L. Sopts, 0. Timmas, K. Käärid
Kui kolme kunstniku näitusi aJI- vembrini. O.T. valib oma värvirik-järgnevalt
on vaadeldud ühise ka loomingu esitamiseks parimaid
pealkirja all, ^iis ei tähenda see, et galeriisid, seekord Yorkville'igale-neil
oleks midagi üUlst sisus või riide ja stuüdiode tsentrumis Kar-stiilis.
Igaüks neist on eri ilmeline ney Daniels Gallery's. Avamisel,
ja eri näitusega. Näituste ajaline lä- nagu ikka O.T. näitustel, kunsti-hedus,
13. oktoobrist 8. novembri- sõbrad ja -huvilised täitsid avara ja
m, oE tiiginud eelöeldu. mugava galerii. Kunstnikul on ku-
_ pnenud oma ringkond meie omi ja
yäljaspoolt märgatavalt nooremaid
TrTPTx/rrairp o/^r^rrc ' • i n v js moi e ,,segaabieluli8i". Ei ole
LEMBIT SOOTS esmes kesklm» l^ombeks tuua tervitusi ega pidada
na uues ja avaras galenis - The j.^^ loomiugkõ-
Gallery Co l?ge J^ark (Yonge-Col- ^..^^^^^ ^ ^ ^ ^^
lege nurgal) 13-30. oktoobn^^ kannavad mõnd pealkirja, mis
des 23, ^suuremoohnehs^ maah .^,^5, esitatud eks-
(louendjl): 21 ak^^hs, uks ohs ,a p^„^^,.^^ j ^ ^ ^ ^ ^
j i l^ söejoonis. kord oli teemana ,,Wilderness
L S. on üldsusele vahe tuntud. Ta p^^^^. ,^da kunstnik lähemalt
on esinenud oigeim^uaastan tõlgendas: looduslikud vormid,
Lana .Kasaku järjekordne sule- saga ümbritsetud maakodus, on seal mat vabamüügile;
i näitus toimus 6-8. nov. Edwards palju linde, isegi õuel tiigis on tihti
Tema sulekunst on äratanud tähe­lepanu
kanadalaste ringkonnas ka
väljaspool Torontot, kus ta on teinud
Noorte rahvaülikooli
kursus Rootsis
sist.
kahel korral, seetõttu tema tutvus­tamiseks:
sündinud Viljandis
1923.a., sõjajärgsetel aastatel lõpe­tas
Stockholmi Tehnikainstituudi;
Torontos, alates 1951.a-8t töötanud
insenerina ja hiljem startis iseseis­va
tööstus«ettevõttega. Viimast eda­si
andes, adtus Ontario Kunstikol-ledži,
lõpetanud 1980.a. „Experi-mis
esinevad looduses kujunenui-na,
ilma et inimese käsi neid oleks
muutnud või vorminud, 8.1 omavad
teatava ürgsuse. Esitatud oli 51
mitmesuguses suuruses peamiselt
tänavu valminud tööd. Iseloomus­tav
O.T. töödele on piiratud ruum
looduses, täpsemalt vaid üks lõik
teisi keeli. Läänemere kaldail Balti rii- Gardenis, Civic Garden Centre'is näha haruldast halli kurge (blue
kides hoitakse kümne küünega kinni »Cornucopia"-nimelise jõulumüü- heron)
balti keelist (läti ja leedu keeled} ja g»na»t"ise raames 60 väljapaneku-muidugi
me oma läänemere-soome
eesti keelest; põhja pool Soome lähte
esineb läänemere-soome soome keel. L. Kasak alustas juba 10 aastat näitusi mitmes väiksemas asundu-
Eelnev lause näidustab {toob pikema tagasi tutvustama oma suletöid pub- ses. Viimane neist Meafordis, sep- ggsti Komitee ja Rootsi Eestlaste
piklikuma näite] hästi eesti keeletar- Edwards Gardenis, alguses ise- tembris, kus pikem kirjutis tema su- g . , korraldavad koostööq nnnr
vitust geograafiliste kohtade jä neist seisvate näitustega, viimased neli lekunstist toodi ära kohalikus le-. teTraLaüS^^^^
tuletatud rahvaste ja keelte nimetu- t^f °^^:^!^:,^^üginäi- he^ _ .Lana Kasaku sulekunstiga ^ggg ^etsakodus. Kursus on
gümnaasiumitasemel ja mõeldud 16-
30-aastastele eestlastele. Osavõtu­maks
on 300 krooni.
Kursuse kavas on: eesti keel ja
kirjandus; eesti ajalugu ja nüüdisaeg;
eesti muusika, teater, rahvatants; .
isetegevus, grupitööd, loengud; muu- •
sika, teater, sport.
Küsimusi ja ettepanekuid kava ja
koralduse osas võib esitada telefoni
teel faak Akkerile, tel.kodus 0760-
830 42; Mai Rauale, tel. tööl 08-
67 70 53 ja Anna Talvele, tel.tööl 08^
10 68 07 ja kirja teel aadressidel: Ees­ti
Noortetöö, Box 539,101 27 Stock­holm
või,Rootsi Eestlaste Esindus,
Box 29011, 100,52 Stockholm.
tustel. Nende aastate jooksul on te- . võib tutvuda eeloleval aastal tema
Hoomame (täheldame, veidi rõhu- ^^^^ .kujunenud kindlakäeline näitustel Torontos, North York Pub-tatult),
etnaguPuna-Hiinalgi, N. Lii- l^unstnik alal, millel ei tea ta kedagi licLibrary's ja Black CreekLibrary's
dul puudub rahvuskeel: nad on nii ^^^^^ töötavat. Kuna tema tööd on 15. veebr. — 15. märtsini, Humber
paljusid riike enda alla anastanud, enamasti motiividega paljudest eri- Summit Library's 15. märtsist 15.
koos sealsete keeltega, et venelased "^vatest lindudest, jutustab kunst- maini, Centennial Libr. 15. maist -
ise on vähemusse jäämas. Venekeelt nik, et oma inspiratsiooni saab ta otse 15. juulini,
surutakse aga seda tugevamalt peale. ^^^^s^ välja vaadates. Elades
Kleinburgi lähedal mägede ja met-
^ , . ^. , , . ... , seal esineva motiiviga, olgu see siis
mental Art" ^ a a _,a selle jarel kaljurahnu, iseäralik kivi,
19B3.a. Toronto Uhkool. kuMt.aja- ^genõlvak või org, veeläte ja muud
° ° ^ ^ ° . taolist, ning seekord senistest ka
_ 3 . s * IL .V. ! suuremaid-laiemaid motiive, nagu
Tema maale « l o o m u s t a b en . ; kaij„,„äge8id. Ka on tulnud maali-suur
formaat, suunm _3K9m^^^^^^^^^^^^
Peamiseks temaatikaks realistil
kud üksikportreed ja komposit­sioonid.
Need ongi LS. parem osa.
Portreteeeritava sarnasus on saa-vutatud,
kuid rohkem ka mitte. Võib
vi osade sissetoomisel (kaua ei esi­nenud
ei mingit osa sellest). Ka on
märgata figuraalse elemendi sisse­imbumist
Kõik see ja ka makro^
maailma mõõtmed tulevad visalt
arvata, et siinsete suuremate par- 1,. • „ i ; „ ' » , „ „ i „ « „ i»
teide juhtide poolportreed (Brian J"
Mulroney» Ed Broadbent, John Tur-neil
on seal oma kindel paik ja ots­tarve.
Ei ole asjata jälle kord mai­nida
Timmast kui heatajulist akva­rellisti,
kes mänglevalt värvi läbi­paistvusel
või katmisel loob häid
õhu- ja meeleolulisi kombinat­sioone
ja ikka uhiuut Sõnavõtja ei
|U8 ja nüanss voinuKs mõnevõrra ^g,^,^,^^^
kasuks tulla. Nende keta.neior- „äi„ud Q.T. näitustel suviste ja
Sr„70S0„0 Pa"re mad^ohd Mdrro,n"ey^ ,a päikeliste meeleolude kõrval muid.
Broadbent Ponreehstest kompo- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
sitsioonidest paistis suma maestro
Ändrew Davies Toffonto Sympho-
Märkisime juba, et Eestis eesti rah­vas
räägib eesti keelt. Nägime ka,e t
Balti riikides ja Soomes, Läänemere
idakaldal, kõneldakse nelja keelt, mis
kuuluvad kahte eri keelkonda: balti
keelterühm(läti ja leedu keeled] kuu­luvad
indo-euroopa keelkonda; lää­nemere-
soome keeled (eestita soome
keeled] kuuluvad söome-ugri keel­konda.
Paneme tähele, et Eesti kuulub
Balti riikide hulka (suured algustä­hed,
sest need on geograafilised alad
ja poliitiliselt de jure iseseisvad rii­gid],
kuid mitte balti keelterühma
(väikesed algustähed, jutt on keel­test),
vaid läänemere-soome keelte­rühma.
Lisame, et ungari, keel ei
kuulu siia keelterühma, küll aga laie­masse
soome-ugri keelkonda. Side­kriipsud
on pandud selguse mõttes,
neid võib ka kokku kirjutada. Et
kirjutame kohmakalt ..läänemere-^
soome soome keel" johtub (tuleneb]
sellest, et soomlased enne meid hak­kasid
neid keeli uurima ja siis ka
keelkonnale oma nime jäädvustasid.
E. LIBE
Eestist
esinesid StoGkholmi
STOCKHOLM (EPL) Esmaspäe- olid kodumaa, hingestatud loodus,
19. oktoobril esinesid hotell küsimus, kas juured on veel alles.
,^Birger Jarli" ruumides Stockhol- Niidu värss oli kindlavormiline ja
mis eesti kodumaised kirjanikud
laan Kross, ta abikaasa Ellen Niit
faan Kaplinski ja Mati Unt Nad
tulid Oslost kus näd sõlmisid suh­teid
norra kirjanikega. Kirjanike
külaskäigu taga seisab kirjastus
„Fripress", kes on avaldanud Root­sis
eesti kirjanike teoseid. Kirjani­ke
avaliku esinemise korraldajaks
Metroo.
Rebroffi käesuudlue
Maile
Maailmakuulus rahvaviiside laul­ja
Ivan Rebrof f andis täispakitud Roy
Thomson hallis neil päevil oma me­nuka
kontserdi ja talle aplodeeriti
püsti seistes publiku poolt. Rebroff
ner ja Pierre Trudeai^) on
fotode või reprode järgi, mitte nende
poseerides (kui siioki pole kunst­nik
suutnud neid „elavana" esita­da.
Isegi väike koloriidi diskreet-ja
looming võiks veelgi avar­duda,
«astudes üle lävis sügisesse,
talve ja kevadesse.
MÜÜA VÄHETARVITATUD
iCERÄAMIICÄ AHI
Helistada tel. 488-5895
Arvukas publik (u. 300 inimest]
täitis saali..Kirjanik Enn Nõu tervi­tas
külalisi ning avas esinemisõhtu.
Luuletaja Kalju Lepik andis lühi­kese
ülevaate esinevatest poeetidest.
Ta rõhutas jaan Krossi luule suurt
tähendust omaaegsel „sula" perioo­dil,
mil eesti kirjandus pääses stali-väga
meloodiline.
Jaan Kross luges katkendi oma
äsjailmunud romaanist mille peate­gelaseks
on optik ja optiliste läätse­de
lihvija, rahvusvahelise kuulsuse­ga
aga märkamatult kulgenud elutee­ga
Bernhärd Schmidt (1879-1935].
Katke käsitles Hitleri-aegset Sak­samaad,
täpsemalt Hitleri verist võimeline oma võimsat häält pai-suurpuhastust
oma parteikaaslaste sutama läbi nelj^a oktaavi ja on seega
ridades. Kuna nimi Schmidt on väga üks imelauljaid. j
- sagedane Saksamaal, siis sugeneb Pärast kontserti võttis ta publikut
sellest saatuslikke eksitusi, mis une- ^astu kõrvalruumides ja signeeris
näoliselt kiusavad ka optikut. soovijaile oma plaate. Meie kunsti-laan
Kaplinski luges katkendeid tegelane Mai Järve sai Rebroffih au-
1973-75 kirjutatud ja seni avaldama- togrammi koos südamejoonisega.
ta poeemist, mille aineks on samaan­liku
loitsija lovesse langemine ja te­ma
nägemused-elamused. Kaplinski
nistlikušt tarretusest.' Jaan Kross luule on äärmiselt mõttte- ja pildi-ajalehtedeis
Kesknõukogu Kanadas
iy'd dirigeerimas — poolportreeli-le,
hea ja realistlik, kuid orkester
foonina? Esiplaanil tsellod ja viiu- ^
Md vajanuks selgemat läbimaali"
mist Muide, see on suurim maal ....
uäitusel (3x9m) ja ka kõrgeim hind KÄI KAARID^näitus 31. okt ja 1.
($28 000), nov. Eesti Maja väikeses saalis 36 Vabadusfond korraldab eelmiste
Suuruselt teine maal 2,25x3,25 eksponaadiga akrüül ja vesivärvi aastate eeskujul ka käesoleval aas-m],
hind $9 000, pealkirjaks „Önne- menetlusis mitmetel teemadel, mi- tal järjekordse pühadetervitust©
le ei ole otseteed", on eelmisele da ta koondnimena märkis,,Suve- vahenduse eesti ajalehtede kaudu,
samalaadne ülesehituselt—paavst puhkepäevade ihspiratsioone". Arvestades järjest tõusvaid posti-rahvahulga
keskel kõnelemas. Teda on iüispireerinud palju ja hu- kulusid, on see kujunenud kõige
Paavst maalil elusuuruses, kuula- vitavalt Märgin siinkohal näitus- soodsamaks viisiks pühadetervitu-
[ale mass pole saanud niaalilist kä- Scatalogist: ,,Va8eka^^^ si edasi anda!
sittust puudub ruumilisuse ja dis- «Porteau laht", „Banffi suvitus- Pühatervituste saatjate nimekiri
tantsi mõiste, koloriidilt aga lee- ^ohr, „B.C. mäed", „Maraine avaldatakse Kanada eesti ajaleh-bem,
maalitud tõenäoliselt foto JärV'» ^ 4 tootemit, karusid tedes järgmise pealkirjaga: „Soovi-järgi.
Teised figuraalsed kbmposit- »Mamma karu", «Karude piknik", des oma lähematele sõpradele, tut-sioonid,
mis kunstniku enda loo- tiigreid „M6irgav tiiger'* ja „Varit- tavateje ja kõigile kaasmaalastele
dud ja peaksid näitama tenJa oskust f ev tiiger", ,,Kõrglennul merika- üle maailma rõõmsaid jõulupühi ja
jaküpsust; on targu peidetud mingi Jakas", flamingod, lilled, majad: kõigi lootuste ning soovide korda-abstraktsuse
taha: ^Kellalööjad", »Rosedale Home", „ B e v e r l e y minekut uuel, 1988. aastal, teota-
„Vari" jt Street House", „01d Home inVic-
Kõrgushüpped ei tohiks ag4 hei- *®"a"V"Yeolde RestaurantinB.C."
dutada ja näitused on pariinaks 5® «^""«^ ^«^o^ist-eneseleidmisel
Tuleti kõrgustest ™ Ve,L; « w « , Ä i ; « « .o
J j • ™ean kanjuks moonma — naitus
maanduda jae malUoelada tugev pM,imix,».Se^ oli aas-põhialus.
Kun,nikuk»saam.oe tee ^gg^i Rai, kes kaldus siia-on
pikk ,a see tuleb kaia. ^^^^
1 gasi aga üllatas 011^ erinäitusega °~—. ^ ' • : ' —
® University Womens Club näituste
galeriislse tunnistas oma tulekut läilus ülalmainitud galeriis, tul©-
OSVALD TIMMASE liuem loo- omapalgolisena ja arvustus jagas miB tema juurde tagasi. Kas see
ming, mitmeaastase vaikimise ja kiitvaid 90
QÜVjBnemise järel, leidis aset 24. tugeva^isiksuse tuleku üle. Kuna
©ktöobriot j® 01 fflvatud 17. • 111®" kMnstnikul pidi hakkamsi jimokfiM®
avaldas sel ajal neli luulekogu, siir­dudes
siis kirjutama eepili§i_ teo­seid.
Ellen Niidu produktsioon pole kui­gi
suur, aga oma naiselikus soojuses,
loodusesse sulamises ja sügavale
suubuvas sümboolikas on ta väga
oluline eesti lüürikas.
tihe, laiahaardeline ning uusi, usku­matuid
piltsümboleid loov. Selle väl­tel
puudutati paljusid saatuslikke
eluküsimusi luuletaja opapärasest
lähtekohast vaadelduna.
Mati Unt luges lühijutu „Igavesti
soe talu", milles ristlesid ta muljed
mahajäetud talust ning San Francis-
Kalju Lei)ik luges katkeid Ellen co sagivat elu näitavast filmist.
Niidu „Paekivilaulust".
jaan Kaplinski kuulub nooremas­se
nn. kasettigeneratsiooni, milline
debüteeris kuuekümnendate aastate
alguses (Rummo, Vetemaa, Runnel
jt). Kaplinski luules on inimese püsiv
side loodusega ja looduse igavese
ringkäigu jälgimine eriti tähtsal ko­hal.
Nendest suhetest sugenevad
todemised, mis haaravad meie elu
kõiki avaldusi ja viivad meid tagasi
elujuurte juurde.
Kirjanik Raimond Kolk tutvustas
prosaiste. Ta meenutas Jaan Krossi
esimest proošakatkenditnoorsooaja-kirjas,
kus juba esiAesid Krossi kir-janikuolemusele
iseloomulikud joo­ned:
kerge huumor, hea kirjeldamis-and,
sujuv esitus. Jaan Kross on kir-
. . . jutanud vägeva,, ajaloolise raamatu-noukogu
Kanadas poolt tehtavat kogu" eestlastest, kes on suutnud.
omale positsioone saavutada — tmti
konfliktis oma lähema ümbrusega. '
Mati Unti on teistlaadne kirjanik.
Ta pole lai eepiline kujutaja, vaid
haarab ja mõtestab teatud konflik-tisituatsioone.
Kirjandusse tuli ta ju­ba
koolipoisina teosega ,,Hüvasti,
kollane kass".
Ellen Niit mainis oma esituse al­guses,
et ta ei tee õieti vahet täis­kasvanute
ja laste luule vahel, esita-deski
näiteid mõlemast. Teemadeks
Esinejatele esitati ohtralt küsimu­si,
muuhulgas ka seoses nende tule-vikuliste
loomingukavatsüstega.
Mai isiklikule tänule vastas Rebroff
suudlusega Mai käele.
mm iwiii I • • . - . .
Eksitus nimedega
Eesti Invaliide Toetava Naisringi
moenäitusel esinenud lapsed ei ol­nud
mitte Sandra Werner'i tütred.
Ühe lapse nimi oli Shawna Neggers
ja teise lapse nimi Juulia Massakas.
kultuurelu nähtuste ja tingimuste
kohta, aga tõsteti ka üles küsimusi
väljaspool kirjanduse . valdkonda
(fosforiidikaevandamine, Glavliti te-
Sooviti vastuseid tänapäeva eesti gevus tsensuurina jne
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
WANM PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
Chev OIds Limited
5Ö00 Sheppard Ave. E. Scarborough, Ont. MIS 4L9
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
me a ühtlasi Eestlaste Kesk-rahvuslikku
tööd.
Tervitus-annetuse alammääraks
on SIO.- perekonnalt, 18.- üksik­isikult
ning organisatsioonidelt ja
ettevõtteilt $20 - Tähtpäev. 11. dets.
Sobiv kink pühadeks ja tähtpäevadeks
EESTLASED KANADAS II
513-lk. ajalooline koguteos.
Hind nägusas köites ainult $29.00.
Müügil „MEIE ELU" talituses ja ABISTAMISKOMITEE
kaupluses. Posti teel tellida: E. Kuris, 2 Joselyn Crescent,
Don Mills, Ontario, M3B 1A2. Saatekulu Kanadas $1.50,
välimaadel $4.00.