Meie Elu = Our life, September 2, 1982

              ..MeSeOü" nr. 35 (1696| 1982
„Mele Elu" hr. 35 (1696)^19^2
PENSIONÄRIDE PIKNIK
Neljapäeval, 26. aug, hommikul ko­gunesid
Seedriorule umb. 200 vane-
-4 mä põlve esindajat, kes veetsid ilusa,
I päikesepaistelise päeva haljas loodil^
, l j ses ja hiljem peamajas nautisid hu­bast
vestlust^ kauanägemata sõprade­ga/
vahelduvalt ühislauludega.
Torontost oli saabunud osavõtjaid
^ kolme bussiga ja Hamiltonist üks
bussitäis. Neile ^lisandusid kohalikud
Seedriorii pensionärid ja inimesi Kit-
- chenerist ja ümbruskonna maakoh­tadest.
Pärast seda kui Toronto rahvas oli
teinud eksisjõidu Kitcheneri kaudu ja
hilinenud umbes tuniii võrra, siirduti
langenute mälestussamba juurde,
ku? tervitussõnavõtuga ^vas kokku­tuleku,
Seedriorul, elunevate pensio­näride
nimel, hr; Laaman, kes olles
sündinud Krimmis, on kirjutanud
raamatu kaasmaalaste elust, sealses
eesti asunduses, .
, Vaimuliku ettekande järele, mille
pidas Varju Reio, asetasid lillekim­bud
mälestussamba jadale: Toronto
poolt - Frieda Terts ja Hamiltoni
poolt — Maria Pulst. Päevakohase
sõnavõtu temaks oli AdarWoode võt­nud
eestlastele ajaloo kestel oma­seks
saanud esivanemate ja langenud
sangarite austamise traditsiooni, mil­line
on väljendust leidnud rohkete
mälestussammaste püstitamise näol,
nii omal ajal vabas Eestis,,kui ka
nüüd paguluses üle laia maailma: Ta
ütles, et vanemale põlvkonnale* tes
on ülesse kasvanud vabaduse/^vai-mus,
on mälestusambad rahvusluse
sümboliteks, mis seovad oleyikku
minevikuga, pakkudes kinnitust rah­vustundele.
Kõne lõpuks lauldi ühes­koos
hümni kolmas salm.
Mälestussamba juurest siirduti^ ja-lutusikäigule
loodusesse ja hiljem
peamajasse, kus virgad perenaised
olid hoolitsenud Ifohvi ja suupistete
, eest. Elav jutuvada, mis peagi täitis
ruumika saali, tõendas, et oli leitud
sõpru, keda polnud (kaua kohatud.
Pärast kehakinnitust jätkus koos-viibimine
ühislauludega, mida saatis
akordionil Raoul Edarr. Kell kolm
tuli jälle asuda bussidele kojusõi»
dukS| Enne seda aga, oma lõpusõnas,
cToroiito klubi esinaine pr. Terts
avaldas arvamist, et väljasõitu, mis
' õnnestunud nii hästi, tuleks korrata
järgmisel aastal ja ka edaspidi.
A.W.
Markhamis ilmuv „Economist and
Sun" kirjeldas 11. augustil suure
pealkirja all ^Ibergi strikes gold"
kuidas 13.aaštane Keni Ahlberg Lon­donis,
Ont, peetud rahvusvahelisel
ujumisvõistlusel võitis viis kuM-,
kaks liõbe- ja kolm pronksmedalit.
Teistest eestlastest võitis seal RodSo
rifc Bürke ühi kuld- ja kolm hõbfi-medalit.
Maria Lember,) kes võist-les
ainult esünesel päeval, kuld mit­te
omal erialal, saavutas ühe proBiks.
medali..- •
TAGAJÄRJED
Ken Ahlberg tüli eskohtadele ja
võitis kuldmedalid: 1. 50 m vabalt
29.4, 2. 100 m-vabalt - 1.03,18, 3.
m m vabalt - 2.17,26, 4. 400 m in-div.
kompleks - 5.3i6. 5. 200 m vabalt
teateujumises — meeskonna aeg
1.54,91. Tuli teiseks ja A^õitis hõbeme.
dalid: 1. 400 m vabalt — 4,47,21, 2.
100 m liblikstiilis 1.13. Tuli kolman-da'ks
ja võitis pronksmedalid: 1.100
m seiifi - 1.15.87, 2. 200 m indiv.
kompleks - 2.35.57^ ja 3. kompleks
teateujumise meeskonnas, kusjuures
aeg jäi teadmatuks.
Roderik Bürke, 12 a., tuli esime­seks
ja saavutas 'kuldmedali 400 m
vabaltujumsics — 5,05, Tuli teiseks
ja saavutas hõbemedalid: 1. 100 m
selili— 1.19.56. 21 200|m selili - 2.50.
3. 200 m vabalt 2.28,08. Peale selle
tuli vcicl neljandaks 100 m liblik. 100^
m vaba, 200 m indiv. kompleks ja
viiendaks ^0 rn vabastiilis, kusjuu­res
saavulaludra'jad jäik teadmatuks.
Maria Lember, kes ivõistles kõige va­nemas
vanuseklassis, tuli kolman­daks
ja võitis .pronksmedali 100
liblikstiilis ~ 1.12,40. milline aeg on
tema isiklik rekord. Peale selle saa?
vutas ta osa isikliku rekordi 200 m
seliliujumises — 2.48. tulles kahek­sandaks.
Maria Lember on pikemate-distantside*
ujuja ja kuna järgmisel
nädalalõpul oli Ida-Kanada meistri- '
võistlus, siis tema k|]ubi coach'i poolt
ei kvslud tal Londonis võistelda oma
erialadel. Võistlusest, milline toimus
50 m yälisujulas, võitis osa 442 võist-
Icjajt. Ühendriikidest oli võistlejaid
saabunud viiest erinevast klubist.
Ida-|l<^anada meistrivõistlus ujumi­ses
toimus Halifaxls 6^8. augustil
suure osavõtjate arvuga, kus kohale
oli saabunud ligi 800 võistlejal. Eri­ti
palju oli osavõtjaid. Quebec'ist,
Võistlus peeti kohaliku ülikooli
moodsas 50 m siseujulas. See võist­lus
loirtius: Kanada rahvuslikul (Na­tional
Lcvel) alusel, kus vanusegrup­pe
enam ci^csinc. Maria Lember saa­vutas
seal järgmisi tagajärgi: 800 m
vabalujumises pääses lõppfinaali ja"
saavutas 5Tda koha ajaga 9.28,53. Pää-ialtläsi
vene korv°
pallimeeskonnas
OULU (M.E.) - Pealkirjaga ..N.
Liidu korvpallurite sihiks_ on maail­mameistri
liitel" . avaldas ajaleht
„Kaleva" hiljuti APN "|)oolt sokuta­tud
artikli, milles räägiti ülistavate
' sõnadega vene meeskonna suurest
andekusest maailma võistluslandri-tel.
Anikis mainifi paJju mängijate
nimesid, selle vhulgas ka baltlaste
omi. Võlmemängijaleks tehakse näi­teks
25?aastane ja 195 cm piklkusc-iia
kaitsja Valdis Vailers. Uusi män-
, gi jäid on kcskusriindaja (18, 2I0^:cm)
Arvidas Sabinis ning eritigi 23-aasla-
Hc; ja 200 cm pikkusega kaitsja Hei-ri'^
Endcn. ; Ei I selgu, kas baltlasi
meeskonna ridades on rohkem, arva.
tavasti aga küll.
ses lohutusfinaäli ja saavutas S-dad
kohad 400 m vabastiilis — 4.40,57 ja
200 .m liblikstiilis - 2,32,94. Peale
selle tüli 200 m indiv, kompleksstiilis.
17-daks ajaga 2,36,47. Kõik saavuta-^
tud ajad on tema isiklikud rekordid,
millised on ka Markhaml uijumis-klubi
uuteks rekordideks.
HARALD RÄIGNA
Omavalitsuse loendus algab 7. septembril 1982. Teid külastab vajaliku
tõendus^aardiga varustatud loendaja mõne minutij jooksul teie kodus ning
küsib informatsiooni järgmisteks otstarveteks: ,
- © Kas kvalifitseerute osa võtma :omavalItsose ja koolikomlteede valimSs-test
8. Movembril k.a. j '
; ^ haridusele minevate kinnisvaramaksude määramine avalikkudele ja'
erakoolide süsteemidele;
i ® omavalitsustele ettenähtud provintsi toetuste jagamine> et. redutseerida
kohalikke maksuarveid;
©vandekohtunike nimekirjade koostamine; j^a
® elanike kohta informatsiooni kogumine omavalitsuse programmide
teostamiseks.
Loendaja peab koguma sellist informatsiooni nagu nimi. vanus, staatus
kinnisvara suhtes (omanik või^üüriline), toetus koolile ning kõigi leib­konna
liikmete elukohad.
Mõningates piirkondades küsib loendaja tänavu ka seda, et kas soovite
oma nime lisada prantsuskeelsete koolide valijate nimekirja.
Kui loendaja teid külastab, sns kontrollige, kas Enumeration NQtice'is
antud informatsioon on õige. Kui see seda ei ole, siis laske see parandada
ja tõestage tehtud muudatused. ,
Kui teid ei ole kodus, süs jäetakse teile vastav teadaanne (Notice). Kui
; selles on vaja teha muudatusi, siis tehke seda ning postitage Enumeration
Notice mi kiiresti kui võimalik teadaandega kaasa antud aadressiga ja
märgiga varustatud ümbrikus. Üksikasjalise informatsiooni saamiseks
võtke kontakti lähema maksustamisametiga (assessment office)»
of
0 0
ROOTSIST
' 4
^ Toomas turb tunnustati Eesü
1981. a. ^parimaks kergejõustiklaseks.
Võitis 10000 m jooksud ülemaailm­setel
üliõpilasmängudel Bukarestis
ning Saksa DV ja N, Liidu maavõist­lusel.
Parimad ajad: 5000 m
I3;31,55ja 10 000 m — 27,54,18.
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave,, Willowdale
lALVENEB EDASI
Töötute arv on rek@rdilin©o - Valitsuse
• e
TOOMAS TURB
ii^ Keskmaajooksu kolme maailma-rökor-
di hoidja Seb Coe sai hiljuti
kuningannalt„Member of theBritish
Empirc" ordeni, Coe loodab paran­dada
oma 800 m rekordit kattes esi­mese
400 m 48--49 s, piires. 1984. a.
olümpial üritab võita 5000 m ja siis
kavatseb minna erru 28 aastaselt.
Coe on võistelnud 17 aastat Ja kõige
aeg treenitud isa poolt.
it XXIV Eesti Mängudel Melbour-nes
saavulali kergejõustikus: -'
Meeste klassis, 400 m: 1) A. Mikr
kor 59,0, 2) H.- Teichman 61,7. —
1500 m: 1) E. Nigol 4.41,2, 2) A. Mik-kor
4.47,3, - Kuul: 1) H. Vann 11.84,
2) A. Vann 10.37. - Ketas: 1) H,
Vann 37.42, 2) T. Pari 30.76.
Naiste klassis, 100 m: 1) H. Seller
15,1,2) L Scllcrj5.8.- 200 m: 1) K.
Seller 40,8, 2) H.rSellcr 40,8. — Kau­gus
1) X . Seller 3.95, 2) L . Seller 3,66.
— Kuul: 1) A. Laurens 11.81, 2) L.
Vann 10.61. — Ketas: 1) A. Laurens
40.51,2) L. Vann 31.75, - Oda: 1) A.
Laurens 24.25, 2) L, Vann 23.67.
Georg :Seek, Eesti Kergejõustiku
Klubi sekretär Austraalias, mainib
oma kirjas — ,>Meeste klassis on
kindlaks veteraniks H. Vann, kuna
T. Pari ja A. Vann'i kohta ei lea
kindlasti öelda, kas nad täit vetera­ni
vanust on saavutanud. Samuti A.
Laurens naiste klassis."
Federal Governmenl'i 1981 a. uu­rimus
20,000 kanadalase kehalisest
vormisolekust. (fitness) järeldas, cl
kanadalašcd
— 77 protsenti on võinud osa mõ­nest
sportlikust tegevusest "
— on nüüd jõudnud järele rootslaste
kehalisele tasemele,
— näivad uskuma et kehaline mitle-tegevus
põhju-slab teatud haigusi.
suvepäeva i
Vaatamata jahedale hommikupoo­likule
kogunes Deviis Elbow'i suusa-kuurorti
koos perekondade, ja sõpra-;
dega arvukas soomepoiste pere, et
jätkata traditsiooniks kuijunenud
igasuvist kdckutulekut vanade sõja­mälestuste
meenutamiseks ja kest­vate
sõprussidemete värskendami­seks.
Deviis JSlböw suusakuurort —
omamkud soomepoiss Mart Rieigam
ja kauaaegne soomepoiste sõber Wil-frid
Holmberg — on paljudele tuttav
ainult valges talverüüs. Aga ta pakub
silmale ka nauditavat suveilu rohe­liste
mäenõlvade ja metsatukkadega.
Viimasel aastakümnel on ta olnud
igal suvel külalislahke soomepoiste
võõrustaja. :
Kell 12.00 heisati lipuvardasse sini-must-
valge ja sellega oli päev amet­likult
avatud.
Päeva sisuks kujunesid kombinee­ritud
laskcvõistlused, mis koosneb
granaadihcidctcst, jooksust ja lask­misest.
Võistlus kujunes vägagi ta­savägiseks:
1) Ülo Saar 111 punkti, 2) Juhannes
Vihma 108, 3) Mart Reigam 106, 4)
'Paul Toomsalu 104,5) Erik Rämmeld
Väljaspool võistlust saavutas Arvi
Tinits (Kork) ,113 punkti.,
•Püstolilaskmises, kujunesid taga­järjed
järgmisteks:
1) Erik Rämmeld 44 punkti (võites
rändkarika teistkordselt), 2) Uno Li-imit
38, 3) Juhannes Vihma 35, 4)
Evald Pacmurd 31, 5) Bcrnhard Lõbu
21.
Siinjuures peab märkima, et lask­mine
toimus väikckaliibrilise püssi
50 meetri märklehte. Laskmisega
katsusid õnne ka naissoo.si (loiad)
„soomepoisid", kellest parimaiks
osutusid Erna Tigane, Renate Mar-ten
ja Leili Saar.
Anname edasi laskevõistlustd abis­tajale,
peakohlunikule ja varustaja­le
Arvi Tinitslle siinjuures Soome­poiste
Klubi Torontos .^JüdamSilku
tänu.
Esimees Edgar Marten tervitas kü-ialisi,
andis üle võljaiieauhinnad, tä­nas
pererahvast külalislahkuse öcst
ja soovis jällenägenriist suvel 198]
Hilisemat aega kasutati saunaskäi­miseks
ja ühiste laulude ja mäles­tuste:
meenutamisega lõppes õnnes­tunud
koosviibimine hilisõhtul.
cm.
USA„ametlik" majandusinformat-sioon
ei ol^^ kunagi vareni olnud nii
suures vastuolus \ tegelikkusega kui
praegii. Üsna märkamatult on jõutud
olukorrani, et niipea kui president
või mõni tema majandusnõuandjäist
hakkab keerutama juttu „var$ti par
ranevast" majandusolukorrast, muu
tuvad inimesed ettevaatljikuks ]?J
tõmbavad rahakoti suu koomale.
Propaganda Memus on vastupidise
mõjuga.
Augustikuu keskpaigu avalda-tud
uurimisandmeil oli töötute arv tõus^
nud 10:8 mil'jonrle või 9.8%'-le elanik­konnast,
millist arvu ei ole esinenud
pärast 1934. aastat, Töötuist oli
24.1% alaealised, mustade alaealis-test
koguni 49.7%. Tööaladest on
20.3% töötuist ehitustöölised, kma
ehitustegevus kõrgete laenuprotsen­tide,
tõttu on langenud miinimumini.
Tegelikkusele need arvud aga üldse
päriselt ei vasta. Täiskasvanud mehi
märgitakse töötuina 8.8% "ja naisi
8.4%. Just täiskasvanuist on jäänud
töötuiks paljud nendest, kes tööta-
^sid osalise tööajaga ja said samal
ajal riiklikku vanaduskindlustust;
Kuna neil viimase tõttu ei ole võima­lik
saada töölaolekutasu, siis need.
töötuiks jäänud — mehed ja
naised — ei ole ka kuski tööametis
registreeritud.
Mis,puutub üldisesse majanduspil­ti,
siis näit.- rahvuslik üidtoodang
paranes pisut aasta teisel veerandil
(põllumajandus- ja karjasaaduscd
jne.), ulatudes esimese veerandi 3.04'7
bilj. asemel 3.090 biljonile,' inflat­sioon
aga süvenes juunis, tööstuste
toodang langes üle 10%, autode
müük samavõrra (tingides uusi val­landamisi),
ehitustegevus koguni jäl­le
üle 12%, kaupluste läbimüük 1,8%,
suurettevõtete kasumid 21,1% ning
aktsiaturg näitas tagasiminekut 17,8
%. Seejuures Dow Jones kaotas au­gusti
4-jal esimesel - päeval aktsiatu­rul
koguni 37.77 punkti
Kõnelemata siinkohal lähemalt
eel a nvc I i .sus i puu duj älägis t, m i s 30,
sept. • lõppeval eelarve-aastal on
J08;9hilj. ja 1983, a, ennustuste ko­haselt
kuni 146 biljonit, tuleb rõhuta­da
paari otseselt elust võetud ja hul­ki
tabavat fakt). Esiteks ennustavad
lipp-majandusteadlased, et majan­duslikus
olukorras ei ole loota para­nemist
vähemalt 9 järgmise kuu
jooksul, vaid üldine olukord võib ise­gi
halveneda, kuigi mõnes sektoris
võib arvestada 2—3%-list tõusq kuni
järgmise kevadeni.
VAESESTUMINE '
Teiseks rahva mäfgalav vaesestu­mine.
Abivajajatele kulutati USA-s
1965. aastal 3.3 biljonit, 1970. a. -
7,9, 1975. a. - 23,4, 1980. a. - 42,2 ja
1982. a. eelarvestuste kohaselt ^534
biljonit dollarit. Arvuna nimetatakse
\viimaste uurimuste alusel abivaja­vaid
vaeseid 32 miljonit või 14% ela­nikkonnast.
See on jällegi ,,reagano-micsi"
rekord pärast 1%7, aastat.
Suurim oli vaeste arv 1960. aastal,
tõustes 22%-le. See langes aga 1978,
aastaks 11.4%-ae, tõustes 1981. a,
uuesti 14%-le, Vaeste hulka loet^akse
ametlikult näit. 4-liikmeline mitte-maapidaja
perekond aastasissetul^- ;
kuga mitte üle 9.287 dollari. On ise­loomustav,
et näit. pealinnas Was­hingtonis
vajas aasta tagasi häda-peavarju
406 perekonda, selle aasta
lõpuks ennustatakse seda arvu tõus^
vat 660-le või seda ületavat.
Vaesestumise põhjusi on mitmeid,
neist olulisim ca. 400.000 inimese nn.
leivamarikide kaotamine, kuna nen­de
juures 4-liikmelise perekonna aas^
tasissetulelk ületajb llJOOO dollarit.
Edasi arstiabisummade vähenemine
haiglahindade drastilise tõusuga sa­mal
ajal, umbes 340.000 nn. ,ypublic-service"
töökoha kaotamine jne. Siin­kohal
on võimatu loetleda töövõima­luste
vähenemisi üksikutes osariiki­des
või loetleda töö lõppemist väik­semates,
kuni 600 töölisega ettevõt­teis
nende sulgemise tõttu. Tööjõudu
on asunud vähendama isegi stiuret-levõtted
nagu Du Pont j.t.
KÕRGEMAD MAKSUID)
• Puudust on kannatanud-paljud ini­mesed
USA:S ka varemalt. 1968. aas­tal
viis see suurtele demonstratsioo­nidele.
Demonstratsioon toimus k.a.
juunis ka Washingtonis, kuid see oli
rahulik ja vähese osavõtjate arvuga.
Ajakirjanduses refereeritakse siin­seal
valitsuse kavasid lahenduse leid-mise'ks,
kuid seni ei ole realistlikke
kavasid sihnapiirile ilmunud. Presi­dendi
naerulsuil määritavaks järje-
, kordseks ..mec^k.s" majanduse ja
vaeste mokale on maksude silma­paistev
kõrgendamine (vastuHcaaluks
senisele rikastele alandamisele!),
kuid sellele on kainema mõtlemis-võii;
nega- isegi presidendi oma era­konna
rahvasaadikute leerist juba
vastatud, et maksude kõrgendamin%^
mis pealegi tabab kõige valusamini
keskklasse, ei paranda USA majan­duskriisi.
:Sec halvendab olukorda
veelgi, kuna selle tulemusel majan­dusliku
käibesse suunatavad sum­mad
vähenevad. Paranemine saab
tulla ainult löö.st ja töövõimaluste
avardumisest, millega käsikäes tõu­sevad
ka sissetulekud maksudest.
Siiani on käesolev suvi kujunenud
Rootsis rekordiliseks. Peaaegu igal
pool on keskmine temperatuur üle=
tanud normaalset suvetemperatuuri,
kohati kuni 10 kraadiga. Päikesetun-dide
arv on olnud tunduvalt suurem
kui harilikult ja vihmasajud hoopis
haruldasemad. Metsätuleikahjusid omi
aga palju. '
Lõikuse prognoosid on optimistlio
kud: Rootsis oodatakse normaalselL
saaki, kuigi suvi on olnud kuum ja
kmv. Kokku oodataks® 5,4 mlljoMit
tornil teravilja. , ,
Opiniöoniuuritmisinstituut IMU m
teostanud uurimuse küsimuses, mis
on rootsi rahvale hetkel südamelähe­dasim
probleem. 56 protsenti leidsid,
et selleks on kasvav töqpuudus.
Võrdluseks võiks tuua möödunud
aasta, mil rahva enamus pidas kõige
valusamaks probleemiks üldist ma­janduslikku
kriisi.
Vargused kauplvjstes ja kaubama­jades
kasvavad. Praegu varastatakse
aastas umbes ühe miljardi krooni
eest, mis on umbkaudu kaks korda
suurem summa Imi jaekaubanduse
Rootsi noored bioloogid uurivad
koos läänesaksa, ta'ani ja soome
- noorte bioloogidega Läänemere reo.s-tamist.
Reostamine pole vähene|[iud, väida­vad
bioloogide organisatsiconid.
Gotlandil on viimasel ajal toünu-md
äge vaidlu? merepiiriküiimuses.
Almedalenis on kõiki parteijuhte
pressitud sell^ küsimuses, kes
enam-vähem selgelt on lubanud või­delda
merepiiri kindlustamise eest
kooskõlas rahvusvaheliste kokkule-petega.
Sotsiaaldemokraadid Gotlandil ta­havad
valimistel ära kasutada prae
guse valitsuse varasemat kõhklust
merepiiri suhtek
Varem olid rootsi kaevandused ja
paberitööstused väga edukad ja ek.s-pordi
alal juhtivad.: Nüüd on olukord
kiiresti .. muutunud ..-vastupidiseks.
Paljud madalate palkadega riigid on
suutnud pakkuda odavamat kaupa.
Augustis kulmineeruvaid käesoleva
^ aasta raskused, kui 7000 töölist per-
'imiteeritakse, s.o. nad jäävad ajuti­selt-
töötuks.,. ,
Teatud positiivseid märfce näitab
vaid ä.sjane laenuintresside-alanemi-
•ne.
JsU.
Einci reisikiri (2)
kavade kohaselt ])idin gildi koh-tamai
Vantaa lemmläljal, et koos
sjõita Rovaniemi. Kahjuks teda seal
ei olnud ja nii matkasin üksinda La
plmaale kus üWhesin 19-likmelise
grupiga. Reis algas lootuses, et päike
paistab pärast kaheii^ala^st vihma-
-sadu;^/\
Rovaniemi on uus ja moodne La­pimaa
pealinn, mis ehitati pärast
Teist ^maailmasõda. Vana linn hävis
sõjas, On^ ikultuur-, kaubandusw ja
tööstutekuseks. Rovaniemi asub
suurte Lapi jõgede Kemi ja Ounas'e
kohtumisel, mõni kilomeeter lõuna­poole
polaärvöod. Elanike arvu hin­natakse
30 000 ja Lapimaa elanik-
, konda 200 000. mis umbes võrdne
põhjapõtrade hulgaga. Elanikud, tun­nevad
end rohkem laplastena kui
soomlästena. Tõelisi lapiasi on 3500,
kes oma keele ja kommetega, micia
rangelt püütakse säilitada, kui ühte
Soome rahvuslikku kultuurvara. Lõu-
^na-Lapimaal on veel põllundust, Põh-ja-
Lapimaäl elatakse põhjapõtrade
kasvatamisest ja kalandusest. Um­bes
800 perekonda omavad 200 OOO
suuruse põhjapõtrade karja.
1 Terve Lapimaa im looduskaitseli-ne
ala ja kohe reisi algul tehti teata­vaks
mida tohih teha ja -mida mitte.
On keelatud põhjapõtrade- häirimine
või hirmutamine, sest nad on' kodu­loomad
ja kellegi omand: Põhjapõd-rad
jalutavad pikki teed või .ristu­vad
nendele sobiva kiirusega. .Au­tod,
bussid peavad loomadele teed
.andma. Nad on väg^a armsad loomad.
Nägin neid bussi ja hotellide aken­dest,
oli see siis linnas või maal. Tu­le
tegemine, telkimine, kalapüüdmi-ne,
lillede noppimine, marjade ja
seente korjamine on keelatud või siis
teatud piirkondades lubatud eriloa
alusel. Eriti rangelt on keelatud La­pimaa
loodusliku ilu rikkumine. Tä­nu
nendele nõuetele, võisime hiljem
kogeda kui puhas ja rikkumata on
^see suur osa Soomest, millele on
.raske võrdset leida. - "
Ringreis toimus bussiga. Grupis
oli 20 turisti erinevatest maadest.
Eestlaste grupp oli suuremaid ja po­pulaarsemaid.
Sõit YlläVi föbi mä--
gede ja põlismetsade oli maaliliselt
vahelduv. Lõunasöögiks tehti peatus
väikeses keskuses !pello's, •Pellonhovi
hotellis. Õhtuks jõudsime Vllüs'še.
ööbimine, ja õhtusöök toimus Äkäs-lompolo's,
seitsme tundrakilla Äkäs-hotellis.
Äkäslompolo küla jäi söja-tulest-
puutumata.
Km lõuhasöögiilcs lauda istusime;
siis jiitükas 80 aastane Miliön Wein-berg
"kõnetas kõiki; Ta pöördus minu
kõrval istuva blondi neiu poole küsi­musega,
kust te pärit? Neiu vastas:
Olen USA kodanik, sündinud Inglis­maal,
rahvuselt eestlane! Samuti on
tema: minu kõrval istuv sõbranna
eestlane!" Ma ei uskunud oma kõrvu.
Kui pöördusin nende poole eesti kee­les,
vastasid mõlemad veatus ema­keeles.
Sellest sai meile Lapimaa
meeldivam üllatus. Rääkisime uhkur
sega eesti keeles -- meid on vähe,
aga meid .jätkub igale poole. Meist
.sai lahutamata rcisikolmik.
LAPIRISTSED
Enne hotelli jöudmjst seisid ees la-piri.
stscd vaimude vastu vana kombe
l kohaselt. Laplased uskusid vaimu-
. dessc. Olid metsavaimud, livivai-
. mud, järvcvaimud, mere\mimud Ija
veel palju4eisi vaime, kes sulle kur­ja
valmistada võisid. Osa uskus ka
krattidesse. Igal pcrdl OÜd omad kra­tid.
Ristimine toimis lahtise tule juu­res
ja ristijaks oli tõeline lapi .ka­rakter
nii riietuselt kui Väijanagemi-selt;
Ei teadnud kas naerda või kar­ta!
Mees oli vanas kulunud lapi rah­varõivas,
nägu ja k^ied tahmased.
Nägi rohkem välja rahvajuttudes
• tuntud „rehetondi": moodi.; Puhla
veega ristiti enne,; et rahti valitseks
vetcva im I i d e g a J ä r g m i se. rist imise
toiminguga sai igaüks peotäie tatra
teri põue. Eesli tüdrukud arvasid, et
sarnase teo eest saaks New Yorgis
, karistada. Siis järgnes näo tahma-
Keskööpäikc Lapimaal
kasutka ja palkma jaga.
1
e