Meie Elu = Our life, August 24, 1978

              489) 1978 ,,feie Elu" nr. 34 (1489) 1978 NELJAPÄEVAL, 24. , AUGUST 24' 5
a Kungla
teie soo
, araks on
Hsõnade-
CKjläne!"
I lital, m-kogueuse
lalik laud.
lude kodu
lodu asub
;s kiik ja
-s vuliseb
iseseisev
fel 20 ääs­id
elanud.
>le ei tun-ingi
elab
lainib, et
id teed ja
Iheb sügi-jndust
õp-elna
Iseid
torul" kü-õp.
R.,
Iie jutlust
l'\ Pinfile
idi õpila-todukosu-
1 - l f s,
ivõtu alu-
|algas õp.
les kodu-
Thunder
ia vaimu-liis
ta an-iodi
kogu-,
i vastupidi
k>aeg sest
;el. Kogu-is
suurlin-
Reinam
120 s. Mis
ja viljast,
tuntakse
"raiutakse
Jna võitlu-lee
võitlus
's on ini-
/ahendiga
lutöö käib
lavail levi-
Jutlust
/is kõigile
li haarata
|oli „Silla-
\] A; Reil-
Isev lõuna
].i.-45,l'Ilm
li õnnestu-hkem
j * " . ' ' - / '
i
Irinab Pro-senisest
js.sik.onve-,
stiga, mis
laius või­ni
— viis'
ii 6 miljo-
|ks korda,
ib kohese
10 dolla-saab
ko-
3c'is (ala-lios,
Mani-
Ibertas ja'
provint-iMeie
Elu"
ivasti ka.
id Helme
ilissid, s.o..
leisterliku
Kuid ee-ia'
panuse
lAnne Tüll,
Jala. Neile
lal nimeta-fb
Hiidla.s-
© o o
§e sünniloosse ja tegevasse,
liitumas";airt eesfi kirjöBidust inglise keel@s
AEG' ON MÕTELDA TALVEPUHKUSE VEETMISELE.
Tehke oma reservatsioonid varakult
O 0
ii
II
Kirjanikud Helga ja Enn Nõu Torontos. Foto — 0. Haamer
Eesti Kunstide Keskuse korraldu­sel
esinesid teisipäeval, 15. augustil
kirjandusõhtul kirjanikepaar Helga
ja Enn Nõu, kes esmakordselt Amee­rika
mandril Osavõtjaid oli 50-ne
ümber; nendest hulk noorema gene­ratsiooni
esindajaid.
Kunstide Keskuse president Slella
Kerson tutvustas kirjanikepaari ja
juhtis tähelepanu uudisele, et Helga
Nõu poolt kirjutatud näidend põge­nejad"
lavastatakse); sügisel .EKK,
noorteteatri poolt.
Helga Nõu' refereeris: .^Lastekir­jandusest
ja näitekirjandusest tule­viku
perspektiivis.'' Kirjanik tähen­das,
et eestlaste ühine joon on töö­kus
ja jonnakus, mis ühtlasi tugevus
ja nõrkus. Kui tahame oma keelt ja
kultuuri edasi anda noortele, siis
peame, säilitama oma^keele. Ilma
keeleoskuseta ei saa lapsi eesti kul­tuurivarade
juurde viia. Ilma keele­ta
ei jää nad eestlasteks! Kahjuks on
lasteraamatuid vähe ja lastekirjan­duse
küsimus on nii tähtis, et rah­vuslikud
ja kultuuriorganisatsioonid
peaksid tõsiselt selle ümber koondu­ma.
Eriti puuduvad raamatud teis­melistele.
Oh vast üht kui teist poo­leldi
aegunud raamatuid! Ei ole õige
seisukoht, et lasteraamatutel pole
kirjanduslikku väärtust. .Kaasaegne
noorte- kirjandus läheneb. noortele
psühholoogiliselt, mida varem ei
nõutud. ' '
Ettekande, teises osas käsitles kir­janik
näitekirjandust täheldades, et
noored jäävad teatrist eemale, sest
meil puudub .moodne näitekirjandus.
Peaks olema koostöö näitejuhi, näit­leja
ja autori vahel. Kirjanik käsit­les
ligemalt oma.näidendi ^Põgene­jad"
kirjutamisega seotud küsimusi,
puudutades ühtlasi üldist draama­kirjanduse
ja teatri uuendamise va­jadust.
Selles näidendis põgenemine
on allegooriline, peamiselt iseenese,
eest. Näidendi teema ori üldinimlik,
kuid esitamisviis on uudne. ,
„ Enn Nõu, õhtu teises osas, vestles
oma loomingulisest ajendist. Ta kir­jutas
isiklikkude läbielamuste taus­tal
ja ta peab kontakti noorema ge­neratsiooniga
eriti oluliseks. Kirjan­duses
ei tohiks olla. vormilisi, takis­tusi.'
' ;.. , . "... T. •'•
Järgnevas diskussioonis, esitasid
küsimusi M. Eelnurm, J. Saarniit, M.
. Tiido, A; Naelapea, H. Kivilq, E'. Aru-ja,
E. Martens jt. Päriti rootsi-eest-laste
ja rootslaste kultuurielu ning
rootsi-eestlaste kodumaa külastami
se rohkust; puudutati keeleküsimusi
ja raamatute turustamise problee
me, arutati noortekirjandusega seo
sešolevaid probleeme j.n.e, ilma, et
oleks tõstatatud küsimustele leitud
piisavalt vastuseid.
' Neljapäeval, 17- augustil toimus
Tartu Instiuudi korraldusel kirjani-kupaari
Helga ja Enn Nõu loeng:
„Nooremate väliseesti kirjanike loo­mingust".
'
Helga Nõu leidis, et meil pole noo­ri
(25—30 a.) kirjanikke, kes kirju­taks
Eesti keeles. Enamik noorkirja-nikke
on 36-^40 ä. vanad. Praeguseid
noorkir janikke sundis kirjutama
protesti tunne vana. mandunud vas­tu.
Pikemate' proosateostega debu-teeriti
„Mana's" või ..Tulimullas",
Eesti Kirjanike Kooperatiiv ei võt­nud
vastu. Kirjaniku esiteos „Kass
sööb rohtu" kutsus välja terava ar­vustuse..
Kriitika kurvastas. Kuigi
kirjanik ei tarvitanud tänavakeelt,
kirjeldas ta siiski kõike julgelt ja
mitte „kolme punkti" kasutades.
Edasi võttis kirjanik vaatluse alla
kolm kaasaegset naiskirjanikku: Ene
Melberg, Siin Toona ja Helga Nõu.
Nendest esimene Tahkus Eestist aas­tasena
ja * sellepärast on tema eesti
miljöökirjeldused väljastpoolt vaat­leja
pilguga. Elin Toona ja Helga
Nõu lahkusid Eestist pisut.vanemate­na
ja sellepärast mälestused kodu­maast
olemas. Helga Nõu ainestiku
tegelased on enamuses eestlased. .
Kirjanik selgitas, miks kritiseeri­taks
rahvuslikku paatost ja vanema­te
viha venelaste vastu. Ta leidis, et
Melberg on kõige teravam.
. Enn Nõu käsitas kolme meeskirja-nikku
A. Reinansl, E. Sanden'1 ja A.
Roos'i. Nägu Enn Nõul endal, nii ka
A. Reinansil ja E. Sandenil on lapse­põlve
mälestusi Eestist (need puu­duvad
aga A. Roosil), mis väljendub
ka nende teostes. .
Kuulajaskonnast esitasid küsimusi
jä avaldasid arvamusi J. Purgas, E.
Äruja, A. Tork, A. Naelapea, E. Mar­tens.
E. Martensi küsimusele „Missu-guse
nimega nimetada praegust kir­jandust?"
vastas Enn Nõu: ^/Ühis­konnale
sobitatud kirjandus!"
E. Aru ja poolt oli välja pandud
enamik ettekannetes käsitatud noor-kirjanikkude
raamatuist, mis ette­kande,
lõpul tähelepanu
Hiljuti kirjastuse ^Boreas'! välja­andel!
Inglismaal., ilmunud.. Einar
Sandeni „Hamäni"—raamat „Mitme
näo ja nimega" (vt. lähemalt ,^Ieie
Elu" nr. 23, 9. juuni 19J8, lk. 5) on
kergitanud mitmel pool esile küsi­musi
nii selle kirjastuse, kirjastus­tegevuse
kui ka autori kohta. Arva­tavasti
on selle huvi üheks põhju­seks
ülalnimetatud teose < lugemisel
idanema löönud kahtlus; et „Hama-neid"
vähemas formaadis liigub ja
tegutseb tänapäeval meie hulgas üs­na
arvukalt. Seda kinnitab ka ühe
N. Yorgi piirkonna noorema põlve
haritlase hiljutine märkus, et «ole­me
olukorras, kus iga meie kohatus
ja „põõsa taga käimine" kantakse
sulasliku truudusega ette Moskva­le".
Kuigi jutuajamine Einar Sande-niga
ulatuslikumal teemal tema 4—5
kuuks Hispaaniasse siirdumise tõt­tu
pidi lükkuma edasi/ on meil siis­ki
võimalik lisada küsimustesse
suuremat valgust.
Einar Sandeni nimi ei tohiks olla
vähemalt mitte kirjandust harrasta­vates
ringkondades tundmatu, kuna
Sandenilt • on ilmunud pooltosinat
raamatut ning hulk artikleid eesti,
inglise, saksa, läti j.t. keeltes. And­med
selle 1932. a.; Tallinnas sündi­nud
väleda sulega kirjaniku kohta
leiduvad ka teoses ,,Eesti kirjandus
paguluses" (lk. 158). Teissugune on
olukord kirjastus „Boreasega", mil-;
list peetakse inglaste ettevõtteks.
See arvamus on ekslik. „Boreas" tä­hendab
tõlkes teatavasti põhjatuult
ja on läbinisti eesti ettevõte ja kir­jastus.
-
: Tema juured ulatüva4 tagasi Tei­se
Maailrnasõ j aeelsesse aega, millal
Tartu akadeemilistes ringkondades
tekkis mõte, asutada mõnes lääne
suurriigi pealinnas oma kirjastus, et
asuda selle kaudu tutvustama eesti
kirjandust vastava maa keeles. Mõt­test
haaras eriti kinni kirjastus
„Looduse" direktor H. Männik. Sa­mal
ajal oli asunud elama Londonis­se
laevareeder kapten Evald Jakob­son,
kes' küsimusest samuti huvitus.
Ja nõnda registreeriti Londonis 2.
sept. 1939, seega päev pärast Teise
Maailrnasõ ja puhkemist Boreas
Publishing Company Limited aktsia­seltsina,
märkides selle direktoreiks
o
-Kunagised meie elujõulised pagu-laskirjastused
on ükshaaval kustu­nud,
ainult kaks 'töötab veel (EKK
ja EMP), tänu kindlale tellijaskon-nale
j'a „Maarjamäa" kirjastab mõne
raamatu, kusjuures kirjastaja mak­sab;
suured puudujäägid omast tas­kust
v ;.... v'': '•
Adm. I. Htka ,,Rajusõlmede" koh­ta,
millise teose mitu kriitikut
(Märt Raud, Arn. Joonson, Edg. V.
Saks j.t.) on^^tunnistanud üheks sil-mapaistvaimaks
ja köitvaimaks memuaarteoseks
meie lähemast minevikust, märgib
.Einar Sariden muuseas:
,,Kogu tiraazh sai välja saadetud
26. oktoobril 1973 neile toodetavate­le
raamatusõpradele, kelle aadres­sid
olid olemas. Kaaskirjas pii mär­gitud,
et 820 eksemplari müügiga
katame otsesed kirjastamiskulud.
Ja kui raamatut ei soovita omanda­da,
palutakse see tagastada kirjas­tusele
raamatu originaalpakendis,
millisel juhul; pole tagastajal vaja
kanda postikulu. — Milline oli raa­matu
levik, sellest võib nüüd, lige­male
viis aastat hiljem, teha mõne­suguse
kokkuvõtte. Raamatut on
praegu umbes 200 eksemplari taga-sisaädetuna
laos või laiali müügi­kohtades
üle vaba maailma. Raama­tu
on ostnud veidi alla 400 inimese,
kusjuures 411 raamatu saajat pole
vaevaks võtnud raamatut tagastada
ega selle eest tasuda ka vaatamata
kahele sellekohasele meeldetuletu­sele.
Mõtlemapanev selle juures on
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
tel. 4664813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
Iftb TarmeiToomherg
Kohtume kõpsti meile tuntud
kunstnikuga Toronto tänaval ja kohe
tekib küsimuste sadu „Kuidas olete
elanud, mis tõi teid siia, kas on aega
mind külastada jne., et paneksime
mõned read paberile?"
„Ei tea kas mind noorem põlv
enam tunnebki. Vist mitte. Rootsis
olin esindatud kunsti entsüklopeedi-listes
väljaannetes, aga et ma sinna
tagasi ei pöördunud, siis olen ka nei­le
teadmata kadunud. Seda võib ka
siin suures Kanadas juhtuda, sest
elan kaugel Vancöuveris. Portreid on
raske transportida.
Saan kunstniku järgmisel päeval
oma külaliseks ja meil ori väga pal­ju
ainet keskusteluks. Kõigepealt hü­vitas
mind küsimus, et Kunstide
Keskus korraldas Torontos ühe port­reede
näituse kus esines ka Falken-bergT
nimi. „Ja, mõned mu maalid
olid seal Kõik portreede omanikud
ei toonud omi. Eriti suuremad tööd
jäid välja, nagu praost O. Puhmi ja
tä abikaasa, samuti V. Siirrion'i kol;
lektsiobn j.t.
„Kas Toronto ehk võlub teid taga
sipöördüma?" v
Kunstnik Ene Falkenberg.
Foto — Viivi Jaanimäel
^Praegune Toronto külastamine
tõsiasi, et nende mittereageerijate t e k i t a b m u l l e kodumaa külastamise roose. Mu eluase on
hulgas,.kes,on ilmselt täiesti i m - j m U l j e ; S - n o n 1 5^e a a s t a jooksul tek- pool suurlinna."
muunsed ka meeldetuletus|ele, on s k i n ü d s u u r e d . ; m i i u d a t u s e d . õieti tu
terve rida meie pagulasavälikkuses
tuntud, tegelasi. On neidki, kes osa­lesid
alles hiljuti Eesti Raamatuaas­ta
tegelastena vastavates toimkon-miili
väi j as-lin
oma ema 92-aastasele sünnipäe­vale.
Need all-linna stuudiod, kus
elasin boheemlasena, on maapealt
ara pühitud. Selle koha peal, King'i
dades. Seega: need on inimesed, kes J tänaval, pürgib taeva poole pilvelõh-propageerivad
vaba eesti kirjasõna kuja. Vana Ärcade, Yonge'i tänaval,
eluea pikendamist, kuid oma käsi 0 n maha põlenud. Ärcades asutasi-tõrgub
rahakotti avama, et kon­kreetse
teoga kinnitada oma ilukõ­nede
tuuma."
Jä lisab siis: •
,,Niikaua kui ma saan midagi teha
4(H)ö-dollarilise juurdemaksuga aas­tas
ja asi ei lähe hullemaks, niikaua
elab „Boreas" edasi.
Kuid on imelik 'mõelda. Kui meie
me 1954 aastal „Uus Kanadalaste
Kunstiklubi". Töötasin seal asutaja-sekretärina
12-e rahvusest taiduriga.
Et oskan keeli, siis '"polnud omava-,
heline arusaamine raske. Seal algas
ka O. Timmas oma kunstilist karjää­ri.
Ta tuli ühel päeval mu juurde ja
ütles, et tahab kunstnikuks saada.
Tahe on taevast. Selleks ta saigi.
Hans Männiku, kpt. Evald Jakobso- ühiskond, välismaal ei saa sellise Hiljem sooviti klubile kõrgemat
International Queen Elizabeth Building C.N.E0
16. augustist kuni 4. septembrini
THpLAPLAND SHOP
Ärts, craf ts, hobbies building C.N.E.
16. augustist kuni 4. septembrini
TE-Ri PROD IM1TED
2338 Danforth Avenue, Toronto
421- '
3340 Yonge Street, Toronto
Tel. 483-1293 /
(Avatakse pärast CNE-d)
4,
Vajatakse VILUNUD KANGAKÜDUJAT, mees- või naissoost
Quebeci lähedusse. Aasta ringi töö. Majutamise võimalused,
Helistada tel. 1—418—268-8368 või kirjutada:
Micheline Beauchemin 22 Chemin du Roy, Les Grondines
P.Q.GÖA 1WO
ni ja tema abikaasa Asta, viimase,
olles ka.firma sekretäriks.
Sõja tõttu suutis Boreas alustada
tegevust aga alles 1945. a., millal ta
avataktiks oli dr. F. W. Picki „The
Baltic Nations". Järgnesid E. Ho-ward
Harrise „Literature in Esto­nia",
hiljem samalt autorilt Esto­nian
Literature in £xile", siis Evald
Uustalu „The History of Estonian
People", Underi ja Suitsu valikko­gud
jne. ning viimasena „Aspects of
Estonian Culture" 1961. aastal. Kui­gi
kõik need väljaanded eranditult
tõid kaasa, puuduj ääke, võimaldas
Jakobsoni hästiminev laevanduset-tevõte
tegevuse jätkamist. Kui. aga
algasid .viiekümnendate aastate lõ­pul
laevandusraskused, tabasid
need ka Jakobsoni ettevõtet ja tär
hendasid kirjastustegevuse lõppu.
Jakobson suri Londonis 30. mail
1973 murtud ja majanduslikult mi­neeritud
mehena/saamata ühtki tä-nusõna
kirjastustegevuse eest.
Kirjastus Borease teist, praegu
arenevat etappi asus juhtima ainu­isikuna
Einar Sanden.
On ilmunud admiral Johan Pitka
mälestused aastatest 1914—1919
pealkirja all „Rajusõlmed" ja Einar
Sandeni dokumentaalteos spioon
Haman-Tuldavast — „Mitme näo ja
Tulles ettekande sisulise külje
nimega", Trükis on ingliskeelne
„KGB kutsub; Ejvet", vtrükiminekut
ootab A. Küngi põhiliselt uueks üm­bertöötatud
ingliskeelne; käsikiri
Baltikumi kohta, mille lugemise lõ­petanult
üks ameerika professor üt­les,
et see on „erakördselt hea kva­liteediga".
Ilmumist samuti ootab
Einar Sandeni romaan „Loojangul
lahkume Tallinnast" eesti ja inglise
keeles.
Kuid asjad ei ole nii lihtsad. San­den
ei ole laevareeder ega muidu
ülijõukas, tema enda sõnadel ei saa
ta maksta kirjastustegevusele juur­de
üle 4000 dollari aastas. Seda või­me
küli uskuda. Ja uskuma peame
saadud kogemustest lähtudes seda,;
mida ta ütleb meie praeguse olukor­ra
kohta.
Juhtinud tähelepanu lihtsale fak-tile,
et esiteks ei ela. valdav osa
eestlastest suurtes keskustes, kus
olemas müügilauad eesti kirjandu­sega,
ja et teisefe ei ole võimalik
25—35 protsendiliste komisjonitasu^
de juures hoida minimaalses arvus
müüdava V raamatu ; hinda vähegi
mõistlikul tasemel, ollakse sunnitud
harrastama raamatu -prooviks koju
saatmist, kuigi see v paljudele ei
meeldi. Ilma selle sammuta aga ei
ole kirjastamine; enam; mõeldav.
kirjastuse väärtusest aru ega ole
'meil fonde aitamas, siis on järje­kordne
hingusele minek varsti ga­ranteeritud.
See oleks omal moel
meie jõukale pagulaskonnale vaesu­setunnistuse
väljakirjutamine. Pa-gulasaastate
algul, kui olime kõik
veel vaesed, olid meie kirjanduse
start võõrkeeltesse küllalt paljutõo­tav,
Rida raamatuid Mälgult, Kal­muselt
j.t, ilmus skandinaavia keel­tes,
samuti Oraselt. Ilmus teoseid
soome, saksa j.t. keeltes. Siis oli aga
meie kultuuri tutvustamisel kirjasõ­na
kaudu lõpp peal ja viimane vee­rand
sajandit on näidanud, et „pil-lid
on pandud kotti". Lätlased lää­nes
on olnud palju edukamad ja
tragimad. Nad ostavad oma raama­tute
tõlkeid suurel hulgal ja kingi­vad
asukohamaa inimestele. Nad on
agarad oma kultuuri tutvustamisel
ja järjekindlad."
Võib-olla pöörab nendele ridadele
pisut tähelepanu ka Kanadas asuta­tud
tõlkefond, luues tihedama kon­takti
„Boreasega", ka ummikust väl­japääsu
leidmiseks.
-Johannes" Kaup
Eesti teadis
ra
Eesti Teaduslik Instituut Rootsis
peakoosolekul k.a. veebruarikuul ot­sustati
koostamisele võtta kõigi ees­ti
teadlaste väljapool kodumaad
kokkuvõtlik biograafia või matrik-kel.:
••:
Vastavad ankeetlehed saadeti juba
maikuul välja mitmele sajale teada-:
olnud eesti teadlasile üle terve vaba
maailma. ~
, J uba paari kuu möödudes võib
nentida, et see aktsioon on leidnud
heakskiitu ja hindamist suures ula­tuses
ning 'töötab anda ülimalt posi­tiivseid
tulemusi. Seni on ankeetleh­tede
tagastamisega vastuseid saabu­nud
juba paljudelt teadlastelt Eu­roopa.
maades.( Ülemeremaade vastu­sed
viibivad tõenäoliselt peamiselt
aeglustunud postiliikluse tõttu.
ETI ankeetlehtede! leidub lisaks
veel üleskutse, millega palutakse
andmeid saata ka elust lahkunud
kolleegide kohta või nende omaste ja
tuttavate aadresse. Selleski osas on
tänu väärselt hakanud saabuma ülla­tavalt
rohkesti andmeid ja aadresse.
Eesti Teadusliku Instituudi täpne
(uus) aadress ankeetlehtede tagasta-rhiseks
kui ..ka andmete saatmiseks
väljastpoolt oh: Inštitutum Littera-rum.
Estonicum, Box 76 08, S-103 94
Stockholm, Sweden. :
kunstilist taset ja muudeti „Golour
ja Form'iks" mis on assimileeru­nud".
„&uidas suundusite kunstimuusa
teenimisele?"
„Tuli .iseenesest. Tegin lapsena, isa
ja teiste nägusid juba 14 aastaselt.
Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis J.
Pütsep soovitas Pallase Kunstikooli
minna ja seal meisterklassis nähti
mind kui tulevast portreemaalijat.
Sellest ajast peale on minv esmaseks
huviks inimese näo väljendusrikkuse
otsimine ja selle kaudu isiksuse sise
miste salahoovuste hindamine.
.:. Kuna kord elasime kunstnikuga
sama koridori peal siis meenub kui
tabavalt ja hämmastavalt kergesti
ning kiiresti ta olulise su naos tabab.
Tulevastele põlvedele jääb ta port­reedel
kujutatud väljendusrikkus —
näo sõnastamatu maagia — selgeks
„Varsti vist saabub ka teile see
kuldne noorusiga"?"
„Tõsi küll. Järgmisel aastal kavat­sen
hüvasti ütelda T. Eaton Kompa­niis
dekoraatori kohale ja jälle tere
ütelda vabakunstnik Falkenberg'iie.
töö algab innuga. Olen kogu aeg oi-,
nud Vancouver'i ümbruses otsitav
kunstikriitik amatöör klubides. Olen
annud acrylic värvide kasutamisest,
demonstratsioone. Need värvid leiu­tati
Ameerikas 1952. aastal, nende
lahjendamise vahendid, emulsiooni­de
segud on kaunis tundmatud. See
värv on väga sobiv elumajas maali­miseks,
ta ei jäta järele ebameeldi­vat
tärpentiini ja õli lõhna. Acrylic
värvi võib kasutada lõuendil paksus
õlivärvi tehnikas või akvarell paberil
vesivärvina.
Vancouveri pensionäride klubis on
palju kunstihuvilisi inimesi. Neil cnT
olnud õjjetajaid maastiku ja lillede
alal, kuid nüüd tahetakse minu juh­timisel
tutvuda portreemaalimise­ga
Näen kunstniku noorusenergilisi
silmi, mis pole peale 20 aastast koh­tumist
mitte palju muutunud ja ma
uudishimutsen oma viimase küsimu­se
— . / • •;•
. „Milline on teie järgmine kava kui
see lühike puhkusreis on mööda?*'
-Kuuldus, et algan oma pikka püha­kust,
s.t. pensionil olekut vabakunst­nikuna,
on toonud kodus mitmeid
tellimisi. Hakkan tööle ja tahan ka.
Torontoga lähemat kontakti hoida.' '
Mõtlen endamisi,; et kui kunstnik:
nii vanaks elab kui ta ema praegu:
hindamise aluseks esivanemate ole- on, siis seisab Ital ees veel paarküm
musest ja isiksusest.
„Tulles tagasi Toronto boheemlas-ajastusse,
kas tegelesite ka siinses
ühiskonnas?"
„01in üks esimesi krundiomanikke
Jõekäärul kes sinna oma suvila üles
lõi ja mille seesmine viimisilernihe
mul 10 aastat aega võttis. Ühe suve
olin seal ka lastekasvatajaks ja söör
gisaäli seinal oh veel praegu minu
tehtud maal sellest ilusast ajast.
Kasvandike elust valmis ka film, see
peaks vist olema O. Puhmi arhiivis.
Isegi Eesti Seltsis olin tegev, siis aga
avastasin, et teistel on autod j i ma­jad
ning mul pole isegi vannituba
stuudios. Jätsin seltskondliku töö ja
võtsin täisajaga palgalise koha, et ka
omada neid maiseid varasid mis
annavad seltskondlikku positsiooni.
Nüüd kus kõik on olemas, olen siin
jäänud kunstnikuna unarusse. Küsi-tase
kas Falkenberg on surnud, või
olen kuulnud isegi silmanägemise
kaotuse juttu. ' ;
„Mii et olete hea tervise juures ja
teete portreid edasi."
„kuidugi, kuid nooreea boheem­laslik
eluviis on mahajäetud. Tõde­sin,
et viin on ainult külmarohi, et
hapupiim ja soolakala on tervise
toit ja TV on hea peamiselt tumma-;
dele. Esimesed prillid tegid veidi
muret, sest pean vaatama eemal is­tuvat
modelli ja. siis. ligidal olevat lõ­uendis.
Öptiker lahendas selle prob­leemi.
Sain kolme jaotusega prillid
ja näen nendega paremini kui kuna­gi
enne." .; • '
„Kas elukoht ön päris Vancou jefi
südalinnas?"
„0 ei- Kesklinna õhk on väljakan-natatav
vaid töötundidel, kojutulles-kõnnin
murul palja jalu ja nuusutan
mend aastat töötamise aega. ja jääb;-,
aega vanagi olla.
Noor libe eaa Iide
irešs-laöger
Jbomes
.* *.
5—16. juulini toimus EFLRY —
Euroopa noorliberaalide telklaager
Sayonlinnas Soomes, millest võttis
osa ligi 300, noort. Laager korraldati
seekord - Soome Liberaalse Noorsoo
liidu ja Savonlinna kommuuni poolt.
Ühenduses laagriga korraldas oma
kongressi • Noorliberaalide Maailma-liit,
milles on liikmeks ka Eesti Li-beraal-
demokraatliku • Koondise
noortesektsioon, seda esindas kong­ressil
Andres Käärikf kes toonitas^
et koostöö eeldused lääne- ja idarii-kide
vahel on teistsugused kui lääne­euroopa
organisatsioonide vahel; ;.
Ida-feuroopa noorteorganisatsiooni­de
esindajad pole ise noored ja nad
ei esinda demokraatlikke organisat­sioone.
,' • •.
Ida-Euroöpa poliitiline süsteem1
takistab edukat noortetööd, väitis.
Andres Käärik. Ta lisas, et kui Lää-ne-
Euroopa nöorliberaalid soovivad
saada kontakti'liberaalsemate isiku­tega
Ida-Euroopas, peavad nad otsi­ma
kontakti opositsiooniga. ELDK
saab oma kontaktide kaudu muret­seda
ja levitada informatsiooni nii
Eesti, 'Poola kui Tshehhoslovakkia
kohta. . ; V '
•MME!E ELU" ;
lugejad, ärge unustage oma
.,' • sõpradele soovitamast - '
• .: •• ,,MEIE ELU"