Meie Elu = Our life, September 14, 1978

              eie Elu" nr. 37 (1492)-197ff ,^eie Elu" nr. 37 (1492) 1978 - THURSDAY,SEPTEMBER 14
löosviibimisel kohvilauas,,
> Laaneots, Virve Laane-
Foto — E. Sügise
rõiva õpetus
[aridusministeeriumi. fi-
;el algab Northern Se-..
loolis, 851 Mt. Pleasant;.
ivaste valmistamise klas- ...
| mine 25: ja 26. sept. õh-
.ooli informatsiooni tel.
jhvarõi.vaste. õpetajate jä-lama
ebasoovitav nähe
luse lugemisel. Otse kar- .
• et noored õpiks neid
Oleme, nii kaugel, et.
>lik noorus kannab neid
|üd on. nad aga varsti va-,
ima ja tuleks omal nõel '
iste .valmistamine on
)ga, tekstiilteaduse aren-
)lu.stehniliste. oskustega
õpetamine on süstemaa- .
lukuga-. Õppimine on va­lev,
õppekava on kahe-,
Iriti teretulnud on need,
IKanada õpetaja kutse, ;'.
nub iga kolmapäeva oh-
1—9.30. Klassi nimekiri
laja koostada, et vältida -.'
ps test õpilasi „Estonian
I õppimisel. Selleks saab
ü Jja. eelregistreerida te-
17; igal ajal. Kui 26-e.ks
Iklassi komplekt — 15
|e eel regis t reeri tud jääb,
ija Eha Tarmet Toom-. ...
Tallinna Kõrgema,
|i õppejõud ja ta. abi ..
ja Endla Komi:
tuluõhtu
|eptembril
Eestlaste Kesknõukogu
Irveaas ta lõppemisega
korraldatakse. EKX
le tuluõhtu tänavu Ees-päeval,
23. sepfembrii
tulu läheb EKM te-ge-
JÕhtu kavalises osas
'ekandeiga sopran Ta-ja
klaverieUekandei-ka-
Mall KerŠpn. Tam-
Enn KiiLiskne orkester,
h-.kaar.te .õhtub saab
tel. 465-2219/
ä7 / tegevus
Igab
[•;20.' septembril :algab
fcla" tegevus Eesti Ma-t.
asta rühma liikmed
Iseleralivatah'1-suhar-la
samal ajal ja samas-.
leelmisel aastal — kell
[teri, Ester Kappa ja
jarley rühmad- ja kell
}'ley ja Toomas Metsa-huvilised,
kes ei ole
id, võivad registreerib
'vuseks 20, septembril
fi Maja suures saalis,
vilunud tantsija Esta
niseks, peab rühmalü-
Jmalt kaks aastat jär-
|. Sellega, oleks sellel
võimalus „Kungla"
|a neil, kes soovivad
)otši Eesti Päevadele.
sellel aastal uue laste>
[me, 6—12 aastastele.
täpne informatsioon
Uita.
itapeäkoosolek ja tra>
[Iraliam" toimub 14.
ja kellaaeg teatatak-
>iooniks
4543. •
helistada
«te.
Läheneva tegevus-hooaja kohta
Informatsiooni saamiseks usutles
„Meie Elu" esindaja Toronto Eesti
Seltsi esimeest^Valdeko Poolsaart.
Peatuti liikmeskonna, juurdekuulu­vate
organisatsioonide, põhikirja
muudatuste, tegevuskava ja Eesti
Maja ruumide kasutamisse puutuva­te
küsimiste juures.
... V.-Poolsaare seletuste kohaselt Ees*
ti Seltsi jüiiätuš : asus seisukohale,
et tema, peamine, eesmärk on teha
töö^d ja teenida eesti rahvast, Ef ol­la
võimeline seda tegema, seltsi ju­hatus,
luges oma esimeseks ülesan­deks
seltsi liikmeskonna suurenda­mise.
See andis, tulemusi ja praegu
on seltsi liikmeskond 150% suurem
kui möödunud aasta alul.
Liikmeskonna juurdetulek ja huvr
seksi tegevuse vastu- oleneb suurel
määral elavusest., seltsi tegevuses.
Seda taotleb seltsi juhatus-eesseisval
hooajal.
. — Tahame seltsi välja viia seni­sest
mfiinist|, kus peamiseks tegevu­seks
bli EV aastapäeva aktuse kor­raldamine,
ütles esimees.
Hooaja avame ^Mihklipäeva Peo-f
ga" laup., 30. sept. Eesti Maja suures
saalis. Piletid on juba müügil Eesti
Majas ja seltsi juhatuse liikmete
käes. Eeskava on värvi- ja tujukülla­ne.
. Osavõtjaid1 ootame rekordilisel
arvul. Teised üritused järgnevad.
Suureneva aktiViteedi majandusli­kuks
toetamiseks selts korraldab To­ronto
linnavalitsuse loal „Esto Loto".
(Eesti Seltsi loterii}, kus 1. võiduks
on ühenädalane puhkus kahele Ba­hama
saarel. Tasutakse hotelli ja
sõidukulud. 2. võit — värviline kabi­neti
TV. 3. võit — daami või härra
teemant sõrmus. 4, võit -— stereo
raadioaparaat ja 5. on lohutusvõit.
LoQsipiletid on müügil Eesti Majas
seltsi juhatuse liikmete käes; Neid
saadetakse müümiseks ka seltsi liik­metele.
Hind Sl.00. Kuna Toronto
; linnavalitsus kontrollib piletitemüü-ki
ja loterii aruannet, siis iga pilet
on registreeritud ja peab olema oste­tud
või seltsi juhatusele tagasi saa­detud
kui osta ei soovita.
. Loengute kOTraldaimaie Eesti Ma­jas
jätkub.
Juhatus omalt poolt tahab korralda­da
2 kuni 3 loengut küsimuste •koh­ta,
mis üldsust peaks eriti huvitama
•;. Eestlaste kooskäimine Eesti 'Ma­jas
ja selle ruumide kasutamine ole
neb suurel • määral kohviku lahtiole­ku
aegadest. Seltsi juhatus tahaks
näha, et kohvik oleks avatud 5 kuni
7 päeva nädalas, 12 kuu kestel. Ta on
nõus selle kohustuse enesele võtma
kui Eesti Maja juhatusega vastavale
kokkuleppele 'jõutakse. Läbirääkimi­sed;
on käigus, ja ainult paar küsi­must
vajavad veel selgitamist.- Kui
nendes küsimustes saame Eesti Ma­ja
juhatusega kokkuleppe, siis seltsi
juhatus hoolitseb, et kohvik Oleks
; esialgselt avatud vähemalt 5 päeva
nädalas ja sealt oleks võimalik saa­da
ka sooja toitu.
Oma: sissetulekutega Eesti Selts
tahab senisest tõhusamalt toetada
lasteaeda, täienduskoole ja noorte
organisatsioone, sest koigi nende va­jadused
on suurenenud. Selts loo­dab,
et suurema tegevuse juures
suureneb ka eestlaskonna toetus
seltsile üritustest osavõ-tu näol.
". Seoses suureneva, lesevusesa osu-tuvad
•• "-. I -•
vejalisteks mõned muudatused
seltsi põhikirjas ja kodukorras.
Esimene muudatus oleks nimes.
Eestlastele meie , oleme „Toronto
Eesti Selts" teiste keskuste eesti
seltside seas. Asukoha -maa rahvale
oleme endiselt „Estonian Association.
in Toronto".
Selleks, et seltsi, juhtimises ei te­kiks
lünki; juhatuste vahetamisel
peame vajaliseks, et juhatusliikmete
volitused kestaks 2 aastat. Igal aas­tal
langeks juhatusest välja pooled
IKMuus 0BS
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas;
juhatuse - koosolekul möödunud nä­dalal
otsustati EKN 10. koosseisu
Valimiste Peakomiteele teha ettepa­nek,
kutsuda EKN 10. koosseis esi­meseks
korraliseks üldkoosolekuks
Torontosse kokku laupäevaks, 14.
oktoobriks.. üldkoosoleku päevakor­ras
on.Valimiste Peakomitee; teada­anne
EKN uue koosseisu valimiste
•kohta,, ettekanne aktuaalsel teemal
Laas Leivafilt, 1977/78. a. aruanded,
1978/79. a. tegevuskava ja eelarve ja
valimised põhikirja järgi. .. .'
Koosolekul olid lähemalt kõne all
mõned käigus olevad aktsioonid.
Tuntud inimõiguste eest: võitlejale
adv. J. Pomerantse on EKN pooli
antud volitus. Eestis vangistatud dis­sidentidele
rahvusvahelisel t • legaalse
kaitse andmiseks vajalike sammude
astumiseks. Sellega ühenduses oleva­te
küsimuste selgitamiseks sõidab
adv. J. Pömerant lähemal ajal Eu­roopasse.
EKN on korraldanud adv.
J. Pomerantile kokkusaamise võima­lused.
Sealsete eesti keskorganisatsi-
.'••.•'•.'•••'..OFF OUR REGULAR PRICE Y
; UPOM:PRESENTATION OF THIS
COUPON WHEN PÜRCHÄSlkG ONE POUND OF
RKSlTEÄ MILLS st
ST. LAWRENCE MARKET, 95 FRONT ST.
LÖWER LEVEL — SÖÜTH BLDG.
: .OFFER • EXPIRES SEPTEMBER 30 1978
liikmed ja nende; asemele "valitakse 0onide esindajatega
uued. Esimehe.volitused kestaks en-diselt
1 aasta.
Käigus on ka aktsioon 1980. a.
olümpiamängude ajal Tallinnas toi
Seltsi kodukorras juhatus soovitab m u v a regati-vastu protesteerimiseks,
vähemat muudatust uute liikmete|Kanadasrpöördütakse siinse Olümpia
vastuvõtmise osas (Pk. J.), et liik
meksastujal ci tuleks oodata vastu­se
saamisega rohkem kui 3 kuud.
On soovitav, et seltsi tegevusaasta
(Pk. 4.) algaks 1..sept, ja lõpeks 31.
aug. Sellega juhatusele jääks rohkem
aega tegevuskava koostamiseks ning
teiste organisatsioonidega läbirääki­miste
pidamiseks enne, tegevus-hoo-'
aja algust.
Juurde On lisatud kodukorda uus
põhimõtteline punkt (12,), mis an­naks
seltsi juhatusele Õiguse paluda
juhatusliiget lahkuda• juhatuse koos­seisust,
kui ta moraalselt või mõnel
muul põhjusel kahjustab seltsi ju­hatuse,
põhikirjas ja kodukorras et­tenähtud
tegevust. Viimaseaja tähe­lepanekud
on näidanud, et sellise vo­lituse
järele on olemas vajadus. Loo­mulikult
annab juhatus;oma. tegevu­se-
kohta aru järgmisel täiskogu
koosolekul ja mingil juhul ei taotle
enesele . ,,d3kto!t©rB^ice"; õigusi,. • na
gu mõnelt poolt nan avaldatud arva­mist
Lõpuks, .'soovitakse kodukorda
muuta selles osas, et kassast oleks
võimalik teha väljamakse juhatuse
otsusel kuni S1Ö00.00 ulatuses ja sekt
sioonid teataks juhatusele oma ko
dukörras tehtud muudatustest hilje
mait 3 kuu jooksul, muudatuse te­gemise
päevast arvates.
Köisi iDiidatuste kohta on saade-tud
kirjalikud ettepanekud seltsi
liikmetele ja nende kohta seisukoha
võtmiseks kutsutakse kokku erakor­raline
koosolek 21. sept. .
Muudatustega seltsi tegevuses ja
juhtimises taotlema seda, et eestlas­kond
Torontos hoiaks kokku, kasu­taks
senisest tihedamalt Eesti Maja
ning unustaks kõik omavahelised tü­lid.
;- -:-
Komitee ja purjespordi organisatsi­oonide
poole, juhtides nende tähele­panu
olukorrale, milles regatt; pee­takse
Venemaa poolt okupeeritud
Eestis. Märgukirjas; juhitakse eriti
tähelepanu- suurele venelaste juurde­voolule
Jallinna, mida regati etteval­mistusega
ühenduses olev ehituste-g-
evus endaaa kaasa on toonud. Need.
sissetoodud! venelased tõenäoliselt
jäävad Tallinna, muutes linna järjest
rohkem venelisemaks.
Ettevalmistamisel on ka ühine po­liitiline
aktsioon koos ukrainlastega.
Koosolekul käsitati veel eeloleva
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
täiskogu koosolekuga ühenduses ole­vaid
küsimusi.
MISTAGAJARGI JÕEKÄÄRUL
liskonnogo
võistlusreisil
Talgulised faas
Seedrbrule
.;. :F.S.MANOR,
Canadian Seenel preeriaprovlntside
kirjasaatja
Kanada on maailma kullatootmi­ses
läänemaailmas teisel kohal. Ka­nada
kullaturg asub Winnipegis ja
ön viimasel aastal mitmeti vaga eba­stabiilne
olnud.
Kullakaevanduste osatähed on pi­devalt
tõusnud. Kullahind aga ise
näib nüüd olevat saavutanud •kõrg­punkti
ja kõik suuremad kullakae­vandused
Ontario—Manitoba piiril,
on välja pannud üks miljon dollarit
uute kullalademite avastamiseks ja
uurimiseks. Üks kullakaevandusist
kulutas sellele lisaks veel 2,5 miljo­nit
dollarit et oma praegust kokku­kuivanud
toodanguga kaevandust sü­vendada
ja kulda maapõuest palju
sügavamalt välja tuua. Kõik maa­põue,
toorest kulda ümbertöötlevad
kullatööstused on. täie kapatsiteedi-gä
tööle rakendatud...;
Kui võrdlusjooni tõmmata Lõuna-
.Aafrikaga, on Kanada kullatoodang
muidugi väike, ainult. 52,4 tonni Lõu
na-Aafrika 731.4 tönnr vastu.. Kuid
ometigi on Kanada kullatoodang
praegu,väga oluline ja tulutoov. .Kui-
\ la maapinnale toomine ja ümbertööt
iemine läheb maksma 51.47 dollarit
untsilt, kuid kullahind on viimasel
ajal üle 200 dollari untsist.
Kullaturg ei allu tavalisele majan
. duselu reeglile, mille aluseks on
tootmise reguleerimine vastavalt va­jadusele/
Kulla järgi ei ole otsest va­jadust,
see. vajadus on rohkem psüh­holoogiline
kui reaalne. Arvestades
inflatsiooni j pidevat edasisammu
ÜSA dollari langust ja muid. asjaolu
sid, leidub preeriates mitmeid inves
' teerijaid, kes oma raha panevad kui
: la1 alla, .pidades secla maailma- kind­laimaks.
' väärtuseks. Winnipegis' on
suurimaks kuliamüüjaks Bank of
Nova Scotia, .kus läbimüük mõnel
päeval ulatub üle saja untsi. \
Kuna Kanadas on lubatud kulla
omamine, siis väga paljud erainime-sed
ostavad üles kuldraha, nagu Ka­nada
Kuninglik 'Juubeli raha. Inglise
kuldraha, Austria' ja Mehhiko kuld­raha
ja muidugi, kõikide poolt taga­otsitud
üheuntsilist Lõuna-Aafrika
Krugeri raha.-
Suurem osa ku Haos te aga. toimub
kangides, keskmine kullakang kaa­lub
natukene üle viie untsi ja mak­sab
tuhat dölI.arit. Viis untsi kuida
pole kogult, palju, umbes nagu väike­ne
hotelli vannitubades leiduv seebi-ke.
\/;-" • \
Inimesed, kes kulda ostavad, ei ole
tavaliselt rikkad, need on suuremalt
osalt immigrandid, kes kardavad ra-haväärtuse
langust ja. panevad osa
oma. säästudest kulla alla juhuks, kui
rahaväärtus tõesti päriselt alla lä­heb,
on neil siiski midagi kulla näol
raskete päevade jaoks kogutud.
;, Kui elu on rikas ja hea, ei osteta
kulda. Ainult kui aeg on ebakindel —
nagu praegu — muutub kullaturg
järsku aktiivseks ja. kullahind tõu­seb.
Järjekordne sügis on saabumas'
kõikjale, ka Seedriorule. Väljakutse
laigulistele; keda oleme tundma'õp­pinud
„kondiauru jõul Seedriörut
ülesehitava mootorina", sel.aastaajal,
kus kõik tööd ja tegemised peaksid
juba ammu lõpetatud olema,, pole
siiski mitte hali. Kutse on mõeldud
tõsisena. Vahe. on vaid selles, et se­dapuhku
Seedrioru juhatus iafcab
ülla andja ja mitte saaja osas. Ja se­da
juhtub vaid üks kord aastas;, kus
võime üheskoos tagasi vaadata taas
edurikkalt lõpetatud tegevusaastale
pidumeeleolus j.a pidurüüs, unusta­des
koju haamrid, kirved, labidad,
saed ja muud kevadhooajal nii vaja-,
likud riistapuud.
Laupäeval, 23. septembril algusega
kell 20 korraldah Seedrioru juhatus
peahoones Talguliste peoõhtu. Kut­sutud
on kõik, nii vanad veteranid
kui ka noored (kes sel kevadel oma­ette
t.algupäeva organiseerisid). Isik­likke
erikutseid ;ei saadeta/ Kuid pe­renaised'
(kes paraku ka seekord
jäävad andja ossa), kellel organisee­rimisel
külm laud, oleksid tänulikud
kui osavõtust .etle teatatakse, kas.
kirjateel voi telefonil (juhatusliik­mele
omas linnas või otse Seedrioru
aadressil: E, Rebane, RR #1, El ora,
Ont., tel. (519) 846.5437):. Meeleolu ja
tantsumuusika eest hoolitseb Seed­rioru
perele hästi tuntud Lembit
Nielender. .Endastmõistetavalt põle
tants mõeldav daamideta, kes on
kutsutud talguliste külalistena.
Jõekäärul sel suvel ujumiseksami­te
sooritajad:
Novice (pärisalgajad): Anne Ru-berg,
Mihkel Ranniste, Liisa Kukk,
Moira Kurm, Kai Rannik, Märt Mat-soo,
Lembi Veskimets, Erik Jaason,
Margus Riga,.Triina Läte, Rita Läte,
Liisi Linask, Kadri Linask, Allan
Sutt, Aare Voitk, Eero Voi tk.
1978 a. maailma meistrivõistlusedl ?re-beginner. (eel-algajad): Lisa
naiste võrkpallis peeti Leningradis, Norheim, Tania Pisa, Marja-Leena
millest võttis osa, 16 parimat võrk- Rops, Risto Leivat, Erik Silmberg,
pallimaad, kaasaarvatud Kanada Kalev Wallner, Mihkel Ranniste,
rahvusnaiskond. Andreas Kurvits, Allan Wessmann,
Viimases mängib kaasa ainukese Mikk Ältosaar, Heiki Altdsaar, Mic-eestlasena
Toronto üliõpilane . Kai häel Marks,' Elle Palumäe, Toomas
Heinar. • Aloe, Eero Voitk, Kadri Linask, Märt
Võistlused viidi läbi 4 linnas: Le- Matsoo, Käi Rannik, Moira Kurm.
ningradis, Moskvas, Riias ja Minskis. Beginner (algajad): Allan Wess
Kanada naiskond sõitis Euroopas- mann, Marcus Silmberg, Thomas OI
se võistlusreisule juba juuli keskel, vet, Tiina Pedel, Anne Pedel, Katrin
kusjuures võisteldi Varnas, Bulgaä- Verret, Monika Heinmaa, Alaric
rias Musta Mere ääres ja Constan-. Nurm, Derek Ewen, Mikk Altosaar
zas, Rumeenias, siis Belgradis Jugo- Mark Olup, Lisa Norheim, Erika Mä
slaavias ja Münchenis, Bayeris ning sak, Leili Lukas, Moira 'Kurm.
Düsseldorfi* lähedal Westfalenis ja Survival (vetelpääs): Indrek Es
RheinimaaL Ida-Saksamaal olid ken, Mollie Parum, Karin Sõrra, Lin
võistlused Chemnitzis (praegune da Kolli, Särina Westerblom, Tiina
Karl Marx Stadt) ja siis lennati Randmaa, Rein Lomax, Ellen Ru«
Frankfurti st Moskvasse. J berg, $ilvi Matsoo, Linda Norheim,
Varasuvel viibis Kanada naiskond Niis Norheim, Andres Nurm, Aime
võistlusrelsul 7 nädalat Oriendis, kus Olup. Ruth Küng, Monika Kask, Eric
võisteldi 18 võistlust, Tokios Jaapa- Luiker, Marika Tamm, Saima Anto,
nis, SeouTis L.-Kreas, Pekingis, Nan-kingis,.
Cantonis jä Shanghais Puna-
Hiinas ning Honkongis. Pekingis võt­sid
vÕTStfetest osa 6 maa naiskon­nad:
Hiina, Jaapani, L.-Korea, USA,
Mehhiko ja Kanada. Hiina võitis
kõik mängud.
Võrkpall on Hiinas väga populaar­ne
spordiala ja nende mäng on rah­vusvaheliselt
kõrgetasemega. Igal
võistlusel oli vähemalt 25.000 pealt­vaatajat.
Rõõmsa üllatusena oli Pe­kingis
kokkusaamine eesti tüdruku­tega
Torontost, kes samal ajal esiner
sid seal edukalt võimlemisega.
Kõikjal on olnud vastuvõtt väga
sõbralik ja on. püütud.näidata kõiki
vaatamisväärsusi, nagu Suur Hiina
Müür.ja Pekingi end.-keisripaleed; ja
palju muud.
Tokio oli olnud väga huvitav ja
moodne ja Musta Mere ääres, kus
oldi nädalapäevad, sai isegi'' rannal
pisut suvitada. Kõige mõnusam ja
kodusem oli olnud München, ja Lää-ne-
Saksamaa, kuigi elu kallis. :
Naiskond, kelle reisu toetab Loto
Canada, jõudis tagasi Torontosse,
kus asub ka rahvusnaiskonna tree-ningkeskus
ja suurem osa naiskon­nast
jätkab õpinguid Toronto üli­koolides.
Tere tulemast Talguliste peoõhtu­le!.
Seedrioru juhatus
Alfr ed Kuus
MÄND LETUNNID
Müügil kandlemüusika, helilinte, ju­hiseid
kandlemängu õppijaile 7-duur-akordiga
kannel.
62 7th Ave., Toronto, Ontario
. -M8V. 3B2-: \;.V
Tel. 255-4144
puhul New Y©rgis
Meil on põhjust meenutada, et kui
tähistati kirjanik-praosti ja teeneka
Eesti Vabariigi riigimehe ja rahvus­liku
võitleja Jaan Lattiku 75. sünni­päeva,
kogunes selleks' puhuks To­rontos
austamisaktüsele 1200 eest­last.
Paljud tulid kohale ka kaugelt.
Nende hulgas oli rohkel arvul eriti
viljandimaalasi, keda Jaah Lattik oli
teeninud hingekarjasena ja võru- l a
valgamaalasi, kes mõtlesid Karulas
talupoja peres sündinud ja kasvanud
andekale noorele, kellest sai Eesti
üks populaarsemaid rahvusliku elu
juhte vabas Eestis ja eestlaste ole­masolu
võitluses' põgenikena lääne­maailmas.
Jaan Lattiku 100 a. sünnipäeva ki­riklik
tähistamine toimub pühap.,
10. sept. kell 2 New Torgi Lexington.
Ave. kirikus' rahvusliku jumalatee­nistuse
ja järgneva kava ja koosvii­bimise
raames, ; . >
Kõigil eestlasi! on võimalus sporti
kaasa teha või pealt vaadata 23. sept.
algusega kell 10.00 hommikul.
Võrkpalliturniir lähem infor­matsioon
— Raivo Remmel 759-7046.
Tennis — üksik- ja paarismängud —
Jaan Lents — 497-4291. Kergejõustik
- ; Arvu Oiling: — 255-0783, Martin.
Jõgi - 223-6622.
, õhtul T.E.N.S. ja . Ü.E.S.J. Sügis-pidu
õhtusöögi ja tantsuga, algus
kell 8.00. Piletid ainult ettetellimisel:
223-6141 või 223-6622. ; -
ööbimisvõimalused taredes; Saun!
Oodata on, et USA-st tuleb võrk­palli
ja korvpalli meeskond.
Pühapäeval; 24. sept. Korvpall, al­gusega
kell 11.00 hommikul. Jalgpall,
algusega "kell' 12.00 päeval. Võistlus-meeskonnad
koostatakse kohapeal.
Esimene meeskond — 35 a. vanused
ja nooremad, teine meeskond — 36
a. vanused ja vanemad.
Kalev'! Suusäklubi kutsub kõiki
suusatajaid maastikujooksule Jõe
käärul, 24. septrkell 3.00 p.l.
.. Meeldetuletuseks kõigile eesti
sportlastele: 16. ja 17. sept. toimu­vad
Põhja-Ameerika Balti Kerge
Erika Randmere, Lembit - Rüü lei­mann.
Junior (noored): Paul Pint, Urve
Voitk, Eve Teder, Tiina Pärnsalu,
Indrek Esken, Hillar Kiiss, Aldrek
Meipoom.
: Intermediate (keskmised): Moni­ka
Pint, Anne Kuusk vere, Valia Rein-salu,
Toomas Kuuskvere, Eric Lui­ker,
Marika Mäeste, Juta .Metsala,
Ruth Küng. ;v 'r
Senior (vanemad): - Hillar Heine,
Merike Lainevool, Tuula Hopp, Silvi
Pirn, Jan Hopp. •
Level 2, 3, 4 (vahepealsed): Erika
Mäsäk, Alar Randmere, Erika Rand­mere,
Robert Lada,' Paul Lada, Tho­mas
Mandra, Peeter .Pinn .:.
Kokku 97 õpilast. '
JÕEKÄÄRU 2-sed UJUMIS- •
VÕISTLUSED 16. AUG •
25 m. vabalt 7—8 tüdrukud: 1. Eri­ka
Meipoom 36,3, 2. Monika Roose
37,0. ; . .
25 m. vabalt 7—8 poisid: 1. Too­mas
Olvet 28,0, 2.- Peter Roose 30,2,
3, Marcus Silmberg 32,0.
25 m. vabalt 9—10 tüdr. 1. Valia
Reinsalu 17,1 (Rekord), 2. Lisa Lam-bur
24,2, 3. Urve Voitk 28,8, 4. Ruth
Küng 29,5; 5. Pia Metsala 51,2.:
25 m. vabalt 9-40 poisid: 1. Paul
Pint 20,0, 2. Tõnu Voitk 25,0,' 3. And­rus
Kün.g : 25,2, Karl Konze 25,2,, 4.
Miki Kuuskvere 28,2. : -: ;
50 m. vabalt 11—12.tüdr. .1. Ingrid
Covenev 46,5, 2. Anne Kuuskvere
49,2, 3. Siiri Oder 1:01,0.'
50 m. vabalt 11—12 poisid: 1. Paul
Pede 47,1, 2. Indrek Esken 53,9, 3.
Aldrek Meipoom 59,0/ 4.; Tenno And­ra
1:07,8.
50 m.. vabalt 13—14 tüdr. 1. Tuula
Hopp 41,5, 2. Karin Purre 43,5, 3. Pi­ret
'; Jõgeda 44,8, 4. Tiina Pärnsalu
44,9, 5. Tracey Girolami 48,6, 6. El­len
-Valter 50,9, 7. Vivian Oder 55,6,
8. Karin Järvine 1:08,0, 9. Ingrid Ki­vi.
1:13,5. , ' :
5® m. vabalt 13—14 poisid: 1. 'Su­lev
Martin 37,9, 2. Peeter Pirn 38,6,
3. Toomas Kolli 41,2, 4., thomas
Mandra 42,0, 5. Jan Hopp 42,3, 6.
Derek Pallaridi 42.4, 7.. Toomas
Kuuskvere 43,2, 8. Hillar Kiiss 48,2.
50 m. vabalt .15—16 tüdr; 1. Merike
Lainevool, 37,2, 2. Anita Greenbaum
37,8, 3. Tiina Kurvits 40,0, 4. Ingrid
Mandra 40,6.. / ^
50 m. vabalt 15—16 poisid: 1, Ivar
Luksepp 35,1, 2'. Hillar Heine 35,6.
25 m. rinnuli 7—8 poisid: 1. Too­mas
Olvet 44,4.
25 m. rinnuli 9—10 tüdr. 1. Valia
Reinsalu 25,2, 2. Ruth Küng 32,2.
25 m. rinnuli 9—10 poisid: 1. Paul
Pint 26,0, 2. Tõnu Voitk 28,2, 3. Kavl
Konze 30,0, 4. Andrus Küng 35,5. :
50 m. rinnuli 11—12 tüdr. 1. Silvi
Pirn 56,0, 2. Anne Kuuskvere 56,8, 3.
Eve Teder 1:07,6.
50 m. rinnuli 11—12 poisid: 1. Ald­rek
Meipoom 1:12,3.
50 m. rinnuli 13—14 tüdr. 1. Tuula
Hopp 51,4, 2. Marika -Mäeste 59,0, 3-.
Piret Jõgeda 1:00,0, 4. Monika Pint
1:01,1. ;,../•-.;-..
50 m. rinnuli 13—H poisid: 1. Pee­ter
Pirn 50,3, 2. Thomas Mandra 53,4,
3. Jan Hopp 54,2, 4. Sulev Martin
57,7. ,
50 m. rinnuli 15—16 tüdr. 1. Merike.
Lainevool 46,8, 2. Anita Greenbaum
52,2; 3. Ingrid Mandra 1:06,8.
50 m. rinnuli 15—16 poisid: 1. Hil­lar
Heine 40,8, 2. Martin Toomes 48,0,
3. Ivar Luksepp disq.
25 m. selili 7—8 tüdr. 1, Monika
Roose 35,4, 2. Erika Meipoom 42,3.
25 m. selili 7—8 poisid: 1. Peter
Roose 34,3, 2. Toomas Olvet 39,4, 3.'
Marcus Silmberg 42,6. ' .
25 m. selili 9—10 tüdr. 1. Valia
Reinsalu 22,4 (Rek.), 2. Ruth Küng
27,4, 3. Urve Voitk 30,8. :
25 m. selili 9—10 poisid: 1. Kari
Konze 25,3, 2. Tõnu'Voitk 31,3, 3.
Andrus Küng 33,0.
50 m. selili 11—12 tüdr. 1. Ingrid •/
Covenev 51,9, 2. Anne Kuuskvere
1:01,8. •
50 m. selili 11—12 poisid: 1. And- :
rek Meipoom 1:22,0. ;
50 m. selili 13-14 tüdr. 1. Tuula
Hopp 52,5, 2. Piret Jõgeda 54,8, -3.
Marika Mäeste 59,4, 4. Monika Pint
i:joi,2..
50 m. selili 13—14 poisid: 1. Sulev
Martin 45,0, 2. Peeter Pirn 50,0, Too- '
mas Kuuskvere 50,0, 3. Jan Hopp
53,2. - • ; :
50j m. selili 15—16 tüdr. 1. Merike
Lainevool 44,8, 2. Anita Greenbaum
55,6, 3. Maia Lenk 56,8,
50 m. selili 15—16 poisid: 1. Hillar
Heine 41,9. '
25 m. liblik 9—10 tüdr. 1. Valia
Reinsalu 2Q,4 (Rek.) :
25 m. liblik 13—14 poisid: 1. Pee­ter;
Pirn 22,6, 2. Sulev Martin 27,6.
25 m. liblik 15—16 tüdr. i . Merike
Lainevool 22,7.
25m. liblik 15—16 poisid: 1.'Hillar-
Heine 18,2.
50 m. liblik: 1. Valia Reinsalu 45,8. •
100 m. eristiil 9—10 tüdr. 1. Valia
Reinsalu 1:44,1 (Rek.)
100 m. eristiil 15—16 poisid: 1. Hil­lar
Heine 1:40,8.
100: m. vabalt: Valia Reinsalu
1:31,4, Peeter Pirn (13—14) 1:39,0, Su­lev
j-Martin 5 (13-14) .1:40,2,-Thomas
Mandra (13-14) 1:44,0, Tuula Hopp
1:45,0, Merike Lainevool 1:26,6.
100 m. rinnuli: Peeter Pirn. 1:54,6,
Jan Hopp 2:03,8, Tuula Hopp 2:01,4,
j õus tiku võistlused läti staadionil
„Sidrabene" R.R. #6 Milton, Ont.
Lähemat informatsiooni — Arvu Oi­ling
255-0783 •• j a Helmut Jaaguste
223-6141/ ; - v ; ,: ' r V . '.
Merike Lainevool 1:48,6.
„MEIE ELU" : : : '
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
r -„ M E I E ELU"
Dollari kurs langeb,
vditswse kurss tõuseb
Kanada dollar oli oma kõige ma­dalamal
seisul ja maksis; ainult 86,78
USA-, centi. Kuid Kanadas on kum­maline
olukord — mida madalama­le
langeb dollari kurss, mida rohkem
inimesi jääb ilma tööta ja mida
enam majanduslikud raskused suu­renevad,
seda: suuremaks läheb rah­va
.poolehoid valitsusele. Viimane
gallupi uurimus näitab, et liberaale,
pooldab. 45% rahvast, konservatiive
35ü
/6 ja sotsialiste 15%. rahvast.