Meie Elu = Our life, May 21, 1987

              |mii:
ne;' ;•:
led või valed—
(andaandme-hištratiiv-
prot-
Ise küsimuses.
;d ega määra
iküsimust mo­ld
Nõukogude
cohtumõistmi-lüle,
siis teatas
letnik Davis R.
end välismi-
|ikuks— Legal
)h küüditatav
sumata Amee-
|ma presidendi
likult prokla-annektsiooni
ütleb William
|s Balti riikide
(New York
Interilational
.r]] _et see von
le (unconsGio-rahyusvaheli-ma
Ameerika
^lutikat juhib
lisministeeriu-lub
Robinsoni
Dres.idendi sei-küüditamine
|i toimetati ühe
jelt tema riigis
|n Nõukogude
tähendab, et
illegaalseks
leidis faktili-
Jõukogude Liit
lud saavutada.
E.N.
IISTIDEGA
ivuslaste Kogu
•\ ' . •
u b a . 0
[gatshekil, mis
J60.242.000US
Il sai suurkau-
Ick & Co. 31.
Ide olemasole-limetada
tohib
itud viinamar-
|(]ognac'iümb-fctlnimetatakse
dest, millised
|ud pole „Eau-
1934.ä. paber­il
suuruses (en-
Idrow Wilsoni
lakatte-tõendid
|iikvel./Liikvel
lollarilised psr
trtlahdvChase*i
ikordseltl934.'
[trükiti,. Aastal
p tükki liikvel,
|rnbes400. Aas-valitsus
mitte
^älja anda, km
jrahad.
lasvatatakse 50
Mitte kusagil
, mitmeid erilii-
|ima on tubaka-
Jakataimed si­li
nikotiini,
[i Külade^' all
JLitusti? Grigori
Jmkin oli keis-k
Si^ure soosik,
j nõuandja. Kui
blsaart annek-ja
läbi Krimmi,
teerida sealset
in külasid püs-
1 ainult ilusatest
lest.
J I !
• • i
1 [
m
i • i
Ml
; •
ii
1 •
MELJÄPÄEVAL, 21. MAIL - fHURSDÄY, MAY 21 3
@
Liitu X^M"
tas kaunis suurt vaituk@|aprantsu-m
ajakirjaiBduses. Kohe 22. aprillil
oiauremad ajale-süsidmusele
pikki foto-artikleid.
Vasak- ja parempoolsed i ajalehed
vaatlevad kõik Linnast nagu natslik­ku
sõjakurjategijat, igaüks võttes
seejuures oma maailmavaate kohast
seisukohta: ' '
Kommunistliku partei häälekand­ja
„Hümanitš" rõõmustab mõrvari
kauaaegse puhkuse lõppemise üle ja
süüdistab ameerika kohtu- ja yalit-sus-
asutisi 20-aastases viivitarilises
Linnase väljaandmisel.
Sotsialistide ajaleht „Le Matin de
Paris" pühendab Linnasele terve 8-
nda lehekülje, suure pildiga,toonita­des
et Linnas on esimene natsi ja SS4
sõjakurjategija keda vägivaldselt on
tagasi saadetud Nõukogude Liitu,
järgmine, 9. lehekülg on nagu ju|hu8-
likult pühendatud Rudolf Hessi
problemaatilisele vabastamisele,
Demjanjuki prot3e:sile lisraelisj ja
sellele kuidas N . Liit kohtleb endi­seid
natsidest sõjakurjategijaid.
poolne ajaleht „Le Figäro" teatab
kaunis pikas artiklis 67-aastase Karl
Linnf se väljaandmisest N. Liidule.
Teda süüdistatavat Tartu koondus­laagri
juhatamises, kus 12.000 ini­mest
leidsid surma. Samal ajal tõste-taiese
aga esile, et kõik süüdistused '
põhjenevad ainult N. Liidust saade- ^
tud tunnistustel ja kaheldakse nen­de
tõepärasuses. Väljasaatihise pea­miste
autoritena tsiteeritakse kohtu-,
ministreeriumi rõjakurjategijate jäli­tamise
osakonna juhatajat Nõel
Sher'iija Brooklyn'i prokujröri Elisa­beth
Holtzman*i.
^KURITEGU JA KAMISTTO'^
Vasakpoolse intelligentsi ajaleJit
„Lib6ration" võrdleb Linnase välja­andmist
,, Kuriteo ja karistuse" ro­maaniga,
kuid esitab temale ette­heidetud
süüdistusi, tinglikult, aval­dades
kahtlust nõukogude kohtute
õiglusesse ja erapooletusse. „ Li­beration'i"
arvamise järgi anti Linnas
välja peamiselt ameerika juutijie or­ganisatsioonide
survel. . I'
Ka parempoolsed, samal päeval il­munud,
ajalehed ei ole kuigi leebed
Linnase saatuse käsitlemisel:
,,Le Quotidien de Paris" ilmus tiit­liga
„Karl Linnas, nats tagasi sov-jettide
juurde". Kirjeldus sündmu­sest
sarnaneb üldjoontes eelpool
mainitud artiklitele, tõstes samuti
üles rahvusvaheliste ja ameerika juu­tide
organisatsioonide survet ameeri­ka
võimudele ja avaldades kahtlust
N. Liidus korraldatava uue. kohtu­protsessi
lõppotsusesse.
Päevaleht „LePari&ien" tituleerib
oma artiklit: ,.Natsist kurjategija
Linnas anti välja Moskvale". Linnast
esitatakse koonduslaagri direktorina'
ja 2000 inimese otsese mõrvarina.
Kõige suurem, prantsuse parem-
Lõpuks prantsuse äärmiselt pa­rempoolne
nädalaleht „Minute" kü­sib
oma 30-nda aprilli numbris, et
kas Ameerika Ühendriigid on nüüd
tunnustanud Balti riikide annekteeri­mist
Nõukogude Liidu poolt. Irönee-rides
avaldatakse arvamist, et tõsi­asi
on kehtiv vähemalt Eesti kohta
ja seda veel retroaktiivselt alates 1.
augustist 1940 kus punaarmee oku­peeris
Eesti ja teda Stalini käsul üm-bertöötas
sotsialistlikuks nõukogude
vabariigiks. See oleks loogiline järel­dus
mida võiks teha Karl Linnase
väljaandmisest N. Liidule. Kuigi Ees­tis
valitsev jurisdiktsioon võib näida
kahtlasena, ei saa aga Moskvale mi­dagi
ette heita, sest tal pole siin
moraalselt mingit süüd . . . iseäranis
siis kui on tegemist koonduslaagri­tega.
Eestis ja mujal!
Imelikul viisil ei olnud leida sõnagi
sellest väljaandmisest prantsuse ka­toliiklaste
ja juutide ajalehtedes kes
tavaliselt sellistes küsimustes on vä­ga
ärksad poleemikat tegema.
Lugedes kõiki neid tähtsamaid
prantsuse ajalehti paistab silma, et
siin eriliselt rõhutatakse Linnase ees­ti
rahvusele Ja tema nn. fašistlikele ja
natslikele kuritegudele. Tavalise
prantslase silmi&.ja arusaamises tek­kib
tahestahtmatult mõte, et kõik
eestlased olid kardetavad natsid ja
fašistid, kes süütuid noukogudesõb-ralikke
kaasmaalasi, juute ja punaar-meelasi
taga kiusasid ja mõrvasid.
Ükski leht ei tõsta üles küsimust ega
ole huvitatud sellest mis juhtus Eestis
enne saksa okupatsiooni, selle ajal ja
peale seda... ,
VAATLEJA PARIISIS
Gaasi B-B-Q on tore moodus,
kuidas vabas õhus valmistada
toitu. Aga gaasi B-B-Q'dega
peab olema ettevaatlik ja nende
eest tuleb hästi hoolitseda.
; Õnnetusi juhtub igal suvel gaasi
B-B-Q'de kasutamisel. Kindlustaäe, et
Teile ei juhtuks õnnetust! 1
1. Gaasi-silindri ühendamisel jälgige
instruktsioone. Hoidke silindri toru otsa
eemal tulisest või kuumast metallist.
2. Kontrollige järjekindlalt gaasi-silindri
ühendusi. Pannes natuke seebivett
ühendustele võite kohe avastada
'lekkimisi. Kui on lekkimist, siis näete
seebivees mulle.
3. Hoidke oma B-B-Q'd vähemalt 10 jalga
eemale majast või muust süttivast
materjalist.
4. Ärge kunagi süüdake oma B-B-Q'd, kui
kaas on kinni. Kui B-B-Q ei sütti, keerake
gaas kinni ja oodake viis minutit enne, kui
jälle katsetate.
5. Kui olete lõpetanud, keerake kõik
• gaasi-kraanid kinni.
6. Ärge kunagi tooge gaasi-silindrit majja
sisse.
Isegi väike
lekk võib
tekitada
plahvatust!
/.Kui Teie arvate, et B-B-Q ei ole korras,
kutsuge kohale kvalitsifeeritud parandaja.
Tehke kindlaks, et Teie ei pea kohale
xutsuma tuletõrjet järgmine kord, kui Teie
kasutate oma gaasi B-B-Q'd.Broshüüri
gaasi B-B-Q'de kohta võib saada tasuta:
''Living Safely with Propane", Consumer
Information Centre, 555 Yonge St.,
Toronto, Ont. M7A 2H6, te
(416) 963-1111 või tasuta
Kui Teie "area
-268-1142.
code" on 807, siis
võite helistada
"416" numbrile
valitsuse ("collec
call").kulu
Ministry of Consumer
and Commercial Relafions ©Ontario
Minister, Hon. Monte Kwinter
Premier, Hon. David Peterson
il
mastersportlasteie
jooni ettekandest
Montreali Pensionäride
00 00 JÕEKÄÄRU EESTI LASTE
SUVEKODU KUTSUB
Registreerida enne 1. juunit 1987. Tiiu Agur 690-3828.
Eesti master sportlased Karl Trei
ja Art jaago võisteldes 2-3.mail USA
lõuna-ida lahtistel meistrivõistlustel
Raleigh'is, N.C. saavutasid järgmisi
Karl Trei (M75) võisteldes iviiel
alal, tuli kõikidel aladel esimeseks,
saavutas meistritiitlid ja võitis viis
kuldmedalit tagajärgedega: 1. 80 m
jooks —16,81.2. Kaugushüpe — 3,75
m., 3. kolmikhüpe-8,15 m. 4. Oda\|i"
se - 26,42 m. 5. Kettaheide - 26,68
m. 80* m tõkkejooksus, kaugushüp­pes
ja kolmikhüppes saavutatud ta­gajärjed
olid nende võistluste, n^is
olid 17-d, uued rekordid.
Art Jaago (M60), vüisteldes 7 alal,
saavutas kaks esikohta meistritiitli­tega
ja võitis .2 kuld-,, 2 hõbe- ja 3
pronksmedalit tagajärgedega] Tuli
esimeseks, võitis meistritiitlid ja 2
kuldmedalit. 1, Raskusheite (25 nl)
- 12,26 m. 2. Raskusheide (50 nl.)
5,:95 m." , • : • , .
Tuli teiseks ja võitis hõbemedalid:
1. kuulitõukes (5 kg.) - 11, 74 m 2.
raskus-viievõistluses, tagajärjed jäid
teadmata. Tuli kolmandaks võites
pronksmedalid: 1. viievõistluses; 2.
odaviskes -ja 3. vasaraheites. Kõik
nende tagajärjed jäid teadmatuks."
Võistlustest võttis osa ligi 400
võistleiat. •
Art laagp (M6.0) võisteldes 25. ap­rillil
Florida osariigi lahtistel meistri­võistlustel
Palm Beach'is viiel alal,
tuli esimeseks, saavutasmeistritiitlid
ja võitis kuldmedalid: 1. kaugushüp­pes
— 4,10 m, kettaheites — 40,04 m.
ja odaviskes — 38,00 m. Tuli teiseks
ja võitis hõbemedalid: kuulitõukes
(8nl.] — 13,7 m. ja vasaraheitest (8 nl.)
— 39, 12 m. Võistlustest võttis-osa
Kõneleja esimene kiokkupuucie
teatriga leidis aset juba lapsena ja
tagapool eesriiet kui ta oma isa
tema töökohas külastas. Isa oli sel­lal
Draameteatn teenistuses lava-iillililillliltlllllillllillllillllillllillillilllilliilitiillilillliliillilllllliilll^
vöärtušlikkö
3S
i
Meil on täielik Fur Service,
mis jaranleerib rahulolu.
Helistage meile kohe lasula
äratoomiseks.
TALLINNA TÖÖLISTEATRIS
Noorena surnud andeka näitleja,
lavastaja ja näitekunsti pedagoogi,
Hilda Gleseri õhutusel ja soovitusel
pääses Teet Koppel Tallinna Töölis­teatri
näitlejaskonna koosseisu. A l ­gas
pingerikas töö ja Õppimise ajastu,
mil isegi lavaproovide vaheaegadel
käsiteldi õppeaineid nagu näite­kunst
(Hilda Gleser), lavaliikumine
(Helmi Tohvelman), hääleseade jne.
Laval esinemine algas pisiosade­ga.
Peagi aga hakati talle usaldama
üha kandvamaid osi, milledes ta teat-rijuhtkonna
rahulolu ja arvustuse
tunnustuse osaliseks sai. 1926.a. el­lukutsutud
Töölisteater, mille reper­tuaar
algaastail koosnes peaasjali­kult
sotsiaalseid vastuolusid käsitle­vaist
draamadest, millede lavastami­sel
ekspressionistlikke võtteid ra­kendati
ja massistseenide efekti ka­sutati,
oli 1929.a. alates muutunud
kutseliseks teatriks ja kolmeküm­nendate
aastate alguseks, milT. Kop­pel
seal oma karjääri alustas, oli
teater Priit Põldroosi ning hiljemini
juurdetulnud Andres Särevi juhtimi­sel
siirdunud külakomöödiate ja rah-vatükkide
kaudu üha realistlikumale
tõlgitsusviisile ja sellega võitnud en­nenägemata
populaarsuse. Suure
eduga mängiti ka klassikalisi töid.
Peagi hakati T. Koppelile usalda­ma
ka peaosi, milledest ta eriti mä­letab
metspoissi Richard Janno
„Metsmehest", Hannest Aug. Mäl­gu
„Õitsvast merest" ja noort aadlik­ku
Cassio'tW. Shakespeare'i„Othel-lost".
Publikuga oli Töölisteatril hea
kontakt ja peaaegu alati mängiti täis­majale.
Rahvatükkides esinejaist sai
publiku eriliseks lemmikuks koomi-.
kutepaar Ruts Bauman ja Aleksan­der
Teetsov — näitlejad Jumala ar­must.
ESTONIAS
Kuigi T. Koppel Töölisteatris valit­senud
sõbralikus õhkkonnas ennast
kodusena tundis, ei suutnud ta tagasi
lükata ahvatlevat kutset Estoniasse
i ja 1936.a. solmibki ta töölepingu Es-
Esimeseks ülesandeks Estonias sai
talle Lysanderi osa Shakespeare'i
„Suveöö unenäos", mille esimestelt
proovidelt ta puudus hilinenud naas­mise
tõttu õppereisult Viini, Berliini
ja Pariisi, kus ta Tallinna linna sti­pendiaadina
oli viibinud.
. Iga lavatüki esitamisele eelneb to­hutu
hulk tööd, mille ulatusest pub­likul
vaevalt ainiu on. Pärast üldist
ugemisproovi kogu ansambli ja näi­tejuhi
osavõtul, algavad tööproovid
üksikute stseenide kallal, ^mispuhul
igal näitlejal tuleb lahti mõistatada
selle isiku karakter, keda ta mängima
peab, toetudes sõnule, mis kirjanik
sellele suhu pannud ja siis ise selle
kuju nahasse pugedes see elavaks
teha. Kui osad küpsenud, toimuvad
proovid terve lavastuse ulatuses, kus
üksikstseenid liidetakse üheks suu­reks
mosaiigiks. Kui tuleb aeg, mil
proovidel etteütleja abi enam ei tarvi­tata,
hakkavad autori karakterid elama
ja kõnelema neile määratud sõnul.
Näitlejale aga tähendas see unetuid
öid sünnitusvaludes. Eelproovidele
kostüümides (tavaliselt oli neid 2),
dekoratsioonidega ja rekvisiitidega
järgnes peaproov.
Esietendus tõi kaasa elevust, kuid
paratamatult kanärvitsemist ja eten­duse
õnnestumisest või nurjumisest
kirjutasid järgmise päeva ajalehed.
Kuigi korduvad head arvustused või­sid
mõjustada näitleja palgamäära
järgmise aastalepingu sõlmimisel, ei
näinud publik omistavat suuremat
tähelepanu kriitikute hinnagule. Oli
see kiitev või laitev, maja oli pea alati
välja müüdud.
Estonia viljeles nelja ala: sõnala­vastus,
operett, ooper ja ballett. Kuna
sõnalavastusi oli kuni kolm korda
nädalas, sisi jättis see T. Koppelile mõ­nevõrra
vaba aega.ka muudeks har­rastusteks,
nagu osav.õtt balletitrupi
treeningtundidest ja esinemine Riigi
Ringhäälingus. Balletiõppimise enim
rahuldustpakkuva tulemusena mäle­tab
kõneleja Estonia esitantsija, Ar­tur
Koidu dubleerimist Ed. Tubina
M^ratis".
Mitme draamanäitleja talent leidis
rakendamist ka operettides, nagu
Paul Pinna, Hugo Laur, Arnold
Vaino, Ants Eskola, Juhan Tõnopa jt.
Juba oma esimesel hooajal dubleeris
kaJCoppel Agu Lüüdikut.
T oli näitlejaile teiseks ko­duks
kus veedeti rohkem tunde kui
oma perekonna keskel. Ühised huvid
ja tihe koostöö liitis kõik ühiseks
.pereks, kus üksteise rõõme ja mure­sid
jagati. Ka suvepuhkuse ajal ei
katkenud kontakt päriselt, tänu Näit­lejate
Suvekodule Narva-Jõesuus ja
lähestikku asuvate suvituskohtade
valikule.
S.E.E.No
lO-aastapäe
MEELDEJÄÄNUMAID OSI
Lysander Shakespeari „Suveöö
unenäos", kuna see oli esimene Es­tonias.
Noor armastaja Phaon värssdraa­mas
,,Sappho" Liina Reimaniga ni­miosas,
kus kõnelejal raskusi oli oma
kuulsusrikka partneriga kontakti ja--
lule seada. >^
Margus Kitzbergi „Libahundis',
kus Tiinat mängis Marje Parikas.
Ahas A. Kivikas'e uNimed mar­mortahvlil",
millise dramatiseerin­gu
ühel etendusel näitlejaid jahmatas
surmavaikus saalis pärast rimba vii­mast
langetamist, kuna publik vaiki­des
saalist lahkus, nagu kirikust.
Olukorda iseloomustas tabavalt A.
Lauter: „Täna mängisime publiku
surnuks.'*
Koomik Egon Künnecke operetis
„Onupoeg Bataaviast", kus vastas-mängijaiks
olid Riina Reinik ja Mare
Kamp.
Karikaturist Jiiri Priit Ardna ,,Ka­lurineius",
kus partneriks oli Riina
Reinik. Seda operetti Milvi Laid'iga
peaosas mängiti ligi sada korda.
Unustamatuks jääb aga kõnelejale
Ed. Tubina „Krati" etendus 9. märt­sil
1944, kus tapommirünnakuš kao­tas
kogu oma maise varanduse sõna
täpses mõistes, .sest isegi sulase ta­kune
särk, püksid ja pastlad, mida ta
etendusel kandis, kuulusid teatrile.
Pommirajus ja tules hävines tema
töötamise tempel kui ka tema kodu
Luise tänaval, koos kõige vallasva­raga.
Kõneleja rikastas oma ettekannet
huvitavate anekdootide sissepõimi-misega,
mis tema ja tema kolleegide
värvirikka näitlejakarjääriga ühen­duses
andis mõne olupildi näitlejate
seikadest okupatsiooni-perioodil ja
iseloomustas lühidalt tervet rida sil­mapaistvamaid
kujusid oma kaas­aegsete
hulgas.
Ettekannet kuulati suure huviga ja
kõneleja sai kauakestva kiiduaval­duse
osaliseks.
=tB°
Hamiltonis asuva Ida-Euroopa
Rahvusgruppide Ühingu aastapäe­va
tähistamine toimus sel aastal
piduliku õhtusöögi näol esindusli­kus
Convention Centres. Osavõt­jaid
oli sündmuselt kogunenud
paarisaja ümber, ^ende seas rida
valitsuse liikmeid ja avaliku ek
asi.
Teadustajana tegutses sujuvalt
eestlanna Merike Koger. Avapalvu-sele
järgnenud tervituste osas esime­sena
võttis sõna peaministri nimel
kohalik parlamendi liige Peter Peter­son.
Temale järgnes Hamiltoni linna­pea
Bob Morrow ja mitmed teised
Ont. parlamendi liikmed. Selle järele
SEEN'i president Vaclav Wostrez
andis põgusa ülevaate organisatsioo­ni
möödunud tegevusest, öeldes et
juhatus on erilise rõhu asetanud noo­remate
liikmete juurde tõmbamisel
ühingu ridadesse. Ta lisas et Ühingu
liikmesgruppide arv on kasvanud
seitsmelt üheksale ja eelseisev tege­vus
on täiel määral suunatud Musta
lindi aktsiooni edukale läbiviimisele.
Pärast õhtusööki asus kõnetooli
pagulastel hästituntud Ontario parla­mendiliige
Yuri Shymkp. Omas väga
hoogsas ja kaasakiskuvas kõnes tõi
ta kuulajate silmade ette terve rea
Kioskva reSiimi ähvardavaid tõsias­ju.
Hinnates kõrgelt S.E.E.N'i asuta­jate
sammu — kohalikkude etniliste
rahvusgruppide koondamise ja or­ganiseerimise
osas, ütles ta, et kui
selline koondumine jätkub ja veel
rohkem hoogu võtab, siis võib Kana­das
kergesti kujuneda kolmas määra­va
tähtsusega mõjugrupp, prantslas­te
järel kes oleks suuteline valit­susele
tugev&t survet avaldama. Kõ­net
katkestasid sagedased aplausid;
sõna võttis veel külalisena aktiivne
kommunismivastane tegelane Hol­landi
major R. Bishop, Brantfordist,
tuues tervitusi oma kuningannalt.
Lõpusõna ütles abipresident Ivan
Kubrak.
Osa võttis ka kohaliku ajalehe
„Spectatori" esindaja, kuid see leht
sellest sündmusest senini sõnagi pole
mi