Meie Elu = Our life, May 21, 1987

              nr. 21 (1941) 1987
• 1 •
e
iiTius klubi alumise
s, kus peolistele
e jookidega avatud'
d kokkutulnuile,
corruse suures saa-unud,
ütles EKL-i
va korporatsiooni
Esticus, .professor '
Dineele järgnenud
Itas pr. Leete kaks
ehtseli klaverisaa- -
Andres Raudsepp ^
ompaneerides' ro-alikust
repertuaa-lelavate
kiiduaval"
I A . Raudsepp laulis
]ä teravmeelse, üle-he
poliitilise pilke-
Isioonilise „Gaude-
|ia rahva" laulmise
kantust ka tantsu
yter cantandina A.
Meeleolu oli keva-jd
nautivat niihästi
leed, kes nii väga
Iie. , " :
|eemiliste organi- .
|i)h Montrealis kõ-
5t ajast peale, kui
larvul sinna kogu-lostöö^
on ka väga
lAlma Materi-päe-
|el. Seltskondliku
oli aga seekordne
f-is järgnes ca. '37
id ühisele ballile.
As-
Itasid
ipäeva
iride Klubi meel-ipaja
lõppkoosvii-ps
toimus nelja-
Eesti Maja suures
i osavõtjale. Kahe-ibimiBega
meenu-
Wa. Koosviibimise
»e8 F. Terts, tervi-leid
ja märkis, et
mõeldud ka ema-lamiseks.
b Viia ja K. Kuu-
Ua, esitades „Ku.i
femaie" ja„Tuljö-dubi
naiskoor M .
|iis: „Emakesele",
|nu8tage laulu", E.
lohake", A. Kapp,
LTobias ja „Tul©
õne pidas praost^
alve luges piiskop
iist E. Libe laulis
tel „jälle saabub
Helisev lein",
akabi". Neli väi-
|,iEma", „Lilli ema-fltuse
koraal", R
ed väiksed käed",
na E. Komi luges
t ja eestlastest
õppes esinaise F.
inejatele, korral-ibimisestosavõt-lasi
ülevaate su­lest
Esinejaid ta­aga.
Kava oli hp8-:
ilati sujuvalt
H.R.
MINNAg;
^^ommi, A. Vommi,
Lj.Järve ja L Järve
itherri District Lib-
Gallery's, 40 Orc-lail
Kabaree II Läti
[Union Drive algu-lail
„Suurkoondu8
algusega kl 14.00.
il Suurkoondu8 75
isegakL M.OO.
ail kontsertjuma-iri
kirikus algusega
lail Ingrid Saare
frikastTartu Coll®-
11.19.30.
lail kaiinmermuusi-lollege'i8
algusega
1. juunini Tallim
[uuni Võidupüha ja
Majas.
3ugu8t Eesti kunsti^
rul".
Iiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiifiitiiiiiiiiiiiiifii'
5
Dr. Roland m ja
!)9 Liivimaa" Vana-Andrese kiriku
on punane Kirjandus ja
kirjandus, — olgu siis ka sini­ne
kirjandus. Seletust see värv ei
vaja. Kui ükskõik kellelt küsida,
mis on punase vsistand, siis
Kanadas ja Ühendriikides 11
sinist kirjandust paksult Kahe- ja.
neljaleheküljelisi trükiseid on mitu
tosinat Edasi mitmesuguste nimede
all kuni päris korralikkude brošhüü-ridopi.
Torontos ilmub kaks kuukir-jaajalehte.
Üks neist on leedulase G.
Urbonase poolt 13 aastat tagasi asu­tatud
SPEAKUP ja pooheist aastat
tagasi noorema generatsiooni (B. La-pajne,
J. Raudkivi) pooh loodud
PHOENIX,. mis näib olevat stabili­seerunud.
Sisult on mõlemad ajal- Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor esinemas, juhatab Olaf Kopvillem
ehed üsna parajasti - sinised. - esinejate austamine. Vasakult Olaf Kopvillem, Eva Rammo', Togr^Ja^s^sismi
Filmikunstnik
Kalli Paakspuu
VANCOUVER (ME) - Toronto
Harbourfrontis võib näha kõrget
„Totempole'i", mille nikerdas ku­jur
Georganna Malloff yoo-aastasest
seedripuust Selle skulptuuri valmi­mist
filmis eestlanna Kalli Paaks­puu.
Film on pooletunnise kestvuse­ga
värviline dokumentaalteos „May-pole
Carving", milline esitati ka CBC
poolt Kanadas ja USA-s ja pälvis
head kriitikat saavutades New Yo^
gis ,,honorable mention" vääristust.
Filmimist assisteerisid Ontario Arts
Council ja Canadian National Film
Board.
Kalli Paakspuu on sündinud aastal
1952 Vancouveris. Lõpetas siin UBC
aastal 19'/6. Juba järgmisel aastal
lavastas Paakspuu kaks filmi —
„Passage" ja ..October Alms", olles
nende mõlema filmi teema autoriks.
Asus elama Torontosse, kus alustas
õpinguid Toronto Ülikoolis, saavuta­des
M.A. kraadi aastal 1985. „May'
pole Carving'ut" filmis Paakspuu
õppetöö kõrval, mis kestis viis aastat.
Paakspuu hilisem film „I need a man
like you — to make my life complete"
esitati esmakordselt Montreali rah­vusvahelisel
Filmi'festivalil ja nomi-neeriti
„Genie" auhinnastamiseks,
saavutades teise koha satiiri ja huu­mori
kategoorias. Selle pooletunnise
filmi kaasautoriks oli Daria Stermac,
kelle looming kaldub erootika-por-suunas.
7ik8ten, Aino Kurg, Erika Veskimets-Solom, Valve Tali, cBC leidis, et „I need a' man like
e Viires, Enno Õunapuu ja Harry Lillioja.
0
0 (D
Väljapaistev organisatsioon sinise
taevavõlvi all on — CACC (Christian
Anti-Cömmunist Crusade). See on dr.
Fred Schv^^artz'[poolt 27 aastat tagasi
asutatud ja on tugeval alusel. Orga­nisatsioon
korraldab loenguid, semi­nare
ja konverentse igaa maailma
Kartograafia, kitsamalt ja rahva- iga kohta andes uurimusliku taga- nurgas, eriti maadel kus kommunism
äraselt kaardid, kui mõiste on iga- põhja* enne aga veel seadis kusimu- ähvardab ülemvõimu haarata. Sama-päevases
tegelikkuses igale teada se; „Miks koguda neid vanu kaarte?" nimelme trukis ilmub kaks korda
ja iseenesest m'õistetav. >Nii nagi ja vastas: „01eme ajalooliste huvide- l^^us, väga korrapäraselt. Sisu on
see on tänapäeval ka kirjasõna, ga ja kaardid pakuvad sageli doku- toge väärtusega ja vajalik meedias
raamatu ja ajalehe osas. Ometi on mentaalseid allikmaterjale üle- laiemalt tutvustada kui see tegehkuh
jieed kujunenJid pikkade iastasa- maailmselt ja muidugi ka eesti osa sünnib. CACC on vale varvi! Sisu
dade ja -tuhandete jooksul, aegla- selles. Meie kogus on vanim kaart peamine väärtus on tasakaalukus ja
selt ja primitiivsest vormist Alles aastast 1548 Veneetsia kosmograa- asjalikkus,
trükikunsti leiutamine 15. sajandi filtGastaldilt„Prussiae, LivoniaNo- Tellimishlnda pole, ajuti küsitakse
keskel toob esile muudatuse, mil va", siis Langenes'i „Livoniae Desc- toetust Toetused on tulumaksust va-need
märgitud alad eriti -löövad rip. (ca 1600). Ortelius*e" „Livoniae bad. CACC, P.O. Box 890, 227 East
õitsele, mille tulemusel kogu Nova Descripüo" (1598), edasi Mer- Sixth Str. Long Beach, CA, 90801,
maailm astub hoogsama kultduriM- catori ja rootsi kartograafide Ber-ae
arengu teele-renessansst . „ tius'e Blaue, Jansson'i,sakslase Ho-mann'i
jt. 16. sajandi autoreid.
Alljärgnevas vaatleme kärtograa- Näib, et väljapanijail on tõeline
fiat ühenduses näitusega Lea Roland huvi ja süvenemine ainesse, mis on
AmolinsM kollektsioonist Vana- üheks olulisemaks' eelduseks kol-
Andrese kiriku saalis möödunud pü- Jektsionäärile kõige paremas ja õil-
®
Hamiltoni Eesti Seltsiii !Sä(e gakoor
andis oma selleaastase kevadkont-serdi,
„Lauluga Kevadesse", püha­päeval
3. mail, Hamiltoni Pearaa­matukogu
auditooriumis. Seekord
F o t o - H . Toomsalu you"iei ole vastuvõetav CBC põhili­sele
audientsile. Stermac aga tahab
filmi siiski CBC ekraanile suruda.
Paakspuu on katkestanud koostöö
Stermac'iga ja on valinud oma anne-koosseisus
ja rõõmustaval kombel ^ele teise suuna.
võis märgata mitmeidki nooremast
generatsioonist koori kooseisus,
nende hulgas mitmed endised helle-tajad.
Koori juhatas Olaf Kopvillem
vj.
Väga väärtuslik^ on Reed Irvine'!
poolt asutatud Accuray in media.
Möödunud kümne aasta jooksul on
. a a . . c . K . . 5 c , a . . . . a . ,o sse orgauisatsioon kibedas võitluses ^batahtlikku. Neist 700
hade eel. See oli meie ühiskonnale samas mõttes. Palju edu ja õnnelikke võimsa meedia vastu saavutanud
teine taoline näitus. Esimene toimus leide! tunnustamise. Pikka aega, ja isegi "^^^^^^^
1964.a. EÜS-i majas (905 Cpllege St.)
140 eksponaadiga, mille 48-ilehekül- -
jeline illustratsioonidega kataloogi
tiitel märgistab näituse sisu: „Näitus
eesti mineviku gravüüridel ja maa-kaartideiyR.
Antiku.K.L. Marley ja
E. Raidi kollektsioonidest". Selles
maakaarte Liivimaalt 40 ja eesti rah­variideid,
rahvatüüpe, Vana-Tallinn,
Vana-Tartu jm. sajal gravüüril.'
Mainitud näitus V.-Andreses hõl­mas
20.kaarti, hästi raamitud ja ku­jundatud
ning valik vastavat kirjan­dust
[peamiselt ingliskeelset).-Nagu
R. Antik praegugi, toimetaja Reed Irvine on , , v i
olnudpilgete ja mõnitamiste märk- netemärkide üleandmine 20-nes ko-lauaks.
Ajajooksul on olukord muu­tunud..
Irvine on olnud väga liikuv ja . Ajalehe„TorontoStar" kaastööli-suütnud
meediat tabada väga palju- i l ^ ^ ^ ^ ^ ^ l ^ ^ , " ^ ,
delt valedelt ja sihilikelt tõlgitsemis- '^^8^' ^f^""' klaveriõpetaja ^^.^^g. ^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^
telt Iga A IM REPORT, mis ilmub ^ar^^^^^^ .. esinemise R. Sieczynski ,,Viin, mu
Balli ülikooli pere kokkutulek kaks korda kuus, loob uusi ja ülla- 3',^n üdiitrijLumLTla' t eS
Lääneranniku Eesti Päevadel tavaid avastusi ajakirjanduse või te-ne
kontsert^ oli „kaha88e" Eesti . ja esimese palana kuuldi UloVinter'i
Rahvusteatriga, kes kontserdi teise ..Laul Põhjamaast" millele järgnes
poole täitis katketega E. Künneoke G. Ernesaks'a „Kiigu kõrgel". Järg-operetist
„Onupoeg Bataaviast". nes Roman Toi seatud „Kaja" ja selle
lauluga saavutas koor saaliga juba
Sündmus oli meelitanud välja hea kontakti. Iga järgneva lauluga
kaasmaalasi mi lähedalt kui kau- muutus koori esinemine kindlamaks
gelt ja avar auditoorium täitus pea- ja järgnevad palad, milledeks olid R.
aegu viimase kohani. ToiseatudKanada-prantslaste viis ja
KOOT astus publiku ette 28-lises veel samalt helimeistrilt „Arg kosi­lane",
tõid esile sooja ja kauakestva
• • , — \ aplausi.
Järgmised neli laulu olid kergema-loomulised,
kuna need olid nagu sis­sejuhatuseks
järgnevatele opereti-stseenidele.
Esimeseks palaks oli sõja
ajal tuttavaks saanud B. Kõrver'i
,,Põhja valge naine" ja sellele järgnes
„Igatsus" (Mustlaseks ma olen sün­dinud),
mida oli nauding kuulata,
kuid kõiki kroonis Fr. Lehar'i,,Vilja
laul", kus koorisolistiks oli Valve
Tali. See pala tõi esile eestlaste juu­res
väga harva esineva fenomeeni, et
aplodeeriti püsti seistes. Pala tuli
KÜTTEDja
TORUTÖÖD
ROLAND KULLIK
275-1280
argit Viia'st ,,Staris''
Arvestuste kohaselt on Suur-To-ronto
piirkonnas rakendunud umbes
tahtlike Nädal. Ontarios toimus tee­nete
has.
varem teatatud. Püüame k$ik koha­le
tulla juba eelmisel päeval Van
väljapanijad märkisid, on nad kuus couveri Sümfooniaorkestri kont-aastat
tagasi asunud kollektsiooni
toimub kolmapäeval, 1. juulil kell levisiooni yäärtegudest AIM RE-
15.00 Hote^š, VancouveriB, mitte PORT, 1275 K Street, N.W. Süite
laupäeval 4. juulil kell 17.00, nagu 1150 Wash.D.C. 20005. USA. Saade­takse
välja igaühele vähemalt $15.-
(US) aastas (lennupöst 030.-) anne­tuste
eest, mis on tulumaksust vabad.
õhutada neid oma päritolu hindama.
Lasteaed andis välja
raamatu ja
loomisele ja nüiid on see kasvanud
juba poolesajale. Väljaparidud, on
vaid raamitud osa. .
Teaduslikult vaatles Roland karto­graafia
arengut, märkides, et see ula­tub
aastasse 2200 (e.b.a.); kartograa­fia
kui teaduse rajajaiks peetakse
aga antiikaja kreeklasi, alates Ptole-maiosega
150 p.Kr., kes esineb hiil-
K A I L J U E I K
unelmate linn", kus soolo-osa oli jäl­legi
Valve Tali kanda. Viimast nelja
laulu saatis klaveril Eva Rammo.
Eesti Rahvusteatri poolt esitatud
operetikatked olid lõbusad ja kevad-meeleolulised,
tõstes veelgi publiku
meeleolu. Osalised olid: Julia — Val­ve
Tali, Hänni — Erika Veskimets-
Solom, võõras „onupoeg" — Henno
# Toronto Eesti Seltsi Lasteaed an- Õunapuu, Egon — Harry Lillioja,
dis välja uue lasteraamatu ja heli- teenerKarl —Kalle Viires. Lavastaja
Film„AMERIKA*' jättis küll kõi- lindi „Kolm Väikest Siga". Mitmed - Erika Veskimets-Solom, näitejuht
gile vaatajatele kehva mulje. Mitte, lasteaia perest töötasid koos et seda — Lydia Vohu-Viksten ja „orkest-idee,
mitte sisu, vaid lavastuse pä- projekti läbi viia. riks" klaveril Aino Kurg.
rast Ühel öisel ABC televisioonisaa- Raamatu illustraatoriks oli Reet Operetikatked algasid H.E.S. Se-tes
autor ja lavastaja Donald Wrye Lindau-Voksepp, kelle tütar Mariel- gakoori sissejuhatava avalauluga
seletas, et peamiseks ja õigustatud le on esimese klassi õpilane laste- „ Rändaja mees" ja järgnev kulges su-halva
kriitika põhjuseks oli poliiti- aias. Need toredad pildid on sobivad juvalt lõpuni. Lõpuks kutsuti lavale
lise opositsiooni mõjustustel tehtud lastele pliiatsiga värvimiseks. kõik suurevaevanägijad lilledega
kärpimised ja muutmised filmimisel. Raamatu tõlkijaks oli Ülo Soots austamiseks milledele lisandusid
Ja muidugi — massiivne mahatege- kes koos oma abikaasa Katrinaga on H.E.S. Segakoori esimehe F." Koger'i
Kirjanikud Enn ja Helga Nõu Up-gavana
muistses maailmas ja kelle salas kavatsesid eeloleval suvel kü-astronoomilisi
teooriaid peeti ainuõi- lastada tavalise turismireisiga Tal-geiks
kuni 16. sajandini, mil Nevvtoni linnat Nad andsid avalduse sisse ,
teooriad mõjule pääsesid. Siit trüki- glgül ja juba nädala pärast ^^^"^^ näitamist Väga sil- pikemat aega seda tööd teinud laste- tänusõnad,
kunsti leiutamisega algabki karto- saabus eitav vastus matorkav on ka meedia haüavaikus aia heaks. Koori poolt oli kaetud kohvilaud
graafia õitseaeg. • ^ i Helga Nõu nägi oma kodumaad filmi näitamist Lavastuse Selle raamatuga koos käib helilint teisel korral, kus oli veel võimalik
Ptolemaiose teeneks jääb jaiuse- ja viimati lapsena 1944 a. sügisel ja tal- °^ olematud või vähenenud, mida lapsed võivad kuulata kui nad tuttavaid kohata ja vahetada muljeid
pikkusekraadi kasutuselevõtt. Itaa- le on kolm korda keeldutud viisat ^^^^ ilmunud paberköites raamatus vaatavad raamatut. Jutustajaks on nähtu-kuuldu üle. Kõik kommentaa-lias
hakati huvi tundma klassilise andmast Enn Nõu on Draegu Eestit -AMERIKA", Pocket Books, 412 lk. Jaan Schaer kes teeb selle loo väga rid olid kiitvad ja sooviti Hamiltoni
geograafia vastu 16. sajandil ning külastanudüks kord, 1967.a. Talle on
üsna pea viisid kaubateed kaartide nõukogude okupatsioonivõimud
produtseerimise Atlandi rannikule, keeldunud viisat andmast neljal kor-
Antverpenis avaldab Ortelius oma j-gt
kuulsa atlase esimese väljaande i982.a. anti Enn ja Helga Nõule
1570. a. Sellega algas Madalmaade viisad Eestisse sõiduks, kuid nädal
sajandipikkune kõrgperiood. Silma- enne reisi algust tühistati need tead-paistvamad
nimed olidOrteliusekõr- mata^põhjusel
vai De Jode, Mercator, Jodicus ja Helga Nõul valmis äsja koolidele
Henry Hondius jt., siit arenesid ka mõeldud „Lugemiku*' teine osa. Enn
paljundustehnikad, puulõige, vask- Nõul on valmimas romaan „Koera-plaadid
ja litograafia. tapja".
Seejärel Lea tutvustas elcsponaate, „TEATAJA"
(Q)
ühele USA luurelaevale, mille juures
34 meremeest surma ja väga paljusid
vigastada said. Raamat jõudis 5.
kordustrükini ja näiliselt polnud üks
„ bestsellereid".
Mina püüdsin seda raamatut telli­da
Kanada raamatukaupluste kaudu,
kuid mitmekorsetele katsetele vastus
oli eitav, kuni üks poesell saladuse
avaldas — seda raamatut ei saa, see
on ju natsi-raamat! Võib-olla see vas­tus
seletab ka, miks see raamat
,,bestselleri"* seisuseni välja ei jõud­nud.
Nüüd, aprillis 1987, on Random
Hou8e'i poolt Ühendriikides ja Ka­nadas
samaaegselt publitseeritud pa­berköites
James M . Ennes, Jr. „As­sault
on the Liberty" 36i8 k, $3.95.
Lõpuks pean nentima, et see raa­mat
on USA-s avalikulmüügil kuid
Kanada valitsus vist valvab ja sordib
ajaloo sündmusi ja otsutab siis, mis
j® mis mitte.
VILJAR PUU
V. Puu ja Ch. Kipper!
kammermuusika
õhtu
Neljap. 28. mail, kl. 20.00 toimub
Toronto Tartu College aulas kam­mermuusika
õhtu, mida sisustavad
viiuldaja Viljar Puu ning pianist
Charles Kipper. Õhtul tulevad esitu­sele
Bachi' soolo süit kaks ose
Mozarti viiulikontserdist, Beetho­veni
sonaat, Elleri „Männid" ja lühe­maid
palu.
Noor viiuldaja Puu, kes jõudis Ka­nadasse
1982. a. detsembris ja siirdus
järgmise aasta augustis stipendiaadi­na
Ühendriikidesse, alustas muusi­kaõpinguid
Eestis. Tallinna Muu­sikakeskkoolis
oli ta viiuliõpetajaks
Peep Tõldsepp ja Tallinna Konserva­tooriumis
prof. Endel Lippus, USA-s
õppis V. Puu Tulsas asuvas Oral
Robertsi ülikooli muusikateadus-konnas,
kus ta peaaineteks olid viiul
ja dirigeerimine. Ta lõpetas käesole­val
kevadel prof. Steve Ham'i viiu-liklassi
kõrge tunnustusega — Viljar
Puu nimetati Ühendriikide Saavutus
Akadefemia poolt USA ülikoolide
rahvusliku auhinna saajaks muusi­kas.
Äsjasaabunud kiri ütleb auhinna
kohta järgmist:,! ,,The United States
Achievement Academy announces
today that Viljar Puu has been named
a United States National Collegiate
Av^ard winner in music. This award
is a prestigious honor very few stu-dents
can ever hope to attain ,j .
Viljar will appear in the United
States Achievement Academy Offi-cial
Collegiate Yearbook, published
nationally."
Tulsas õppides mängis V. Puu
kaasa ülikooli orkestris, Tulsa filhar­moonias
ja Oklahoma linna süm­fooniaorkestris.
Ka oli ta ülikooli
sümfoonia abidirigendiks. Vastava
stipendiumi saamise puhul, kavatseb
Viljar juunikuus, Maine osariigis
asuvasse Pierre Monteaux dirigenti­de
kursusele minna. Samuti haudub
ta hilisemat edasiõppimist magistri"
kraadi saavutamiseks.
Charles Kipper on tuntud ning
hinnatud eesti helikunstnik. Musit-
Lasteaia õpilane Marielle Voksepp loeb uut raamatut „Kolm väikest seerides koos Viljar Puuga, peaks
^iga". Tema ema, Reet Lindau-Voksepp (vasakul) tegi pildid raamatu neljapäevane kammermuusika Õhtu
Iga koos on juhataja Helle A ™ , kujunema paljupakkuvaks.
elavaks ja huvitavaks. Lindid on vai- Eesti Seltsi Segakoorile jätkuvat jõu-mistatud
Heino Eistrati poolt kelle du ning tahtmist ka edaspidi oma
. Kirjastus Random House avaldas lapselaps käib TES Lasteaias. publikule väärtuslikku meelelahu-
1979.aastalraamatu„Assaultonthe Raamatjahelilintonmüügil„Meie tust pakkuda.
Liberty", mis kirjeldab Iisraeli atakki Elu" talituses Eesti Majas.