Meie Elu = Our life, May 21, 1987

              NELIAPÄEVAL, 21. MAIL ° THURSDAY, MÄY 21 „Meie Elu" nr; 21 (1841) 1987
;,MEIE ELU^*,,OUR LIFE" - Esftöniaiä Weekly
Published by EstonianPublishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broädview Ave., Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6.
1 Tel. 4186-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja Nev\^
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., NewMilford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773.
' „ M e i e Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada. - Tel. 466-0951,
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 h m . - 8 õhtul. Laupäeviti avatud k l . 9 h m . - 1 p.l.
„ M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.^43.00,6 k..$24.00,
3 k. $15.00. ®.USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
© Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. t
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
US.A-sse l ' a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15,50.
•ÜKSIKNUMBER - 75(D
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50,
tekstis $5.50.
eo 00 ndame
Meie lehe veergudel m mitmel
puhur ilmunud kirjeldusi testa­mentide
ja pärandite korraldamise
kohta. On esitatud väiteid kuivõrd
tähtis on õigeaegne ja koi^ralik pä-randuskorralduste
tegemine eriti
nendes olukordades, \^^%
üksik mees või naine lähemate sug-laste
puudumisel oma elukoha pii^
konnas teadmatult jätab oma vars
saatuse asjatult kohtutele ja advo­kaatidele
kulukaks lahendami
seks.
Püüame veelkord paranduslikest
vahekordadest lilatsas keeles üle-
0 0
tuntud inimkoranale maailma algu-^
õest peale ja naise osa sdles. Nai­se
meelitus Aadamale oli see, mis
lõppes inimpaari väljaheitmisega
paradiisiaiast sellasoe võitluste or°
gu, kus viibib inimkond pärast
unistuste maad — paradiisi.
Kuid mütoloogiline õppetund
pole kedagi aidanud ja mees ko­mistab
endiselt hea ja kurja tund-
Mise puust langenud viljale olgm
komistusteta elu nii hea kui tehes.
v@nd Richard Oorch heideti väljsi
ametist ja positsioonilt ]im Bakke-ri
süüdistati ja ta võttis omaks oma
oma
pn tegeliKuit abielus ja see­ga
oli tema juures otseselt tegemist
abielurikkumisega, kuigi teda süü­distati
kaasvaimulike poolt ka ho°
kurnist taheti vaigistada ja maksti
presidendi kandidaat Gary Hart
komkias naisele ja pidas oiisä mo­raalseks
kohustuseks oma kandi­datuur
maha võtta ja loobuda Val-gest
Majast-tänapäeva USA par©-
diisiaiast Ainult mõni päev seiklu-iga
ja öö Harti Washingtosai korts-ris
poliitiliselt olematuks teha. Keegi
m tea, ka luurajad mitte, kas juhtus
midagi Hartil nendel väljasõitudel
või mitte. Ometi oli Hart poliitili-oelt
kompromiteerituid ja presiden-di
kandidaadiks kõlbi^atu.
Kas oli reporteritel moraalset õi­gust
luurata Harti eraelu? Esiteks
m Hart abielus ja tema seiklustest
võis kerkida ühiskondlikku skan­daali.
Tokeks peab ajakirjandus
oma kohuseks jälgida isikute Is@-
$265.000. Viimase summa korralda­misel
oli kaastegev ka Richard
Dorch, kes selle pärast ka kirikust
eemaldati.
USA evangelistide jälgijaid ar­vestatakse
miljonites inimestes ja
sieed jutlustajad on teinud head
tööd usu alal. Nad on suutnud igal
aastal koguda miljoneid dollareid,
ehitada koole, ülikoole ja haiglaid.
Eakkeri seksuaalelu väljaspool
abielu shokeeris kõiki n^Id kogu­dusi
ja on kahtlemata avaldanud
negatiivset mõju ka nende kogudus­te
majanduslikule olukorrale. Nii
te tulevasi funktsioone ühiskonnaoi
|a võimu juures. Mõjustustele alluv
ja kiusatustele võimetu vastu pane«
ma inimene võib osutuda isegi oht»
USA presidendid ei ol@ vabad oi-iud
neist ohtudest, nagu räägivad
kirjutatakse näiteks Franklin loo°
seveltist. Ike EIsenhow@nst, jack
. Kuid nad olid jube USA presidc
did ja osaliselt klaltstud oma võimu
hililgusest Nende elu eraviisllln®
lälgimine oli kaitstud võimu enda
poolt, nad oli peagu ligipääsmatud.
Gary Hart oli allee kandidaat presi-nende
usklikkude usulist elu ja on
olnud neile otseselt kahjulik. Ka
nende koguduste juhtide elu tohiks
^ ' ei sa­ja
vall
Riiklikult ohtlikku liiki tuleb lu­geda
lünka USA riiklikku saladuste
valvele, mis selgus USA Moskva
saatkonna vastu oma julgeoleku
kaasabil teostatud nõukogude vas­tuluuresse.
On otseselt USA ad­ministratsiooni
süü, et puudus tar­vilik
valve mereväe kompanii liik­mete
kohta, kelle otseseks ülesan­deks
oli kaitsta Moskva saatkonna
hoonet Et kaitsta saatkonda nõu­kogude
ai
Kuid patulangemine
teisi, kes on
vene naistega seKSuaalsetes va­hekordades
ja avada saatkonna
uksed vene luureagentidele omsi
luuretegvuse arendamiseks.
USA julgeoleku taasehltamlne ei
maksa ainult miljoneid dollareid,
selle jälgimiseks, mis teeb USA.
V.
DODGE CHRYSLER LTD.
• 2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO M1P 2P8
(ATBIRCHMOUNT)
SA
ED (TIIT) PODRÄ
LES & LEASiNG REPRESENTATIVE
CHRYSLER.
DODGE
K CAR
EXPO '
SALES 751-7757
KODUNE 640-7893
Kes midagi oskab, te^ab; kes midagi
ei oska, õpetab.
Kalifornias on nii terve kliima, et
seal vaevalt ke^gi sureb loomulikku
surma.
Meeste truudus rajaneb nugavu-sel,
naiste oma harjumusel,
Lugemine on ajaraiskamine. Kui
kuulata kassetilt Hemingway,,Va­namees
ja meri", on kahe tunniga
kuulatud. Lugemiseks vajame vähe-terve
päeva.
i Kogunud NIHITS
Viimastel aastatel on meie vanem
põlvkond jõudnud sellesse olukorda,
kus ajalehtede leinakuulutuste kau­du
selgub ühe ja teise tuttava, sugula­se
või sõbra lahkumine. Leinajate
hulgas on tihti puudunud perekonna­liikmed,
sest lahkunul neid kas üldse
polnud või neid oli nn. raudrimba
taga. Ja just sel juhul on kuuldavasti
tekkinud raskused, kui lahkunu jättis
vajalikud korraldused kas hoopis te­gemata
või tegi seda oskamatult, nii
et asjade kohtulik lahendamine osu­tus
vajalikuks.
Viimastel nädalatel on siinses eest­laste
peres liikvel kuuldusi, et vane­mad
haiged inimesed olevat teinud
paar uut testamenti ja siis oma käega
kirjutatud lehekestel märkinud eri­nevaid
korraldusi, mis tihti korrapä-'
rased testamendid on küsitavaiks
muutnud. Hiljutisel ametlikul koos­olekul
oli laudkonnavestlusel antud
mõista, et nüüd olevat võimalik ka>
eestikeelseid koduseid päranduskor-raldusi
teha. Niisugune väide oli pä­ris
kohane. Aga selline korraldus
oma isikliku testamentaarse soovina
jääb tihti õhku rippuma, sest Ontario
seaduseandja arvatavasti unustas sil­mas
pidada tõsiasja, et iga tavaline •
kodanik ei oma küllaldaseltvajalik:
ke kogemusi ega teadmisi ühe do­kumendi
vormistamiseks, mis ometi
on seaduslikuks toimeks olulise- ja
tihti ka asendamatu tähtsusega. -
TESTAMENT
Korduvalt on ajalehtedes rõhuta­tud
testamendi tegemise tähtsust.
Tõsi, testament olgu tehtudoma isi^
liku soovi kohaselt. Aga oldagu tead­likud,
et päranduskorraldusega'on .
seotud teatavad vajadused; Testa­mendi
tegemise kuupäev on tingima­ta
oluline; teiseks kinnitus, et kõik
varasemad testamendid ja parandus­likud
korraldused pn käesolevaga tü­histatud,
kahe tunnistaja juuresolek
on tingimata vajalik ja tunnistajate
allkirjad nende kinnitusele, et on ol­dud
isiklikult juures testamendi a -
lakirjutamisel üheaegselt. Edasi on
oluline pärandustombu hooldaja või
hooldajate nimetamine ja nende õi­guste
täpsustamine müügiõiguse, in­vesteerimise
jne. suhtes. Edasi on
vaja kindlalt nimetada pärijad: kes,
kus, kui palju jne. •
Juba eelnim,etatud üksikasjad on
küllaldased saamaks aru asjatundja
nõuande vajadusest. Ärgu kuulatagu
asjatundmatute sõprade või tuttava­te
arvamusi ja põhjendusi; need või­vad
olla omakasust tingitud. Pida­gem
ka meeles, et oma advokaadi
nõuandeid kuulates teil on võimalik
mõnekümne dollarilise kuluga hoida
kokku sadu. ja vahest isegi tuhan­deid
dollareid juhul, kui algab kohtu­lik
võitlus teie pärandvara jagami­seks.
Tõsiasi on see, et tavalises tsi­viilkohtus
kaotaja katab kõik kulud.
Mitte aga pärandusasjus: Tihtigi ko­hus
mõistab kõik kulud välja pärand­vara
arvelt ja niisugusel juhul võib
oskamatult ja ekslikult tehtud nn.
hfolograph — koduselt oma käega
kirjutatud „testamendi" puhul luua
olukorra, kus pärandvara vaevu ka­tab
nn., kohtukulud, arvatud kaasa
mõlema poole advokaatide tasud.
PÄRIJAD KODUMAAL :
Raske küsimuse esitab asjaolu, kui
pärandaja soovib tingimatult jätta
kas kogu või osa pärandvarast sugu­lastele
kodumaal. On täiesti ebaõige,
väide, et sugulased kodumaal saavat
ainult kümme protsenti pärandusest
kätte jä muu minevat Nõukogude
võimudele. Nagu märgitud, päranda­ja
teeb testamendi oma tahte kohaselt
ja kui niisugune tahe tingib pärand­vara
lähetamise kodumaale sugu­lastele,
siis tuleb pärandustombu
hooldajail nii ka talitada. Neil tekib
küsimus, kuidas seda teha. Kuuldus­te
kohaselt pn astutud koheseh
ühendusse kanada advokaadiga, kes
esindab nõukogude asutusi.
Ometi on aga võimalus astuda otse­selt
ühendusse nimeliselt testamen­dis
määritletud pärijatega ja Tallin-ns|
s, Tatari tän.15 asuva nn. Injurkol-legiumi
ENSV esindajaga kas inglise
v6i eesti keeles.
On selge, et kodumaa elanikul
ole seadusega lubatud omada dolla­reid
ega muud valuutat. Tal on aga
õigus saada soodustatud korras kau­pasid,
mida vabamüügil ei ole.. Kui
konkreetselt mainida juhtumit, kus
siit saadetud $15.000, 00 eest pärija
sai Tallinnas osta kahetoalise korteri
isiklikuks omandiks, siis on ju ilm­selt
ükskõik, kuidas need dollarid
vene rubladesse ametlikult arvestati.
Tõsiasjaks jäi, et pärija sai korteri,
mille taolist siin 15.000-ga ei saa
omandada.
Muidugi me teame, et kodumaal
asuvate ^ ristilaste ja nende omaste
toetamine võib olla küsitava toimega.
Tihti on ju elus nii, et ristilaste siin
asudes poleks pärandaja neist kuigi
suurel arvamisel olnud. Pealegi või­nuks
see ristilaps ju ise koguda ja
säilitada oma enese tööga teenitud
summasid.
MÕELGEM VARAKULT!
Me mõtleme nende vanemate ja
eriti.haigete eesti naiste ja meeste
peale, kes on aastatega jäänud ük­sikuiks
ja oma soovides ebakindlad.
Neil tekib raskusi oma säästude ja
muu pärandvara suunamisel mõist­likuks,
otstarbeks. Pidagem meeles,
et juba varakult enne vanadusaastaid
olgu pärandusasjad kindlalt läbi
mõeldud ja korraldused tehtud ja mit­te
kuulujuttude ega ka mitte omaka­su
tagaajajate „sõprade'* soovide jär­gi.
Pidagem meeles, et testament olgu
siiski tehtud inglise keeles ja olgu
selles toodud väljendus —,,This is
my last will and testament". Tahaks
eriti, kriipsutada alla sõna ,,MY", mi­nu
testament, mille pärandaja teeb
oma soovi kohaselt, kuigi tema ad­vokaat
peab temale soovitama ja se­letama
vajalike vormiliste väljendite
kasutamist, et hoida ära vastukäivate
arvamuste ja otsustamiste võimalusi.
Ühe mõttena on vahest päris asja­kohane
esile tõsta, et kui teil tõesti
puuduvad omaksed ja sugulased siin
või kodumaal ja te siiski tahate jätta
enesest ilusa ja õilsa mälestussamba,
miks mitte annetada Eesti Õppetooli­le,
Vabadusfondile või muule taolise­le
kodumaad austavale ja eestlust
viljelevale in|stitutsioonile.
H. MERET
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario 1Vi4K 2R6
ühenduses on jõud
Kinnisvara laenud 9.1
9siklikud laenud alates 10.75%
[Informatsiooniks helistag©
465-4659
avatud esmasp.-reedo 10:00-3;
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Aktuaalsel teemal
Deporteerimine
oskva illegaalse võimii
faktiline tunnustamine
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiir
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid pn tulumaksuvabad.
Suunake oma amietused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ro
Ühel päeval, uudiste saate sisse­juhatuseks,
ilmus TV ekraanile esi­teks
(nagu tavaliselt) New Yorgi
sadamasuus uhkeldav niinim. va­badussamba
kuju. See kuju pöör­dus
aeglaselt kõrvale ja asemele
ilmus Karl Linnase Nõukogude Lii­tu
küüditamise stseen. Iroonia oli
silmatorkav! Vabadus ei saa seltsi­da
õigusmõistete manipuleerimise
ning tallamisega.
Kui küsida, milles seisab kogu
probleemi tuum, siis tuleb jätta
kõrvale kõik ajakirjanduslik pro­paganda,
kõned ja kirjutused ja
leida vastav õiguslik ja poliitiline
skeem, mis toime tuli..
Isikuid antakse ühest riigist (välja)
teise riiki vastava rahvusvahelise le­pingu
alusel. Väljaandva riigi kohus
tavaliselt määrab, kas isik allub teise
riigi kohtule legaalselt ja kas tõe­poolest
on tegemist kuriteoga, mis
lubab väljaandmist. Sellist protse­duuri
pole Linnase asjas toimunud ja
Ameerika Ühendriikidel puudub üld­se
niinim. kurjategijate väljaandmise
leping Nõukogude Liiduga. Kõik
Rooma paavst.
Tshiilis
Miks paavst käis Tšiilis?
Et tema külaskäik palju rahutusi
tekitas ja et Tema Pühaduse varem
valmiskirjutatud kõnede tekst mässu
õhutas — see kõik oli temale ja tema
nõunikele kindlasti ette teada.
Miks siis seesugune väljakutsuv
rahupropaganda? Kes teab.
Optimist söandab oletada, et kü­laskäik
'fšiili diktaatorile oli eelmän­guks
ja järelõigustamiseks paavsti
järgmisele külastusele — Poolamaa­le
ja. võib-olla ka Leetu. -
Optimist arvab ja loodab, et paavst
on ikkagi poolakas ja tulevasel
külaskäigul kodumaale põhjustab
suuremaid suitsupilvi ja kangemat-kõrbehaisu
kui oli Tšiilis.
Kõik nägime pilti televisiooni ek­raanil
ja ajalehtedes,, kuidas paavst
suudles Carmen Quintanat, seda tšii­li
tüdrukut, keda Tšiili politsei põ-ema
oli süüdanud. Ainult tänu
Montreali arstide asjatundlikule ra­vile,
tüdruk jäi ellu.
Seda suudluse pilti näeme kindlas­ti
edaspidigi, see pilt on igavene. Just
nag\i 'holocausti' pildid ja pilt Kenfi
Ülikooli rahutuste ajal surmatud õpi­lasest,
kelle üle üks tüdruk kummar­dab
ja ahastuses käsi ringutab.
Need, kes televisiooni vaatamise­ga
oma aega raiskavad, need võisid
möödunud aastal sattuda ABC uu­distele,
kus näidati kuidas Tšiili po­litseinikud
tüdrukuid põlema süüta­vad.
.Sellel pildil võis näha üksikuid
mässajaid piki tänavat jooksmas, tu­lelontidega
kõrgel peakohal, et barri­kaade
ja risuhunnikuid põlema süü­data.
Üks tüdruk jooksis kiiresti oma
tuletunglaga, kuid ei jõudnud barri­kaadini
^ üks tuletukk tunglast kuk­kus
talle selga ja hetk hiljem oli
tüdruk leekides. Politseinikud barri­kaadi
tagant jooksid appi.
Sellelt pildilt võis selgesti näha, et
politsei ei süüdanud kedagi põlema.
Pealegi — politseinikud ei kanna
caasas tulelonte ega bensiininõusid.
Holocausfi ohvrite ja Kenfi'Üli-cooli
rahutuste ohvri pildid on igave­sed.
Oleme neid näinud mitu korda ja
näeme neid jälle — need süüdistused
on piltidega tõestatud. Tšiili tüdruku
põlema süütamist politseinike pooh
peab paavsti suudlus tõendama, ku­na
vastavat pilti pole.
HEINO RIGA
DARRELL KENI
REAL ESTATE ura REALTDR
268 Jane Street, Toronto, Ont.M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnis-
Ivarade ostu või müügi puhul
'Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
Tasuta
hindamine
Hüpoteek-laenude
korraldamine
Esindaja
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
süüdistused — kas Õiged või valed —
on eraviisiline propaganda andme­tel,
mis saadud administratiiv-prot-sessidest
kodakondsuse küsimuses.
Need on vaid andmed ega määra
mingil moel isiku süüküsimust m5-
nes (raskes) kuriteos.
Mis puutub aga nüüd Nõukogude
Liidu suveräänsesse (kohtumõistmi­se)
õigusepse Linnase üle, siis teatas
välisministeeriumi ametnik Davis R.
Robinsoh (kes nimetas end välismi­nisteeriumi
õigusnõunikuks — Legal
Adviser), et Linnas on küüditatav
Nõukogude Liitu, rikkumata Amee­rika
Ühendriikide ja tema presidendi
Reagani poolt põhjalikult prokla­meeritud
Balti riikide annektsiooni
mittetunnustamise poliitikat.
Robinsoni väite kohta ütleb William
Hough oma uurimuses Balti riikide
annekteerimise kohta (New York
Lav\^ School Journal of International
and Comparative Lav^), et see on
ülekohtuselt ebaõiglane (unconscio-nable),
silmakirjalik ja rahvusvaheli­se
Õiguse vastane. Kuna Ameerika
Ühendriikide välispoliitikat juhib
president isiklikult välisministeeriu­mi
kaudu, siis taaiidub Robinsoni
seisukoht looifiullkult presidendi sei­sukohaks,
sest Linnase küüditamine
sai faktiliselt teoks. N i i toimetati ühe
Balti riigi kodanik otseselt tema riigis
seadusvastaselt viibiva Nõukogude
võimu (kohtu) alla. See tähendab, et
Nõukogude Liidu seni illegaalseks
loetud võim Baltikumis leidis faktili­se
tunnustuse. Mida Nõukogude Liit
oli ka kogu aja püüdnud saavutada.
E.N.
EI
MING5T
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
Eli Rüsenbaum ei tea
ega kõnelenud
deporteerimise
kokkuleppest
Seoses ,,Meie Elus" nr. 11 ilmu-nud
sõnumiga „Karl Linnase depor­teerimine
Iv[. Liitu veel kaalumisel",
milles toodud lause — ,,Juutide
maailmakongressi peanõunik Eli Ro­senberg
seletas ajalehtedele, et ta ei
saa aru, miks kohtuminister veel oo­tab,
kuna kokkulepe on juba olemas
N. Liiduga Karl Linnase sinna saat­miseks!'
— sai toimetus alljärgneva
kirja:
ToTheEditor:
In your issue of March 12,1987,1
am reported to have referred to an
"agreenient" between the United
States and the Soviet Union that Karl
Linnas will be deported to the
U.S.S.R.
I certainly never made the state-ment
attributed to me by your news-paper.
Indeed, I could not have done
so, as I am not aware of the existence
of any agreement of any kind between
the United States and the Soviet
Union pertaining to Karl Linnas. 1
must also point out that 1 have never
spoken with any reporter from Meie
Elu.
Sincerely, Eli M. Rosenbaum,
General Counsel,
Kas teadsid juba.
. . . et suurimal pangatshekil, mis
eales välja anti, seisis 960.242.000 US
dollarit? Sellise tsheki sai suurkau-bamaja
Sears, Roebuck & Co. 31.
jaanuaril 1961 ,,kõikide olemasole­vate
aktsiate" eest.
. . . et konjakiks nimetada tohib
ainult viina, mis on tehtud viinamar­jadest
Prantsuse linna Cognac' i ümb­ruses?
Ka Prantsusmaal nimetatakse
yiinasorte viinamarjadest, millised
seal ümbruses kasvanud pole „Eau-de-
vie-de-vin".
. . . et USA-s trükiti 1934.a. paber­rahasid
100.000 dollari suuruses (en­dise
presidendi Woodrow Wilsoni
portrfeegaj? Need kullakatte-tõendid
ei olnud aga kunagi liikvel. Liikvel
on aga veel 10.000-dollarilised pa­berrahad
(Salmon Portland Chase'i
pildiga), milliseid esmakordselt 1934.
a. ja viimati 1944. a trükiti, Aastal
1941 oli neist veel 4600 tükki liikvel,
täna aga ainult veel umbes 400. Aas­tal
1969 otsustas USA valitsus mitte
suuremaid rahasid välja anda, km
100-dpllarilised paberrahad.
. . . et Ameerikas kasvatatakse 50
erisugust tubakataime? Mitte kusagil
maaümas ei tunta nii mitmeid erilii-ke.
Ideaalne kasvukliima on tubaka­le
15-30*0 vahel. Tubakataimed si­saldavad
2-8 protsenti nikotiini.
. . . et ,,Potemkini Külade" all
mõeldakse pettekujutust? Grigori
Aleksandrovitsh Potemkin oli keis­rinna
Katarii^na III ehk Suure soosik,
marssal ja poliitiline nõuandja. Kui
ta 1783.a. Krimmi poolsaart annek­teeris,
reisis keisrinna läbi Krimmi.
Et temale demonstreerida sealset
jõukust, lasi Potemkin külasid püs­titada,
mis koosnesid ainult ilusatest
majafassaadidest/esikülgedest.
eb(ER)
„Meie Elu" nr. 21 (i
Kar:
PARIIS ( M E ) - K l
jasaatmine Nõukog]
tas kaunis suurt vas(
se ajakirjanduses. _
pühendasid kõik si
hod sellele sündmuj
dega illustreeritud
Vasak- ja paremp]
vaatlevad kõik Linnj
ku sõjakurjategijat,
seejuures oma maail|
seisukohta:
Kommunistliku pt
ja ,,Humanit6" rõõi
kauaaegse puhkuse
süüdistab ameerika
sus-asutisi 20-aastaf
Linnase väljaandmif
Sotsialistide ajale)
Paris" pühendab Lii
nda lehekülje^ suure
des et Linnas on esh
sõjakurjategija keda|
tagasi saadetud N(
Järgmine, 9. lehekülg
likult pühendatud
problemaatilisele
Demjanjuki protsesl
sellele kuidas N. Li|
seid natsidest sõjaki
„KURITEGU JA
Vasakpoolse inte
„Lib6ration" võrdle
andmist „Kuriteo j
maaniga, kuid esit
heidetud süüdistusi
dades kahtlust nõu
Õiglusesse ja erapo
b6ratiön'i" arvamise
välja peamiselt am
ganisatsioonide sur
Ka parempoolsed
muhud, ajalehed ei
Linnase saatuse kä
„LeQuotidiende
liga „Karl Linnas,
jettide juurde". K i
sest sarnaneb ül
mainitud artiklitel
üles rahvusvahelist
tide organisatsiooni
ka võimudele ja a
N. Liidus korraldal
protsessi lõppotsusi
Päevaleht ,.Le P
oma artiklit! , ,N
Linnas anti välja M
esitatakse koondusi
ja 2000 inimese ots
Kõige suurem p
M l
Eesti master spoi
ja Art Jaago võisteh
lõuna-ida lahtistel
RaleighUs, N.C. sai]
tagajärgi:
Karl Trei (M75)|
alal, tuli kõikidel
saavutas meistritiill
kuldmedalit tagajäi
jooks-16,81.2. K(J
m, 3. l^olmikhüpe-s
e - 26,42 m. 5. K(
m. 80 m tõkkejool
pes ja kolmikhüppf
gajärjed olid nend^
olid 17-d, uued rek^
Art Jaago (M60),
saavutas kaks esikl
tega ja võitis 2 ku
pronksmedalit tagj
esimeseks, võitis
kuldmedalit. 1. Rai
- 12,26 m. 2. Raski
5, 95 m.
Kait
• *«i
vaa
kasuka
neei
FINN'
3
3
Mci! on \i
mis garanj
Helistage
äraloonüsel
Tel