Meie Elu = Our life, November 8, 1984

              MELJAPÄEVAL, 8. NOVEMBRIL - THUISDAY, NOVEMBER 8
ma
II WIEIE ELII" ~„OURUFE"-^ Estonian W
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House;958 Br6adview Ave,, Toronto, Ont. Ganada, M4K 2R6
Tel. 46Ö-0951 • '
Toimetajad: H.Rebape ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.].,USA.
TeL (201) 262-077Š.
- ;,Meie Elu'Vyäljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanada
Asut.^. Weileri algatusel 1950.
„Meie;Elu" toimetu^ ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuslte vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl: 9 hm.—S^õ.. laup/kl 9 hm.-4 p.l.
i,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. S22.00,
3 k.$15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaaidesse
- l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: ,1 a. $30.80^ 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: 1 „a. $58.00, 6 k. ^29.00,
Üksiknumber — 75Ö)
> , '•' ' ' •
Kuulutushinnad: 1 | o l i ühe! veerul — esiküljel fe.SO,'
; tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
Majanduselu
e
USA ajakirjanduse kaudu sai
teatavaks Rahvusvahelise Raha-fondi
(IMF) direktori Jacques de
Larosiere sõnum, tema ettekandest
Innsbruckis (Austria) peetud Rah­vusvahelise
Rahandusinstituudi
kongressil, et riikide võlad kujune­da
..üleilmliseks ekspiosioolniks",
ähvardades nii rikkaid kui ka vae­seid
«iiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^^
ane
EKN-u laupäevasel üldkogu koo­solekul
oli päevakorras paneldis-
Ihissioon eesti keele staatuse küsi­muses
ja vajalikkuses meie endi ja
meist eriti nn. teise generatsiooni
eestlaste hulgas välismaal, eriti
ingliskeele mõjusfääris asuvate
eestlaste hulgas. Need mõtted jon
kirjutatud enne EKN panelcjis-kussiooni
ja seega ei sisalda vii-"
masel avaldatud mõtteid. Kuid |(ü-simus
on kerkinud päevakorrale
juba varem, omab olulise tähtsuse
ja vajab analüüsi ja tööd, et antud
küsimuses seisukohtadele jõuda.
Viimaste Eesti Päevade ühel
koosolekul' langes lause: „Eesti
keel välismaal saab paremal juhul
püsida vaid kümmekond aastat".
Siit peaksime nagu järeldama, et
kümmekond aasta pärast peaksime
trääkima,mingit muud keelt eesti
keele asemel. P. Ameefika mandril
arvatavasti inglise jkeelt.
Nagu selle mõlte jätkuks, võib
olla ka eraldi, on New Yorgis pub­litseerima
asutud ingliskeelset aja­kirja
„Ešto America". Selle toime­tajaks
ja väljaandjaks on Peeter
Ristsoo j£| tegevtoimetajaks Juta
Ristsoo. Kaastöölistena on trükitud
paarkümmend nime samast teisest
generatsioonist. Meie tähelepane­kute
järgi valdavad neist mõnedki
eesti keelt sõnas ja kirjas.
Miks oh eesti keel võetud mit­melt
poolt tangide ivahele? Oku­peeritud
kodumaal käib tugev ve­nestamise
poliitika. Vene keel on
sunnitud koolidesse i tugevamalt
kui õigustatud oleks. Vene elanik­konda
tuuakse ida^st sisse sel mää­ral,
et pool elanikonnast on paiguti
venelased. ,
Nüüd antakse! eestlastele yäüis-maadel
ainult kümmekond aastat
oma emakeele kasutamiseks. „E&to
America" ingliskeelsena tahab eli­mineerida
emakeele ja asendada
Inglise keelega. Kas peab see ole­ma
see kirves, millega eesti keele
Juurest tahetakse maha raiuda
meie uus intelligents, kas on see
ainult inglispäratsemise edevus?
Või on sellel poliitiline tagamõte?
tsaarivenemaalt lahkusid
hulgalised eestlased Eesti Vabarii­ki,
siis said neist head eestlased,
kes asusid iseseisva Eesti ülesehi­tamisele
teistega võrdsel alusel.
Need eestlased, kes saabusid kodu­maale
nüüdse okupatsiooni aega­del
olid venestunud mentaliteedi­ga,
kommunismist läbi imbutatud
ja neil ei olnud midagi ühist kodu­maa
eestlastega.
Välismaadel õppimisel on see
negatiivne omadus, et see võõru­tab
mõningad kodumaa pojad oma
rahva vajadustest ja toob kodu­maale
kaasa võõra mentaliteedi,
mis tuleb oma rahvale mõnikord
kahjuks.
Kas on mõeldavad ingliskeelsed
eestlased? Rahvuse määramine on
igaühe enda asi. Tuleb mõista ka
' seda, kui noorel eestlasel on pealt
kulunud eesti kultuuritunnused.
Ometi tuleb talt oodata mingisu­gust
emakeele oskust, kuigi see
võib olla puudulik. Esiteks tahab
iga noor kokku puutuda oma rahvu­sest
inimestega mitmel maal. Kui
näiteks Ameerika ja Rootsi eest­lased,
kellel on oma enamusrahva
keel ainsaks kommunikatsiooniks,
siis kaotavad nad ka huvi üksteise
vastu. Kokkupuuteis kodumaa
eestlastega on vajalik eesti keel.
Keele õppimine ei ole enamuse­le
möödapääsmatuks raskuseks.
Eriti veel siis, kui võrsutakse eesti
perekonnast, kus kodune keel on
eesti keel. Võõrkeelne eestlane ei
vääri täiseestlase nimetust. Sest
kops keelega kaotab ta ka huvi oma
rahvusliku pärandi vastu ja on
muutunud kunstiväetiseks teiste
rahvaste kultuuripõllul. Kui EKN
koosoleku korras toimunud debatt
on mingit kasu toonud, siis ainult
seda, et eesti keele küsimuses on
olemas probleem. Probleemi päe­vakorda
tuues tuleb asuda selle
lahenduseks vahendeid otsima.
Koordub välja veel üks arusaam.
^ Kas räägib eestlasena sündinu
head või poolikut eesti keelt või ei
räägi eesti keelt üldse, meil on neid
kõiki tarvis. „Meie" all on selle
juures mõeldud eesti rahvast.
V. •
De Larosiere ütleb selle ohjliku ja
halveneva olukorra kohta, et seda on
siiski võimalik ohjeldada, kuid ainult
siis, kui valitsuste tulud tõusevad
kiiremini laenuprotsentide kuludest.
Selle pärast tuleks valitsustel olu­korra
parandamiseks; kas tõsta mak­se
või kärpida väljaminekuid või ka­sutada
neid mõlemaid võimalusi
koos.
Viimase dekaadi vältel valitsuste
võlad, võrreldes rahvusliku sissetu­lekuga,
on tõusnud järsult Kanadas,
USA-s jt. tööstusriikides. IMF and­meil
Kanada võlatõuš on kõrgeim
tööstusmaailmas, rõhutab de Laro­siere.
Nii pole see piiratud mõne
üksiku riigiga, vaid tegemist on glo­baalse
ohuga. Kongressile esitatud
aruandes üteldakse ka, et USA võlg
on tõusnud kiiremini kui Inglismaa ja
L.-Saksamaa oma, kuid mitte nii järs­ku
kui Kanadas ja Prantsusmaal.
Võrreldes teistega, USA laenud päri­neda
enamuses siiseriigist ja selletõt­tu
ka vähem ohtlikum välislaenu­dest.
Referent lisas, et loomulikult saab
riikidel olema raskusi maksude tõst­misega
või kulude vähendamisega
ulatuses, mis kergendaks olukorda.
Ta soovitab neil juhtudel võtta kaalu­misele
lahendus, mis seisab käibeo-leva
rahahulga suurendamises — ,.to
inflate their out of the problem" . ..
Kas selline soovitus ei viipa kuidagi
kuulsale pankrotile Saksamaal, aas­tal
1922?'
.KANADA EKSPERIMENT
. Kõik Kanada kolme suurema polii­tilise
partei liidrid oma valimiskam­paanias
lubasid vähendada liiduva-litsuse
rahvuslikku võlakoormat,
kuid jätsid ay.aldamata üksikasja^
arvatavasti vastaspartei terava keefe
ja kriitika pärast. Küll aga on prcb-leemi
lähemalt uui^rind C;D. Howe
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõUeaxialdMsx-- ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Falume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Mõtteid lasteaia
moenäitusest
Instituut, eriti selle vanem poliitiline
ekspert EdwärdCarmichael. Toome
sellest olulisema.
Käesoleval aastal keskmine Kana­da
perekond maksb otse- ja kaudseid,
takse $7.500-. Sellest summast
$2.500- (1/3) läheb ainuU laenuprot­sentide
katteks, mis laenatud liidu-valitsuse
poolt. Ülejäänd $5.000- ka­tab:
1) töötaolekukindlustuse, pen­sionid
ja perekonnaabirahad, 2) toe­tused
provintsidele — tervishoiu, ha­riduse
ja heaolu arvel ja 3] annetused
ja toetused äri- ja tööstusettevõtteile.
Kui nüüd selliselt liiduvalitsuse
puudujäägi (võlg)' panna õigesse
perspektiivi, siis käesoleva aasta võ-laprotsendid
ja seaduspärased välja­minekud
võrduvad Ottawa poolt ko­gutud
maksudele. Kõik teised ku­lud,
nagu töötasud, palgad, käibe­kulud
liiduvalitsuse programmidele
ja avaliktööde fondikavad võrduvad
$30.-le miljardile puudujäägile. See
puudujääk suurendab liiduvalitsuse
võlga märtsiks 1985 S180-le miljardi­le.
:
Kui üldiselt riigieelarve puudujääk
(võlg) töötab nagu mõne anuma ven­tiil
— avaldes, kui vaja ja sulgeb, kui
majanduslik olukord paraneb. Kuid
viimase kümne aasta vältel on liidu-valitsus
teinud laene pidevalt ja suur­te
summadena, et rahuldada oma lu­batud
kohustusi, jättes seöga nimeta­tud
ventiili kestvalt avatuks ja suu­rendades
nõnda oma võlga igal aastal
20% võrra. Kui sarnane liiduvalitsu­se
majanduspoliitika ei muutu, siis
võlakoorem kujuneb kahekordseks
vähema kui 4-ja aasta jooksul, rah­vuslik
sissetulek aga ainult pool osa
nendest kuludest.
Kogu probleemi juures on võla-protsendi
kõrgusel oluline toime. Kui
näiteks käesoleva aasta algul see
tõusis 2% võrra ja kui see kestab
aasta lõpuni, siis suureneb liiduvalit­suse
võlg vähemalt Sl-he miljardi
võrra ja võtab igasuguse lootuse mu­retseda
tööd tööta jäänd töölistele.
Seega, et ära hoida koigehalvemat,
tuleks liiduvalitsusel teha valik, kas
kõrgendada makse või vähendada
y alitsuse poolt projekteeritud prog­ramme,
kus esildub kolm kriitilist'
küsimust: kuipalju, millal ja kuidas?
A.M. •
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiin^
KRUNT
5.
jarve
T®B. 486-0257
Esto '84 avapäeval näidatud film eesti ajaloost on saadaval
video lindil kahes Põhja-Ameerika formaadis (VHS või BETA),
hinnaga S45.00. Ontario elanikel tuleb lisada 7% käibemaksu.
Kasseti tellimiseks palume täita alltoodud kupong ja tagas­tada
meile koos rahasaadetisega aadressil:
y. ESTOFILM CANADA
314 Järvis S|., Süite 103A Toronto, Ontario, MSB 2C5
Nimi . . . . . . . . . . . . " • ' . . . . • • • " • • ' • •" • ° • • " :
P o s t i a a d r e s s . • • • - • . . . • • • - • • - - - - • - . = • • . ...
The Estonians: For The Records .
• 1/2" VHS Kassett • 1/2" BETA Kassett
Olen koos proua Kaja Telmetiga
üllatunud, et T.E.S. Lasteaia moe-näitus
annab ainult sajadollarilise
sissetuleku. Samas sooviksinaga las­teaia
kasvatajaid ja lastevanemaid
soojah tänada, et nad kasinale raha­lisele
kasule vaatamata selle vaeva
näevad ja moenäituse korraldavad;
Minu arvates see lasteaia üritus on
muutunud juba traditsiooniks, mil­list
kergekäeliselt kõrvale heita ei to­hiks.
Selgesti mäletan veel moenäitust,
kus tilluke Silvi Terts esines ema
Leili õmmeldud rannakleidikeses ja
12—13-aastane Piret Truuvert oli
õmmelnud pisiõele Liisile ja endale
ühtemoodi kleidid.
Silvi on tänase lasteaia kasvataja
proua Verder ja ise ka juba ema.
Miks peaks laste lavale toomist
kauneis kodus-valmistatud kleidike-sis-
kuuekesis-püksikesis nimetama
just riietega uhkustamiseks?
Seda võiks ju nimetada ka ilusate
riiete üle rõõmustumiseks. Ärgu seda
küll arvatagu, et 3—6-aastased mudi­lased
ilusate riiete üle rõõmu tunda ei
oska! (Minu ainuh pooleteist-aasta-ne
poeg ei tahtnud peegli eest ära
tullagi, kui olin talle kaupluses proo­viks
õlgadele pannud kauni vihma-keebikese.)
Lasteaia töökavva kuulub ju kau­nite
asjadega tegelemine, nende vaat­lemine,
käsitsemine (pildiraamatud,
kaunid lelud) ja loomine (laste omad
joonistused, värvimised, voolimised,
voltimised, sõlmimised ja muud).
Miks ei võiks siis juba lasteaias juh­tida
lapsi märkama ka kauneid rõi­vaid?
(Võibolla on tänased eesti teis­melised
just selletõttu maitsekamalt
Tüetatud kui nii mõnedki nende koo­likaaslased.)
Võibolla see, et lasteaed korraldab
laste moenäitusi, annab mõnelegi
lapsele ainsa võimaluse näha ja tea­da,
et rõivaid võib õmmelda ja salle-
• mütse-kindaid-sukki kududa ka ko°
„Meie Elu" ar. 45 (1810) 1984
esti ajakirjainike
üleskutse
Vabas m&aiSmas ilmuvate eesti ajalehtede toimetajad ja
\ endised ajakirjanikud IV Ülemaailmsetel Eesti Päevadel To­rontos
1984, pöörduvad vaba maailma eestlaskonna poole:
Eesti ajakirjandus on ärkamisajast alates olnud meie rahva
iseteadvuse ja rahvusliku vaimu õhutaja. Praegu laialipaisa­tult
üle maailma oleme mitmeti samas olukorras nagu ärka­misajal.
Meil tuleb võidelda eesti keele ja meele eest suurte
rahvaste seas, säilitada usku ja lootust meie rahvuslikku
tulevikku ja võidelda eesti rahva õiguse eest iseseisvusele.
Vaba maailma eesti ajakirjanikud teavad ja täidavad oma
ülesandeid ja kohustusi. Meie pöördume käesolevaga vaba
maailma eestlaskonna poole palvega: toetada kõigiti eesti
ajakirjandust ja aidata kaasa võitlusele eesti rahvuslike sih-i
Iide saavutamiseks.
Kõik eesti organistsioonid ja ühiskondlikult aktiivsed
eestlased toetagu eestikeelsete ajalehtede tellimist, et võõr­keelne
sõna ei saaks eestlaste sidepidajaks!
Võetagu eesmärgiks: eesti ajaleht igasse eesti kodusse!
Selleks kohustab meid eesti kultuuripärand. Eestlasi ühen­dab
ja eestlust kindlustab ainult eesti keel. '
Eesti organisatsioonid aidaku kaasa ajakirjanike järelkas­vu
soetamisele vastavate stipendiumide annetamisega nen­dele
ajakirjandusest huvitatud eesti noortele, kes on valmis
eesti ajakirjanike järelkasvu soetamisele vastavate stipendiu­mide
annetamisega nendele ajakirjandusest huvitatud eesti
noortele, kes on valmis eesti ajakirjanduse alal töötamas
Tugev vaba ajakirjandus on meie tõhus tööriist.
ESTO 84-1 viibinud vaba maailma eesti ajakirjanikud
NÄDALAKROONIKA
OTTAWA — Kanada uue valitsu­se
õigusminister Elmer MacKay
võttis vastu ajaleht „Sun" toimetu­selt
35,474 sedelit, millega lehelu­gejad
nõudsid surilhanuhtluse taas­tamist.
999 lugejal olid surmanuht­luse
taastamise poolt, nagu 80%
rahvast, kuid valitsus ei rutta sur­manuhtluse
arutlusele võtmisega
praeguses olukorras, kuna lahen­damist
vajavad teised, palju häda­lisemad
küsimused.
dus — sest rõivad moenäituseks val­mistatakse
ju kodudes.
Küllap see lastele on meeldiv ela­mus,
et kaunis kleidike või püksipaar
valmib ema, vanaema või suure õe
näppude vahel. Laps on seal ise ka
osaline, kuna rõivastusese pasšita-takse
valmistamise käigus nii mõni­gi
kord lapsele selga. Lapselt küsi­takse
isegi võibolla mõnel puhul nõu,
et kas talle meeldiks see või teine
värv sats või pits kleidikese kaelu­sesse.
Laste moenäituseta ei võetaks ko­dudes
võibolla omalaadsete ja isiku­päraste
rõivastusesemete valmista­mist
ettegi, kuna lihtsam on ju kõike
saada kauplustest tosinakaubana.
Proua Kaja Telmeti poolt väga õi­gesti
loetletud lasteaia lapsi huvita­vate
(lõbustavate] tegevuste juurde
lisaksin veel: laste esinemine. Esine­mine
ükskõik kas laval või põrandal,
ükskõik kas ainult vanemaile-sugu-lasile
Või suuremale publikule. (Suu­rele
publikule esinemine muidugi ka
sissetuleku mõttes.)
Esineniisteks ettevalmistumine
annat) laste juures hoogu ja vaimus­tust
igasugusele tegevusele.
Ma ei näe mingit põhjust, miks
lasteaia laste esinemine laval peaks
piirduma ainult nende kolmega: jõu­lupuu,
Vabariigi aastapäev, emade­päev.
Moenäitus neljandana peaks
andma ju samaväärse võimaluse lii­kumiseks
laval. Lapsed ei pruugi ka
vaikuses esineda.
Võibolla proua Kaja Telmet peab
moenäitust lasteaia tegevusse ebaso­bivaks
selle nimie tõttu. Võibolla sõ­na
moenäitus meie alateadvuses vih­jab
rikkusest hellitatud maailma ede-valeJõbule.
Kui nii, siis võiks ju nime muuta.
Tegevus ise minu arvates ei tohiks
tekitada kriitikat. Tegevus ise võiks
inspireerida nukuriiete joonistamise,^
õmblemise või kleepimise võtmist
vanemate kasvandike töökavva.
Proua Kaja Telmet nimetab las­teteatrit
ühe osana töökavas. Väga
tänuväärt mõte! See oleks siis viies
võimalus lapsi lavale tuua. (Ja kind­lustaks
kahtlemata suure publiku.)
See oleks ainult mitu korda suurem
töökoorem kasvatajaile ja vanemai­le
kui moenäitus.
Kui töö käib üle jõu, võiks teha ju
kordamööda: ühel aastal lasteteater,
järgmisel aastal moenäitus (soovi-korral
mingi uue nimega).
Nimetaksin veel, et kaunih riietu­mine
ei ole mingil määral eestluse
vastane tegevus. Mõeldagu ainult
meie rahvarõivaile!
LIISA RISTSOO
RAUL HEINSALU
Teine põgenenud
kalur eelistab
vabadust Rootsis
STOKHOLM (EPL) - Rootsi aja­kirjandus
kirjeldas Tjömil Rönnängi
sadamas ärahüpanud 23-aastase ka­luri
Valeri Sirksalu tagasiminemist
Nõukogude saatkonda, kust ta toi­metati
N. Liitu. Valeri Sirksalu, kel
Eestis on abikaasa ja äsja sündinud
tütar, kahetses oma spontaanset põ­genemist.
Ta loodab nüüd, et nõu­kogude
võimud peavad talle antud
lubadusi, et teda ei karistata.
Teine kalur, 21-aastane Raul Hein­salu,
kes samal ajal põgenes, kinni­tab
nüüd intervjuus Dagens Nyhe-terile,
et temal ei oie vähimatki tahet
järgneda Sirksalu eeskujule:
— Siin tohin ma ütelda, mis ma
tahan. Siin ei ole vaja mingeid alt­käemakse
nagu N. Liidus.
OTTAWA — Praegus^ valitsuse
peaminister, ministrid ja teised
tähtsad isikud on kasutanud valit­suse
lennukit oma 45 päevase valit-suseolekii
ajal 54 korral ja kuluta­nud
selleks maksu-maksjate raha
$345,000. Seitsmel korral on olnud
erilennuki kasutajaks peaminister
Mulroney. Peaministri arvates ei
ole siin veel mingi erilise ülekulu-tusega
tegemist;
MOSKVA - Stalini tütar Svetla­na,
kes 17 aastat tagasi põgenes
läände ja elas Inglismaal, läks N.
Liitu tagasi ja sai uuesti N. Liidu
k(iKlanikuks valitskise vastava otsu­sega^
Svetlana on ainukene Stalini
elusolev laps. Nõ„\jkogude kodani­kuks
sai ka Svetlana tütar Olga, kes
on 13 aastat vana. Svetlana ei tund­nud
end õnnelikuna Inglismaal ja
elas väga kinnist ning tagasihoid­likku
elu. Svetlana ema võttis oma
elu kui tütar oli alles 6-aastane.
Poola rahvas leinab
Poola „Solidaarsuse" liikumist
õigustav ning kaitsev preester Jer-zy
Popiluszko, kelle Poola salapo­litsei
ohvitserid mõrvasid, kujunes
üleöö rahvuskangelaseks. Laupäe­val,
3. nov. ligemale pool miljonit
poolakat kogunes Varssavis, osa-võtmaks
Popieluszko matustest.
Sellega avaldati poolehoidu ära­keelatud
„Solidaarsuse", liikumi­sele
ja vastumeelsust kindral )a-ruzelski
diktaatorlikule valitsuse­le.'
I
Matusekõnes karoinal fozef
Giemp nimetas Popieluszkot usuli­seks
ja rahvuslikuks märtriks, kel­le
nimi ja tegevus jääb püsima Poo­la
rahva ajalukku. Ta tungivalt nõu­dis,
et Poola valitsus võtaks arvele
rahva soove ja teeks sellest vasta­vad
järeldused. Kardinal Glemp oli
punases ametirüüs ja peale tema
võtsid matusetalitusest osa ligema­le
100 piiskoppi ja teisi vaimulikke.
Matuseliste seas oli ka endine
„Solidaarsuse" juht Lech Walesa.
Seistes kiriku trepil ta ütles rahva­le:
Poola, kellel on sarnaseid
preestreid kui Popieluszko ja rah­vas,
kes on kindel oma usus ja tõeks
pidamistes, kunagi ei kao.
Preester Popieluszko rööviti ja
mõrvati 3 salapolitsei ohvitseri
poolt 19. okt. Tema laip leiti 30. okt
ühest veereservuaarist.
C. OTTWAY HERBALIST
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.'
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGERi poolt.
300 Danforth Ave. Torontp, Ont. M4K 1N6. Tel. 463-5125
EESTI ALUMIINtUIVI KOMPANII
Nüüd saadavat uued Euroopa stiilis thermoakna^,
kolmes värvis, kahe- js kolmekordse klaasiga.
Tasuta Ctindamino.
0 päeval töökoda tel. B32-2238. .^e^m 769-
O S S O I N V E S T M E N T S I N C . ,
10335 Keele St., Maple. Ontario LOJ lECH
».Meie Elu" nr. 45 (1810) 1984
Kogu Rootd
pogenemi
STOKHOLM - Üle kogu Rootsi tahisl
suuremates keskustes. Stokholmi konti
kujunes väärikaks manifestatsiooniks e
seks rootsi asutustele, organisatsioonid
40 aastat tagasi saabus ootamatult
ja ühekorraga üle Läänemere armaa­da
igasuguseid panto, tuues Rootsi
randa ümmarguselt 30 000 eestlast
kõigis vanustes ja kõigist ühisk onna-kihtidest.
. .
EI OLNUD ETTE VALMISTATUD
Rootsi ei olnud ette valmistatud, et
põgenikelaviin Eestist ja ka Lätist
kujuneb nii tohutusuureks, seda eriti
selle taustal, et Baltikumi sisse tun­giv
Nõukogude Liit kui lääne-enten-te
sõjaliitlane, läände ulatuvas pro­pagandas
kirjeldas operatsioone sel­les
piirkonnas kui „vabastamist" ju
oli ju Rootsi juba u. 1940 rutanud
tunnustust andma Nõukogude an-nektsioonile.
Põgenikepaatide invasioon oli sel­lepärast
teatavaks ebamugavaks är­kamiseks.
Suur osa av61ikkuscst ei
suutnud mõista, miks eestlased solli-
. ses otse paanilises korras oma kodu­dest
ja maali lahkuvad ja nii massili­selt.
Põgenike jutud põrutavatest ja
kohutavatest elamustest 1940/41
aastate nõukogude lühikese okupat­siooni
kestel kõlasid kuidagi ebausu-tavaina
ja propagandistlikena; ega
siis ometi Lääne liitlane ei saa olla
mingi julm monstrum ...
Aga põgenikud võeti siiski vaätu ja
suure humaansusega ning lahkuse­ga.
Tohutu kiirusega organiseeriti
vastuvõtt ja ajutised laagrid. Kuna oli
sügis, siis olid tühjad suyitushotollid
ja pansionaadid, appi võeti kirikud ja
koolimajad. Mobiliseeriti Hemvär-nel,
lotad, piirivalve, rannakaiL^e ja
politsei. Ja rahvas ruttas appi anne­tustega,
et.leevendada saabunute esi­algset
elu. Valitsus määras Utlän-ningskoinmissioneni
ja Flykting-nämndi
käsutusse majanduslikud
resuil
põge
EI T
Kl
tulid
tühjJ
või sl
Eestf
paiki
okuij
genil
asüil
K[
sodil
põgJ
teera
omij
duni
olu J
esmi
.luu(
dnlt
henl
Hitil
va(
sodi
pai
Ilsel
Mi
rool
Ülol
leil
toll
on
buf
kül
du(
truj
ko
uil
L y
Gotska Sandö põgenikke 40-aasta k(
Siim, Fanny Hörlin, Eva Litsell, tuU
paremalt Jüri Kuldkepp, Martin' Kü|
Tammik, A. Toome ja laua otsas Hei
' Maailmalaager „Ee!
Maailmalaagrit toetasid majan­duslikult
järgmised organisalMoo-nid,
ebe võtted ja iiksikisilaid.
Eesti Abistamiskomitee, Eesti Nais­üliõpilaste
Selts, Eesti Rahvuslaste
Kogu, Eesti Pensionäride Klubi To­rontos,
Eesti Sihtkapital Kanadas,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
EÜS Vanematekogu, Finnish Credit
Union, Garland Commercial Ranges,
Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühing,
Hiidlaste Selts, H. Later & Co. Ltd.,
ManivaldeWoodworking, Montreali
Pensionäride Klubi, Mcintosh Gra-nife
(E. Hopp), Milnes Fuel Oil, Mul­kide
Selts, Korp. Amicitia, Korp. Ind­ia,
Korp. iFrat. Estica, Korp. Revelia,
Korp. Vironia, Oma Press, PokofAdo
ü