Meie Elu = Our life, June 19, 1980

              NELJAPÄEVAL, 19. JUUNlL--=' THURSPAY, JUME 19: ,^eieElu" nr.2S (1583) 198(?
Järgnevates retseptides on tarvita­tud
küpsetuspulbrit, s.o. kiiremõju-list
kergilisainet. Retseptides on ük­sikud
töömomendid seatud sellesse
järjekprdä kuidas see tegeliku töö
sooritamisel on kõige ratsiphaalsem.
On tulus meenutada et kui küpse-tuspulbriga-
taignas on vajalik tarvi­tada
mõnesugust kuuma vedelikku.
--piima, vett, sulAtatud võid — siis--
peab neid aineid lisama taignale üs­na
lõpul. Sest niipea kui küpsetus­pulber;
puutub kokku niiskusega ja
kuumusega' algab kerkimisprotsess,
taigna; valrnistamisel nõrgemalt, ah-
Jukpurnuses hoogsalt. Taignast välja-tungiv
süsihappegaas, paisutab taig­nat
mis samaaegselt rriuulub aukli­kuks
ja õhuliseks. See kerkimisprot­sess
peaks võimalikult täies ulatuses
toimuma ahjus, niit te kausis. Nii et
—- taignai" ei sobi oodata ahju kuu-mendaraist,
kuum, ahi peab. ootama
tainast^
Tegelikult .lõpeb taigna kerkimis-.
protsess siis, kui taigna keskel on
temperatuur tõusnud • 70-kräadini.
Siis kook enam oma vc^rrrii ei muuda
kuna taignäsolelpad valgud on.koagu-leeruiiud,
.'hüübunud ja . tärklisaine
on kliisterdunud.
KOHVIMÄltSELlME KOOK-Tööd
alata sellega et koogivorm
vpi väike servadeg^ .koogiplaat pint­seldada
võiga ja üle puistata sõmer-jahuga
või peenriivsaiaga.
Praeahi lülitada vajalikule tempe­ratuurile,
käesoleval juhul 1.75-kraa-dile
(C). Nüüd alata taigna valmista­misega,-:
: • .'
/ Mõõta 3,5 dl jahu, sellele lisada 2 tl
küpsetuspulbrit, .2—3 tl vanillsuhk-rut,
2—3 tl kakaod. Jahu korralikult
läbi segada või sõeluda.
/ Teises nõus \pl|ustada 2 muna, lisa-:
da yatehaaval 2,5 dl suhkrut ja jat-^
Mta vahustamist kuni kaadakse pa­raja
kõvadusega mun.avaht. Vahepeal
. pann^ sulama 150 g margariini või
võid ja sellele lisada 1,5 dl piima.
, Munavahüle hsada jahu vaheldu­misi
jeigepnmaga ja taigen segada
siledaks. Tõsta kolie vormi või mää-~
rida plaadile |a asetada kohe ahju-restile
küpsema. •
KÜpsemisaeg oleneb taigna paksu­sest,
20—35 min. olenedes sellest kas
seda küpsetatakse sügavamas vormis
või madalamal; plaadil. Kook on
kiips kui koogisše torgatav puutikk
jääb kuivapinnäliseks. Kook on mah­lakam
kui seda glaseeritakse, ka
maitsvam.
rut, 1 sl kakaod ja 3-4 dl tuhksuhk-:
rut. Ained hästi läbi segada ja saa­dud
glasuuriga niisutada kooki. Pea­le
raputada kookushelbeid. Kui kook
on küpsetatud küpsetamisplaadil,
õhemalt, võib lõigata seda vaikseteks,
küpsisesuurusteks kandilisteks tük­kideks
ja serveerida küpsisvaagnal
mõne jahutav-crgutav suvejoogiga.
Kui kook on. küpsetatud tordivor-mis,
.võib sellest valmistada kohvitor-di,
kattes selle rikkalikult koöreva-huga
ja kaunistades -roheliste pis-taatsia
mandlitega; kreeka pähklite­ga
või apelsinisukaädiga.
Rahvad ja / riigid kes kasvatavad
oma kodumaal.kohviube, küpsetavad
tihti kohvi- ja käkaokooke, väikseid,
suuri ja mitmekorrulisi, enamasti
glašeeritud ' sidrunimaitsehše valge
glasuuriga. Nende kookide maitse qn
tihe suhkrust ja kohvist, huvitav ja
pikantne. Need kohvipruunid glašee­ritud
koogid võik'sid oma maitse eri-hevuselt
sobida hästi meiegi kohvi-
. lauale — kõrvuti meie mahedamait-selise
kollakasvalkja köhupiimakoo-giga.
või ka.õunakobgiga.
Eksterritoriaalne ala Berliini Tiergartenis. müle koosseisu HUde-brandstrassel
(kaardu noolega märgitud) kuulub ka pr&egu Eesti
Vabariigi saatkond. y
Seda glasuuri võib tarvitada ka
vormi-piparkookide^ glaseerimisel.
Glasuuri valmistamiseks sulatada 2
sl (60 g) võid, võile lisada 3 ^ sl kan­get
kohviekstrakti. 1 sl vaniljesuhk-
Siin maal on praegu liikvel üks õu­nakook
mille taigen on teistsugune
kui tavahsed taignad. See kook koos­neb
rohkem suhkrust kui jahust ja
muust:. Koogi serv kerkib küpsemi-sel
märksa kõrgemaks, on krõbe ja
kaünis:nagu hõre pits. Kui seda koo­ki
süüa esimest korda,, kerkib küsi­mus
— mis taigen see oh? Ja samas
meenub kunagine Laasi kondiitriäri
Tallinnas, kus küpsetati krõbedaid
küpsiseid mille nimeks oh — Kassi--
keeled. Siiri sama krõbedus ja mait­se.,
'. • - .;• .
Järgnevast ainetehulgast saab väik­se
koogi kuid retsepti võib ju ka ka­hekordistada.
"Koogivorm määrida
korralikult võiga, üle - puistata sõ-.
merjahuga või riivsaiaga. Küpsetus- .
ahi seada 180-kr.. Koorida mõne
hapud keeduõunad. ja need õhukeselt
viilustada. •
Mõõta.3 sl jahu ja segada 1 tl (kuh-jaga)
küpsetuspulbriga, ja 1 tl vanil-v
. jesuhkruga. Vahustada. 1 muna, lisa­da
vähehaaval 2 dl (napilt) suhkrut
ja jätkata vahustamist kuni saadak­se
paraja kõvadusega munavaht.-
• Munavahulehsada jahu, õrnalt lä­bi
segada ja taigen asetada vormi:
ÕunaViilud laduda tihedalt taignale•
nii et taigna, serv jääb katmata. Õun­tele
raputada 1 sl suhkrut, 1—1,5 dl,
jämedalt hakitud pähklituumi (näi­teks
1 pähkel 3—4. Ossa) ja. pintselda­da
üle sulavõiga. Kooki küpsetada
: ah j ures t il ca 35 minuti t. Külmaks ja-hutatud
kook katta rikkaHkult va­hustatud
koorega mis maitsestatud
vaniljesuhkruga..
Ellen Roosme (EPL)
.Lääne-Saksamaa ajaleht ,,Der:Tagesšpiegel" ayald^^^^^ oma Ber­liini
osas piltidega ja kaardiga varustatud kirjelduse Berliini Tier­gartenis
asunud diplomaatide kvartalist. Selles on pikemalt juttu
Berliini Eesti Vabariigi saatkonna majast, mis on andnud kirju­tisele
ka pealkirja! „!m Tiergarten ist Estland noch selbeständige
(Tiergartenis on Eesti veel iseseisev riik).
Kirjutises konstateeritakse kõige­pealt,
et Tiergartenis asunud diplo­maatide
kvartalis on tänapäeval ikka .
veel järel 4,3 hektari suurune ekster­ritoriaalne
ala, mis kuulub 13-nele rii­gile.
Nende hulgas üks. Eesti Vaba­riik,
mida üldse enam ei eksisteeri.
Vastavalt liitlaste õigusele on vaba
Eesti veel olemas Beriiinis, samal -:
ajal kui see juba ammu tegelikkuses
on rnuudetud üheks Nõukogude va­bariikidest.
Kuna ISI. Liidul ei ole
selle Tiergartenis, Hildebrandstrasse
5 asuva maja ja krundi üle kasuta­misõigust,
sus on advokaat -Dittmer
Tiergarteni Ametkohtu poolt sellele
höõldajaksmääratud.
Iseseisvuse postmarke vasakul üleval esimene "lülemüstriga"
Õ-kppik^line.alfparemal viimane kirjatüvi
Postlmuuseum Stokholmis korraldab eestlaste maali-mapidustuste
puhul eeloleval suvel ulatusliku Blatelist-liku
näituse „EESTI POST", mis kestab 11. juulist kuni
14. septeml^rinL postimi^useum näitab oma eesti post­markide
kogu aastatevahemikust 1918—-1941 > mille
täienduseks esitatakse mitmesuguseid erikogusid eraisj-kut^
t,eleskätt eestlasist kogujatelt. Näituse avab 11.
juulil kell 14 Sverlge Fllatellst-Förbundi esimees Georg
B . L i n d b e r g . - y ^ ' - ^-y-^''' -'^ / ' ^ \-
Ditmer on ka maja valitsejaks,
kasseerides sisse üüre enamuses üli­õpilasist
koosneva tosina suuruse
eTanikkonna käest. Kunagine saat­konna
köök maja keldris on 'paja-hoidja
elukorteriks. Saadud üür pan­nakse
eriarvele ja iiks kord aastas
kontrollib Ämetkohus kassat. Kuigi
palju seda üüri ei kogune ja sellest
jätkub vaevalt sõjahaavadega kaetud
maja hädavajaüseks korrashoiuks.
Järgnevalt antakse kirjutises üle­vaade
Tiergarteni diplomaatide kvar­talis
asunud teiste välisriikide oman­ditest.
Selgub, et USA, Prantsusmaa,
Iraan, Rootsi, Jugoslaavia ja Norra
on oma krundid müünud ja samuti
on Soome, Taani, Hispaania, Ungari
ja Portugaii eksterritoriaalsed oman­did
saanud nüüd uued kasutajad.
Peale selle on Berliini senatil käimas
läbirääkimised ostulepingu sõlmimi­seks
Argentiina ja ühe idablokki kuu­luva
riigiga, kelledest viimane polii­tilistel
põhjustel ei taha oma krunti
müüa „Berlnni osariigile", küll ,on
see aga seda nõus müüma Beriiini-senatilc.
:
MÖÖBEL KÕMJNEB : •
Vana diplomaatikvartali üle lehvib
35 aastat pärast selle tuhastamist
tontlik rahu. ItaaUa telliskivipuna­sest
saatkonnamajast on kasutusel
ainult selle läänetiib sissekäiguga
Graf Spee tänavalt. Seal asub Itaalia .
Peaikorisulaat. ja Väliskaubanduse
Instituut',15-ne teenistujaga. Esimese
^rrUse 'väikesi saale kasutatakse
mõnikord esinduslikeks vastuvõttu­deks
ja kasutusel on ika seaL asuv
raamatukogurüum. Ühest saalidest
viivad suured 4 m kõrgused tiibuk­sed
maja varemete ossa, kus varem
asusid esindusruumid ja suursaadiku
elutoad. Vähemalt 15 m kõrguse suu­re
esindussaali •.laekate on varisenud
ning porandäparketti katab aasta­kümnete
risu. Teistes tubades kõdu­neb
vana mööbel, mis on kaetud tu­vide,
sõnniku ja klaasipuruga.
Naabruses asuv Jaapani suursaat-konnaho,
one sarnaneb Itaalia omale •
ja ainukeseks elanikuks on seal ma-;
. jahoidja hoone lõunatiivas. Jaapan­lastel
on kavatsus sinna paigutada
oma Euroopa Uurimise Instituuti
aga kuna selle asukohana on neil va­lida
Berhini, Pariisi ja Rooma vahel,
siis ei: Ole nad seda küsimust veel
jõudnud otsustada.
Nende tondimajade lähe(Jusse ka­vatsevad
filmimehed ehitada terve
varemete-tänava kulissi. Seda vaja­vat
Metro Goldwin Mayer ühe sõja- -
aegse filmi väntamiseks. Kui see ka­vatsus
teostiib, siis saab 1984daks
aastaks kavatsetud Berliini ehitus-näitus
ühe täiesti erakorralise ekspo-naadi.
(EPL/FK) '
50 MIILI TORONTOST-.LÕUNAPOOL BÄRRIE
Lake Simcöe ilusal läänekaldal aasta ringi avatud
SUUREPÄRANE TOIT ^ SÕBRALIK MILJÖÖ — PAADID
~ KALASTUS ILUS RAND JA PUHAS VESI UJUMISEKS.
SUVEL VEESUUSATAMINE, TALVEL JÄÄL KALASTAMINE
JALUMESAANIDE KASUTAMISE,Võm ,
TANTS IGAL LAUPÄEVA õm^
: ALCO,NA BEACH, STROUD, ONTARIO
Tel. (705) 436-3005, või Torontos
(419) 924.7651 küsida Peter
Sõiduks kasutada Hwy 400, ära pöörata Innisfil Beach Rd. East.
E/Mänd
LRüga
o a « o O ( i ao
ILMUS
95a Broadview Ave., Toronto, Ont.M4K2R6
HIND $7.50 pluss •OBt.müügimaks lU:
Postiga tellides lisandub saatekulu.
•.• t t ..0
i l
MARIE MILLl^R .
TOIVO LAANEMÄE perekonnaga
PAUL SANDER perekonnaga
RUDOLF OLLJÜM perekonnaga
SCENE) —, Reisimine võib olla õnnelik aeg või
vastupidi — päevad täis muret ja ettenägemata kulutusL Reise tu­leb
hoolega ette valmistada ning reisija peab teadlik olema kust ta
abi saab hädaoliikorras, kuidas säästa nii raha kui aega. Siin mõ-reisi'
958 Broadview AVe. Toronto, Ont. M4K 2R6
Enne reisimist ostke reisitsh^kke.
Neid saab pankadest, Artierican Ex-pressist
või Thomas Codk reisibü­roost
ning neid võib osta' Kanada,
Ühendriikide või Hong Kongi dolla­reis,
Prantsuse või Shveitsi franki­des
ja mitmetes teistes vääringutes.
Reisitshekid on mitmesugustes deno-minatsioonides
(10.—, 50.— dollarit
jne:) ja nende ostmine maksab ainult
cente — tavaliselt 1% ostuväärtusest.
Kuid pangad ei võta sedagi protsen­ti
oma headelt klientidelt, samuti
mitte neilt kellel on võtmearve (key
account).
Puhkuste hooajal või kui teie elu-
'kohaks on väikeasula, teatage oma
pangale paar päeva ette et soovite
osta reisitshekke selles-ja-selles vää­ringus
nii-ja-nii palju.
Rääkige oma pangadirektoriga lä­bi
kuhu te kavatsete reisida ja ta an­nab
teile nõu missugune raha on so­biv
kaasa võtta.
Reisitshekke ostes peate igale
tshekile andma oma allkirja ning kui
te neid välismaal kasutate, peate jäl-legi
kirjutama tšhe'kile oma allkirja
vastuvõtja juuresolekul, olgu siis te­gemist
hotelliga, restoraniga või äri­ga.
Ärge kunagi reisitshekile teist all­kirja
enne kirjutage kui te seda kasu­tate.
Suurem osa'ärisid, hotelle jne.
ei võta sel juhuLteie tshekki vastu.
Igal reisitshekil ön number. Kirjuta­ge
need numbrit omale üles eri pabe­rilehele
ja hoidke see reisitshekki-dest
eraldi. Kasutatud tshekkide pu­hul
tõmmake vastav number maha.
Kui te juhtute oma reisitshekid kas
ära kaotama või need teilt varasta­takse,
on teil ülevaade oma tšekki­dest
ja need tavaliselt asendatakse
"teile 24 tunni jooksul.
Reisitshekkide ostmise juures kü­sige
kuhu peate pöörduma välismaal
nende varguse või kaotamise puhul
(pank, American Express jne).
Mitmed maad püravad raha (kaa­saarvatud
reisitshekid), mida te sisse
võite viia või sealt välja tu^a. Mõned
maad nõuavad,_et te oma dbllarid va­hetate
selle maa rahasse enne reisi
isegi siis kui te kavatsete peatuda su­gulaste
juures, kes on valmis teie
ülalpidamise eest hoolitsema. Selle­kohast
informatsiooni saate oma rei­sibüroost.
Kasutamata reisitshekid ei vanane.
Teie võite neid hoida prgmiste lühe­mate
.reiside jaoks. Nii kanada kui
ühendriikide reisitshekid on kehti­vad
bussi-, rongi ja lennupiletite ost­misel
ja suurem osa ärisid nii siin
kui Ühendriikides võtavad neid vas­tu.
Kui teil aga pole kavatsust orfia
kasutamata reisitshekke lähemal
aj ai tarvitada, siis deponeerige nad
oma pangaarvele ja laske neil prot­sente
teenida.
Eraisikud, nagu taksojuhid jne. ei
tohi tavaliselt reisitshekke vastu võt­ta.
Seepärast öri soovitav enrie Kana­dast
lahkumist väike summa selle
maa rahasse vahetada, kuhu te lähe;
te. Pangacl, hotellid, valuuta maakle­rid
(enamuses on neil osakonnad
igas lennujaamas ja raudteejaamas)
ostavad ja müüvad, s.t. vahetavad
igasugust välisraha:' Nende komisjo-nitasu
on mitmesugune, enne rahava-hetamist
kontrollige kus teil oleks
kõige kasulikum oma raha vahetada.
Vahest saavad rongijuhid ja len­nukite
ametnikud teile vähesel mää­ral
raha vahetada. Kuid hoiduge ra­ha
vahetamast kaasreisijate või ini­mestega
tänaval. Nad arvestavad tei­le
kõrge komisjonitasu, te võite vale­raha
vastu saada või teid võidakse
koguni kinni võtta, kuna on maid,
kus igasugused valuutatehingud pn
keelustatud eraisikutega.
Krediitkaardid nagu American^ Ex­press,
Visa või Mastercharge on rei­simisel
muidugi palju mugavamad
kui' sularaha. Kuid enne Kanadast
lahkumist küsige järele, kas krediit-kaardidon
kehtivad selle maa hotel­lides,
restoranides ja ärides, kuhu te
kavatsete soita. Oma krediitkaardiga
võite te tavaliselt vähemalt paarsada
dollarit raha laenata. Kuid arvestage
seda, et ömä võlalt hakate te raha-laenamise
momendist alates intressi
maksma.
Välismaal asuvad pangad võivad
teid rahahädast üle aidata sel moel,
et astuvad ühendusse teie pangaga
Kanadas. Kuid enne Kanadast lahku­mist
kuulake oma siinsest pangast
järele, kas teie pangal on ühendus
mõne külastatava maa pangaga ja
kui on siis võtke selle panga aadress
ja võimaHke harupankade aadressid.
Kui te helistate mõnele sõbrale või
tuttavale Kanadas, võivad nad teile
rahatähega raha välismaale järele
saata. Kuid see võtab aega. Kui teil
aga raha kiiresti vaja on, saab seda
ka telegrafi teel saata. Kui see osu­tub
vajalikuks, astuge . välismaal
ühendusse Kanada konsulaadiga, mõ­ne
pangaga või rahvusvahelise reisi­bürooga
nagu seda näiteks on Tho­mas
Cöok Travel.
taas ei
onistainis
PARIISI ^ Lääs ei võida N. LUtu
d poliitiliselt ega sõjaliselt Afganis­tanis,
ütles Kanada peaminister Pier-re
Trudeau ühes raadiousutluses.
„Kui mässuliste aitamine tähendab
aidata neid tappa, siis minu arvates'
see ei ole otstarbekohane ja kui nen­de
aitamine tähendab kogu maailma
tõmbamist globaalsesse konflikti,
siis ma leian, et )ka see pole tark.''
MUl
your
Young people in 6ver20 countrles
give thanks for nourishing food
made possible by your gift to
CÄRE, Prolein-rich supplements
^re combined with local foods in
traditiönal dishes to combat maf-nutrition.
/ .
Send your gift to-day1o
«IlECanada :
Dept.4.1312-Bank St.,
Ottawa K1SSH7 J