Meie Elu = Our life, February 7, 1985

              4.'
,7 , , THUMSDÄY, FEBRUARY 7 „Meie Elu" imr. 6 (1823) 198S
K D
„Meie Elu"
Pühapäeval, 3. veebruaril külastas
— orkestril
ehatarelasi akordionistide orkester „Ac(i:ordion Continium". Vasakult
esinejad: Ailen Burlon, Ricky Hiir ja Katrin Hiir. Foto- 0. Haamer
teenetemärk
Lembit Kolk'!
Uued üritus-ed Peetri koguduses
Saarlaste Ühing andis oma tra-ditsioonlisel
küünlapäevapeol
kuldteenetemärgi oma liikmele
Lembit KolkMle! raamatu „Saare
rahvas vabas maailmas" toimeta­mise
eest. Teose toimetaja omakor­da
avaldas tänu kaastöölistele.
Küünlapäevapidu peeti laupäe­val,
2. veebruaril Eesti Majas rohke
osavõtuga. Üh^ingu esimees Arni
Käärid ütles tervitussõnad, märki­des,
et see on 32. küünlapäevapidu,
Robert^Kreem andis edasi Maimu
Leesi tervitused Stokholmist, kus
samal õhtul oji sealsete saarlaste
kokkutulek.
Eeskavalises osas esines solist
Erika Veskimets-Solom Aino Kure
klaverisaatel. Tantsuks mängis V.
Gustavsoni orkester ja omad pilli­mehed.
Iga inimese keha vajab toitu oma
keha ülalpidamiseks ja mida mitme­kesisem
on toidulaud, seda suurem
on isu.-Praost Andres Taul on tulnud
mõttele, et'kui iga inimene vajab ka
vaimutoitu, siis ka mitmekesisem ju-malasõnakuulutus
peaks tooma kuu­lajaskonda
elava vee allika juurde
spirituaalse janu kustutamiseks.
N i i toimuvad Peetri kirikus kan­natusaja
nädalatel .mitmed külalis-teenistused.
mis-on mõeldud kogu
Toronto eestlaskonnale, mitte ainult
oma koguduse liikmetele.
Pühap..-17. veebruaril kl. 7 õ. on
kannatusaja alguse jumalateeiiistus,
mille peab ülempreester Emmanuel
Lepik ja kus esineb Ap. Õigeusu
koguduse koor GuriRaagM juhatusel.
Märtsikuu teenistused on 17. märtsil
kl. 7 õ. õpetaja AllanLaur. 24. märtsil
kl. 7 õ. õpetaja Kaljo Raid. 25.. 27..
29., märtsil kolmel õhtul tuntud ära-tusjutlustaja
New Yorgist Valdeko
Kangro. Lisaks neHe teenivad veel
koguduse nõukogu liikmed kolma­päeva
õhtuti.20. märtsil, k l . 7 , kõne­leb
Oscar Müllerbeck teemal ..Kasu-seadus
ja armuõpetus."
.See üritus on esmakordne,kiis üks
Toronto luteri kirik avab omauksG
teistele usurühmitustele."
Akordionide orkester
nEhatares''
Pühapäeval, 3. veebruaril külastas
14-liikmeline akordionistide orkes­ter
ehatarelasi. Noortest koosnev or­kester
on multirahvusline (kümme
rahvust] ja tegutseb juba üle aasta
Glen Savy^ichM juhatusel. Teadusta­jaks
oli Elle Koor. Eestlastest män­givad
orkestris Katrin ja Ricki Hiir.
Orkester on saanud võistlustel au­hindu
ja on esinenud haiglates, puh­kekodudes
ja hooldusmajädes.
Ligi tunniajaline kava algas mar­siga
„Faithful'; luues sooja sideme
kuulajaskonnaga. Järgnesid „Vieni
sul mar", „Mexican handclapping
song", ,,Tramp, tramp, tramp",
„Blue Danuble" (Waltz) ja viimasena
pikemhelitöö,,Kalif of Bagdad". V i i ­mane
tõi orkestrile võistlustel esi-,
mese auhinna.
Orkestripalade vahel esinesid soo-loettekannetega:
Katrin Hiir, esita­des
,,Lazy gremlins", Cadman Chin
-- mängides ,,Invention No 4", Allan
Burlon esitas .,Grazy accordion" ja
..Funiculi —.Funicula" ja Ricki Hiir
mängis ,,Spanish eyes" ning ,,Char-lie
the Boxer". Duetina esitasid Ricki
Hiir ja A l l a i i Burlon „ Solf igieto'p näi­dates
meisterlikku tehnikat ja saades
kordamistnõudva aplausi.
,^Ehatäre''meelelahutuse eest hoolit­seja
ja korraldaja Anette Koppel tä­nas
orkestrit ja ta juhti toodud küla­kosti
eest ja palus kõiki kõrvalruumi
tassi kohvile.
O.H.
Sport
TEADAANNE
Toetusrahasid Eesti Saatkonna-ine
korrastamiseks Londonis
võtab vastu Toronto Eesti Ühis­pank,
958 Broadview Ave., arve
#7908-0.
EKSITUSED NIMEDES
„Meie Elus" nr. 5 on juhtunud
eksitavad vead Võitlejate Ühingu
aastapäevapeo kirjelduses. Tun-nustuskirja
saajaks oli Linda Kirs,
mittte Leili Kirs ja Toronto E.V.Ü.
esimees on Ülo Tämre, mitte
Tambre. Palume eksitust vabanda-
Aime Nurmse
maratonijooksjana
Torontos kasvanud endine noorte­juht
Aime Nurmse on viimastel aas­tatel
eriti silmapaistnud maratoni­jooksjana,
olles kaasa teinud viis ma­ratoni.
(42 km ehk 26 miili] 5. jaa­nuaril
jooksis ta Miamis Orange
Bowl MarathoniL, kus osavõtjaid üle
maailma oli üle 2000, neist naisi mitu
sada. Ta tuli kõigist naistest 10-
ndaks, kuid oma klassis, ?5,—29. aas­tat,
viiendaks. See on suur saavutis
eesti naissportlasele. Kümnele esi­mesele
igas grupis anti üle auhin­nad,
lisaks medalid igale, kes mara­toni
lõpetas. Jooks algas North-
-Miami rannast, läbis Miami linna,
finishiga Coral Gables'is. Naistest
tuli esimeseks USA/Penn., aeg 2:41.
30 tundi, teiseks Inglismaa, kolmas
Florida, neljas Taani, viies Florida ja
kümnes Kanada —. meie Aime
Nurmse. Ta aeg oli 3 tundi 9 min.,
mida ta oleks lühendanud, kuid algas
jooksu aeglaselt. Meesvõistlejaid oli
Rootsist, Saksamaalt, Austraaliast.
' Qüebecist. jm.
Nädal hiljem toimus Miamis nn,
. Jungle Run. mis on 8 km või 5 miili
pikk. jooks algas kruusateel, ümber
Metro Zoo,. tagasi sillutatud teel.
-Osavõtjaid oli 1500. Jälle oli Aime
edukas, tulles naistest üldiselt tei­seks
ja oma klassis 25.—29.a. esime­seks,
saades vastava auhinna,
Aime oli 3-ndat aastat Miami Ma­ratonijooksus,'
tulles varem l i ­ndaks.
Ta on ka Toronto Miller ma-rathonist
osa võtnud kahel korral.
Aime Nurmse on lõpetanud Toronto
lilikooli kehalise kasvatuse (B.P.H.
E.] ja Teacher's College (B.Ed.], olles
koolides spordiõpetajaks. Varem on
ta olnud Jõekääru suvekodus kasva­tajaks,
olnud võimleja, rahvatantsija.
gaid jne. Tema eestikeelne kõne Eesti
kooli lõpetamisel läks ..American
VoiceM" kaudu raadiosse. Ta alustas
jooksmist üsna noorelt,et end vormis
Cindy Õunpuu 14-nes
maailmas
Toronto ujuja Cindy Õunpuu
(18.a.] on saavutanud märkimisväär­se
tulemuse, olles momendil „Swim"
ajakirja järgi maailma edetabelis 200
m rinnuliujumises 14-ndaJ kohal, aja­ga
2:33.56 min. See on tema parim
saavutis senini. Rekordihoidja on
leedulanna Lina Kashushite, aeg
2:28,36, (N. Liit]. Teisi eestlasi tabe­lites
ei esine, peale ühe leedu mehe
rinnuliujujana. Los Angelesi Olüm­piaadil
oli Cindy Kanada naiskonnas
reservujujana, kuid ei saanud võis­telda,
olles eeltreeningus mitu näda­lat.
Ta seisab praegu teisel kohal
Kanadas 15.—17 a. tüdrukute grupis,
ajad 100 m. rinnuli 1:12,48 ja 200 m,
2:33.56 min. K a on ta nimetatud
gruppi ,,to receive Athlete Assistan-ce"
oma tulemuste tõttu. Cindy lõ-petbb
kevadel Keskkooli ja läheb
ülikooli ujumisstipendiaadina. Koht
pole veel selgunud. Kanada ulatuses
naisteklassis on Cindy edetabelis tei­sel
kohal 200 m. rinnuli ning 4-ndal
kohal 100 m. rinnuli, aeg 1:12.48 min,
Kia Puhm 11—12,a. grupis seisab
100 m. selili ujumises, aeg 1:16,18
min. 19-ndal kohal ja 200 m selili, aeg
2:40.49 12-ndal kohal, omas vanuse­grupis
Kanadas. Ta alustas ujumist
jõekääru suvekodus ja ön nüüd tub-jisti
edusamme teinud. Teised eesti
ujujad, nagu Valia Reinsalu, Hillar
Lainevool, Jan Hopp (kõik endised
Jõekääru ujujad] jt. ujuvad edukalt
keskkoolide ujumismeeskondades,
M.K. •
OtBmBKmmimmmmmmmmmmmmmmmamimKm»\ i i i iii •MMMMMMMM jati
hoida, kuid oma tagasihoidliku ise­loomu
tõttu ei soovinud sellest rää­kida.
Nüüd on ta jõudnud tippjooks­jate
hulka, mida näitas Miami Oran­ge
Bov^l Marathon. Eestlastest on ta
ainuke teadaolev edukas nais mara­tonijooksja.
M.K,
; ..Kas USA või
• . ' (Algus Ihk. 3)
meie talve ajal. Jouluvaheaeg k o o l i ­des
ja^\võimalikud talvepuhkused
töökohtadelt lubaksid osa kaasmaa-
, lastel sinnasõitu, kuid kõrged kulud
tõmbaksid paljude sõidusoovile
kriipsuipeale,
0 3 e
.Saksamaa tulekskoraldajaasuko-
, hana kõne alla, kui sealsed eestlased
oleksjd selleks vqimelised. Arvesta­des
nendie väikest arvu laialipillatud
.alal,peame selles kahtlema. Ka sel-'
gus 1984.a. novembris skautide/gai­dide
aastakoosolekul Saksamaale!
nemad on võimelised korraldama
seal koosolekuid ja|Väiksemaid kon-verelntse,
kuid mitte näiteks maail-v.
mala^grit. Saksamaa oleks küll väga
sobiv välispoliitilise prpaganda suh­tes,
kuid siis peaksid korraldajad
sinnasõitma siit ja Rootsist ja Inglis­maalt,
kuna sealne eestlaskond on
suhteliselt vana. Millised võimalu­sed
avaneksid seal riikliku toetuse
näol,on muidugi teadmata, võibolla
võimalduks seal abi saada^ ka balti-sakslasilt.
Mitmete sõnavõttude järgi selgus,
et praktiliselt jäävad asukohana
'küsimuse alla siiski vaid USA Ida­rannik,
Läänerannik ja Austraalia.
Kuna.ettevalmistuse aeg on jäänud
väga lühikeseks, ainult veidi üle 3
. aasta, silš oleks kõige loogilisem
muidugi USA Idarannik, kus selle­kohane
organisatsioon on juba ole­mas.
Rahvuskultuurilist süsti vaja­vad
aga kõik noored igas asukohas.
Arutati ka E K N poolt organisat­sioonidele
laialisaaldetud ankeeti, et
teada saada nende liikmete soove
' järgm.ise Esto asukoha suhtes. An­keedi
tulemused saadab E K N edasi
Eestlaste Ülemaailmsele Kesknõu-
<ogule. Selle ankeedi vastused või­vad
kujuneda aga kergesti kolkapo-liitilisteks,
kui soovitatakse Esto asu­kohaks
ainult meilehästi kättesaada-
• vat. / . , y • ' •
Koosolek leidii ka, et kui paari kuu
jooksul.on otsustatud järgmise Esto
asukoht, siis tuleb otsekohe asuda
tööle sellele järgneva Esto asukoha
, leidmisele, nii, et korraldajail oleks
oma töö teada juba 8 aastat varem.
Veelkord kõrvutades Austraaliat
ja USA-d leiti; et välispoliitilisest
seisukohast ei paku Austraalia meile
palju, kuna vaevalt sel puhul Euroo­pa,
Kanada või U S A ajalehed sellest'
palju kirjutaksid, tv-st rääkimata.
Rahvuskultuurilise, -poliitilise süsti
seisukohalt aga oleks Austraalia
asukohana väga sobiv. Selgus ka, et
paljud noored, kes on juba kahel
korral käinud Ülemaailmsetel Eesti
Päevadel Põhja-Ameerikas (eriti
Rootsist] siia enam ei tule, kuid on
valmis järgmistel aastatel raha sääst­ma
Austraaliasse sõiduks. K a skau­tide/
gaidide esindajad kõnelesid
Austraaliat pooldavalt ja teatasid, et
nende noored on valmis sõiduraha
säästma.
Koosolekul selgus, et kä Nev^ Yor­gis
Eesti Rahvuskomitee peab sama­aegselt
koosolekut, kus järgmise
Esto asukoha küsimus on vist sarnu-ti
päevakorral. Asukoha rotatsiooni
kohta selgitas Enn Salurand, et Esto
'80 ajal Rootsis võeti Rahvuskong­ressil
vastu Ülemaailmsete Eesti
Päevade asukoha staatut. mille järgi
asukoha määrab Eestlaste Üle-;
maailmne Kesknõukogu vastavalt ü-lemaailmsele
poliitilisele olukorrale
ja meie välispoliitilise propaganda
vajaduse kohaselt. K u i leitakse kõige
kohasemaks asukohaks 1988.a.
USA, siis sinna see ka läheb.
Töögrupp avaldas käte tõstmisega
poolehoidu Austraaliale ja USA-le.
kusjuures poolehoid langes umbes
pooleks, kuigi töögrupi juhataja ar­vas,
et Austraalial oli väike ülekaal.
T ä h e l e p a n u k s kinnisvaraomanikele ja ü ü r n i k e l e linnades
Toronto, Yofk, Etobicok®, S^ooth Yos-k, Scarborough ja
imS SOOVITE ESiTAOÄ VASTULAUSET
A KINfMiSVARA HINDAIVIISE KOHTA?
Töögrupi kokkuvõte kandis ette H.
Toomsalu, kus mõnede vastuvaid-luste
järel selgus, et järgmise Esto
asukohale leidus pooldajaid nii Aust­raaliasse,
USA-sse kui ka Saksamaa­le.
Mingit kindlat soovitust see töö­grupp
anda ei saanud, kuid ilmselt
olid paljud osavõtjad nõus minema
järgmistele Eesti Päevadele, kusiga-nes
neid ka peetakse. Kindla soovitu­sena
selgus aga. et ka ülejärgmište
Eesti P\^äevade asukoht määratakse
kindlaks peatselt järgmise asukoha
otsustamise järele.
Eesti Päevade aja ja sageduse töö­grupi
kokkuvõte kandis ette Peeter
Einola, Töögrupp leidis, et 4 aastane
vaheaeg oleks paras kavade etteval­mistamiseks
ja õppimiseks, kuid ad-ministratsioon
vajaks 6 kuni 8 aastat,
mis eeldab varajast.asukoha määra­mist.
.
Aastaajaliselt oleks kõige sobival}!
juulikuu või teise valikuna augusti­kuu.
Austraalia asukoha puhul arva­ti,
et kui peetakse vajalikuks rohke­arvulist
noorte osavõttu, siis tuleks
sealseid päevi korraldada meie suvel,
kui aga noorte rohket osavõttu ei
peeta oluliseks, siis võiksid päevad
toimuda seal nende suvel, st. meie
jõulude ajal.
Arutades koordinatsiooni teiste
eesti üritustega^töögrupp leidis, et
eriti kahe järgneva Esto planeerimi­sel
saavad kõik teised suurkokkutu-lekud
oma töökavu seada Esto'de
järgi. Esto kokkusattuvus kohaliku
maa juubeliaastaga tavaliselt toob
meile kasu. Olümpia-aasta meid ei
sega, tuleb hoida eemale aga samast
linnast, eriti veel samast nädalast.
Veel on aeg vastulauset sisse anda 1984. a. hindamise kohta, kui Teie
arvate, et Teie elamu vöi äri on valesti hinnatud.
Hindamine on tähtis, kuna sellest oleneb Teie kinnisvaramaksu suurus.
Teie kinnisvara alghind (assessed vaiue) korrutjatakse Teie piirkonna
omavalitsuse ja kooli maksuühikuga (miil rate) ja tulemuseks on 1985., a.
kinnisvararnaks.
Hindamisteated on saa^ietud kõigile kinnisvara omanikkudele ja üüri-listele,
kelle maksumääras on olnud muudatusi. Maksuametid on avatud
küsimustele vastamiseks ja et anda informatsiooni maksumäära paranda­miseks,
kui vajalik. Maksuametite asukohad ja lahtiolekuajad olid eelmises
<uulutuses avaldatud.
Maksumaksjate nimestik on edasi antud kohapealsetele omavalitsus­tele/
et välja arvestada summa suurust, mida peate maksma kinnisvara­maksuks
1985. aastal. Informatsiooniks Teile, Teie kinnisvaramaksumäär
ja maksumaksjate nimestik on nüüd kättesaadaval kohapealsetes oma­valitsustes,
kelle bürood on avatud tavalisel lahtioleku ajal. Kui arvate,
et Teie kinnisvara on ebaõiglaselt hmnatud ja Teie ei ole veel vastu­lauset
esitanud, võtke teadmiseks, et kuni 12. veebruarini võite veel
vastulausaet sisse anda või postitada. Pidage meeles: Juhul kui Tei©
@i ole seanud hendamisteadet,. T©ill on ikkagi veel õigus vastu­lauseks.
Vastyiayse viimam tähtaeg OBI 12. veebr. 1985
Maksuaiineti kontrollkomitee (Assessment Review Board) on õiglane ja
allub Attorney General of Ontario'le, milline pakub Teile lisavõimalust
kontrollida Teie kinnisvaramaksu. Teie väitel, et see pole õiglane ja ei ühtu
samasuguste kinnisvaradega Teie ümbruses. Kontrollkomitee on lihtsam
ja vabam kui harilik kohus. Teie võite ise kaebust esitada, võite võtta
advokaadi või paluda sugulast vöi sõpra, kes oleks Teie esindaja.
Et Teid selles aidata, vastulause formular (Notice of Appeal) on saadaval
Assessment Review Board'is,Regional Assessment Office'iš või kohaliku
omavalitsuse kontoris. Samuti võite vastulause kirjutada oma Notice of
Assesmenfj tagumisele küljele või hariliku kirjana, ära märkides kinnisvara
aadressi. Roll Number'i ja vastulause põhjuse. Vastulause tuleb esitada
Regional Registrar of the Assessment Review Board'ile alljärgneval
aadressil.
Regional Registrar
ASSESSMENT REVIEW BOARD ,
MINISTRY OF THE ATTORNEY GENERAL
Süite 701,80 Bloor Street W.
Toronto, Ontario M5S1L9
Of
Ontario
Sil
Ml
Mõningal^
matud on väi
Üks sellise
„Minu mälej
korrata, kcsj
paljud kaas(
Eriti keskeal
M a r i Raan
tu kihelkonn
dates (}[ olo i
Kuressaare v
he Tõnis Ta
(sündinud K
aastal 1872.
põlvkonda, 1
õde A i n u , k(
lapsena, A n i
õed Liis ja 1
pidi vangi mi
kui tütar Ma
tal oli kokku
oli laulniul v
l o n i s hui
moes. samul
kodutare kor
vatami,so jõu
ha, nagu sel (
Puhtus ja ko
pidamis{\s. N
dr. Kreul/AVi
vislioiuõpolu
hommikul n
kadakatega,
ka õhku puhi
voodi all vä
lapsi oli jin!)
külgehakjvav
Väikse lapj
vai, kui õ(l(!
minema, oli
nud ja sallini
sivalmis, ka
jaan k ü l l kiin
Manniks l;ip|
viibutas vilsj
soII(\st väljaiiil
tis la saanis!
\Ainuga sõitn
kui välk saai
dis kramplik
sest otsus oli
kas või ja liisi
tulnud selhisl
• neku laht mil
varakult Ingol
geks.
.Mari isii 'Vi
Ainuga astu;
Suburgiga, n
gi L. Suhurg
nusl Viljaiuii
Nende maj
nemalega ko
oli see siis
karjamaal.
Mari Tarni
kooli lõp(»tai
lajaks Vo.U]v\)
lud eestlaste
A n n a l l a a va
M õ r u , jne,
likus kons(M
õde A i n u käi
tel.
Dr.
Sel ajal ei
heemkond Vl
kuid ikka ait
kui ühel l al
kellel ei läinj
maalt pätsi
jagati siis onj
et tükike koq
rle omastelt,
nud oksal,
saab, mis ta ij
Nooredisnj
gust Weizeij
saarel,, kus
eesli isamaii
rahvuslased
rõõmuhetkil
peaks ka tad
sest see ühi
ralikus meel