Meie Elu = Our life, September 8, 1983

              MLJÄIPÄEVAL, 8 SEPTEMBKIL - THURSDÄY, II iar.S<3 (1749) HSdä
i i i l i i i i if
E
Õpetaja
Imar Kuusler 70
1. sept. tähistas New Yorgis oma
70. sünnipäeva EELK Bergen County
ja EELK Patersoni Pauluse koguduse
õpetaja Elmar Leopold Kuusler. -
Sündinud 1. sept. 1913. a. Tallin­nas,
lõpetanud sealse poeglaste reaal­gümnaasiumi
ja õppinud 1935—40
Tartu ülikooli usuteaduskonnas, tu­lid
tal õpingud ülikooli teaduskonna
sulgemisä tõttu katkestada^ Jätkata,
sai ta neid alles pärast sõda Göttinge-nis,
lõpetades sealse ülikooli 1950. a.
cand.theol. kraadiga. Vahepealsed
aastad olid raskeimad ta elus: võitlu­sed
1. Piirikaitserügemendi koossei-
.. sus, haavata saamine Emajõe-äärseis
HEIDI SIMONLATSER.JARVISTE lahinguis, haigla Saksamaal, elu
Sündinud 1960. a. Torontos. Kesk- laagriõpetajana USA sõjavangilaag-
MARIS-ANN HEINMAA
Sündinud 25. juunil 1960 Torontos
VIVIAN MAGI
Sündinud 27. augustil 1959 Toron-
Keskharidube omandanud George tos. Keskhariduse omandanud Vic
S. Henry Secondary SchooPis. Lõ- toria Park Secondary SchooPis.
pet^s 1982. aastal Toronto ülikooli Lõpetas 1^83. aastal Waterloo üli-
B.A. kraadiga inglise keele ja sot- kooli B/A, (hon.) kraadiga rekreat-sioloogiaalal.
Töötah ajakirja Mac- siooni ja äritegevuse alal koopera-lean'
8 jiiures kuulutuste alal. Aka- tiiv-programmis. Töötab naiste ter-düemiliselt
kuulub Korp! Filiaeyisklubi direktorina North York
Pajriae'8se. YMCA's. Akadeemiliselt kuulub
Korp! Filiae Patriae'88e.
hariduse omandanud Newtonbrook
S.S.-is>Villowdale'i8. Lõpetas 1982.
aastal Toronto ülikooli B.A. kraa­diga
ajaloo alal. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Filiae Patriae'88e.
70-aastane
1 >,>'
ris Prantsusmaal. Prooviaastat alus­tas
Elmar Kuusler õp. Toomas Põllu
juures Saksamaal, teenides ka eestla­si
Briti tsooni dp-laagreis, ja lõpetas
prooviaastä EELK Pauluse kogudu­ses
New Yorgis, ordineerituna 7.
sept.1952. mille järel ühtlasi asus abi­õpetaja
kohale samas koguduses.
Teenis samal ajal eemalasuvat Sche-nectady
pihtkonda. Valiti Patersoni
Pauluse koguduse õpetajaks 11. noy.
1956, kust lahkus Chicago Esimesse
kogudusse, millist teenis l..nov..l968
— 1. detsembrini 1977. .
SündinLuIdN D5A. iIuRuEnNil E1 9K6U0.K KL õpetas KARIN E^P iP OTS j » meie Teise maaumasuja luuumaiu ^, ^ , . r. r7""'""'
SesVanierSecohdarySchoon Ti sõjamehi oma TO^aasta sünnipäeva, kuu ulades sonakmdlat lootust, et
„ 7 *. „ T 1 .• • -iüo C.F. Scarborough'i8 ja 1983. aastal cLASr,„A c oont»™Krn 1011 =. vn ^esti rahvas ei 0 e Jumalast unusta-
Ontar.0 ScHolar;ma 1.1983. aastal Toronto ülikooli B.P.H.E. kraadi- ^ll '
Toronto ülikooli B.A. kraadiga in^ ^j,,. g^^^^j^ H^,,
l.se ,a_sak8a keelte alal. Kavatseb ^ ^ ^ . ^ Akadeemiliselt kuulub Äi^ÄÄrÄ Korp!FiUaePatriae.sse.
Patriae'^8e.
Õpetaja Elmar Kuusler on olnud
hinnatud mitte ainult omaaegse sõ­durina
ja praeguse aktiivse kaasa-lööjana
Võitlejate Ühingus, vaid ka
rahvus- ja meelekindla pastorina
nii kolleegide poolt kui ka kogu­dustes,
milliseid ta on teeninud üle 30
aasta .jooksul, hankides samal ajal
omale leivalisa tihti lihttöölise|ia. Ei
ole tema nimi tundmatu ka Torontos,
kus tema 20. aasta ametijuubeli pu­hul
„Toronto Peetri Koguduse Elu"
nr. 3,15. dets. 1972 muuseas hindas
Elmar Kuuslerit kui tuultest ja tormi­dest
sasitud sirge hoiakuga usumeest
ning ustavat ja usujulget võitlejat
raskel ajal ja võõral rajal. Sellest
Septembrikuu alul tähistas üks ^^"^last joonest ei.ole Elmar Kuusler
meie Teise maailmasõja tublimaid taganenud täna ega tee seda homme,
naasta sünnipäeva, kuulutades sonakmdlat lootust, et
embril 1913 a Vii- ole unusta-jandis.
kus ta sai ka alg-ja keskW t"?;/aid Pea^
duse. omandes Adar Voode selles «eit temale ettemääratud aega ja tun-eestluse
kindlamas kantsis vanku- ^"«^^
matu isamaalsuse, mis on teda kand- Koos tuhandete mitmest kogudu-nud
tänase päevani, viies tema läbi sest õnnitleb oma head kaasvenda ja
Teise maailmasõja raskemate kat- tublit vilistlast tema suurpäeval kor-sumiste
kui tulihingelise eestlase. poratsioon Rotalia arvukas pere üle
Oma sõjamehe eeltreeningu sai kogu vaba maailma. Jätkugu Sul
Voode Pioneer Pataljonis nöorsõdu- kindlat meelt ja väsimatust läbi pal-rina,
kust ta lähetati Sõjakooli Inse- jude eelseisvate aastate nii otsesel
neriväe klassi, mille lõpetas lipai- tööpõllul kui ka Sinu poolt alati vali­kuna
pioneerasjanduse alal 1933. tud tähtsatel kOrvalradadeU
aastal. Peale sõjaväeteenistust töötas
Põltsamaa Tööstuskooli asja-ajaja-raamatupidajaiia,
hiljem Viljandi Lina­vabriku
abiraaihatupidajana. Teenis­tuse
kõrval, edasipüüdliku mehena,
sooritas ka eksameid Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnas, mille kõik kat­kestasid
kodumaa okupeerijad ja
nendega kaasajooksjad punased
kannupoisid.
JOHANNES KAUP
Vaipade ja mööbli
keemiriiie puhastus
samuti akende pesemine. Söögi-
1941. aasta suvel, kui saksa sõja- tuba, elutuba ja koridor $59.95.
TIINA INGRID LIIVET
Sündinud 23. dets. 1960. a. USA-s.
Keskhariduse omandanud W.A.
PoSfter GollegiateMs Scarbbrough'-
is. Lõpetas 1983. aastal Toronto üli­kooli
B.A. (hon.) kraadiga ökonoo
MERIKE MAI (TOOMES) POLDMA
Sündinud 26. juulil 1960 Torontos.
Lõpetas Georges Vanier Š.S.-li 1979.
vägi kommunistid Viljandist välja
lõi, truuks jäädes oma antud sõdu-rivandele,
ühines Adar Voode eest­lastest
koosneva vabatahtlike grupi­ga,
milline ühe saksa üksuse juures
asus täitma punaste äralõigatud üks-suste
hävitamist, millised varjasid
Pensionäride üürikorteritele
hinna-aiandus.
PEETER VALING - Tel. 690-4961
ata
a. Ontario Scholar'iiw. Lõpetas end Eesti metsades. Samuti esialgselt heitmisel, vigastades raskelt teda.
1982. aastal Toronto ülikooli B.A.
kraadiga inglise ja hispaania keele
mika ja kommerts alal Kavatseb ja kirjanduse alal. Akadeemilisele
(sdasi õppida. Akadeemiliselt kuu- kuulub Korp! Filiae Patriae^sse.
lub Korp! Filiae Patriae'8se.
LINDA LÕHMUS [
sündinud 18. juulil 1959. a. Toron-ft08.
' Keskhariduse omandanud
North Toronto Collegiate Institu-teMs
Torontos. Lõpertas 1982 aastal
Ryerson iplytechnical lystitiste
B.A.A. Kraadiga interjöö-olles
vahiteenistuses. Seda operatsiooni hinnati Vöödele
Peagi aga VQttis see grupp osa suu- esimese klassi raudristi ännetamise-rematest
lahinguülesannetest, otse- ga. Voode viibis selle järele mõnda
ses rindeteenistuses. Pole palju.keš aega haigemajas,
veel mäletavad nn. ,,Stalini liini" Kodumaalt lahkumise järele, kui
vallutamist, milline koosnes betoon- Eesti Diviis koondati Neuhammari
ja teraspunkritest, mille vallutami- õppelaagrisse, määrati Adar Voode
sest võttis osa ka Adar Voode Kai- diviisi pioneerkompanii ülemaks,
motka lahingus. See on teadaolevalt milline hoidis rindelõiku Oppelni ja
ka esimene juhus Teises maailma- Hirsbergi lähistel,
sõjas, kus eestlased oma üksusena, Pärast, sakslaste kapitulatsiooni
ehkki sakslaste juhtimisel, tegid läbi tegi Voode läbi ka „Tšehhi p0rgu*\
sellise ägeda lahingu tol ajal, valluta- pääsedes Siberi šaatihisest vangita:^
des Luuga jõe äärde ehitatud punaste pist ärahüppamisega. Kahe-nädalase
tugeva kaitseliini kolme raudbetoon rännakuga läbi venelaste poolt oku-punkriga.
peeritud Ida-Saksamaa, jõudis ta lää-
Sellest peale algab Voode kalei- neliitlaste tsooni, kust peale DP laag-doskoobiline
sõjakäik, mille kõige ri aega siirdus Inglismaale tööle,
kirjeldamiseks ei piisa ajaleheruumi. Inglismaal siirdus ta eesti kaubalae-
Järgneb, lühidalt,partisanide jaht ja ^ale „trimmerina", sõites Kanada-valveteenistus
Leningradi lähistel, Inglismaa vahet, kuni 1950. a. St.
rinde otseses läheduses SistaBalkino Johnis tuli maale, tehes aasta metsa-ja
tsüdova vahe-alal. Peale seda siir- tööd Põhja-Ontarios ja kaks aastat
dumine Eesti Leegioni pioneerkom- kaevurina niklikaevanduses. Selle
panii rühmaülemaks mais 1943. Sel- järele asutas omale kodu Hamiltonis,
MARY RANDSALU lele järgneb rindeteenistus Neveli Ontarios, kus elab praegu pensionä-
Sündinud 25. veebruaril 1959 To- r?"'^^!'^^"^^^^^^^ kuikala- rina. ^
rontos. Lõpetas Park Street Colle- hmguhstes ülesannetes ülesnäidatud Olles silmapaistnud juhma sojas,
giate Institute OriUias ja 1982. aas- . vääristatakse teda 2. on ta ka tänapäevani kandnud meie
tal Toronto ülikooli B.Gomm. kraa- "^Ü^^ ülendamiseks. y^^^llT^m!^.?'!!!"
diga. Töötab Reinsurance Ünder- "
writer'ina firmas Toronto General
Skm. Egbert Runge
•60'
Poiste hingegakeskealisedmehed,
kes kunagi noortena koduniaalt lah­kusid,
astuvad üksteise järele üle
kuuekümne künnise." Egbert Runge
on üks neist. Praegune Eesti Skauti­de
Malev Kanadas juht ja tuleval
suvel Kotkajärvel toimuva eesti
skautlike noorte maailmalagri ..Eesti
Lipp" juht.
Astunud juba kaheksa-aastasena
Eestis Noorte Kotkaste organisatsi­ooni,
oli selle liikmeks kuni Teise
maailmasõjani, millal skautlik ja
noorkotkalik liikumine kodumaal
likvideeriti maa okupeerijate poolt.
Egbert Runge on paberite järele
sündinud 11. septembril 1923. a. Jär­vakandis.
Perekonna kolimine Rak­vere
lähistele viib noore Egberti selle
linna kaubanduse keskkooli. Sõja
ajal on juubilar juba legendaarse
Narva Pataljoni ridades kodumaa
kaitsel, kus said haavata. Pärast
kuuekuulist haiglaravi on Egbert jäl­le
jalul ja siht sõjakool. Sõja lõpp
lõpetas muidugi kõik selleaegsed
plaanid, kui n6id üldse segases olu­korras
sai olla. Koos teiste sõdalas-tega
leiab Egbert end Belgiast, see­kord
aga sõjavangina. Vabanenult ei
jää noormees käsi rüpes istumai vaid
astub kohe Flensburgi merekooli,
mille lõpetab teise tüürimehena.
Nüüd on Sinimägede asemel tege­vusväljaks
avar meri.
Londonis, Inglismaal, abiellub Eg­bert
praegu Kanadas hästituntud et­nograafiliste
huvidega gaideri Ene­ga,
kellega jagab ühist perekonnani­me
üle kolmekümne aasta. 1952. a.
seatakse purjed Kanada suunas. Jõu­takse
uuele mandrile, kus algab oma
kodu jä eesti ühiskonna ülesehitami­ne,
mis jätkub mõleniil tänapäevani.
Egbert Runge on biees, kes alati
tegutseb eestluse hüvanguks. Palju
on neid organisatsioone, kuhu tä on
oma õla alla pannud enam kui vee­randsaja
aasta jooksul. On organisee­rinud,
kirjutanud ja teinud käed mus­taks,
seal kus vaja, eriti Kotkajärvel.
Esimene ülesanne Kanadasse jõu­des,
on aidata kaasa Abistamiskomi­tee
raha- ja tarvitatud-riietekogumise
aktsioonile Euroopas olevate kaas­maalaste
abistamiseks. I ja II Kana­das
toimunud Põhja-Ameerika Eesti
Päevadel on tema ülesandeks infor­matsiooni
andmine eesti ja kanada
ajakirjandusele. Kui Peetri kogudus
vajab energilisi nõukogu liikmeid,
siis on Egbert kohal. On 8 aastat
juhatuses, neist 2 aastat esimees.
Suurima panuse on aga Egbert
kahtlemata andnud Toronto Eesti
Skaudisõprade Seltsi juhatuses (10
aastat, nendest 8 aastat esimehe
ametkohal). TESS on Kotkajärve
laagrialade, omanik. Sellepärast lu­gematute
koosolekutel lahendatud
probleemide kõrval olid esimehe
käed paljudel kordadel rakkus kirve-varre
vibutamisest põlismetsas. On
uskumata, et eelpoolmainitud pinge­rikka
seltskonnatöö kõrval on Egbert
leidnud aega veel kaasalüüa Eesti
Ühispanga juhatuses. Eesti Etno­graafilise
Ringi revisjonikomisjonis,
Eesti Võitlejate Ühingus.
Egbert Runge on skautmaster, kes
on pakkunud eesti ühiskonnale jää­gitult
iseennast — töö näol — meie
kõigi hüvanguks. Ta on lõpetanud
skaudijuhi^ kõrgema (metsamargi)
kursuse. Tema teeneid on skautma-levas
hinnatud Põhjatähe III järguga.
Skaudisõbranä on.ta Tammetähe I
järgu kandja.
Poisi hingega kuuekümnene Eg­bert
Runge! >
ERVIN ALEVE
Kaugesõidukapten
Ludvig Wahtrasl
mälestades
23. augusti Õhtul levis tema omac-te
ja sõprade hulgas kurb teade, et
Ludvig Wahtras on ootamatult lah­kunud
meie hulgast, jättes meie ühis­konda
asendamatu tühja koha. 1
Ludvig Wahtras sündis 28. det­sembril
1911 Tärkma külas, Emmas­te
vallas, Hiiuihaal. Alghariduse sai
Nõmme algkoolis ja Emmaste Kõr°
gemas Algkoolis. Isa surma järele
siirdus 1926. a. kevadel väikese pu^
jelaevaga. milles isa oli olnud kaas-osanik,
merele. Sõitis seitse aastat
purjekail ja õppis vaheldumisi Tal­linna
Merekoolis. Juba noorena ilm­nes
temas hiidlase visadus ja terav­meelsus.
•
1936. a. peale oli ta mitmel aurikul
tüürimeheks (kapteni abi). Viimasel
neist, a/l ..Regulus'* (825.50 br.reg.tn.)
elas üle Bergeni reidil sakslaste in­vasiooni
Norrasse 1940. a. kevadel.
1941. a. kevadel lõpetas Tallinna
Merekooli kaugesõidukapteni klassi
ja omas vastava kutsediplomi. Läks
suure neljamastilise purjelaeva „At-las'e"
(716.75 br.reg.tn.) kapteniks.
Sõjategevuse tõttu läänes, p/l „At-las"
oli sunnitud kurseerima kodu-ranna
karistel vetel, milleks ta pol­nud
sobiv. Kui kapten L. Wahtras'©
energilisel juhtimisel püsis p/l „At-las"
käigus kunf pealetulnud sõjas
õhupommitamise tagajärjel avaree-rus
ja randus.
Sõjategevune ja rekvireerimiste
tõttu oli laevandus redutseeritud
olematuks, järgnevalt töötas ta eks-petiitorina
E.T.K.-s. Töö kõrval õp­pides
õiendas 1912. a. kevadel õhtu­gümnaasiumis
küpsuseksami üli­kooli
astumiseks, kuid see kavatsus
katkes sõjaaegsetes oludes.
Veebruaris 1944. a. tõi Eestist A/S
„Kalandus'ele" kuuluva endise mii-nitraaleriga
44 põgenikku Rootsi,
kaasaarvatud tema 'abikaasa, kaks
tütart ja pisipoeg} Perekond jäi esi­algu
põgenikelaagrisse, kuna L.W.
sai tutvuse kaudii tüürimeheks ühele
Rootsi mootorpurjekale, kus teenis
sõja lõpuni. Edasi avanesid tüürimehe
ametkohad Rootsi kaugesõidu auri­kutel.
1950. a. emigreerus perekonnaga
Kanadasse, kus ostis talu Lyndeni
lähedale Ontarios.
Plaanimisest ja arutlemisest tekkis
Hiidlaste Selts — osakondadega mit­mel
mandril, samuti hiidlaste vahel
sidepidaja ajakiri „Hiiu". Hiidlaste
Seltsi esimene esimees ja „Hiiu" toi­metaja
siiani oli Ludvig Wahtras. Ka
korjas ta materjale kavatsetava Eesti
Laevanduse Aastaraamatuks, Vii­mane
Aastaraamat ilmus Rootsis
1949. a.
Kavatsetava aastaraamatu asemel
andis ta välja väiksema mereainelise
trükise „Liivaklaas".
Eesti Kaubalaevastiku Juhtkonna
Koondis Torontos kirjastusel 1980. E.
ilmunud ..Rehvitud purjedega" trü-kivalmis
seadmisel andis ta oma ko­gemustega
tõhusa panuse. Ka kogus
ta andmeid nn. „vikingpaatide" reisi­de
kohta Atlandil. Need ja palju
muudki kogutud on seni trükis alval-damata.
Ka ühiskondlikult oli L.W. aktiiv­ne.
Ta oli Eesti Kaubalaevastiku
Juhtkonna Koondis Torontos asuta­jaliige,
mitmekordne juhatuse- ning
revisjonikomisjoni liige, Hamihohi
EELK koguduse asutaja ja nõukogu
liige ning esimees, Kanada praost­konna
nõukogu liige ja pikemat aega^
kuni viimase ajani,praostkonna lae-kur-
majandusjuht. Ka oli ta Hamil­toni
Eesti Pensii)näride Klubi asutaja
ja juhatuse liige. Tema energilisel
eestvedamisel remonditi põhjalikult
Hamiltoni EELK kogudusele päran­datud
elumaja, mis on nüüd ühiseks
kauniks koduks kogudusele kui ka
Pensionäride Klubile.
Armas Ludvig, Sinu kaugelenägev
pilk on kustunud, tegevusihas käed
väsinud ja Su maine põrm puhkab
Hamiltoni Metsakalmistul sinna en­ne
Sind jõudnud rahvuskaaslaste
keskel. Sinu sõbrad ühinevad süga­vas
leinas Sinu abikaasa, tütarde ja
pojaga ning arvukate kolleegidega.
Puhka rahus!
A.A'.
Insurance. Akadeemiliselt
Korp! Filiae Patriae's8@o
ers Drug Mart - Morriingside^M^^^
Prescriptlons i( Patlent Record System for Senior Citizea
/Ä^ Kojutoomine
GUDOFSKY DRUGS LTD
2S5 Moriiingslde Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-3000
vanem-leitnandiks. ' Võitlejate Ühingus, olles selle üks
Kui 1944. aasta alul Eesti Brigaad asutajaid ja juhatuse liige asutami-saadeti
Narva rindele, oli Voode sest peale. Lööb kaasa kõigis eesti
rühm pioneerülesannete kõrval ka sõjameeste üritustes, Ida-Euroopa
rügemendi varurühmaks. Kur 6. Rahvaste Organisatsioonis ja Üle-märtsi
varahommikul venelased maailmses Eesti Vabadusvõitlejate
massrünnakuga vallutasid ühe eest- • Keskuses, ning Hamiltoni Pensionä-laste
rindelõigu, siis see varurühm ride Klubi asutaja ja selle liige.
Voode juhtimisel likvideeris selle Omab Võitlejate Teeneteristi erili-sissemurde.
Selle operatsiooni läbi- paituse eest meie vabadusvõitlu-viimisel
kukkus venelaste käsiora- ses ülesnäidatud teenete eest.
naat grupi keskele, kes asus Voode Kõik tema kaasvõitlejad js sobrad
otseses lähikonnas. Et päästa oma soovivad temale senise isamaaliku
mehi rasketest vigastustest, heitis vaimu jätkumist, head õnne ja pikka
Voode selle tagasi vaenlase" poole, iga- ,
Õnnetuseks lõhkes granaat tagasi- ^ A. JURS
..MEIE ELU" asutas Eesti Ohiskond
ja seisab essti ühiskonna teenistu-
XMOBIM B90«>
itnieiiuiuiiiaitiHiHiiniHiiHništiiiiHniniiiiMnimB»
KUHU MINNAf
® Neljap., 8. sepL EKN kõnekoos­olek.
Aarne Vahtra kõneleb olukor­rast
okup. Eestis Eesti Majas algu-
Bega kl. 7.30 õ,
9 Laup., 10. ja 11. sept. võrkpalli-turniir
ja Balti kergejõustikuvõist-lused
Jõekäärul.
iWIHItliiliitiHilUllliliiiililiHim^^
Kaks eestlast liiklus-õnnetuses
Torontos
Neli inimest said möödunud nä"
dala kolmapäeval Torontos vigas­tada
liiklusõnnetusel, neist kaks
eestlasL Hinga Krabi ja Õie Wil-biks
olid lõunatunnilt teel tagasi
kontori, kui Ghurchi Ja Kingi täna­vate
nurgal sõitis neile peale Juhita
politsei mootorratas. Konstaabel
Brian McCrackenMl oli kokkupõr­ge
autoga, mis paiskas ta maha
mootorrattalt. Tal on sisemised vi*
gastused ja murdunud pahkluu.
Kergemaid vigastusi sai ka )alakäi-ja
Malachi Roibe. Samuti Hinga
Krabi ja Õie Wilbiks, kes pärast eO"
maabi lasti haiglast kojti.