Meie Elu = Our life, October 16, 1980

              NELJAPÄEVAL; 16.. OKTOOBEIL-«THÜR.SMY,.OCTO .iMeieEIu" nr. 42 (16©0) 1^^
Ohtu kuüeb
Siurulased 1917. a. — August Gailit, Hendrik Visnapuu,
Semper. Artur Adspn,.Marie
Nüüd mälestades seiskem palja p ä i : *
mis võet meilt, meenutagem, ja mi& meile j äi
.Kõik kaotused ja surma vahesein —
*šjee hoiab püsti meid: meid liidab p ü h a lein.
Me mure-kodu — seiskem selle ees
k i i i elav miiür, nii nooruk, rauk, kui mees. '
Arm selle mulla vastu rinnast rinda käib,
kus puhkab meie hõim, kus kasvab meie
Meilt palju võetud — siiski meile jäi
me u h k u i au ning v i h a : seiskem p ü s t i p ä i!
Marie Ünderit ei o|e enarn. Ent te­ma
vaim j£| lüulje, eesti rahva saatust
rohkem peegeldav küj kellelgi leiseJ,
Jääb surematuks. •
Ülal toodud luuletus kogust ^Sä­demed
tuhas" (Orto, 1954), loodud
saatuslikel ä'astatel sõja lõpul, on ot­se
manifestatsiooniks eesti rahva
hoiakule läbi kõigi katsumuste.
• 25. septembril manalasse varisenud
ed^ti- suurim-naisluuletaja Marie ,Un-
.der sündis 27. mäflsir.«i883 Tallinnas
k([öiiõpeta|a. ti^trena. : Pärast lülar-lastekooii
lõpetamist loötaš ta ..Tea­taja"
taiitusies. kuid esines ka juba
kaastöölisena. Kokkupuuied; seal
Konstantin Patsi, Ed. Vilde. J. V.
Veski ja A.l H:..Tammsaarega.avasid
talle tee meie ühi%kondlik-kirjandus-likku
ellu. Kuid siisfuli vahepalana
.abiellun]ine, siirdumipe Venemaale,
tagasipöördumine — jaastal 1906 —
sünniliriha/ tutvumine .tuliselt kul­tuurihuvilise,
kuigi kirjanikuna veel
; tundmata Artur Ad^pniga, abielu
.lahutus ningrfantastilise, muinaslin­nu
;,,Siuru''nimc.rkandvä kirjanike
-rühma loomine.; ^Under debüteeris
.värsikoguga ,.Sonetid", ( l $ l i ) , : mis
avas meile väravad elurõõmu vald- juba: rbhkem 'kui tõsised suurteosed
konda, A^sial 1924 abielluäid lJnd.er; „Lage(iä. taeva alT', ,/Kivi südamelt"
ja Adsom / , ja ..Mureliku suuga". Underi meeled
Meie. oniariikluk^ esimese kümnen- , on nüüd kõigele valla, ka miüstikale.
di lõjD.uks oli. Mane underi kuulsus Vecndumi et luuletaja sei.sab- õmai
juba selline, et selle kõrvale me luu- võimete tipul.. Seega võiski siis Unr
les ulatus üksnes Qustav Suits. Ka... der kirjut/^da eepose meie • saatuse-lõlgiti
Underit; juba teistesse keel- aastaist ja meie kannatusist. Seda,
lesse.' Luulele^ lišak;^ la esines kix \midaV Un|Ller, ütlt^b' luuletuskogus
meisterliku tõlkijana. Kuid ta mõju- :„Mureliku suuga",; V tundis temaga
.-1/as ka uut.sugupõlv iKangroi, Tal- kuas kogu meie maa. Lihtsates šona-
Marie Under , „ § i ü h i '
1918. a. V
. NEW YORK ( M E . ) .^Rohketest
sügislilledest kaunistatud New Yorgi
Eesti Maja äsja maitsekalt renovee­ritud
saalis juhatati kohaliku eesti
naisklubi 42-še tegevushooaja avaõh-tu
sisse malestusliku leinaseisakuga,
mis koos klubi esinaise Juta Kurma-ni
saatesõnade, näitleja Aime Manin-soni
hingestatud deklamatsiooni ja
Johannes Talli „Meditatsiooni" heli­dega
noorelt tshellokunstniklilt Kris­tiina
Vaskalt oli pühendatud hiljuti
surnud luuletaja Marie Underile. .
...Saalitäis publikut elas järgnevalt
kaasal sisukale õhtule, mille pearõhk
oli asetatud kuue tänapäeva naislüil.
riku elu ja loomingu kildude esita­misele
yälis-Eestist. Nendeks olid
^alme Ekbaum, Urve Kaj-uks ja Ii-me
Ivand-Mang Kanadast, Aita flli.
son-Pank Austraaliast ja Tiina Kirss
ja Aime Andra-Martinson USA-st.
Sellele auditooriumile oli valdavalt
nende lüüle esmakordne, yäataniata,
et, mainitud kuue loomingust bn tea­tav
osa trükimusta näinud.' Aime
Andrä-Martinsoh, kes koos Lääneran­nalt
naasnud Kadi Käristiga vahel­duvalt
rakendus ka õhtu deklamaa­torina,
ütles ise, et temale on ta luu­lelooming
olnud vaid mitmesuguste
huvialade üks lisand, kusjuures ta ei
nimetaks saavutusi sellel äial vast
mitte luuleks vaid tagasihoidliku­malt
värssideks. Ometi nende ette­kandele
järgnes publikult head kvi-leeringut
noteeriv elav aplaus.
Igalt naislüi|irikult esitati J^atkeid
nende luuleloomingust, seletusi sar­ja
raamistamisel ja vahele tjiikitüna
andis tabavalt Aire Salmre. ^mäpär
rased ja erilist htfvi pakkuvad olid
aga Ilnielvand-Mangi humoristlikus
stiilis'kiri ,,Meie Elu" reporteri sei­susest
abielu sadama ning hilisbmad
eluseiklused kuni tänapäevase olu­korrani,
ja Austraalias eluneva Aita
lUison-Panga filosoofilised tõekspi­damised
seoses Taara-usu omaks võt­misega
— milliseid luges referent
Salmre jä Jcütsusid esile tugeva ap-
: lausi.•. . ...
Lüürikat tasakaalustas noore
, muusikaüliqpilase Kristiina Vaska
hea tasemega esinemine tshellol, kus
teda klaveril saatis täiuslikus koos­töös
tema tädist klaverikunstnik Ju- •
ta Vaska-Zacharski. 17-aastasel Krisv,
tiinal on ,;hea kõrv ja ilus toon" ningi
küllaldane tehnika. Eesti autoreist
mängis ta K. Raidi „Meenutus" ja H.
Elleri „Prelüüd", mõlemaid laitma­tult
ja kaasahaarava sisseelamisega.
Tal on eeldusi oma-alaseks heaks
karjääriks. 1 :
(Igakuiseid kulturiõhtuid on nais­klubi
korraldanuH juba 30 aastat.
Selle kestel on esinenud umbkaud­selt
üle 6—7-säja kunstniku jä refe­rendi,
mis on määratult suur arv.
Pikka aega on nende peaorganiseeri-jaks
olnud klubi üks jiihtivaid ,,hin-gi"
r-. Juta Kürman, kelle amulaad-set
ja kiitust pälvivat töökoormat ei
olp võõrastaval viisil kroonirtud üks-ki^
laureaadi ammugi väljateenitud
tiitel. Alates sellest hooajast korral­datakse
neid kiiltüurüisi klubiõhtuid
ainult iga kahe kuu järele.
^ n B ! i l i i i B n o i i D i i i i t i i i i i i i i > i i i B i i i i i i i . i g j i g i r f l M a i i O j i a H o i i a i i ä i i a u i M^
Ontario Miimekultuuri Teatri-ühing,
mis juba aastaid: on tegutse-
; nudetnü-kultiiuriliste teatrite eduta­mise
huvides, kuid. seejuures pole
kunagi täiel määral saavutanud oma
primaarset eesmärki kultuuride-vä-henduse
osas, on seekord astunud
sammu väiiaspoole, — vahendamaks
kanada lavaloomingut vähemusrah­vuste
teatrite kaudu nende rahvus­kaaslasile.
9. igaaastane Ontario Mitmekul-tuuri
Teatripidustus leiab aset St.
Lawrence fpr the Aris — Town
Häiris l . kuni 23. novembrini.
Avaetenduseks on Ted Galay; näi­dend
„Pärast Baba matust", tniš esi­tatuna
inglise keeles, võitis 5 auhin­da
Theatre Ontario 1980 festivalil Pe-te.
rborough's ja esindas Ontariot üle­riiklikul
mitmekulti^uri festivalil Ed-montönis.
j ,
Sama lavastus kantakse ette ka
rahvusvahelisel amatöörteatrite fes­tivalil
Monacos, augustis 198L
Avaetendusele järgnevad kaheksa
teist kanada näidendit, esitatuna un­gari,
soome, tsehhi, itaalia, hispaa­nia^
serbia ja ukraina ning indiaan­laste
teatrigruppide poolt, f
-[ .Eesti teatrid, samuti nagu pook,
saksa, läti j a leedu teatrid seekord­sest
teatrifestivalist osa ei võta. Ka­nada
Eesti, Teatrit, kaäluvail põhjus­tel
eemale tõmbunult selle teatri
^keskorganisatsiooni tegevusest, on
küll tungivalt mõjutatud taas liitu­ma
organisatsiooni ja selle aktivitee-tidega.
'
9. augustil OMTA poolt korralda-'
tud pressikonverentsil tervitas koos­olejaid
kõigepiealt teatri-keskühingu
president Guenther Petricek, andes
seejärel sõna linnapea kandidaadile
Art Eggletonlle, kes tervitas kõiki,
kes teatripõllul tÖ9tavad kanada kul­tuuri
hüvanguks. ^ '
Linnapeaks saades lubas ta tõhu­sat
toetust kultuurigruppide, isetege­vuse
edutaniiseks, ^
* J^eatrite keskorganisatsioonide ju­hatuse
ringkonciadeie ei ole antud
mingeid konkreetseid lubadusi tule­viku
majanduslike väljavaadete osas.
Kultuur peab end iseraajandama!
m
m
m
5:
w
m
õ
õ
õ
õ
õ
5
õ
õ .
õ
• § ' :
õ
p
5
H
õ
õ
5
5
õ
§
a
.f=ni
õ
D
õ
m
õ
Ei meil pole ker^e kellegi}, eii puhkust veel liiga vähe. Täna-mul
ega': Matsalu.' parunil. Nii | päeva pedagoogidel peavad ole-trööstisid
Eesti Vabariigi koda-; ma när\^d nagu Tangiroomad,' et
nikud üksteist, kui oli juttu võil niit te maanduda närvikliinikus.
õ
5
• £
S
£
2 .
S
5 ,.
S
S
m
. m
a
a
S
5
5
5
5 •
õ .
.3
5
• Q '
a-
5 .
.'3'.'
õ
3
5
5
5
5
5
.5
5
5
g .
5
5
. 5
2
S
5
i
urisemisl selle raske ilmaelu ü k j
Nurisemist on ka siin "eksiilis,
ehkki peaksime mitu koijda päe­vas
tänama taevataati, et võime
elada vabade inimestena väljas­pool
nagaika aktsiooniraadiust.
Loomulikult maksab ka siin
tõde, millest juttu seesihatse ju-tialuse
pealkirjas. Mõned ar>'a-vad,
et demokraatlike riikide va­litsejatel
on kerge elu. Muudkui
liiguta sügupärasf lõualuid, ku­luta
püksipõhjaga parlamendi-tooli,
tõsta vajaduse korral kiilpi
ja raha tuleb nagu valet Tassi"
servast. Nii lihtne see asi 'ka ei
ole. Pole naljaasi öelda vaga
vöörmündri naoga rahvale eba­tõtt
näkku ja see järgmisel päe­val
maha salata. Ka nõuab tea­tud
taset oskus vastata kümne
minuti jooksul küsimusele nõn­da,
et küsija on pärast sama
tark või loll kui enne küsimisi.
Muidugi pole 'ka kerge leida loo­mariigist
või inimese ebaviisaka­test
kehaosadest pätajat nime­tust
poliitilise vastase tituleeri
miseks. „Siga" on liiga labane.
Seda oskab öelda iga kraavihall.
Parem 6n juba „Tutanhhampni
a^ne p;eekon". See näitab juba
teatud määral kooliharidust ja
Peale selle peavad nad enesekait­se
huvides, treenin^a poksi, kara­tet
ja vabampdlust, kui ei taha
iga iattnina l^äest kere peale saa-
' : d & : ; i • • •.• \
Tudengite kohta arvatakse ka,
et nad löövad isa-ema või ühis­konna
kulu ja kirjadega lulli. Tu­kuvad
paar ;tundi auditooriumis
ja siis kergitavad konvendis kam
nu. Ja kodukülas mängivad vär­vimütsiga
!^laia lehte. See arvami­ne
ei pea/ täies ulatuses paika.
Paljud peavad kurja'vaeva nä­gema
õppimisega, teised peavad
küularta politrukkide sõna ja
kolmandad töötama maalritena
öövahetus^s, et ilustada majade
seinu, töörahva paroolidega. Ja
kõige kangemad peavad koalee-rüma
tänaVahulgustega ning löö­ma
ränki lahinguid politseimees­tega.
Ainsa hüvitusena paavad'
nad sel puhul riigi kulul pestud,
ehkki politsei yeeheitjad ei anna
leiget vanniyett.
. Puhkepalgalistel näib olevat
esimese pilguga vaadatuna päris
' mõnus talupoja olemine. Löö ja­lad
kasvõi .keset kõige kibeda­mat
tööaega seinale ja raha tu­leb.
Põhimõtteliselt ei saa selle­le
vastu vaitlda. Aga paljudel tu-poliitilist
kultuuri. Ebasündsaic)/ leb seda irahakest nii napilt, et
kehaosi võib nimetada ladina
keeles seoses mõne liiderliku ini­mesega
antiikajast. Ja lõpuks
peab olema poliitikul palju ene­sevalitsemist,
et) mitte lajatada
sõimajale telerij)ublikumi 'silme
ees rusikaga keset kärssa.
Paljud arvavad, et kirikhärra­del
ori kuldne elu. Vastandina
Pühakirja sõnale võivad nad
kuus päeva nädalas hingata ja
ilhel päeval veidi juttu rääkida.
Lisaks sellele ei pea nad palehi­gis
oma leiba sööma. Päris õige
.. vikut, Alverit ji.), kellele ta. sügavu­si
löodiv luule sisendas hoügu ja jul­gust
suurimaiks vaimseiks ülsin-v
' • 'i Kodumaal ilmusid' Maritj UnderiU;
iirgmis-ed luuletuskogud: Y.Sõnetid".
(19j7j,.^i,£elõitseng"i(l9l8(^ ..Sinine,
-puri" :(1918), wVerivalla": (192Ö). ,.Pä-
. risosa" (1923),„Hääl -yarju^i".(1927).:
;,Rõõm ühest ilusäsipäev^sl" (1928).
„Õnnevarjutus' (1929), i,,Lageda lae-,
va all"': {1930), i.Kjivi südamelt",
. (1935), valimik l.Ja liha. sai sõniRs";
.(1936);^ ..KügUilud luulelused" 1
..(1940)jä ..Mureliku silüga" (
' Neile järgnesid paguluses veel
nasüd" ^945:), ..Sädemed
(1954), .^üdami;k" (1957).. .;Kogutud
luuletused," -(1^58) ja 'juubeli kogu
..Ääremail" {1963:)'. | ;^ .
.Aktiivseks jõuks. Jugevasli õhuta-
. vaks ning mõitekujuiust paeluvaks
teguriks said meie vaimuelus juba
. Marie Underi „Sonetid". Oma vara-remad
luuletused koohdas tr. vara,ke-
• vadiselt õrna ..Eelõitsengusse", kuhu
des Ja ' liigutavais ^rütmides lõi la ..,
värsid, mis helisevad lähiaegade.
Üldiselt kogu Underi luule lõhes­tub
meeleoluliseh kaheks — süngeks
südaööks ja rõõmsaks päevapooleks.
Südaöösse kuuluvad masendusmee- //
leolud, päevapool aga on selle vastu
kaasakutsuvalt hele ja ergas. Vara­semas
jloomingus' oli poetessi;luule- -
laja-mina naiselitk, hilisemas üld­inimlik.
Ka ta nägemused on enami­kus
üie-isikulised,' maailmakõiksuse
ürgseid prübleeme tunnetavad. Värs-
-IH; side' elustamiseks kasutab Under
H2). . ohtralt poeetiiisi kõnekujundeid —
,.Sü,- võrdlusi,, metafoore ja sümboleid,
tuhas" Loodus on talle meedium, mille kau-
^uruga (steamcleanihg)
Helistada E R I K L O K B I K
siiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiti^
ettevalmisti|sed õn hoidnud koondi­se
juhatuseiiikmed hoolsas tegevu-
. ses. Pidu tojmub Eesti Majas 15. no­vembril
algusega kl. 7.00 p.l.
Peo ,eeskavaline osa algab k\. 7.30
,,PiibarikoOri" avamänguga ' „Kas
tunned maad..." ja ,,Minge üles
mägedele" mille järele koondise
„Kandlemehe", sõrmitsedes kandle
keeli, esitavad endiste külapillimees-te
tantsulugusid. Peo teadustaja A.
Tuvikese koostatud „Tammula vana­ke
. pajatab" lõpeb ühislauluga
„Haanjamiis".
Koondise esimehe A. Kelderi. ter-vitussõnadele/
järgneb „Kannel ar--
mas..." ja„Laulu sinust kodumaa"
mille esitavad „Võru lauluvelle sõ^
saratõga"., ^
Piibarikoöri avavältserile järgneb
muidugi rida vanu tantsulugusid, et
meelde tuletada endisi tantsusam­me.
Ei puudu ka ringmäng ega ,,pe­rekonna
Valss". J õ s i k e tantsuhu vi- .
g • s B
-' §
2
5
£
§
S
m '
S
'.9 '
5
.3
5
"^2
•• '2.
. ' • § . •
2
5 .
3
5
5
5
5
5
•• S
5
õ
5
5
5
5
• • § •
5
J 5
5
5
5
õ
hoiab suure surmaga hinge sees.
Kui rahast peakski jätkuma, siis
tekivad probleemid aja maha-nottimisega,
mille juures kulub
palju saabast. Mõned saavad aga
raha liiga palju ega oska sellega
midagi "peale hakata. Reisimi-
' seks pole jõudu, viir^ ja tubakas
ei hakka suuga kokku, lauluhäält
ei ole enam ja mehelikud tund­mused
Õrnemsoo vastu ka pen­sionile
lastud.
Ja kuidas ön, lood kolumnisti-de,
publitsistide^ toimetajate,
S;ee ei ole. Iga vähegi kirikhärra .kirjasaat|ate ja skribehtidegä?
ttrmiinkalender on täis nagu Panevad Ipaar rida Ifirja ja raha
tööstuse mänedzheril. Jutlusta­mine
ori talle samasuguseks ko­sutuseks
nagu uinak kirikulisele.
Aga leeriõpetus ja usüõpetiis an-tiautoritaarse
. kasvatuse väär-produktsiponile
on üks väga ki­be
leib. Ega muidu poleks üks
kõrgem vaiinülik Saksamaal tä­navu
kasvätamatul,e ja tülinori-vale
leeritudrukule vastu yahti^
mist andnud. Selleks pidi olema
tungiv põhjus. j '
Aga koolmeistril võib olla tõe­poolest
kuldne jiõli, arvavad
need Võhikud, kes on näinud
koolimaja ainult väljaspoolt.
Pool aastat tööd ja süs kuus
kuud palgalist puhkust. Kui on
löödud kuus kuud lahingut kar­vaste,
kasimata rüblikutega, kel­ledest
kodus isa ja ema enam la­si
ei saa, siis oleks küüs kuud
tuleb;nii, et löö,kasyõi vaenlane
rahakotiga surnuksi. Sedasorti
rahvas ei ole kunagi ujunud ra­has.
Aga nad vajavad suurt ma-nööverdami^
o^kust, et i mitte
trampida nelja jalaga kalli kaas­aegse
võivitšiküs või öelda pa*
hästi pühade lehmade kohta.
Peab oskania laveerida kõrvale, •
'kui soovitakse teha simmanist
kultuurilist üritust, metsakolka
vällakasakast tuntud riigimeest
või 'kalendrisaba kirjanikust No-beU
laureaati, l a kui tuleb või'
munieeste vahetus, siis võidakse
leheneegri patud must-valgelt lu­geda.
Siis on ka kohe rõngas ni-
•nas.|: ......
Kokkuvõttes, võib öelda: kerge
on neil, kes meie-ei ole. Umbes
nii, et seal on hea, kus meid ei
91 .
i
m
i.
09
õi
m
õi
<•
ta
• i
?
õ
5
w
a,
S
§
. ? .
2
5,
3
3
3
5;
5
5
õ
1 '
9
a
S
3 .
. 5 '
5 .
5
.•5
.5
5
S
õ
• 2 '
3 •••
3
" 5 ,
3. . .
' 3.
3
2
5-
.' 3
•5 .
5
5
a
D
3
5
õ
3
n
n
3
m
5
õ
m
2
• .
5
S
5
S
õ
§
3
•1
5;
3
5
5
õ
3
5
5 V
a
§
5
5.
•
5
5
3
5
õ
. 5
3
5
' 3
5
5
•, B
5
.'5
Õ
D
iiaiiaiiDiia::aiiaiiaiioiisiiaiiDiioiioiieiioiioiiaiioiioiioiiDiiDiiQiioiiQiioiibN
Ühe abielumehe kohta, ke^ räägi­vad
oma kogemustest, tuleb vähe­malt
kümme, kes oma 'kogemuste
üle vaikivad. ?
i ( : -
Tänapäeval on palju tüdrukuid,
kes juba pärast esimest suudlust
liste teenistusesse astub Georg Ihal, hakkavad memuaare kirjutama,
hoolitsedes, et jalakeerutamisel ei ^ ;
^ Neljäp., 16. okt. Triimi^htu Peet-ifi
kiriku ruumes algusega kl. 7.30 õ.
tuleks vahet.
Koondise naispere hoolitseb, et
laudadel on suupisted.
Senini on Võrulaste Koondise
1žr>Laup., 18. okt.; sümpoosion „Balti poolt korraldatud peod olnud rahva
identsuse säilitamine" Läti kultuuri- rohked ja loodetavasti, leiab ka eel
majas, ;4 Credit Union Drive, Bon olev sügispidu arvukalt-külastajaid.
raamatu-panga-
ja;
Mills, a akl. 1.30 p.
du ta oma. probleemele läheneb,
kuid loodus on ühtlasi ka ta otsin­gute
tundeliselt vibreerivaks; taus-
• laks. • • • • ; • • . V •
Ta luule on eluline selle sõna kõi­ge
täiemas rhõttes, samuti on sellele
võõras elueilus. Ka oli Marie Under
alati seda, kes ta ön: suur luuletaja
ja suur inimene, kellel pole maski
©Laup,, 18. okt. Toronto Eesti Selt-
§i Sügispidu Eesti Majas algusega4li
0. •: [• •. • • ;
Pühž^p., 19. okt. LaH^ewoodi.; Eesti
Teatri 'esituses Lembit Kooritpa
Seedriorul on traditsiooniks kõiki
vajalikke korrastustöid teha ühiselt
vahete-vahelsekka ta poetas ka juba .ning kes paneb enese täielikult ja /.,ga kl. 8 õ.
muusikal „Emajõel" Eesti Majas ai- vabatahtlike laigulistega. Nn oli kä
gusega kl 3 p.L niiüd, suvise hooaja lõppedes talve'
TÄr Neljap., 23. okt. Ene Runge loeng tulekul. Laupäeval, 4. oktoobril olid
Aiandusklubis, Eesti Majas, alguse- Seedriorul koos talgulised korralda-
\arjamata oma värssidesse. Seepä­rast
haarab meid ka Underi luules
just selle jõud, tuli ja tundepuhtus.
El
suviseid toone. Nii ..Sonetid" kui ka
..Eelõitseng" sisaldasid peamiselt
. armastusUiulet. mis tollastes oludes
oii hämmastavalt avameelne, aisti-line
ja hingeline ning läbini naiselik.
Samuti on seda. elamusi ülistav „Si-nine
puri". Kõik meie sõja-aja ma-vsenduse
haarab „Verivälla''v.mille va-lusalt-
tormilinc vastuoksus jätkub San Diegos Isuri. 18. sept. eesti ma-
. ka ..Pärisosas", kus kõigele muule letajatele hästi tuntud| mitmekordne
. lisaks ilmub vaalealale ka j uba r linn, Kanada malemeister JFrarik Ander-kus
luuletaja kogeb] et ..seda suure-' son. Ta oli aastaid silniapaistvamaid:
maks saab öö.: mida väiksemaks: sa- maletajaid, : kes olümpiamängudel
vajud". esindas Kanadat, mängides 1. ja 2.^
. Järgmise: Underi luuleperiQodi:vlaual.^^^^^^
.moodustavad aastad 1923--1:927. $iis
äratas meid„,Häal varjust" ja ^leid
valdas ..Rõõm ühest^ ilusast päe-
• vast". Under haitab meile nendes ko­gudes,
mis tõesti tundub reaalsüse-
' na, kuigi läbi selle reaalsusp- vilgub
mas suvikodu seadmeid ja maaala-
^-k Laup., 25. okt. Eestlaste Kesknõu- Samal õhtul oli töötegijatele tä-kogu
Kanadas tuluõhtu Eesti Majas nuks Seedriorusihtäsutise juhatuse
algusega^kk 7.30 õ. poolt korraldatud Seedrioru Peama-lAr
Pühapj., 26. okt. Kammerkontsert jas koosviibimine rikkaliku einelaua-
Heliconian Hallis algusega kl 3.30 p . g a , mille.eest hoolitsesid virgad pe-itr
Esmašp., 27. okt. prof. Jaan te^ renaised.^ r
rasmäe loeng Tartu Instituudisi, Tar- Üllatuslikü|t esinesid laulu- iä
tu Collegeis, algusega kl. 19.30. muusikaprogrammiga sopran A.
1
1« jd 2. nev. Eesti Majas
lest' kõnele-
..Önnevarju-ka.
kummituslikkü. Se
vad ta ballaadid kogus
tus", rnilledele võrdset kgä väärset
eesti: kirjanduses ieileidd.
; i Kolrhandas 1 perioodis'^ järgnevad
^ Laup.j 1. Ja 2^ nov. J.
ku?^stlnäitus Eesti Majas.
itr Pühap., 2. nov. Kanada Eesti "Teaž*
ri esituses „Kohtumine vanas majas"
Lawrence Park Collegiate saalis ai-gusega
kl. 7 õ.
i l Ifühap., 2. nov. Esto '80 film Eesti
Majas algusega kl. 4 p.L
TÄr Laiip., I. nov. Toronto lEesti Mees-koori
kontsert*balI Holiday imi%
Wynford Dr. algusega kl] 6 õ.
-jtr Pühap., 2. nov. Mulkide kmisviibi-mine
Tartu Collegels algusega kl. 3
p.l.
i l Laup., 8. nov.
Eesti Majas algusega kl. 8 õ.
ra ja hr. Edur akordeoniga.
Talgulisi tervitas ja tänas dr. V.
Tammemägi. Kulude katteks korral­dati
loterii. ,
Fr®i Ilse lehiste käis
Nagu „Kodumaa" teatab, on sep­tembri
alguses Tallinnas viibinud
ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja
Kirjanduse Instituudis Ohio ülikooli
keeleteaduse professor Ilse Lehiste,
kes ühtlasi on USA : lingvistika^
ühingu presidendiks.
Vastuvõtjaks pii instituudi Stalini
ajastul kultuuripolitrukina eriti sil­ma
paistnud direktor Endel SõgeL
Teadlased,, kes ammutavad oma
tarkuse ainult raamatutest, peaks
riiulile asetama.
Paljud inimesed räägivad
test, aga neil on ainult
tshekiraamat. /
Abiellumiskeeld katoliku preestri­tele
ph ebaõige asi. Millega on nad
selle eelistamise ära teeninud?
i l •••.':;..•:'••:•
Armastus esimesest pilgult on sa­mavõrra
mitteusaldusväärne kui
arstlik diagnoos pärast käeandmist.
Tagasihoidlikkus pärast suuri saa­vutusi
on variserlifc •
• : > : . v . / : ; ^ ^ V '
Raamatutel on autunne — nad ei
tule pärast väljalaenutamist enam
tagasi.
Jalgpalliväljak on ainsaks kohaks,
kus' võib täiest kõrist röökida, ilma
et sind lauljaks peetakse.
Ennem läheb täi soojast kasukast
välja kui Venelane Afganistanist.
ICui üks naine teist feallib, on ta
aus. Kui ta aga teist naist ei salli, on
ta väga aus. -
Maine olemasolu märgatakse alles
siis, kui seda enam ei ole.
Küllalt oleks meile külla|t: kui
naabril rohkem ei oleks.
Tänapäeval käivad mitmed riigid
kepi najal, millega nad teisi peksa-
MA IJAD
Rezhisöör noorele n;äitle j annale:
„Kui nii edasi läheb, siis saate mq?
ne kuu pärast ,,Oscari^'." .
„Aga ei või ju teada. Võib-oUa tu-leb
tüdruk." v
: : .
Kohtunik vargapoisile:
„01ete juba enne karistatud?" '
„Ei, aulik kohtuhärra. Ikka alati
pärast tegu."
„Kui j3aljU| nõuate,-kui värvile mu
paadi?" küsib Juhannes maaldrilt.
„Kümme dollarit titnnis."
„Nii palju ei maksaks ma isegi
Michelangelole.'' | ,
,,Kui see tüüp nii odavalt teeb, siis
pole ta kindlasti ametiühingus."
Majaperemees annab kergemeelse­le
Sohvile toavõtmed ja ütleb;
„Siin on kaks võtit tVie korteri
jaoks." ; . '
„Ja siin on üür," vastab Sohvi ja
annab ühe võtme tagasi.
i l ^,
Korteriperenaine' allüürnikust tu-
„Kas pean teie tuba külma või on
teil sõbranna?"
.::••^;;:l:v^lr.•v•.-. ^-; ;v •
Silt ühes kiirsööklas Portsmouthis:
„Ärge rääkige Ayatollah Khomei-nist
sel ajal kui teised söövad."
„Vabandust, mu härra," ütleb üks
mees tramrnis teisele. „Teie istute
mu kübara peal."
„ M a tean |seda väga hästi," vastab
teirie külma rahuga. ,,Kas tahate ju­ba
maha minna?"
il,
„Miks. kannavad ametnikud lip­su?"
K ..; ,
,,Nad panevad selle kirjutuslaua
sahtli vahele, et nad magades selili
ei kukuks." t
Silt ühe matusebüroo ees: :
Koglihud! MIHITS „Parkplats ainult stammkundele."