1978-11-16-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 16. NOVEMBRIL — THÜRSDÄ^, NOVEMBER 16 „Meie Elu" nr. 46 (laul? tm
' " " V I I 11 lillil MÜHB—g*
>0 aasta! tagasi
Päästekomitee poolt 24. veebr.
1918, a. moodustatud Eesti Ajutine
valitsus jäi pabenpealseks, sest järgmisel
päeval jõudsid Tallinnasse
saksa okupatsiooniväed. Nende ülem
hakkas valitsema maad.
Kindralleitnant/! vabahärra von
Šeckendorff ei, tunnistanud Eesti
iseseisvust ega selle ajutist valitsust.
See läks põranda alla ja-hakkas korraldama
sealt passiivset vastupanu.
Kõige valusamalt andis end tunda
Ees ti väeosade (laialisaatmine ja nende
desarmeerimine. Osaliselt päästis
olukorda J. Pitka, kes sakslaste nõus-
:olekul organiseeris sakslastele usta<
vatest meestest Omakaitse Tallinnas
ja sai selleks relvi ja laskemoona.
Ametliku omakaitse varjus J. Pitka
moodustas teise, põrandaaluse omakaitse
kuhu kuulusid ainult ustavad
eestlased/; • ]."•.;;
Põrandaaluse aj. valitsuse juhiks
kuj unes Jaan Poska. K. Päts oli saks-.
laste käes vangis ja- osa valitsuse
liikmeid põgenes välismaale. Kui
teatavaks sai, et Saksamaa on palunud
relvarahu ; muutus aj. valitsus
põranda all aktiivseks, eriti juhendite
saatmisel valis delegatsioonidele.
Paluti tunnustust ja abi.
9. nov. Juhuslikult samal päeval
kui puhkes Saksamaal revolutsioon,
korraldasid 0. Stembeck ja N. Köst-ner.
Tallinnas' suure demonstratsiöo-
. ni toidunormide suurendamiseks.
Nad käWtasid juhust, et ajutise valitsuse
kokkukutsumist -ja okupatsioonivägede
maalt väljaviimist nõu
sõjaväega tungida Eestisse, lahkuvate
okupatsioonivägede kannul. See
tõstis teravalt esile riigikaitse ja sõjaväe
formeerimise küsimuse.
16. nov, kuulutati välja vabatahtlike
mobilisatsioon, mis andis osalisi
tulemusi,
18. nov. hakkasid saksa okupatsiooniväed
lahkuma Eestist ja 18./19.
ööl Saksa peavolinik. Baltimaal andis
ametlikult võimu üle Äj. Valitsuse
esindaja J. Poskale. Välisesinduselt
nõuti nüüd suurema tähelepanu
pööramist välisabi saamisele. Tulemuseks
oli ühe inglise sõjalaevade
eskaadri saatmine Balti merre, võimalikuks
abiks Eestile. y'/r.
20. nov. astus kokku .Eesti Maanõukogu
ja andis ajutisele valitsusele
Õiguse seaduste andmiseks Maanõukogu
istungite vaheajal./
23, nov. moodustati riigikaitse
nõukogu,; selgi tati sõ j apoliitilist olukorda
ja veendüti selles, et Inglismaa
suuremale abile ei saa lootusi
rajada. -
• 24. nov. kuulutati välja sundmobi-lisatsioon.
27. nov. K. Päts jõudis Tallinnasse,
asus: valitsuse juhi ülesannetesse ja
kujundas; valitsuse ümber. Valitsus
sai Maanõukogult piiramata võimu
riigi valitsemiseks/Seda võimu kasutati
praktiliselt kuni Asutava Kogu
kokkuastumiseni. .
28, nov. algas Vabadussõda ja kuulutati
välja sõjaseadus. ;
29: noy,r venelased vallutasid Narva
ja kuulutasid seal välja Eesti Töö^
UUEID MEESLAULUPÄ
W YORGIS
näidata maailmale Venemaa vallutu
se tahet
des. Sellega vallandus Eesti ajaloo- rahva: Kommuuna, selleks, et mitte
liste suursündmuste ahel, mis kind
lus tas iseseisvusel eesti rahvale.
10. nov. Saksa revolutsioonist vapustatud
kindral iSeckendorff andis
J. Poskale loa Eesti Ajutise Valitsuse
kokkukutsumiseks.
IL nov. Aj. Valitsus tüli kokku.
Sellest võtsid osa peale J. Poska veel
3" Tallinnas end varjanud .valitsuse
liiget. Rahvale teatati et aj. valitsus
— yLaul ilole ineid kokku tõi ja südamed
meil loitma lõi, jää sõbraks
laulule — oli moto sellel suurüritusel.
Ja tõepoolestx oti meeslaulupäev
maagilise jõuna toonud kokku ligemale
1000 pealise kuulajaskonna nii
ligidalt kui kaugelt. Tuldi bussidega,
autodega, lennukitega. Kohati sõpru
ning tuttavaid, aga eriti tiivustav oli
kohata neid ennastsalgavaid mehfr
kes olid palju aega ning energjat kulutanud
laulude õppimiseksjaviimistlemiseks.
...
Esindatud olid koorid: Baltimo-rest,
Connecticutist, New Yorgist jä
Hiidlaste Seltsi peolt. Maakondade esmdajad. Johannes Vihma (Mu^^
Seltsi esimees), Ludvig Wahtras (Hiidlaste Seltsi esimees), Änü &ää^^
(Saarlaste Ühingu esimees),;Roman Marley (Läänlaste Seltsi esimees) ja ^ a n d r i l <>mandatud,haridusega šeal-
Oskar Haamer (Võrulaste Koondise esindaja). Foto — Elna-Kungla N ^ u r e s k a k s n o o r t . energilist daami
— Asta Ballstadt Torontost ja Katrin
Veski - New Yorgist, kusjuures
viimane on ka oma akadeemilise hariduse,
omandanud Torontos; Võime
uhkusega vaadata tulevikku eesti
koorimuusika viljelemisel, sest ei tohiks
olla puudust juhtidest. Kurvem
ori aga lugu lauljatega, üldmulje on
murettekitav, enamus on juba ületanud
keskea. Mis on juhtumas eesti
noortega? Laul-ori olnud läbi aegade
meie • rahvusliku kokkukuuluvuse
ühendavaks... teguriks. Loeme tihti
meie kodumaal toimuvatest suurlau-lupidudest
— noored esinevad kõrvuti
vanadega. Sama jääb soovida ka
väliseestlaste noortega. Eriti nüüd
kus meil on energilisi noori koori-juhte,
jääme lootma ka rioorlauljate
ühinemist laulukooridega, Mai- kuul
1979 leiab aset laulupidu Torontos,
ühtlasi sooviga näha meie nooremat
generatsiooni lauljate ridades.
Meeslaulupäeva avasõna - ütles . *E
- 8.- dets. Johart Laidoner jõudis Soo
me kaudu Tallinna ja : sama päeva"
õhtul sõitis Inglise laevastikule vastu
Liivavi sadamasse. 12. dets. see
laevastik jõudis Tallinna reidile ja
võttis oina peale Tallinna kaitse me-repoolt.
. v ;
14. dets. kolonel J." Laidoner määrati
sõjaväe operatiivstaabi ülemaks
ja 23. dets. sõjavägede ülemjuhatajaks.
• v- '..•'..•;..
17. dets. kui idast pealetungivad
venelased olid jõudmas Rakvere rajooni,
enamlaste poolt juhitud Tallinna
Tööliste Nõukogu kavandas
võimu ülevõtmist Tallinnas. See ebaõnnestus.
Tööliste Nõukogu suleti ja
sealsed juhtivad enamlased kadusid
põranda alla,- Nad korraldasid riigivastast
kihutustööd,: sabotaäshi ja
Humoresk „Käinavalla Kohus" tegelased. Vasakult: Edgar Liik — kohtunik,
Oskar Piil — käskjalg, Ärni Käärid — süüdistatav.
Foto — Elna Kungla
V. esindaja Ernst Jaakson. Sellele
järgnes Ameerika hümn Heinz Rii-valdi
esituses.
Nüüd aga asusid lavale ühendkoorid
ja tõepoolest lava oleks pidanud
olema märgatavalt avaram sellele
imposantsele lauljaskonnale. Esitati
meie koorilaulu vanameistreid:
Türnpuu, Kunileid, Simm ja Võrk.
Esimesel kontserdi poolel esitati ka
uuemat kooriloomingut. Eriti pae-,
luv oli N. Laanepõld ,,Qleks mul üks
kamber." Meeldiv südantsoojendav
lauluke oma lihtsuses ja heas ettekandes.
Laul tuli kordamisele publiku
spontaansel nõudel. R. Toi laul
„Ela Eesti" omas imposantsuses Asta
Ballstadti klaverisaatel on teretulnud
koorimuusika literatuuris,
mida sooviksime ka tulevikus meeskooride
reperatuuris kuulda.
Teisel kava poolel oli huvitavaks
elamuseks kuulata erikoore oma juhtidega,
igal oma temperament; oma
viimistlus. Imponeerivalt oli esitatud
E, Aava „Nooruse aeg" Asta Ballstadti
juhatamisel. New Yorgi mees-:
koor pälvib tähelepanu oma kähe
noore juhiga, Katrin ja Erik Veskiga,
nende peen tõlgitsus ja muusi- ,
kaame juhatamine leidis kuulajaskonnalt
sooja vastuvõtu. Heas ettekandes
tülid mitmed laulud kordamisele.
Koorijuhtidele: Asta Ballstadt,
Katrin Veski, Ants Laan, Mati
Tammaru, Harry Toi ja Erik Veski,
koos- koori solistidega, aplodeeris,
kuulajaskond entusiastlikult. Qli
rohkesti lilli ja koolijuhte ehiti loor-beripärgadega.
Meeslaulupäev toimus New Yorgi
Eesti Maja vahetus läheduses avaras
Armeenia hallis, o
• Aino Kurg
dc poolt Liitunud Rahvaste (UN'i)
m tegevusse astunud. See;rahustas
meeleolu. 1 . '
: 12. nov. Maanõukogu Vanematekogu,
oli koos ja kujundas ümber ajutise
valitsuse. Šel|esše- kuulusid: K.
Päts (saksa vangilaagris) jäi peaministriks.
Tema asetäitjaks sai J, Poska.
Teisteks valitsuse liikmeiks kutsuti
J. Kukk, 0. Strandman, A. Lar-ka,
F. Peterson, J. Raamot, P. Põld
Portfellita ministriks J. Tõnisson
(viibis välismaal). Hiljem kutsuti
juurde A. Tulp ja N. Köstner.
Ajutisel valitsusel seisis ees kuue-oomvaMsu.
šcU, korraldab rngikait-} geöa Eesli-Ajutise valitsuse esia% (j^mevešM- romantjlfse (au(u peasekretäri K. WaWheimi csmr
Laupäeval, 11. novembril pidas
Hiidlaste Selts oma traditsioonilise
mardipeo Tartu College'i ruumes,
kuhu oli kogunenud ligemale 200
pidulist.
Teadustajana tegutses seekord
Elna Kungla, andes kõigepealt tervituseks
sõna seltsi esimees Ludvig
Wahtrasele. Kavalises osas oli
lavastatud kohtustseen „külalis-staariga"
kelleks oli Ärni Käärid.
Lookese huvipakkuvaks osaks oli
„süüaluse" tummana esinemine ja
seepärast kasutas akordioni küsimustele
vastamise). Kohtunikuna
esines Edgar Liik \a.kohtuteeuxirAa^1
KAU11K1 NOORTE ORIENTEEEUMIS
VÕISTLÜ
sioon New Yorgis
Viie ikestatud rahva (kolme balti. jtor<jsejt x o r o n t 0 m ^ p a ^ .4
r..a. hva, ,u.k rai-n.,l ast,e ••j:a, valge.v e.n .e .la ste.)• vem,b nl. 1U. ^ld. °anr; .v°uf .l ise^l t v^õt tis S os'a 116
ülemaailmsete keskorganisatsiooni1
Skaut- ja gaidmalevate
orienteerumisvõistlus peeti
ühine
teist-võistlejat
ja nskmv Bruno Lindre
, T , v 1 ,: •. • i poolt valmistatud ilusad malestushn-luures
korraldatava aktsiooni kava , ., w v . • ,
N' õukogude Liidu dekoloniseerimise 'did, Kogusummas 175, jagati koik
nõudmiseks on nüüd lähemalt selgunud.
Möödunud nädalal viibis Torontos
Ukraina Maailmaliidu esinda j a
B. Potapcnko New Yorgist, kes on
kogu aktsiooni .koordineerija, infor-meerides
Kanada rahvusgruppide
keskorganisatsioone: aktdaam
võistlejatele ja pealtvaatajatele.
Vanematele klassidele toimus
võistlus tavaliste orienteerumismää-ruste
kohaselt 3, 5 ja 4 km radadel,
mis läbisid torre pargi. Hundudele
ja hellakcstclc olv %uv^^»m>^
ses leitud ja plastis jäädvustatud
väikse kunstigalerii. .
•VÕISTLUSTE 'TULEMUSED- -
Hellakesed: Esimest kohta jagasid
Rajaleidjate ja Põhjala Tütarde esimesed
pesad. Rajaleidjad: Leili Lukas,
Kyllike Siilaste, Lisa Lepp;iTaa-li
Rooneem, Liisa Soöts, Marja-Lee-na
Roos. Põhjala Tütred: Rutt Küng,
Lisa Abe, Lee Metsala, Pia Metsala,
Kadri Nõmmik, Silvi Matsoo, Ülle
Trass. Kokku võttis osa 28 hellateU
Kieg Väid tähelepanekute täpsus. Lü- föj^ 4 Jngn^Xivi 01), Juta Mccsa-
I gui) gruppides Hoos juhtKfc^ kOI\l4]a |pT) 76:40, Osä võtlis kotti Zi
set ja formeeYl^i"|esü armee,-saääalseäjegevüsedlõpetataiks v^Utsü^ci; fas antis"öis^mtifeTamara v ä r - ( d a ^ a k :esnias0m^ *a*rüüe::mar^ kontroll-de(
da enamlaste rnq.lvastasc ag,\taV-
. sioöni :vastu ja i'orra/da<Sa yaheko.id
.Eesti terui tooriumUc U\t\wdum\d ve-
. nc Põhja /corplisega, kellel tahtmine
; d punduQud laWmnasse pääseda ja
seal võim oma kätte võtta. Nende
ülesannete, täititiisel aitas valitsusele
oluliselt kaasa J. ?\tka, kes VI.\
nov. omakaitse juhtkonnale teatas,
et Omakaitse ön likvideeritud ja selle
asemel liakkab tegutsema Eesti
Kaitseliit, kuhu võivad'kuuluda ai-
,; nuit. eestlased. Sellega ; saadi lahti
saksla.slest ja kaitseliidul oli otsekohe
kasutada omakaitse relvad ja las-
. kemoon. Mõne päevaga oli; kaitseliit
formeeritud üleriiklikus ulatuses ja
; sinna kuulus 3345 ustavat meest.
Kaitseliidust said hiljem' ajuse soo-'
; musronlid, Knper]anovi Partisanide
Pataljon ja 1.' Ralsarügement —
Vabadussõja legendaarsemad: väeosad.
Üks nendest, kes J. Pitkaga
kõik algusest peale, kaasa tegi ja lõ-puks
1, Ratsarügemendis üht eskad-
- roni juhtis on Torontos elav VR kavaler,
major Boris Leeman.
13. nor. Venemaa tühistas Saksa-dam\
se a\a\. ü ö \ t o selleks kulus 42.
päeva, arvates põranda alt väljatule-päevast'
. • -
.'" Nõmmik ;
N\- \a\w\tienKäs tämber tõesf) mu-:!-...• ,••• x , . . ,, .(kus.arvati ennast:olevat,:ning.-margi- '•nimvte V a \ ^ \^ vd\t \Jäk \e i . , \kestalud rahva ülemaailmsete kesk- j j : , v \. ° 7
ö . ) v^^^vc \avesu.
w-v- \ - \ v v i»- , . j • lorgamsatšiöomde esimeeste või nen-koos
aõ(kaasa^__Saar aste U ^ - ^ toimetuse-esindajate poolt,
esinete. Arpi Kaar.d koos abikaa- ;u k r a l n l a s t e esindafana võsaga,
Võrulaste K o o n d i s e - Ä i l a b üleandmisest osa ka senaator P.
jana Oskar Haamer koos abikaasa
ga ja Läänlaste Seltsi esimees Ro
Noorele sopranile ja pianistile, Marika
Krabile, saabus 20. okt. Toronto
Konšerva tooriumi eksamikomisjoni
esinaiselt kiri, milles teatati, et M.
Krabi saavutas hiljutisel laulueksa-mil
— „Gräde 6", Ontario provintsi
kõrgeima hinde. Saavutusega kaasub,
hõbemedali. saamine,, mis peatselt
lauljatarile "üle-antakse.
Marika Krabi on klaverit ja laulu
õppinud prr Waldini ning pr. Betle-ma-
7Stuudios. Praegu juhendab teda.
laulu alal Ingemar Korjuse õpetaja
Megan Rutledge. Sopran Krabi, kes
on tegev Toronto baptisti koguduses
noortejuhina, solistina ning pianistina,
loodab esineda iseseisva, laulii-maaga
'sõlmitud rjahulepingu ja; hak- õhtuga, nimetatud koguduses, jaa-kas
tegema, ettevalmistusi, et oma nuari kuus. . i \
Yuzvk. Viie rahvuse delegatsiooni võ-tab
20. nüvembri hommikupoolel
i \asVU \ÄO pease\s.retäri esindaja
inimõiguste küsimuste alal Kostas
papademas. ''
Aktsiooni publitseerimiseks vaba
maailma ajakirjanduses korraldatakse
kesknädalal, 22. novembrit New
man Marley kops abikaasaqa. ,
Jalakeerutuste eest hoolitses G.
Iltali orkester, kelle muusika saatel
esitas meeleolüJaule külalisena ko-halvübW
Meinhard Miinvee. Maitsva
laua sooja õhtusöögiga oli korraldanud
proua Ruut. Õhtusöögi; Yorsis, LRO Church: Centre'is suu-l
\ Väpselt rada, mida õli jälgitud.
Tänavu on.katsutud edasi arendada
gaidide ja skautide eneste poolt
valmistatud auhindade mõtet ja seekordselt
olid: võitjatele määratud
huvitavad plastist valatud ^medalid",
valmistatud gaidmaleva juhi, ngdr.
Tiia Küti poolt. Idee sai alguse möö-duwad
aastakoosolelcul, kus ngdr.
Anne-Mai Kaunismaa tõi esile loodu-juurde
kuulusid aga ka ehtsad hiiu
makid, mi 11iseid olid vaimistanud
prouad Susi Vanaselja ja Mllda Vanaselja.
Nimetatud prouad olid juba
Killamängüde ajal tuntuks saanud
kui hiiu makkide meistrid ning
sel mardi peol kingiti neile seltsi
poolt lilli. Samuti vääristatii tööpanuse
eest lilledega prouasid Hilma
Jöutsi ja Edna Liik ning seltsi nais-ringi
tublit esinaist Erna Vainofat
ja proua Leida Wahtrast. J
459 RoMcesyalles Ave. ] r 'Tel. 534-6602, 534-
ESINDAME: Uniroyal, Vredestein, Michelin, Goodrich i .
„radial-ply" autokumme. Kõik suurused. Tarvitatud autokummid.
— Äutokuinmide parandamine.
Elektrooniline rataste balansseerimine. Kõigilt - uutelt J;
v:v-';-:-kummidelt hinnaalandus,
',:. HINNAD ERITI ODAVAD JA TÖÖ EEST VASTUTUB:
Töötatoe esmaspäevast reedeni kella 8.30—6,00 ja laupäeviti
: \ : . •;.^ua8.30-1:00.-^.i • •'» ;
S. MÄIMSTRÖM k SOM
rem pressikonverents. Sinna on kutsutud
LRO juurde akrediteeritud
ajakirjanikud, jä rahvusgruppide ajakirjanduse
esindajad.;; ..
Tähisfafi Eesti
"icji politsei
:Üle poolesaja endise Eesti politsei-
Suurcmaks aktsiooniks avalikku-' niku jä nende - abikaasad tähistasid
ses on. .pühapäeval,- 26.. novembril! Toronto Eesti Majas E, V. politsei
'Mew Yorgis korraldatav suur mass- i 60-dat aastapäeva ja oma organisat-demonstratsioon,
mille korraldaja-isiooni asutamise 25. aastapäeva kin-
EKK Kunstimuuseumi saamise küsimus
• kerkis ; j ärjekojdselt "päevakorrale
trustiide juhatuse koosolekul
8. skp. Eesti Ühispanga ruumes,, mida
juhatus uus esimees J. Pahapill.
Esimees oli küsimuses teatavaid
eeltöid teinud valitsusasutiste juures
ja-selgitanud, et teatavate riiklike
asutuste fondidest. oleks • võimalusi
summasid saada nii investeeringuks
kui ka muuseumi, praktiliseks opereerimiseks.
Küsimuse edasi arendamiseks
moodustati komisjon, kes
asuks eeltöödele kõikide võimaluste
ja sobivuste üürimisel, millele rajaneks
kava teostamine. Komisjoni valiti:
J. Pahapill, Ä. Pedjäse ja S. Ker-son.
• , v
Juhatus toetas peakoosolekule tehtud
ettepanekut muuta organisatsiooni
ingliskeelset nime: ^Estonian
Arts Centre". Sõna „arts" oleks suu-
>'xešma ulatusega, kui senine ltart".
jateks oi\ ukrainlased. Sel päeval lõpeb
New Yorgis ukrainlaste kolmas
ülemaailmne kongress, millest võtab
üle maailma osa üle-3000 delegaadi.
Peale ukrainlaste ülemaailmse, kongressi
delegaatide tuleb massdemons-trat!
siooniks kokku veel tuhandeid
ukrainlasi-/ja arvukalt osavõtjaid
teistest aktsiooniks .ühinenud rahvusgruppidest.
: ;
Demonstratsiooniks kogunemine
toimub 26. novembril kell 1.30 päeval
53. tänava ja 7. Ave. nurgal. Sealt
minnakse; rongkäigus' Nõukogude
Liidu UN'i esinduse ette 67. tänava
jä Lexington. Ave. nurgal. Demonstratsioonist
võtavad osa ka mitmed
Venemaalt hiljuti välja pääsenud
dissidendid.-
Torontos on praegu selgitamisel,
kas siit toimub ühist väljasõitu New
Yorgi demonstratsioonist osavõtmiseks.
Demonstratsioonist osavõtust
huvitatuid palutakse registreerida
EKN büroos, tel. 465-2219.
hise koosviibimise ja aktusega.
Politseinike: ettevalmistusega tegeles
Eestis kaheklassiline Politseikool
1925—1940 aastani; See kool laskis
välja;. kõrgemas klassis,; kust said
oma ettevalmistuse: rajooni konstaablid
ja eripolitsei assistendid (kri-minaal
ja poliitilise politsei), 15 lendu,
igas lennus ca 40 ametnikku ja
alamas klassis, kus, valmistati ette
politsei, kordnikke ja neile vastavaid
ametimehi kokku 14 lendu, kus igas
lennus oli 40 ametnikku. Politseijaoskonna
ülemailt nõuti ülikooli ha
ridust. •
Tung Politseikooli oli suur. Sooviavaldusi
tuli igal korral 400—500 ja
vastu võeti neist ainult 40.
Osa võttis 6 vanem-gaidi,
kuid ükski ci läbinud 4 km rada
ilma visadeta.
Hunduöi 1. Raimo-Karbt/nen";.(Ka-;
\ev-Tovon\o). "Väljapaistvalt täpne
kaärdijoonistus. (2. Martin Mällo .(Viking).
3, Ronald Liigso (K:). C Erik
Tiirk (K.V Ü l c ^ m d Vmndud: tegutsesid
pesadena ning esindasid Lembitu
hunduparvikut, kuid gruppide
poolt. vä7j'atõotatud kaardid ei suutnud
võistelda nendega, mis olid. tehtud
üksikute võistlejate poolt.
! Skaudid: i . Eric Hal/ing (K), Ricky
Tae (K), Lennart Tralla (K) 38:28. 2..
Jaan Raun (V), Mikk Jõgi (K) 42:35.
lv Michael Sadul (L), Robert Soo- .'
saar (L) 43:37. 4. Paul Kängsepp (t)
51:15. 5. Andres Kasekamp.. (L), Peter
Lõugas (L):68:07. 6. Ott Naelapea (L),
Andres Loorits (L) 70:15. Kokku
võistles 20 skauti. Need, kes ei ole
või rohkem vigu.
Paaril juhul selgus vigade esinemine
alles pärast võistluste lõppu
tehtud järelkontrollis;
Venduiid:; 1. Jaak Järve (L) 30:35. .
2. Toivo Makk (L), Peter Vilde (L)
49:56. 3. Henry Raud (L), Peter Jee-ger
(L) 55:05. Kokku võistlesid 10
vendurit; ülejäänud pool tegi, vigu.
Üksuste vahel jagunes osavõtt
järgmiselt: Põhjala Tütred 36, Lem-.
bitti 35, Rajaleidjad 22, Kalev 21, Vi»
king 2. Hundude arv ei ole täpne
andmete piluduiuise tõttu.
Võeti vastu ka põhikirja muudatus,
mis määrab peakoosoleku otsustamisõiguse
nõuetava kvoorumi puudumisel,
milline;muudatus esitatak-
Meeleolukal koosviibimisel mälestati
kommunistliku ' terrori ohvriks
langenuid jä manalasse varisenud
ametikaaslasi. Kogu asus seisukohale,
et niikaua, kui Eestis on kommunistlik
okupatsioon ja kodumaalt pagulasi
külvatakse üle laimu- ja mõni-tamisteostega
ei peeta soovitavaks
omariiklusesse kriitiliselt ja negatiivselt
' suhtuvate mälestusteoste
avaldamist üksikisikute poolt. Endis-
»a|ti üjümis»
võistlustel purustati
rekordeid
Torontos peetud balti ujumisvõis1t°
lustel oli 45 osavõtjat, neist 34 eestlast,
kes pidasid ka eesti võistlused.
Osavõtjaid oli ka USA-st. Purustati
14 rekordit. Parimaid tagajärgi said
Valia Reinsalu, Cindi õunpuu, Maria
Lember, Piret Kreem, Sulev Martin,
Martin Tiidus, Roderik Burki, Hillar
Ruukholm, Toomas Palo, Kalev Ent-te
politseiametnike kogu on ka maa, Marun Tiidus, Teeter Tiidus.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 16, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-11-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781116 |
Description
| Title | 1978-11-16-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL, 16. NOVEMBRIL — THÜRSDÄ^, NOVEMBER 16 „Meie Elu" nr. 46 (laul? tm
' " " V I I 11 lillil MÜHB—g*
>0 aasta! tagasi
Päästekomitee poolt 24. veebr.
1918, a. moodustatud Eesti Ajutine
valitsus jäi pabenpealseks, sest järgmisel
päeval jõudsid Tallinnasse
saksa okupatsiooniväed. Nende ülem
hakkas valitsema maad.
Kindralleitnant/! vabahärra von
Šeckendorff ei, tunnistanud Eesti
iseseisvust ega selle ajutist valitsust.
See läks põranda alla ja-hakkas korraldama
sealt passiivset vastupanu.
Kõige valusamalt andis end tunda
Ees ti väeosade (laialisaatmine ja nende
desarmeerimine. Osaliselt päästis
olukorda J. Pitka, kes sakslaste nõus-
:olekul organiseeris sakslastele usta<
vatest meestest Omakaitse Tallinnas
ja sai selleks relvi ja laskemoona.
Ametliku omakaitse varjus J. Pitka
moodustas teise, põrandaaluse omakaitse
kuhu kuulusid ainult ustavad
eestlased/; • ]."•.;;
Põrandaaluse aj. valitsuse juhiks
kuj unes Jaan Poska. K. Päts oli saks-.
laste käes vangis ja- osa valitsuse
liikmeid põgenes välismaale. Kui
teatavaks sai, et Saksamaa on palunud
relvarahu ; muutus aj. valitsus
põranda all aktiivseks, eriti juhendite
saatmisel valis delegatsioonidele.
Paluti tunnustust ja abi.
9. nov. Juhuslikult samal päeval
kui puhkes Saksamaal revolutsioon,
korraldasid 0. Stembeck ja N. Köst-ner.
Tallinnas' suure demonstratsiöo-
. ni toidunormide suurendamiseks.
Nad käWtasid juhust, et ajutise valitsuse
kokkukutsumist -ja okupatsioonivägede
maalt väljaviimist nõu
sõjaväega tungida Eestisse, lahkuvate
okupatsioonivägede kannul. See
tõstis teravalt esile riigikaitse ja sõjaväe
formeerimise küsimuse.
16. nov, kuulutati välja vabatahtlike
mobilisatsioon, mis andis osalisi
tulemusi,
18. nov. hakkasid saksa okupatsiooniväed
lahkuma Eestist ja 18./19.
ööl Saksa peavolinik. Baltimaal andis
ametlikult võimu üle Äj. Valitsuse
esindaja J. Poskale. Välisesinduselt
nõuti nüüd suurema tähelepanu
pööramist välisabi saamisele. Tulemuseks
oli ühe inglise sõjalaevade
eskaadri saatmine Balti merre, võimalikuks
abiks Eestile. y'/r.
20. nov. astus kokku .Eesti Maanõukogu
ja andis ajutisele valitsusele
Õiguse seaduste andmiseks Maanõukogu
istungite vaheajal./
23, nov. moodustati riigikaitse
nõukogu,; selgi tati sõ j apoliitilist olukorda
ja veendüti selles, et Inglismaa
suuremale abile ei saa lootusi
rajada. -
• 24. nov. kuulutati välja sundmobi-lisatsioon.
27. nov. K. Päts jõudis Tallinnasse,
asus: valitsuse juhi ülesannetesse ja
kujundas; valitsuse ümber. Valitsus
sai Maanõukogult piiramata võimu
riigi valitsemiseks/Seda võimu kasutati
praktiliselt kuni Asutava Kogu
kokkuastumiseni. .
28, nov. algas Vabadussõda ja kuulutati
välja sõjaseadus. ;
29: noy,r venelased vallutasid Narva
ja kuulutasid seal välja Eesti Töö^
UUEID MEESLAULUPÄ
W YORGIS
näidata maailmale Venemaa vallutu
se tahet
des. Sellega vallandus Eesti ajaloo- rahva: Kommuuna, selleks, et mitte
liste suursündmuste ahel, mis kind
lus tas iseseisvusel eesti rahvale.
10. nov. Saksa revolutsioonist vapustatud
kindral iSeckendorff andis
J. Poskale loa Eesti Ajutise Valitsuse
kokkukutsumiseks.
IL nov. Aj. Valitsus tüli kokku.
Sellest võtsid osa peale J. Poska veel
3" Tallinnas end varjanud .valitsuse
liiget. Rahvale teatati et aj. valitsus
— yLaul ilole ineid kokku tõi ja südamed
meil loitma lõi, jää sõbraks
laulule — oli moto sellel suurüritusel.
Ja tõepoolestx oti meeslaulupäev
maagilise jõuna toonud kokku ligemale
1000 pealise kuulajaskonna nii
ligidalt kui kaugelt. Tuldi bussidega,
autodega, lennukitega. Kohati sõpru
ning tuttavaid, aga eriti tiivustav oli
kohata neid ennastsalgavaid mehfr
kes olid palju aega ning energjat kulutanud
laulude õppimiseksjaviimistlemiseks.
...
Esindatud olid koorid: Baltimo-rest,
Connecticutist, New Yorgist jä
Hiidlaste Seltsi peolt. Maakondade esmdajad. Johannes Vihma (Mu^^
Seltsi esimees), Ludvig Wahtras (Hiidlaste Seltsi esimees), Änü &ää^^
(Saarlaste Ühingu esimees),;Roman Marley (Läänlaste Seltsi esimees) ja ^ a n d r i l <>mandatud,haridusega šeal-
Oskar Haamer (Võrulaste Koondise esindaja). Foto — Elna-Kungla N ^ u r e s k a k s n o o r t . energilist daami
— Asta Ballstadt Torontost ja Katrin
Veski - New Yorgist, kusjuures
viimane on ka oma akadeemilise hariduse,
omandanud Torontos; Võime
uhkusega vaadata tulevikku eesti
koorimuusika viljelemisel, sest ei tohiks
olla puudust juhtidest. Kurvem
ori aga lugu lauljatega, üldmulje on
murettekitav, enamus on juba ületanud
keskea. Mis on juhtumas eesti
noortega? Laul-ori olnud läbi aegade
meie • rahvusliku kokkukuuluvuse
ühendavaks... teguriks. Loeme tihti
meie kodumaal toimuvatest suurlau-lupidudest
— noored esinevad kõrvuti
vanadega. Sama jääb soovida ka
väliseestlaste noortega. Eriti nüüd
kus meil on energilisi noori koori-juhte,
jääme lootma ka rioorlauljate
ühinemist laulukooridega, Mai- kuul
1979 leiab aset laulupidu Torontos,
ühtlasi sooviga näha meie nooremat
generatsiooni lauljate ridades.
Meeslaulupäeva avasõna - ütles . *E
- 8.- dets. Johart Laidoner jõudis Soo
me kaudu Tallinna ja : sama päeva"
õhtul sõitis Inglise laevastikule vastu
Liivavi sadamasse. 12. dets. see
laevastik jõudis Tallinna reidile ja
võttis oina peale Tallinna kaitse me-repoolt.
. v ;
14. dets. kolonel J." Laidoner määrati
sõjaväe operatiivstaabi ülemaks
ja 23. dets. sõjavägede ülemjuhatajaks.
• v- '..•'..•;..
17. dets. kui idast pealetungivad
venelased olid jõudmas Rakvere rajooni,
enamlaste poolt juhitud Tallinna
Tööliste Nõukogu kavandas
võimu ülevõtmist Tallinnas. See ebaõnnestus.
Tööliste Nõukogu suleti ja
sealsed juhtivad enamlased kadusid
põranda alla,- Nad korraldasid riigivastast
kihutustööd,: sabotaäshi ja
Humoresk „Käinavalla Kohus" tegelased. Vasakult: Edgar Liik — kohtunik,
Oskar Piil — käskjalg, Ärni Käärid — süüdistatav.
Foto — Elna Kungla
V. esindaja Ernst Jaakson. Sellele
järgnes Ameerika hümn Heinz Rii-valdi
esituses.
Nüüd aga asusid lavale ühendkoorid
ja tõepoolest lava oleks pidanud
olema märgatavalt avaram sellele
imposantsele lauljaskonnale. Esitati
meie koorilaulu vanameistreid:
Türnpuu, Kunileid, Simm ja Võrk.
Esimesel kontserdi poolel esitati ka
uuemat kooriloomingut. Eriti pae-,
luv oli N. Laanepõld ,,Qleks mul üks
kamber." Meeldiv südantsoojendav
lauluke oma lihtsuses ja heas ettekandes.
Laul tuli kordamisele publiku
spontaansel nõudel. R. Toi laul
„Ela Eesti" omas imposantsuses Asta
Ballstadti klaverisaatel on teretulnud
koorimuusika literatuuris,
mida sooviksime ka tulevikus meeskooride
reperatuuris kuulda.
Teisel kava poolel oli huvitavaks
elamuseks kuulata erikoore oma juhtidega,
igal oma temperament; oma
viimistlus. Imponeerivalt oli esitatud
E, Aava „Nooruse aeg" Asta Ballstadti
juhatamisel. New Yorgi mees-:
koor pälvib tähelepanu oma kähe
noore juhiga, Katrin ja Erik Veskiga,
nende peen tõlgitsus ja muusi- ,
kaame juhatamine leidis kuulajaskonnalt
sooja vastuvõtu. Heas ettekandes
tülid mitmed laulud kordamisele.
Koorijuhtidele: Asta Ballstadt,
Katrin Veski, Ants Laan, Mati
Tammaru, Harry Toi ja Erik Veski,
koos- koori solistidega, aplodeeris,
kuulajaskond entusiastlikult. Qli
rohkesti lilli ja koolijuhte ehiti loor-beripärgadega.
Meeslaulupäev toimus New Yorgi
Eesti Maja vahetus läheduses avaras
Armeenia hallis, o
• Aino Kurg
dc poolt Liitunud Rahvaste (UN'i)
m tegevusse astunud. See;rahustas
meeleolu. 1 . '
: 12. nov. Maanõukogu Vanematekogu,
oli koos ja kujundas ümber ajutise
valitsuse. Šel|esše- kuulusid: K.
Päts (saksa vangilaagris) jäi peaministriks.
Tema asetäitjaks sai J, Poska.
Teisteks valitsuse liikmeiks kutsuti
J. Kukk, 0. Strandman, A. Lar-ka,
F. Peterson, J. Raamot, P. Põld
Portfellita ministriks J. Tõnisson
(viibis välismaal). Hiljem kutsuti
juurde A. Tulp ja N. Köstner.
Ajutisel valitsusel seisis ees kuue-oomvaMsu.
šcU, korraldab rngikait-} geöa Eesli-Ajutise valitsuse esia% (j^mevešM- romantjlfse (au(u peasekretäri K. WaWheimi csmr
Laupäeval, 11. novembril pidas
Hiidlaste Selts oma traditsioonilise
mardipeo Tartu College'i ruumes,
kuhu oli kogunenud ligemale 200
pidulist.
Teadustajana tegutses seekord
Elna Kungla, andes kõigepealt tervituseks
sõna seltsi esimees Ludvig
Wahtrasele. Kavalises osas oli
lavastatud kohtustseen „külalis-staariga"
kelleks oli Ärni Käärid.
Lookese huvipakkuvaks osaks oli
„süüaluse" tummana esinemine ja
seepärast kasutas akordioni küsimustele
vastamise). Kohtunikuna
esines Edgar Liik \a.kohtuteeuxirAa^1
KAU11K1 NOORTE ORIENTEEEUMIS
VÕISTLÜ
sioon New Yorgis
Viie ikestatud rahva (kolme balti. jtor |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-16-08
