1978-11-16-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
eie Elu" nr. #'(1501) .197.8 NEUAPÄEVÄ, 16." NOVEMBRIL - MüRSDAY, NOVEMBEE ii-
• • « • J U M I I I I l l
4A -4
-Dr. Roman Toi demonstreerib talle omase dünaamikaga heliloojate poolt
kasutatavaid stiililisi erinevusi Tartu College'is peetud loengul.
- ••".'< v Foto — 0. Haamer
Dr.; Roman Toi loeng Tartu Colle-ge'is
9. novembril ^Stiilidest eesti
kooriloomingus" oli kokku toonud
rohkearvulise laulu ja muusikaga tegelevatest
kuulajaskonna. Dr. Roman
Toi ön Toronto Kuningliku
Konservatooriumi õppejõud, tunnustatud
helilooja ja vilunud koorijuht.
Loengu- tegi; eriti huvitavaks juba
Trenti-Karävahi kaudu tuttavaks
saanud segakoor, aidates esitada illustratsioone,
kuidas heliloojad on
kasutanud koori kui vokaalset inst
ramenti, oma loominguliseks väljen
duseks. Ka täiendasid loengut diapositiivid.
Klaveril aitas kaasa Asta
Ballstadt ja „Viru tantsu" ettekandel
abistasid Heidi Laikve, Ilo Maimets
ja Hanno Bohl.
Lektor vaatles sahim-sammüljst
koorilaulu arengut monoodiast või
ühehäälsest j polifoönia või mitmehäälse
lauluni. 16. sajandil hakkas
kujunema uus muusikavorm, mida
nüüd nimetatakse ooperiks. See homofooniline
stiil on ulatuslikult ka
eesti kooriloominsu stiiliks kuni!
Teise Maailmasõjani. Homofooniline
stiil põhjeneb akordi mõistel, harmoonial.
Ainult ühel häälel on meloodiline
tähendus,— teised hääled
on praktiliselt rima meloodilise tähenduseta.
' .'. 1
Eesti rahva muusikalise maitse
kujundamisel oli määravaks teguriks
1839.' a*. Riias ilmunud koraali-
1 viiside raamat, koostatudJ. E.Pun-schel'i
poolt, mis on kasutamisel tänapäevani.'
Peale pärisorjusest vabanemist
hakkas tekkima laulukoore
ja hakati harrastama .mitmehäälset
® 5 regulaarsel võitu $1
® 3 suurt preemia
$50,000, $20,000
'ia
koorilaulu. Esimeste kooride hulgas
seisab Põltsamaa koor 1840. aasta
test. Nende kooride repertuaar oli
vaimulik ja tuli Punscheli ja Hageni
kogudest. 1862. a, ilmus esimene
Jannseni ,,Eesti laulik", kus esimese
eesti heliloominguna leidub Jannseni
poolt loodud „Taaveti laul 18". Esi
mese laulupeo kavas oli juba kaks
eesti laulu: ,,Mu isamaa on minu
arm" ja „Sind surmani" ~ mõle
mad Kunileid-Saebelmannilt. Uusil
tuuli toid sisse Peterburgi konservi
tooriumi kasvandikud: Artur Kapp,
Mart Saar ja Rudolf Tobias, luues
nn. „segastiili", mida on kasutanud
ka Kreek, Oja, Vettik ja Tubin. Lek
tor tõi hulgaliselt näiteid ja koori
demonstratsioone, näidates kujukalt
kuidas iga helilooja käsitas häälerüh-mi
saavutades erinevaid helilisi kõla-pilte.
Kokkuvõttes ütles lektor: „Stiilide
kujunemise ja arenemise protsessi
kõige suuremaks paradoksiks jääb
fakt, et kui mõni stiil on defineeri
tav, siis on ta juba oma aja üle elanud
..." „Mis sünnib võõrsil? Lah
küsime kodumaalt mil nn. romanti-| Seitsmes Eesti Teaduslik-Tehnilme
line Ja „Liedertafel" stiil oli loomin- Konverents peeti 3.-5. novembrini
gulisest tegevusest lahkumas ning University. of Maryland ruumides
iääne-euroopalikud tuuled puhusid Washingtoni lähidal. Korraldava
ikka tugevamalt ja;mõjuvamalt ka toimkonna; esimees mag. Agu Ets
meie muusikas. See protsess on (noor EüS-i vilistlane kelle eesti keel
kahtlematultjätkunud ka võõrsil. 0 n perfektne) koos abikaasa Tiina'ga
See küsimus on nii ulatuslik, et päi-'ja ettekannete toimkonna esimees
u*, rohkem kui $5 miljoni väärtuses
© 123,000 teist võitu;:—- mis sisaldab:
-W $5,1
v 1 0 1 , $2,1
S05 $1,000 voitM
Vaadake f.-dat Wintario preemia ioesimist teievisioonis
neljapäeval, 23. novembril, algusega kl. 9 5. Parkside Collegiate'st
ONTARIO LOTTERYCORPORATION
NOVEMBRIL
weallwm
. * Aluseks 102 seeria piletid
Nõudmiste esitamine võimalik
.•,:«^sfÄ- ühe aasta jooksul.
iTSIVÄi
vib täiesti iseseisvat; loengut
Põhjalikult ettevalmistatud ja eriti
laulurahvale' huvipakkuv loeng
köitis kuulajate tähelpanu poolteist
tundi, mille järele pakuti osavõtjatele
kohvi.
Kni „Põrgupõhja juus vanapagan"
kohmakalt ja karvaselt lavale tammus,
mõjus ta ilmutusena kadunud
orjaajast, kuid ulatudes sümboolselt
ka tänapäeva kõigi rõhutud maaharijate
jä kolhoosnike võrdkujuna. Ä-.
H. Tammsaare kirjeldas meisterlikult
Jürka saatusedraamat soodeta-guses
üksikus metsatalus, kus ta
ürginimese vägeva sammu ja Mtsa-meelse
usuga töö ja õigluse läbi õndsakssaamisesse
rassis nii looduse-kui
saatuse jõududega, neile hoop-hoobi
järgi alistuoes ja lõpuks kõike
kaotades. Tema saatust on jaganud
generatsioonid eesti talupoegi, orjates
paganaajast põliste põllupidaja-tena
arvutuid Kaval-Antse mõisnike,
kiri&sakste\:';või'.'riigi võimumeeste
näol. Jürka, püüdmata varjatagi oma
ürgseid instinkte ja naiivsust, sattus
otse draamaj alguses juba vastuoksa
ühiskonna normide, seaduste ja moraalsete
tõekspidamistega. Sellevastu
sobiksid Kaval-Antsu bmakasupiiüd-likud
valed ja pettused igati ka tana-päeva
oludesse nii idas kui läänes.
Kaval-Ants - õpetas ka Jürkat valetama,
kes teda koguni oma sõbraks pidas,
ja alles oma elu l^pul nördinult
leidis, et see polnudki ta sõber, vaid
hoopis vaenlane, õigusemõistete pea
peale kukutamine kaasus laiahaardelise
sotsiaalkriitikaga, vaadeldud
arengurataste alla jääva lihtsa maamehe,
„pagana" isikudraama aspektist.
Riina Reinik lavastajana oli eelkõige
esile tõstnud Kaval-Antsu ja
Vanapagana heitluse realismi, jättes
tagaplaanile selle.'; psühholoogilise
aluse. Dramatiseering Andres Säre vi
järgi tundus kärbituna ja lünklikuna,
kuid teose tugev, dünaamiline
probleemistik haaras pealtvaatajad
vastupandamatult oma arengule
kaasa ,nagu juba vanasti Eestiski.
. Arvukast tegelaskonanst andsid
sügavaima elamuse Rudolf Lipp Jürka,
Põrgupõhja uue Vanapaganana,
ja Riina Reinik tas teise naise Juula-na.
Eriti sobis oma; ossa Rudolf Lipp
nii välimuselt kui emotsionaalselt.
Ta loomupärane vitaalsus kulmineerus
ammendamatu emotsioonituge-vusega
lõpustseenis, kus ta märatseva
vanapaganana möirgab jä Kaval-
Antsu tuuseldab kammitsaid purus
tanud ürgraevus. Koosmängus Juula
ga asendas ta sellevastu lüürilisse
meeleollu kanduvat hoolimust tubli
annuse koomilise realismiga. Ta -osa*
käsitlüs oli inspireeritult sobiv j a
laiaulatuslik, tuues usutavalt esile
kehastatu siseelu ja tegutsemisajendid.
Riina Reinik sekundeeris südilt teise
peategelasena. Algstseenides näis
ta ülearuselt polsterdatuna, mõjudes
kohmakana. Sellevastu domineeris
ta lõpustseenides, saavutades ehtsalt
tunderikkaid ja haaravalt traagilisi
kõrgmomänte. dramaatilised osad
näivad Riina Reinikule, kui elu- ja
kunstiküpsele lavajõule, kõige paremini
sobivat. Nende kahe sujuvalt
nüansseeritud koosmäng moodustas
mitme teatrisesooni haaravaima
teatrielamuse, mis kauaks meelde
Leo Ormiste olid konverentsi üksikasjaliselt
ettevalmistanud ja viisid
selle ka sujuvalt läbi. Nende konvei
rentside peamine mõte on teaduslikke
ettekandeid esitada heas eesti
keeles, seejuures tarvitada nii vähe
kui võimalik võõr- või laensõnu.
Nende asemel tuleb kasutada eestikeelseid
väljendusi või loengu ettekandja
püüab neid tuletada.
Osavõtjaid oli umbes 30 ÜSA'st ja
ainsa „välismaalasena" ins* Valdek
Raiend Torontost. Ettekanded olid
akadeemiliselt väärt suuremat kuulajaskonda
ja keeleliselt suure^ära
selt ettevalmistatud. Pani imestama
kuidas oskame leida eestikeelseid sõ
nu või väljendusi teaduslik-tehnilise
informatsiooni edasiandmiseks aru
saadavas eestikeeles.
Reedel, 3. nov. toimusid Sõnavara
Täiendamise Komisjoni koosolek —
juhataja dr. Keto Soosaar, abi Leo
Ormiste ja Geodeetilise töögrupi
koosolek — juhataja endine Tallinna
Tehnikaülikooli professor Paul
Kaur, abi V. Raiend. Selle'töögrupi
senist tegevust oli juhtinud L, Ormiste,
kelle ettepanekul see ülesanne
anti V. Raiendi kätesse, Koosolekul
selgus, et Eestisse puutuvat geodeefi-list
ja kartograafilist informatsiooni
on rohkem kui võis arvata. Prof.
Kaur on juba osa oma arhiivist edasi
andnud USA Keskarhiivile. Lakewoo-dis
ja soovitas seda teha ka teistel
vanemäpõlve geodeetidel.
August Tombandil oli kanda ras- Sama päeva"õhtul toimus Agu ja
kekaaluline Kaval-Antsu osa, mis tal- Tiina Etsi kodus koosviibimine. Ette
paiguti näis ülejõukäivaks osutu- tekande spordi tähtsusest meie igavat.
Esines teatud närveerimist ja ^päevases elus tegi Leo Ormiste. Prof.
repliigi-komistusi. Ta miimika, lavaline
liikumine ja kostüümid and$id
äga rollile tõetruu üldraamistiku ja Liis Tüll usutavate tunnetepuhangu-tatõlgitsuslaad
vastas kuju piirjoon-1 tega. Kõrvalosades esinesid hea tõi-tele,
andes tõhusa toe etenduse ole
musele. .
Elma Vabamäe Jürka esimese naise
Lisettena esines südikalt põrgust
naasnuna ja sinna taas tagasipöördu-des
peale ^surnuksvihastamist'',
avastades Jürka jä Juula vahekorra.
„Põrguelanikuna" tundus ta aga liiga
leebena esimeses Vaatuses kassipoega
hellitades. Arvo Vabamäe pastori
osas andis aeglase, filosofeeriva kuju,
kelle elumõistev ja kaugelevaatav
targapilk ei ühtunud Tammsaare
isikliku vaatevinkliga kirikuõpeta-jaist.
Heino Veliner oli sobiv politseiniku
osas, keda seaduse paragfaa-fide
tõlgendamine vahel suurte dilemmade
ette asetas. Alar Aedma esines
hea zhanritunnetusega Jürka ainsa
ellujäänud pojana, kes kaasa elab
perekonna traagikat ja omal käel
püüab õigust luua. Tütar Maia traagilist
tütarlapse-rolli kehastas Anne-gitsuslaadiga
Peeter Leyden arstina,
Robert Raag tõsiloomulise tööpere-mehena
ja Meeri Lehesalu ta naisena.
Tiina Lipu kavandatud lavapilt lõi
tüübiehtsä metsatälu miljöö, taas
osutades meie teistes lavastusis sageli
puudunud fantaasiale ja tõelisele
loomisvõimele.
Br. Roman Toi originaalne saatemuusika
tugines •, näidendi ürg-ele-mentidele
ja lõi esitatule sobiva miljöö.
Valgustust korraldas Harri Ki-vilo
oskuslikult ja Merike Teene väärib
esiletõstmist inspitsiendina. Sobivad
kostüümid oli valmistanud
Marta Tiido.
Peagu väljamüüdud saal St. Law-rence
teatri Town Hallis polnud kit
si aplausidega. Näidendi kandvamaid
jõude austati rohkete lilledega õnnestunud
õhtu tänuks.
Kaur kõneles maapinnasest Tallinna-
Piritä rajoonis toetudes faktidele ja
isiklikele 'kogemustele jõudes loogilisele
järeldusele, miks
.uued olümpia-ehitused .Pirital on
hakanud vajuma.
Laupäeval, 4. nov. algasid ettekanded
täpselt'kell üheksa hommikul.
ProLP; Kaur #väs — „Ee;stis toime
talud põhilised loodimised. 1816—
1943". Kasutades isiklikke andmeid
ja mälestusi, rullus silmade ette kuidas
loodimisi tehti tsaaride ajal Ve
ne kindralstaabi juhtimisel Kroonlinnast
Tallinna ja Tapalt Riiga. Kuidas
tegutses Eesti Vabariigi Põllu-tööministeeriumi
maamõõdu osakond.
Kuidas prof. Kirde korraldas
täpsusloodimisi kasutades Veeteede
Valitsuse maja sadamas „reeper'i"
asukohaks, mitte aimates, et see hoone
vajub nagu praegu venelaste
olümpiaehitused. Tingituna sellest
meie täpsLisloodimised ei andnud
loodetud tagajärgi. -Y \
Dr. E. Rink kandis ette oma uurimuse:
„Ameerika varajane tehnoloogia
kaasaegse kirjanduse valguses,
kuni a. 1830." Ajaloolistele faktidele
ehitatud loeng selgitas kuidas Ameerikast
kujunes üks tehnilisemalt arenenumaid
maid. Tehniline kirjandus:
kanalid 846 trükist, navigatsioon 534
trükist, teed ja maasõidukid 456 trükist,
.tööstus 370 trükist, sõjaline tehnoloogia
268 trükist jne. kokku üle
600 trükise kuhi a.: 1830 pani aluse
Ameerika tehnilisele arengule. :
Majandus teadlane Feliks.. Tamm
kes töötab U.S. Department of Gom-merce,
Bureau of Economic Änalysis
juures ja on Business Conditiöns Di
gest toimetaja kõneles: ^Statistiliste
näitajate menetlus konjunktuuri
analüüsis." Väga huvitav ettekanne
kuidas ettearvestada. majanduse
arengu perioode, tõuse ja languseid
ja kuidas, :reageerida võnkumiste
ilmnemisel. • • ; ; '
Filoloog Hildegard Rink analüüsis
1977. a. N.-Eestis ilmunud „Eesti
ihglise-vene-saksa infosõnastikku
(trükitud 7000 eks.).
Selle infosõnastiku koostas Ilmar
Pärtelpoeg koos teiste kolleegidega
kusjuures ka mitmed eesti keele ja
eriala komisjonid, on kõvasti tööc
teinud. See sisaldab umbes 2800 terminit
300-1 leheküljel. Kiirarvutuse
ja andmetöötluse hoogsa arengu tot
tu on, tekkinud uusi mõisteid ja
seadmeid millede kohta puuduvad
veel eestikeelsed vasted ja neid ei ole
ka eelnimetatud infosõnastikus.
Pärast lõunasööki ins. V. Raiend
kandis ette: „Maamõõtmise areng
Kanadas ja USA-s". Mõlemad maad
olid Briti kolooniad, nende asustamine
ja areng on olnud enamvähem
sarnane: USA esimene .president
George Washington; oli praktiseeriv
maamõõtja,'samuti Thomas. Jeffcr-son
ja Abraham Lincoln tegutsesid
osaliselt maamõõtjatena. USA-Kana-da
piiri määramiseks kulus a. 17-83—
1906, üheksa kokkulepet ja viis kon-
Kunstniküd
Eestist
Torontos
Kolm kunstnikku okupeeritud
Eestist on külas Torontos— Vive
Tolli, Concordia Klaar ja Peeter
Ulas. Sel puhul korraldas teisipäeva
õhtul Metsaülikool Tartu Collegel
ruumides näituse Toronto eestlaste
kodudes leiduvatest töödest, ning
kohtamise kunstnikega. Neist kolmest
tuntuim ori Vive Tolli.
verentsi. Kõige suuremad vaidlused
tekkisid Alaska ja British-Kolumbia
piiri, pärast. Teatavasti venelased
müüsid Alaska USA-le 7,200,000 dollari
eest a, 1867. Venelased .kahetsevad
seda sammu tänaseni, sest
vastasel korral oleks Vene piir ula
tunudVancouveri lähistele.
Briti ja USA saavutasid lõpliku kokkuleppe
a. 1903.
J. Tootsi ettekanne: „Tühjus" selgitas,
et absoluutset tühjust ei ole
olemas ja tehniliselt ollakse võimelised
produtseerima tühjust mis on
umbes 2000 ldm. maakerast. Tühjust
vajame moodsas elektroonilises tehnoloogias
ja selle .produtseerimine
on väga kallis menetlus. 1 kuupsentimeeter
õhku koosneb 10 üheksateistkümnes
astmes molekulist.
Dr. Rein Silberberg: „Ne.utrinod
neutrontähtede ja galaktika-tuuma-de
lähikonnast". Galaktikas on umbes
10 üheteistkümnendas astmes
tähte nagu meie päike; Galaktika
uurimine ja seal peituvad energia
allikad ori lihtsalt mõõtmatud.
Ernst Lübeck, USA Keskarhiivi; juhataja
andis ülevaate nende tegevusest
ja haruldustest mida on kaasmaalased
kinkinud arhiivile.
Dr. Herbert Valdsaar andis ülevaate
Association for the Advancement
of Baltic Studies, Inc. (AABS), mille
esimene konverents toimus 10 aastat
tagasi samas University of Maryland
ruumides ja mille presidendiks prae-gujt
on dr. Ivar.Ivask. Järgmine konverents
toimub Stokhölmis; 8—11.
juunini, 1979. Baltikumi tutvustamiseks
inglise keeles on tehtud tohutu
töö. Stokhölmis on ametlikeks keelteks
inglise ja saksa keeled.
Kunsti müüginäitus
Eesti Kunstide Keskuse korraldu- .
sel toimub ennejõulune kunsti müüginäitus
26. novembril kella 12 kuni
kella 8-ni õ.
Kui eelmised inäitušed on piirdunud
ainult maalide ja graafika esitamisega,
siis see näitus on laia haar-delisem,
liites eelmistele juurde keraamika,
. tekstiilpõimingud, fotoala
ja eri laua kirjanduse, kunsti reproduktsioonide
ja kunstialaste postkaartidega.
Kujutavas kunstis on esitatud
maalid ja graafikat mitmetes tehnikates.
Senini on selgunud järgmised
kunstnikud, kes'1 oma loomingut esitavad:
O. Timmas, A. Lee, E. Pehap,
M. Lugus, M.. Uesson, V. Hubel, U.
Aedna, E. Timusk Kanadast ja Ä.
Veeber USA.J E. Kõks Rootsi, O. Paju
Rootsi, M. On no Mehhiko jne.
Keraamika alal on EKK korralda- .
nud kaks edukat näitust viimase:
kolme: aasta kestel I. Heinmaa, ja A.
El keni töödes t, kes esinevad oma
uuema loominguga sellel näitusel.
Eestlaskonnale esitab, esmakordselt
oma keraamikat' M. Eerme-Üran, kes:
sellel alal ori töötanud juba mitmeid,
aastaid. Lisaks R. Roosi keraamikat.;
Töid paneb välja ka. kujur Rudoll.
Saaring Ärgentiinast.
Mõne nädala eest lõppenud M.
Landra tekstiili põimingute näituselt
on osa esitatud eeloleval näitusel.
Teistest esinejatest.on teada: R. Mar-ten,
M. Elias-Cartar, M. Weiler ja E.
Ennist-Kopamees.
• Näitustel esitatakse ka fotode va-lik
K. Vagistelt ja K. Kabalilt.
Kirjandüselaual on esitatud offset
trükis M. Landra kunstimapp, kirjandust,
E. kõksi ja O. Timmase
teoste reproduktsioohe postkaardi
formaadis jne. •
See müüginäitus annab võimalusi
täiendada oma kunstikogusid ja osta
jõulukinke. Näituse puhastulu ori ette
nähtud EKK kunstikogu kui ka
tuleviku kunstimuuseumi fondide
täiendamiseks.
Kunstnik Pusfröm-Uus
©SBn@b24.~2li* novembril
Külaliskunstnik USA-st, Arv iile
•Puström-Uus, kes siin tuntud oma
/ r " , E ^ e n
i Pa r ve-Valdsaar laulis ja i paari varasema edukänäitusega, esikõneles
leelutamisest ja eesti rahvaneb
Eesti Maja väikeses saalis ,24.—
pillidest. Eesti rahvalaulikutel, oli
kuni 800 leelutust peas.
Dr. Keto Soosaar kandis ettevkui-das
tema abikaasa Reet on koostanud
lastele loomade, lindude, kalade
ja putukate eestikeelseid vasteid. La-dinakeel
on olnud suureks abiks. Kavatsevad
hiljem asuda taimede juurde.
.'••::;./
Uno Teemant,. kes •töötab: Kongressi
Raamatukogus, andis ülevaate mida
seal kõike võib leida Eesti ja eestlaste
kohta, ainult peab teadma kust
otsida ja muidugi aega on vaja. Referent
andis umbes kilogrammi jagu
raamatute pealkirju ja lühireferaate
Kanadasse kaasa, näiteks R. Antik'u:
„Eesti bibliograafia seniseid saavutusi
ja tulevikuülesandeid", kirjutatud
Vabariigi ajal. Aga Raamatuko-
26. novembril 30 tööga. Ta on väheseid
neid mere- ja rannamaali jäid,
kes maalivad otse loodusest ja seetõttu
saavutab ta otsekontakti tulemusena
ka maalingus- Lisaks, ori
maastikud, vaated ja lilled. Tema
ühe eelmise, näituse puhul mainis arvustus
..Kimstnik- tuli ja. võitis!".
gu varustab ka N.-Eesti, saates sinna,
igasugust kirjandust.
' Pühapäeval, 5. nov. toimus autorite
informaalne hommikueine ja muljete
vahetamine. Järgmine TTK 79
toimub oktoobris 1979,. jällegi Marylandi
• Ülikoolis energilise mag. .siis
loodetavasti-juba dr. Agu Etsi esimeheks
olles. • ' , . :.
• : " ' \ : ; " v . ' R ; ; -
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 16, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-11-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781116 |
Description
| Title | 1978-11-16-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | eie Elu" nr. #'(1501) .197.8 NEUAPÄEVÄ, 16." NOVEMBRIL - MüRSDAY, NOVEMBEE ii- • • « • J U M I I I I l l 4A -4 -Dr. Roman Toi demonstreerib talle omase dünaamikaga heliloojate poolt kasutatavaid stiililisi erinevusi Tartu College'is peetud loengul. - ••".'< v Foto — 0. Haamer Dr.; Roman Toi loeng Tartu Colle-ge'is 9. novembril ^Stiilidest eesti kooriloomingus" oli kokku toonud rohkearvulise laulu ja muusikaga tegelevatest kuulajaskonna. Dr. Roman Toi ön Toronto Kuningliku Konservatooriumi õppejõud, tunnustatud helilooja ja vilunud koorijuht. Loengu- tegi; eriti huvitavaks juba Trenti-Karävahi kaudu tuttavaks saanud segakoor, aidates esitada illustratsioone, kuidas heliloojad on kasutanud koori kui vokaalset inst ramenti, oma loominguliseks väljen duseks. Ka täiendasid loengut diapositiivid. Klaveril aitas kaasa Asta Ballstadt ja „Viru tantsu" ettekandel abistasid Heidi Laikve, Ilo Maimets ja Hanno Bohl. Lektor vaatles sahim-sammüljst koorilaulu arengut monoodiast või ühehäälsest j polifoönia või mitmehäälse lauluni. 16. sajandil hakkas kujunema uus muusikavorm, mida nüüd nimetatakse ooperiks. See homofooniline stiil on ulatuslikult ka eesti kooriloominsu stiiliks kuni! Teise Maailmasõjani. Homofooniline stiil põhjeneb akordi mõistel, harmoonial. Ainult ühel häälel on meloodiline tähendus,— teised hääled on praktiliselt rima meloodilise tähenduseta. ' .'. 1 Eesti rahva muusikalise maitse kujundamisel oli määravaks teguriks 1839.' a*. Riias ilmunud koraali- 1 viiside raamat, koostatudJ. E.Pun-schel'i poolt, mis on kasutamisel tänapäevani.' Peale pärisorjusest vabanemist hakkas tekkima laulukoore ja hakati harrastama .mitmehäälset ® 5 regulaarsel võitu $1 ® 3 suurt preemia $50,000, $20,000 'ia koorilaulu. Esimeste kooride hulgas seisab Põltsamaa koor 1840. aasta test. Nende kooride repertuaar oli vaimulik ja tuli Punscheli ja Hageni kogudest. 1862. a, ilmus esimene Jannseni ,,Eesti laulik", kus esimese eesti heliloominguna leidub Jannseni poolt loodud „Taaveti laul 18". Esi mese laulupeo kavas oli juba kaks eesti laulu: ,,Mu isamaa on minu arm" ja „Sind surmani" ~ mõle mad Kunileid-Saebelmannilt. Uusil tuuli toid sisse Peterburgi konservi tooriumi kasvandikud: Artur Kapp, Mart Saar ja Rudolf Tobias, luues nn. „segastiili", mida on kasutanud ka Kreek, Oja, Vettik ja Tubin. Lek tor tõi hulgaliselt näiteid ja koori demonstratsioone, näidates kujukalt kuidas iga helilooja käsitas häälerüh-mi saavutades erinevaid helilisi kõla-pilte. Kokkuvõttes ütles lektor: „Stiilide kujunemise ja arenemise protsessi kõige suuremaks paradoksiks jääb fakt, et kui mõni stiil on defineeri tav, siis on ta juba oma aja üle elanud ..." „Mis sünnib võõrsil? Lah küsime kodumaalt mil nn. romanti-| Seitsmes Eesti Teaduslik-Tehnilme line Ja „Liedertafel" stiil oli loomin- Konverents peeti 3.-5. novembrini gulisest tegevusest lahkumas ning University. of Maryland ruumides iääne-euroopalikud tuuled puhusid Washingtoni lähidal. Korraldava ikka tugevamalt ja;mõjuvamalt ka toimkonna; esimees mag. Agu Ets meie muusikas. See protsess on (noor EüS-i vilistlane kelle eesti keel kahtlematultjätkunud ka võõrsil. 0 n perfektne) koos abikaasa Tiina'ga See küsimus on nii ulatuslik, et päi-'ja ettekannete toimkonna esimees u*, rohkem kui $5 miljoni väärtuses © 123,000 teist võitu;:—- mis sisaldab: -W $5,1 v 1 0 1 , $2,1 S05 $1,000 voitM Vaadake f.-dat Wintario preemia ioesimist teievisioonis neljapäeval, 23. novembril, algusega kl. 9 5. Parkside Collegiate'st ONTARIO LOTTERYCORPORATION NOVEMBRIL weallwm . * Aluseks 102 seeria piletid Nõudmiste esitamine võimalik .•,:«^sfÄ- ühe aasta jooksul. iTSIVÄi vib täiesti iseseisvat; loengut Põhjalikult ettevalmistatud ja eriti laulurahvale' huvipakkuv loeng köitis kuulajate tähelpanu poolteist tundi, mille järele pakuti osavõtjatele kohvi. Kni „Põrgupõhja juus vanapagan" kohmakalt ja karvaselt lavale tammus, mõjus ta ilmutusena kadunud orjaajast, kuid ulatudes sümboolselt ka tänapäeva kõigi rõhutud maaharijate jä kolhoosnike võrdkujuna. Ä-. H. Tammsaare kirjeldas meisterlikult Jürka saatusedraamat soodeta-guses üksikus metsatalus, kus ta ürginimese vägeva sammu ja Mtsa-meelse usuga töö ja õigluse läbi õndsakssaamisesse rassis nii looduse-kui saatuse jõududega, neile hoop-hoobi järgi alistuoes ja lõpuks kõike kaotades. Tema saatust on jaganud generatsioonid eesti talupoegi, orjates paganaajast põliste põllupidaja-tena arvutuid Kaval-Antse mõisnike, kiri&sakste\:';või'.'riigi võimumeeste näol. Jürka, püüdmata varjatagi oma ürgseid instinkte ja naiivsust, sattus otse draamaj alguses juba vastuoksa ühiskonna normide, seaduste ja moraalsete tõekspidamistega. Sellevastu sobiksid Kaval-Antsu bmakasupiiüd-likud valed ja pettused igati ka tana-päeva oludesse nii idas kui läänes. Kaval-Ants - õpetas ka Jürkat valetama, kes teda koguni oma sõbraks pidas, ja alles oma elu l^pul nördinult leidis, et see polnudki ta sõber, vaid hoopis vaenlane, õigusemõistete pea peale kukutamine kaasus laiahaardelise sotsiaalkriitikaga, vaadeldud arengurataste alla jääva lihtsa maamehe, „pagana" isikudraama aspektist. Riina Reinik lavastajana oli eelkõige esile tõstnud Kaval-Antsu ja Vanapagana heitluse realismi, jättes tagaplaanile selle.'; psühholoogilise aluse. Dramatiseering Andres Säre vi järgi tundus kärbituna ja lünklikuna, kuid teose tugev, dünaamiline probleemistik haaras pealtvaatajad vastupandamatult oma arengule kaasa ,nagu juba vanasti Eestiski. . Arvukast tegelaskonanst andsid sügavaima elamuse Rudolf Lipp Jürka, Põrgupõhja uue Vanapaganana, ja Riina Reinik tas teise naise Juula-na. Eriti sobis oma; ossa Rudolf Lipp nii välimuselt kui emotsionaalselt. Ta loomupärane vitaalsus kulmineerus ammendamatu emotsioonituge-vusega lõpustseenis, kus ta märatseva vanapaganana möirgab jä Kaval- Antsu tuuseldab kammitsaid purus tanud ürgraevus. Koosmängus Juula ga asendas ta sellevastu lüürilisse meeleollu kanduvat hoolimust tubli annuse koomilise realismiga. Ta -osa* käsitlüs oli inspireeritult sobiv j a laiaulatuslik, tuues usutavalt esile kehastatu siseelu ja tegutsemisajendid. Riina Reinik sekundeeris südilt teise peategelasena. Algstseenides näis ta ülearuselt polsterdatuna, mõjudes kohmakana. Sellevastu domineeris ta lõpustseenides, saavutades ehtsalt tunderikkaid ja haaravalt traagilisi kõrgmomänte. dramaatilised osad näivad Riina Reinikule, kui elu- ja kunstiküpsele lavajõule, kõige paremini sobivat. Nende kahe sujuvalt nüansseeritud koosmäng moodustas mitme teatrisesooni haaravaima teatrielamuse, mis kauaks meelde Leo Ormiste olid konverentsi üksikasjaliselt ettevalmistanud ja viisid selle ka sujuvalt läbi. Nende konvei rentside peamine mõte on teaduslikke ettekandeid esitada heas eesti keeles, seejuures tarvitada nii vähe kui võimalik võõr- või laensõnu. Nende asemel tuleb kasutada eestikeelseid väljendusi või loengu ettekandja püüab neid tuletada. Osavõtjaid oli umbes 30 ÜSA'st ja ainsa „välismaalasena" ins* Valdek Raiend Torontost. Ettekanded olid akadeemiliselt väärt suuremat kuulajaskonda ja keeleliselt suure^ära selt ettevalmistatud. Pani imestama kuidas oskame leida eestikeelseid sõ nu või väljendusi teaduslik-tehnilise informatsiooni edasiandmiseks aru saadavas eestikeeles. Reedel, 3. nov. toimusid Sõnavara Täiendamise Komisjoni koosolek — juhataja dr. Keto Soosaar, abi Leo Ormiste ja Geodeetilise töögrupi koosolek — juhataja endine Tallinna Tehnikaülikooli professor Paul Kaur, abi V. Raiend. Selle'töögrupi senist tegevust oli juhtinud L, Ormiste, kelle ettepanekul see ülesanne anti V. Raiendi kätesse, Koosolekul selgus, et Eestisse puutuvat geodeefi-list ja kartograafilist informatsiooni on rohkem kui võis arvata. Prof. Kaur on juba osa oma arhiivist edasi andnud USA Keskarhiivile. Lakewoo-dis ja soovitas seda teha ka teistel vanemäpõlve geodeetidel. August Tombandil oli kanda ras- Sama päeva"õhtul toimus Agu ja kekaaluline Kaval-Antsu osa, mis tal- Tiina Etsi kodus koosviibimine. Ette paiguti näis ülejõukäivaks osutu- tekande spordi tähtsusest meie igavat. Esines teatud närveerimist ja ^päevases elus tegi Leo Ormiste. Prof. repliigi-komistusi. Ta miimika, lavaline liikumine ja kostüümid and$id äga rollile tõetruu üldraamistiku ja Liis Tüll usutavate tunnetepuhangu-tatõlgitsuslaad vastas kuju piirjoon-1 tega. Kõrvalosades esinesid hea tõi-tele, andes tõhusa toe etenduse ole musele. . Elma Vabamäe Jürka esimese naise Lisettena esines südikalt põrgust naasnuna ja sinna taas tagasipöördu-des peale ^surnuksvihastamist'', avastades Jürka jä Juula vahekorra. „Põrguelanikuna" tundus ta aga liiga leebena esimeses Vaatuses kassipoega hellitades. Arvo Vabamäe pastori osas andis aeglase, filosofeeriva kuju, kelle elumõistev ja kaugelevaatav targapilk ei ühtunud Tammsaare isikliku vaatevinkliga kirikuõpeta-jaist. Heino Veliner oli sobiv politseiniku osas, keda seaduse paragfaa-fide tõlgendamine vahel suurte dilemmade ette asetas. Alar Aedma esines hea zhanritunnetusega Jürka ainsa ellujäänud pojana, kes kaasa elab perekonna traagikat ja omal käel püüab õigust luua. Tütar Maia traagilist tütarlapse-rolli kehastas Anne-gitsuslaadiga Peeter Leyden arstina, Robert Raag tõsiloomulise tööpere-mehena ja Meeri Lehesalu ta naisena. Tiina Lipu kavandatud lavapilt lõi tüübiehtsä metsatälu miljöö, taas osutades meie teistes lavastusis sageli puudunud fantaasiale ja tõelisele loomisvõimele. Br. Roman Toi originaalne saatemuusika tugines •, näidendi ürg-ele-mentidele ja lõi esitatule sobiva miljöö. Valgustust korraldas Harri Ki-vilo oskuslikult ja Merike Teene väärib esiletõstmist inspitsiendina. Sobivad kostüümid oli valmistanud Marta Tiido. Peagu väljamüüdud saal St. Law-rence teatri Town Hallis polnud kit si aplausidega. Näidendi kandvamaid jõude austati rohkete lilledega õnnestunud õhtu tänuks. Kaur kõneles maapinnasest Tallinna- Piritä rajoonis toetudes faktidele ja isiklikele 'kogemustele jõudes loogilisele järeldusele, miks .uued olümpia-ehitused .Pirital on hakanud vajuma. Laupäeval, 4. nov. algasid ettekanded täpselt'kell üheksa hommikul. ProLP; Kaur #väs — „Ee;stis toime talud põhilised loodimised. 1816— 1943". Kasutades isiklikke andmeid ja mälestusi, rullus silmade ette kuidas loodimisi tehti tsaaride ajal Ve ne kindralstaabi juhtimisel Kroonlinnast Tallinna ja Tapalt Riiga. Kuidas tegutses Eesti Vabariigi Põllu-tööministeeriumi maamõõdu osakond. Kuidas prof. Kirde korraldas täpsusloodimisi kasutades Veeteede Valitsuse maja sadamas „reeper'i" asukohaks, mitte aimates, et see hoone vajub nagu praegu venelaste olümpiaehitused. Tingituna sellest meie täpsLisloodimised ei andnud loodetud tagajärgi. -Y \ Dr. E. Rink kandis ette oma uurimuse: „Ameerika varajane tehnoloogia kaasaegse kirjanduse valguses, kuni a. 1830." Ajaloolistele faktidele ehitatud loeng selgitas kuidas Ameerikast kujunes üks tehnilisemalt arenenumaid maid. Tehniline kirjandus: kanalid 846 trükist, navigatsioon 534 trükist, teed ja maasõidukid 456 trükist, .tööstus 370 trükist, sõjaline tehnoloogia 268 trükist jne. kokku üle 600 trükise kuhi a.: 1830 pani aluse Ameerika tehnilisele arengule. : Majandus teadlane Feliks.. Tamm kes töötab U.S. Department of Gom-merce, Bureau of Economic Änalysis juures ja on Business Conditiöns Di gest toimetaja kõneles: ^Statistiliste näitajate menetlus konjunktuuri analüüsis." Väga huvitav ettekanne kuidas ettearvestada. majanduse arengu perioode, tõuse ja languseid ja kuidas, :reageerida võnkumiste ilmnemisel. • • ; ; ' Filoloog Hildegard Rink analüüsis 1977. a. N.-Eestis ilmunud „Eesti ihglise-vene-saksa infosõnastikku (trükitud 7000 eks.). Selle infosõnastiku koostas Ilmar Pärtelpoeg koos teiste kolleegidega kusjuures ka mitmed eesti keele ja eriala komisjonid, on kõvasti tööc teinud. See sisaldab umbes 2800 terminit 300-1 leheküljel. Kiirarvutuse ja andmetöötluse hoogsa arengu tot tu on, tekkinud uusi mõisteid ja seadmeid millede kohta puuduvad veel eestikeelsed vasted ja neid ei ole ka eelnimetatud infosõnastikus. Pärast lõunasööki ins. V. Raiend kandis ette: „Maamõõtmise areng Kanadas ja USA-s". Mõlemad maad olid Briti kolooniad, nende asustamine ja areng on olnud enamvähem sarnane: USA esimene .president George Washington; oli praktiseeriv maamõõtja,'samuti Thomas. Jeffcr-son ja Abraham Lincoln tegutsesid osaliselt maamõõtjatena. USA-Kana-da piiri määramiseks kulus a. 17-83— 1906, üheksa kokkulepet ja viis kon- Kunstniküd Eestist Torontos Kolm kunstnikku okupeeritud Eestist on külas Torontos— Vive Tolli, Concordia Klaar ja Peeter Ulas. Sel puhul korraldas teisipäeva õhtul Metsaülikool Tartu Collegel ruumides näituse Toronto eestlaste kodudes leiduvatest töödest, ning kohtamise kunstnikega. Neist kolmest tuntuim ori Vive Tolli. verentsi. Kõige suuremad vaidlused tekkisid Alaska ja British-Kolumbia piiri, pärast. Teatavasti venelased müüsid Alaska USA-le 7,200,000 dollari eest a, 1867. Venelased .kahetsevad seda sammu tänaseni, sest vastasel korral oleks Vene piir ula tunudVancouveri lähistele. Briti ja USA saavutasid lõpliku kokkuleppe a. 1903. J. Tootsi ettekanne: „Tühjus" selgitas, et absoluutset tühjust ei ole olemas ja tehniliselt ollakse võimelised produtseerima tühjust mis on umbes 2000 ldm. maakerast. Tühjust vajame moodsas elektroonilises tehnoloogias ja selle .produtseerimine on väga kallis menetlus. 1 kuupsentimeeter õhku koosneb 10 üheksateistkümnes astmes molekulist. Dr. Rein Silberberg: „Ne.utrinod neutrontähtede ja galaktika-tuuma-de lähikonnast". Galaktikas on umbes 10 üheteistkümnendas astmes tähte nagu meie päike; Galaktika uurimine ja seal peituvad energia allikad ori lihtsalt mõõtmatud. Ernst Lübeck, USA Keskarhiivi; juhataja andis ülevaate nende tegevusest ja haruldustest mida on kaasmaalased kinkinud arhiivile. Dr. Herbert Valdsaar andis ülevaate Association for the Advancement of Baltic Studies, Inc. (AABS), mille esimene konverents toimus 10 aastat tagasi samas University of Maryland ruumides ja mille presidendiks prae-gujt on dr. Ivar.Ivask. Järgmine konverents toimub Stokhölmis; 8—11. juunini, 1979. Baltikumi tutvustamiseks inglise keeles on tehtud tohutu töö. Stokhölmis on ametlikeks keelteks inglise ja saksa keeled. Kunsti müüginäitus Eesti Kunstide Keskuse korraldu- . sel toimub ennejõulune kunsti müüginäitus 26. novembril kella 12 kuni kella 8-ni õ. Kui eelmised inäitušed on piirdunud ainult maalide ja graafika esitamisega, siis see näitus on laia haar-delisem, liites eelmistele juurde keraamika, . tekstiilpõimingud, fotoala ja eri laua kirjanduse, kunsti reproduktsioonide ja kunstialaste postkaartidega. Kujutavas kunstis on esitatud maalid ja graafikat mitmetes tehnikates. Senini on selgunud järgmised kunstnikud, kes'1 oma loomingut esitavad: O. Timmas, A. Lee, E. Pehap, M. Lugus, M.. Uesson, V. Hubel, U. Aedna, E. Timusk Kanadast ja Ä. Veeber USA.J E. Kõks Rootsi, O. Paju Rootsi, M. On no Mehhiko jne. Keraamika alal on EKK korralda- . nud kaks edukat näitust viimase: kolme: aasta kestel I. Heinmaa, ja A. El keni töödes t, kes esinevad oma uuema loominguga sellel näitusel. Eestlaskonnale esitab, esmakordselt oma keraamikat' M. Eerme-Üran, kes: sellel alal ori töötanud juba mitmeid, aastaid. Lisaks R. Roosi keraamikat.; Töid paneb välja ka. kujur Rudoll. Saaring Ärgentiinast. Mõne nädala eest lõppenud M. Landra tekstiili põimingute näituselt on osa esitatud eeloleval näitusel. Teistest esinejatest.on teada: R. Mar-ten, M. Elias-Cartar, M. Weiler ja E. Ennist-Kopamees. • Näitustel esitatakse ka fotode va-lik K. Vagistelt ja K. Kabalilt. Kirjandüselaual on esitatud offset trükis M. Landra kunstimapp, kirjandust, E. kõksi ja O. Timmase teoste reproduktsioohe postkaardi formaadis jne. • See müüginäitus annab võimalusi täiendada oma kunstikogusid ja osta jõulukinke. Näituse puhastulu ori ette nähtud EKK kunstikogu kui ka tuleviku kunstimuuseumi fondide täiendamiseks. Kunstnik Pusfröm-Uus ©SBn@b24.~2li* novembril Külaliskunstnik USA-st, Arv iile •Puström-Uus, kes siin tuntud oma / r " , E ^ e n i Pa r ve-Valdsaar laulis ja i paari varasema edukänäitusega, esikõneles leelutamisest ja eesti rahvaneb Eesti Maja väikeses saalis ,24.— pillidest. Eesti rahvalaulikutel, oli kuni 800 leelutust peas. Dr. Keto Soosaar kandis ettevkui-das tema abikaasa Reet on koostanud lastele loomade, lindude, kalade ja putukate eestikeelseid vasteid. La-dinakeel on olnud suureks abiks. Kavatsevad hiljem asuda taimede juurde. .'••::;./ Uno Teemant,. kes •töötab: Kongressi Raamatukogus, andis ülevaate mida seal kõike võib leida Eesti ja eestlaste kohta, ainult peab teadma kust otsida ja muidugi aega on vaja. Referent andis umbes kilogrammi jagu raamatute pealkirju ja lühireferaate Kanadasse kaasa, näiteks R. Antik'u: „Eesti bibliograafia seniseid saavutusi ja tulevikuülesandeid", kirjutatud Vabariigi ajal. Aga Raamatuko- 26. novembril 30 tööga. Ta on väheseid neid mere- ja rannamaali jäid, kes maalivad otse loodusest ja seetõttu saavutab ta otsekontakti tulemusena ka maalingus- Lisaks, ori maastikud, vaated ja lilled. Tema ühe eelmise, näituse puhul mainis arvustus ..Kimstnik- tuli ja. võitis!". gu varustab ka N.-Eesti, saates sinna, igasugust kirjandust. ' Pühapäeval, 5. nov. toimus autorite informaalne hommikueine ja muljete vahetamine. Järgmine TTK 79 toimub oktoobris 1979,. jällegi Marylandi • Ülikoolis energilise mag. .siis loodetavasti-juba dr. Agu Etsi esimeheks olles. • ' , . :. • : " ' \ : ; " v . ' R ; ; - |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-16-07
