1987-01-29-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 29. JAANUAREL - THURSDAY, JANUARY 29 „Meie Elu" nr. 5 (1925) 1987
Mari Tamm
Terastahtelise eesti ühiskonna
abistaja ja töömehe sihikindla rahvusliku
võitleja, abivalmi aitaja elutöö
ring sulge^ 1, jaanuaril 1987.
Kõike värskemalt^näletavad Mart
Tarum'it skaudid ja "gaidid, kes seotud
olid Kotkajärve ostmisega 1953.
a., ja järgnevail aastail, kus tema
majanduslik, füüsiline, vaimne ja
moraalne abi .oli pjiiritu. Väsimatut
tahet ja eestluse väärikuse alalhoidu
oli temas algpäevadest kuni surmani.
Olen kindel, et kõik sjcaudid ja gaidid
tunnevad tühimikku, mida Mardi
lahkumine neile jättis ja tänutundega
kannavad neid mälestpi.oma südames.
Meie rahvusliku ideoloogia kandjana
seisis ta kõikumatuna nti sõnas
kui ka kirjas oma seisukohtade juures.
Tundsin teda selles töös juba
aastaid enne Eesti Rahvuslaste Kogu
Kanadas asutamist, kus Mart oli
üheks asutajaks liikmeks.
Alutaguse metsade mälestused
andsid Mart Tarumile visaduse: ja
tahtejõu lõpetada ülikool Torontos ja
pärast seda tegutseda eduka advokaadina
iseseisvalt.
Oma elukutse kõryal ei kartnud
Mart ei füüsilisi pingutusi, mida
,,Tucker" Muskokas temalt nõudis,
ega ei taganenud ta ettevõtlikuse ja
loova töö ees, mille tähisena seisab
Floridas,, Villa Esto".
Veel paljude üksikasjade ritta
seadmine ei äita taita tühimikku, mida
Sinu lahkumine meile jättis. Nagu
vanasõna ütleb* et ,,kotka tiibu ei
suuda varblane kanda", on ka Sinu
kohta maksev kui meie rahvuslik
kotkas.
Kaastundes Sinu abikaasale, lastele,
perekonnasõpradele ja Sinu kauaaegsetele
kaastöölistele rahvuslikul
tööpõllul — puhka rahus, kalHs sõber.
Meie südameis elad Sa veel
kaua.
AKSEL SALUMETS
^ V • . .
LIISA INGRID HOLMBERG
Bündinud lä^3. a., lõpetas Toronto
Ülikooli Bachelor of Science kraadiga
bioloogia ja antropoloogia
alal. Keskhariduse omandas New-
Honbrook Secondary SchooPis.
Liisa Ingrid on Devirs Elbow
suusakuurordi omaniku Velfrid
Holmbergi ja õp. Kersti Kimmell
tütar.
Naiskoori tiiliiöhtE
Toronto Eesti Pensionäride Klu°
hi järjekordsete kokkutulekute
raames korraldatud koosviibimine
22. jaanuaril oli Naiskoori tuluõh°
tuks. Eeskava korraldamise mured
olid koori juhatuse ja kdoriliikmete
õlgadel, millega ka hästi toime
Avasõnas ütles koori esimees
Aino Laanep, tehes ^teatavaks ees°
kava ja tänades koosviibijaid rohkearvulise
osavõtu eest.
Naiskoor Margit Viia juhatusel
esitas viis laulu, neist nnõned koorijuhi
klaverisaatel. Kuulajaskond
ei olnud aplausiga kitsi.
Trio — Aino Laanep, Linda To-ming
ja Vally Männik esijtas Margit
Viia klavedsaaSel \,Rohelisel aa- . . . .
õpetaja E., Fähn oma vaimulikus
kõnes meenutas tunnustblyalt naiskoori
tööd ja tegevust ning palus
õnnistust koorile ja ta juhile. Kõne
lõppes söögipalvega.
Peagi olid kohvi- ja teetassid vtir-kadekooriliikmete
poolt täidetud
ja laudadel ootavad küpsised ja
muud hõrgutised olid isuäratavad.
Pärast kehakinnitust marssis
sin tervisvõimlejat lavale E. L ii-gandi
klaverimuusika saatel, esitades
L Luide juhatusel rea harjutusi.
Ettekande lõpul, lisaks tugevale
aplausile sai L Luide tänutäheks
kimbu punaseid roose ja iga tervis-sai
EKL-i maleturniii'
Eesti Korporatsioonide Liidu
^iievooruline shveitsi süsteemis
maleturniir peetakse 8. märtsil algusega
kl. 13.00 Tartu College'i8.
Osavõtumaks 5 dol. Korraldajaks
m Korp! Fraternitas Estica.
Registreerimine ja informatsioon
— Jaak Järve, tel. 443-9618.
NÄDALAKROONIKA
Noolepbisid
lumelaagrisse
Skautüksus Lembitu Maleva teine
lumelaager — L L L '87/2 toimub Kotkajärvel
14/15. veebruari nädalalõpul.
Seekordsest lumelaagrist saavad
osa võtta ka noolepoisid, kui üks
vanematest tuleb kaasa. Noolepois-tel
on lumelaagris eri kava.
DR. JAAN ROOS 50
Skautmaster, sportlane, arst — dr.
Jaan Roos poolesajane. Võimatu, iit-leb
lugeja. Kuid sünnitunnistus ei valeta.
Eesti ühiskonnas tuntud ja väga
populaarne noortejuht ning tegev-sportlane
Jaan Roos on sündinud
Tartus 22. jaanuaril 1937 juristi pojana.
Ta on segaste aegade laps, nagu
on teised selleealised eesti noored,
kes nüüd vanaks hakkavad saama.
Kaks aastat pärast Jaani sündi algas
Teine maailmasõda, kodumaa oku-patsioonid,
põgenemine pagulusse
kobs vanematega ja kõik raskused,
mis ühenduses uue elu alustamisega
võõrsil.
Vaatame juubilari hariduskäiku, et
aru saada noore Jaan Roosi kujunemist
keskealiseks Jaaniks. Koolitee
algas kodumaal Tallinna Prantsuse
Lütseumi algkoolis. Jätkus Rootsis
Söderköpingu linna algkoolis (2 aas-,
tat) ja Stockholmi eesti algkoolis (1
aasta). Keskhariduse saamine algas
Rootsis. Perekonna jõudmisel Kanadasse
astus Jaan Toronto Järvis Col-legiate
instituuti ja lõpetas 1955
Humberside Gollegiate instituudi samas
linnas. -
Nüüd toimus kolm aastat töötamine
ja raha kogumine õpingute jätkamiseks.
1958 leiame Jaani Toronto
Ülikooli arstiteaduskonnas, mille ta
lõpetas edukalt 1963. Tegi oma arsti
praktikumi aasta St. Michaeli haiglas
Torontos. Töötas perekonnaarsti-na
Toronto Scarborough' eeslinnas
1964-68. Erapraksis ei rahulda Jaani
edasipüüdlikku iseloomu. Juba on ta
tagasi Toronto Ülikoolis edasi õppimas
sisehaiguste alal.
Peale teistkordset õpingute lõpetamist
ülikoolis leiame juubilari töötamas
või ennast täiendamas oma kutsealal
mitmeis tuntud Kanada ja
Rootsi haiglais: Toronto Sunnybroo-ki
haiglas, Vancouveri St. Pauli haiglas,
Toronto General Hospitalis.
Rootsis täiendab ta end Stoekholmi
Karolinska haiglas ja Uppsala ülikooli
haiglas. Tagasi Kanadasse ja
tagasi Toronto Sunnybrooki haiglasse,
kus uurib kopsuhaigusi kaks aastat.
Alates 1975.a-st tõotab dr. Jaan
Roos Ontario provintsivalitsuse juures
tööstus- ja kopsuhaigustealal. On
praegu asutuse osakonna juhataja,
kellele alluvad kuus kopsukliinikut,
On samal ajal Toronto Ülikooli õppejõud
assistant professori ülesandeis
kutsehaiguste alal.
Dr. Jaan Roos.on jätnud peale oma
kutsetöö jälgi eesti ühiskonda mitmel
alal. Ta alustas skautlemisega
Stockholmis Karu lipkonnas ja on
jätkanud seda skautmastrina Toronto
skautüksuses „Lembitu Malev",
olles aktiivne üksuse spordijuhina ja
arstina. Oli samuti aastaid Eesti
Skautide Malev Kanadas spordijuht
ja on organiseerinud gaidide ja skautide
spordipäev! ja orienteerumis-võistlusi.
Jaan ei ole mees, kes ainult räl^ib
spordist, ta on mees, kes teeb spoli.
Viimasel ajal on ta spetsialiseerunud
kiirkäimisele. Kuulub Kanada kergejõustiku
olümpiameeskonda.
Kui keegi peaks arvama, et sport ei
ole kultuur, siis Jaanil on ka,,kultuur
i " alal palju ette näidata. Ta oli
kümmekond aastat Rootsis ilmuva
eesti noorteajakirja ,,Tulehoidja"
Kanada toimetaja. Jaan Roos koos
oma perekonnaga moodustab vähemalt
ühe kolmandiku Toronto.rahva-pillide
orkestri koosseisust.
Oli Eesti Abistamiskomitee juhatuse
liige ja aitas kaasa arstina Eha-tare
rajamisel.
Akadeemiliselt kuulub juubilar
Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Õnne, Jaan!
. ERVIN ALEVE
• Kuna Anastraalias saab õppida
gümnaasiumi õppekava raames ka
väiksemate rahvaste keeli, ja sooritada
nendes ainetes ka gümnaasiumi
lõpueksamit, siis on seal olnud
ka eestlasi, kes on kasutanud juhust,
et õppida eesti keelt ja sooritada
ka eksam eesti keeles.
Sellel aastal kasutas seda võima-list
New South Wales'i osariigis
üks eesti päritoluga õpilane, Luke
Peipman, kelle vanemad on eestlased,
ja kelle kool on Scots College,
Eellevue Hill. Viimased kaks aastat
oli temal laupäeviti kahe tunni pikkune
eesti keele klass, kus ta oli
ainus õpilane.
Tema kohta öeldi seal (väikese
huumoriga), et on kindel, et ta tuleb
oma klassis esimeseks.
Ta ütleb aga, et kuna ta räägib
kodus eesti keelt, pn see keel üks
osa temast endast. Ta peab eesti
keelt ilusaks ja vabalt voolavaks
keeleks.
• Pärnus tähistas 2. veebruaril
oma sajandat sünnipäeva vabärii-giaegse
seltskonnategelase ja Eesti
Panga Pärnu osk. peakassapidaja
lesk Pauline Lepp. Vaatamata kõrgele
vanusele on juubilari tervis
küllaltki korras.
• jõulueelsel pühapäeval toimnas
Lexington Ave. kirikus New Yorgis
dr, Alvine Pärna õnnitlemine ja
austamine seoses tema 18. detsembrile
langenud 95.a. sünnipäevaga.
Õnnitlussõnavõttudes tõsteti
esile juubilari kõrgestihinnatav
kristlik panus, mida ta on andnud
oma koguduses ja New Yorgi eest°
laskonnas. Dr. Pärna elukäigust ja
tööst andis ülevaate köguduseliig©
ja juubilari kaastööline Stelk
Salm.
^ Nõukogude Liit on üles ehitamas
oma relvastust üle SALT 11-s ettenähtud
piiride, teatatakse Valgest
Majast Washingtonis. Venemaa
läämere-äärses sadamas, Severod-vinskis,
on lastud vette kaks uut
aatomirelvastusega allveelaeva.
ÜKS neist kannab 20 mitmepealist
aatomiraketti ja teine 16 raketti.
Seega on Nõukogude Liit ka omalt
poolt ületanud SALT II piirid, nagu
Ameerika seda tegi novembri lõpul
131. uue B-52 pommitaja käikulaskmisega.
® Beirutis võtsid islami fanaatikud
jälle kolm ameeriklast, ameerika
ülikooli õppejõudu, pantvangideks,
samal ajal kui Inglise anglikaani
kiriku esindaja Terry Waite
jätkab islamliku JihadMga läbirääkimisi
1985.a. vangistatud kahe
ameeriklase vabastamiseks. Koos
ameeriklastega vangistati veel üks
hindu nimega õppejõud. Ka vangistati
hiljuti Beirutis terroristide
poolt kaks sakslast. Ameerikas
nõuti resoluutsemate sammude astumist
Liibanoni terroristide vastu.
® Ontario apellatsioonikohus tühistas
1985.a; Torontos tehtud kohtuotsuse
Ernst Zundeli kohta, millega
Zundel mõisteti süüdi teadlikult
vale levitamises nn. holo-causf
i ja väidetava 6 miljoni juudi
hukkamise küsimuses. Apellatsioo-nikohtu
otsuses öeldakse, et Zundeli
küsimuse otsustamisel on kohtunik
teinud vigu kaebealuse kaitse
võimaluste piiramisel ja vandekohtunike
instrueerimisel. Apel-latsioonikohtu
otsuse tagajärjel
võidakse protsessi Zundeli vastu
pidada uuestL
® USA asepresident George Bush
ja rahaminister Baker viibisid ühe
päeva Ottawas, kus peeti läbirääkimisi
peaminister Mulroney'ga ja
Kanada valitsuse liikmetega Kanada
— USA vaheliste vaidlusaluste
küsimuste üle. Kanadalased ei saanud
ameeriklastelt kindlaid lubadusi
oma soovidele vastutulekuks
vabakaubanduse läbirääkimistel
ja teistes küsimustes, Asepresident
Bush ütles, et ta on saanud „kõrva-täie"
Kanada informatsioone ja seisukohti
ja annab need edasi presidendile.
® Kanada viimase rahvaloenduse
andmete esialgsed kokkuvõtted
näitavad, et 1985.a. juunis oli Kanadas
25.116.102 elanikku, seega
rahvaarvu tõustes üle 25 miljoni.
Kanada rahvastik on kiirelt tõusnud
viimaste aastakümnete jooksul,
seda eriti immigratsiooni arvel.
© Kanada arktises asuv Frobisher
Bay linna nimi muudeti inuiitide
(eskimode) keele kohaselt Iquluit'-
iks, mis tõlkes tähendab kala. Ka
teisi kohanimesid Arktikas muudetavat
inuiidi keelelkohaselL
® Iraani-Iraagi sõjas teostavad
Iraani suured jõude pealetungi
Lõuna^raagi tähtsama linna Basra
vastu ja seda pealetungi peetakse
selle pikaleveninud sõja otsustavaks
võitluseks, Iraan teatab, et ta
on saavutanud teatud edu ja olevat
jõudnud Basra eeslinna lähedale.
Iraak eitab seda väites, et Iraani
jõudude massilised rünnakud on
tagasi löödud, ja Bagdadis juubeldati
sel puhul Mõlemad pooled
teatavad, teise poole suurtest kaotustest,
kuifi 20.000 meest kumma-gilt
poolt. Iraagi lennukid on pidevalt
pommitanud Iraani suuremaid
linnu. Pommitati ka Teheranis Aja-tollah
Homeini enda asukohta,
kuid Iraani teatel seda ei ole tabatud.
IM>«a>4><Sm>4BMMCB>«<I]I>4)«n><>«I»<>
..MEIEELU"
, lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
,.MEIE ELU"
Tänuavaldus
Harjumaa Koondis tänab meie perekondliku
koosviibimise toreda eeskava
eest Eino Kifrist, kes meid oma
mälestustega Vasalemma viis, lastekoori—
Karin Marley'd, õdesid Juula
ja Vilja Roman-MetsmaadV õdesid
Kersti-Li ja A i l i , Ku^t^Mt,,kenade
laulude eest, Kersti-Li'd klaverimängu
ja Ailit soololaulu eeSt, Margit
Viiat, kes nii lahkelt oma laste laulukoori
. meie koosviibimisele tõi ja
nende eest hästi hoolitses. Triot Aino
Laanep'it, Linda Toming'at ja Valentina
Männik'ut, kes meid rõõmustasid
oma ilusate lauludega. Veelkord,
suur tänu esinejaile.
Südamlik tänu kuulub ka meie
peotoimkonnale, kes väsimatult töötasid
et meie perekondlik koosviibimine
õnnestus. Need olid: Villi
Mandra.Heino^ Lukas, Kalju Leis,
Meinhard Vabasalu, Maria Alaver,
Laine Lukas, Irje-Ann Pihlberg, Ines
Väikemäe, Eda Loo ja Anne Orunuk.
Tänu kõigile kes sellest koosviibimisest
osa võtsid. .
!
H.K. JUHATUS
iNÄDALA RISTSÕNAD
roosiOie. ^
Meeleolumuu^ika eest hoolitsesid
A. Tuvikene, hr. Panksepp ja R.
PÕIKREAS: 1. Jaan . . . - oli eesti
kirjanik; 4. sadamalinn P-Soomes; 8.
seis! 12. üheharjaslooma; 13. on saunas;
14. ühe pagulaskirjaniku eesnimi;
15. kergats; 16. mine, liigu; 17.
seade söe valmistamiseks; 18. valmib
kunstlikult, ei kasva maas ega puus;
'21. silmust; 22. kolm sama täishäälikut;
23. esineb tsirkuses; 25. pois]
iiüüdnimi; 26. piirkond, 29. on magus
väsinule, 30. seal on palju vett; 32.
eesti riigimees; 33. vaimustus; 34 . . .
luu; 35. töö; 36. Ingrid Bergmani tütre
eesnimi; 37. küla Keila lähedal; 39.
väga, väga kogukad; 44. veelangus;
45. mitmete võimsate valitsejate lisanimi;
46. lõikeriista; 48. süü veeretamine
kaaskaebalusele; 49. sidesõna;
50. koht Tallinna lähedal; 51. elavat,
karmast; 52. vedeles ringi; 53. võta
vastu — tagurpidi.
PÜSTREAS: 1. vähem; 2, indo-eu-roopa
hõimu liige; 3. inseneriväe sõdurid;
4. on koolis; 5. riik Euroopas;
6. enam; 7. kaunite. 8. saared Polüneesias;
9. kolmik; 10. Publius Ovi-dius
Naso; 11. millestki ilma; 19.
Toronto Eesti Pensionäride Klubi Naiskoori tuluõhtul oli külastajaid üle kolmesaja. AIS - Pensionäride löögkiis\; 2^
tervisvõiml^^^^^ esines L. Luide juhatusel Vasakult ^ L Luide, B. Kalju, L. Rakk, H. Enno, H. 26. rahvas ja ala Kaukaasias; 27.
Tiisman, A . Rippo, L Marks, M. Pirents,!. Meemffli!ii,.M, Toompmiä, H. KülnaMsk, L Laar, Foto - 0. Haamer kuulus ameerika kindral kodusõjas;
28. panipaik; 30. ah, sa . . . ! —
kirumine; 31. mittetõelise oletamine,
kartmine — käändes; 35. haihtuv
vesi; 36. asetada; 37. juhenda; 38.
vedelik muutis olekut; 39. ungari
mehenimi; 40. on ahjul; 41. relv; 42.
sel kehaosal on mitu ülesannet; 43.
naisenimi; 47. usaldusväärne,... .
Koostanud R.
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKREAS: 1. Olak. 5. vapp; 9.
Kap. 12. rear. 13. elik. 14. ilu. 15.
karamell. 17. kilk. 18. kategooria. 20.
ilusti. 23. uri. 24. Los. 25. atavism. 29.
uluk. 31. pea. 32. Aiva. 33. Kamraad.
35. mes . 36. uur. 37. sonaat. 40.
muruniitja. 44. alus. 45. idaalade. 49.
puu. 50. isur.^51. jaam. 52. pst. 53.
rist. 54. Assa.
PÜSTREAS; 1. ork. 2. Lea. 3. aar.
4. kraks. 5. veeti.'6. Alle. 7. pilguta. 8.
pk. 9. Kiir. 10. A i l i . 11. Puka. 16. mat."
17. Koiva. 19. ora. 20 iluk. 21. Lola.
22. usum. 25. aed. 26. ilma. 27. Svea.
28. mast. 30. kruus. 31. Pariisi. 34.
Aun. 37. start. 38. oja. 39. nalja. 40.
mapp. 41. ulus. 42. ruut. 43. idus. 46.
aas. 47. das. 48. ema. 50. Ir.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 29, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-01-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870129 |
Description
| Title | 1987-01-29-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL, 29. JAANUAREL - THURSDAY, JANUARY 29 „Meie Elu" nr. 5 (1925) 1987
Mari Tamm
Terastahtelise eesti ühiskonna
abistaja ja töömehe sihikindla rahvusliku
võitleja, abivalmi aitaja elutöö
ring sulge^ 1, jaanuaril 1987.
Kõike värskemalt^näletavad Mart
Tarum'it skaudid ja "gaidid, kes seotud
olid Kotkajärve ostmisega 1953.
a., ja järgnevail aastail, kus tema
majanduslik, füüsiline, vaimne ja
moraalne abi .oli pjiiritu. Väsimatut
tahet ja eestluse väärikuse alalhoidu
oli temas algpäevadest kuni surmani.
Olen kindel, et kõik sjcaudid ja gaidid
tunnevad tühimikku, mida Mardi
lahkumine neile jättis ja tänutundega
kannavad neid mälestpi.oma südames.
Meie rahvusliku ideoloogia kandjana
seisis ta kõikumatuna nti sõnas
kui ka kirjas oma seisukohtade juures.
Tundsin teda selles töös juba
aastaid enne Eesti Rahvuslaste Kogu
Kanadas asutamist, kus Mart oli
üheks asutajaks liikmeks.
Alutaguse metsade mälestused
andsid Mart Tarumile visaduse: ja
tahtejõu lõpetada ülikool Torontos ja
pärast seda tegutseda eduka advokaadina
iseseisvalt.
Oma elukutse kõryal ei kartnud
Mart ei füüsilisi pingutusi, mida
,,Tucker" Muskokas temalt nõudis,
ega ei taganenud ta ettevõtlikuse ja
loova töö ees, mille tähisena seisab
Floridas,, Villa Esto".
Veel paljude üksikasjade ritta
seadmine ei äita taita tühimikku, mida
Sinu lahkumine meile jättis. Nagu
vanasõna ütleb* et ,,kotka tiibu ei
suuda varblane kanda", on ka Sinu
kohta maksev kui meie rahvuslik
kotkas.
Kaastundes Sinu abikaasale, lastele,
perekonnasõpradele ja Sinu kauaaegsetele
kaastöölistele rahvuslikul
tööpõllul — puhka rahus, kalHs sõber.
Meie südameis elad Sa veel
kaua.
AKSEL SALUMETS
^ V • . .
LIISA INGRID HOLMBERG
Bündinud lä^3. a., lõpetas Toronto
Ülikooli Bachelor of Science kraadiga
bioloogia ja antropoloogia
alal. Keskhariduse omandas New-
Honbrook Secondary SchooPis.
Liisa Ingrid on Devirs Elbow
suusakuurordi omaniku Velfrid
Holmbergi ja õp. Kersti Kimmell
tütar.
Naiskoori tiiliiöhtE
Toronto Eesti Pensionäride Klu°
hi järjekordsete kokkutulekute
raames korraldatud koosviibimine
22. jaanuaril oli Naiskoori tuluõh°
tuks. Eeskava korraldamise mured
olid koori juhatuse ja kdoriliikmete
õlgadel, millega ka hästi toime
Avasõnas ütles koori esimees
Aino Laanep, tehes ^teatavaks ees°
kava ja tänades koosviibijaid rohkearvulise
osavõtu eest.
Naiskoor Margit Viia juhatusel
esitas viis laulu, neist nnõned koorijuhi
klaverisaatel. Kuulajaskond
ei olnud aplausiga kitsi.
Trio — Aino Laanep, Linda To-ming
ja Vally Männik esijtas Margit
Viia klavedsaaSel \,Rohelisel aa- . . . .
õpetaja E., Fähn oma vaimulikus
kõnes meenutas tunnustblyalt naiskoori
tööd ja tegevust ning palus
õnnistust koorile ja ta juhile. Kõne
lõppes söögipalvega.
Peagi olid kohvi- ja teetassid vtir-kadekooriliikmete
poolt täidetud
ja laudadel ootavad küpsised ja
muud hõrgutised olid isuäratavad.
Pärast kehakinnitust marssis
sin tervisvõimlejat lavale E. L ii-gandi
klaverimuusika saatel, esitades
L Luide juhatusel rea harjutusi.
Ettekande lõpul, lisaks tugevale
aplausile sai L Luide tänutäheks
kimbu punaseid roose ja iga tervis-sai
EKL-i maleturniii'
Eesti Korporatsioonide Liidu
^iievooruline shveitsi süsteemis
maleturniir peetakse 8. märtsil algusega
kl. 13.00 Tartu College'i8.
Osavõtumaks 5 dol. Korraldajaks
m Korp! Fraternitas Estica.
Registreerimine ja informatsioon
— Jaak Järve, tel. 443-9618.
NÄDALAKROONIKA
Noolepbisid
lumelaagrisse
Skautüksus Lembitu Maleva teine
lumelaager — L L L '87/2 toimub Kotkajärvel
14/15. veebruari nädalalõpul.
Seekordsest lumelaagrist saavad
osa võtta ka noolepoisid, kui üks
vanematest tuleb kaasa. Noolepois-tel
on lumelaagris eri kava.
DR. JAAN ROOS 50
Skautmaster, sportlane, arst — dr.
Jaan Roos poolesajane. Võimatu, iit-leb
lugeja. Kuid sünnitunnistus ei valeta.
Eesti ühiskonnas tuntud ja väga
populaarne noortejuht ning tegev-sportlane
Jaan Roos on sündinud
Tartus 22. jaanuaril 1937 juristi pojana.
Ta on segaste aegade laps, nagu
on teised selleealised eesti noored,
kes nüüd vanaks hakkavad saama.
Kaks aastat pärast Jaani sündi algas
Teine maailmasõda, kodumaa oku-patsioonid,
põgenemine pagulusse
kobs vanematega ja kõik raskused,
mis ühenduses uue elu alustamisega
võõrsil.
Vaatame juubilari hariduskäiku, et
aru saada noore Jaan Roosi kujunemist
keskealiseks Jaaniks. Koolitee
algas kodumaal Tallinna Prantsuse
Lütseumi algkoolis. Jätkus Rootsis
Söderköpingu linna algkoolis (2 aas-,
tat) ja Stockholmi eesti algkoolis (1
aasta). Keskhariduse saamine algas
Rootsis. Perekonna jõudmisel Kanadasse
astus Jaan Toronto Järvis Col-legiate
instituuti ja lõpetas 1955
Humberside Gollegiate instituudi samas
linnas. -
Nüüd toimus kolm aastat töötamine
ja raha kogumine õpingute jätkamiseks.
1958 leiame Jaani Toronto
Ülikooli arstiteaduskonnas, mille ta
lõpetas edukalt 1963. Tegi oma arsti
praktikumi aasta St. Michaeli haiglas
Torontos. Töötas perekonnaarsti-na
Toronto Scarborough' eeslinnas
1964-68. Erapraksis ei rahulda Jaani
edasipüüdlikku iseloomu. Juba on ta
tagasi Toronto Ülikoolis edasi õppimas
sisehaiguste alal.
Peale teistkordset õpingute lõpetamist
ülikoolis leiame juubilari töötamas
või ennast täiendamas oma kutsealal
mitmeis tuntud Kanada ja
Rootsi haiglais: Toronto Sunnybroo-ki
haiglas, Vancouveri St. Pauli haiglas,
Toronto General Hospitalis.
Rootsis täiendab ta end Stoekholmi
Karolinska haiglas ja Uppsala ülikooli
haiglas. Tagasi Kanadasse ja
tagasi Toronto Sunnybrooki haiglasse,
kus uurib kopsuhaigusi kaks aastat.
Alates 1975.a-st tõotab dr. Jaan
Roos Ontario provintsivalitsuse juures
tööstus- ja kopsuhaigustealal. On
praegu asutuse osakonna juhataja,
kellele alluvad kuus kopsukliinikut,
On samal ajal Toronto Ülikooli õppejõud
assistant professori ülesandeis
kutsehaiguste alal.
Dr. Jaan Roos.on jätnud peale oma
kutsetöö jälgi eesti ühiskonda mitmel
alal. Ta alustas skautlemisega
Stockholmis Karu lipkonnas ja on
jätkanud seda skautmastrina Toronto
skautüksuses „Lembitu Malev",
olles aktiivne üksuse spordijuhina ja
arstina. Oli samuti aastaid Eesti
Skautide Malev Kanadas spordijuht
ja on organiseerinud gaidide ja skautide
spordipäev! ja orienteerumis-võistlusi.
Jaan ei ole mees, kes ainult räl^ib
spordist, ta on mees, kes teeb spoli.
Viimasel ajal on ta spetsialiseerunud
kiirkäimisele. Kuulub Kanada kergejõustiku
olümpiameeskonda.
Kui keegi peaks arvama, et sport ei
ole kultuur, siis Jaanil on ka,,kultuur
i " alal palju ette näidata. Ta oli
kümmekond aastat Rootsis ilmuva
eesti noorteajakirja ,,Tulehoidja"
Kanada toimetaja. Jaan Roos koos
oma perekonnaga moodustab vähemalt
ühe kolmandiku Toronto.rahva-pillide
orkestri koosseisust.
Oli Eesti Abistamiskomitee juhatuse
liige ja aitas kaasa arstina Eha-tare
rajamisel.
Akadeemiliselt kuulub juubilar
Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Õnne, Jaan!
. ERVIN ALEVE
• Kuna Anastraalias saab õppida
gümnaasiumi õppekava raames ka
väiksemate rahvaste keeli, ja sooritada
nendes ainetes ka gümnaasiumi
lõpueksamit, siis on seal olnud
ka eestlasi, kes on kasutanud juhust,
et õppida eesti keelt ja sooritada
ka eksam eesti keeles.
Sellel aastal kasutas seda võima-list
New South Wales'i osariigis
üks eesti päritoluga õpilane, Luke
Peipman, kelle vanemad on eestlased,
ja kelle kool on Scots College,
Eellevue Hill. Viimased kaks aastat
oli temal laupäeviti kahe tunni pikkune
eesti keele klass, kus ta oli
ainus õpilane.
Tema kohta öeldi seal (väikese
huumoriga), et on kindel, et ta tuleb
oma klassis esimeseks.
Ta ütleb aga, et kuna ta räägib
kodus eesti keelt, pn see keel üks
osa temast endast. Ta peab eesti
keelt ilusaks ja vabalt voolavaks
keeleks.
• Pärnus tähistas 2. veebruaril
oma sajandat sünnipäeva vabärii-giaegse
seltskonnategelase ja Eesti
Panga Pärnu osk. peakassapidaja
lesk Pauline Lepp. Vaatamata kõrgele
vanusele on juubilari tervis
küllaltki korras.
• jõulueelsel pühapäeval toimnas
Lexington Ave. kirikus New Yorgis
dr, Alvine Pärna õnnitlemine ja
austamine seoses tema 18. detsembrile
langenud 95.a. sünnipäevaga.
Õnnitlussõnavõttudes tõsteti
esile juubilari kõrgestihinnatav
kristlik panus, mida ta on andnud
oma koguduses ja New Yorgi eest°
laskonnas. Dr. Pärna elukäigust ja
tööst andis ülevaate köguduseliig©
ja juubilari kaastööline Stelk
Salm.
^ Nõukogude Liit on üles ehitamas
oma relvastust üle SALT 11-s ettenähtud
piiride, teatatakse Valgest
Majast Washingtonis. Venemaa
läämere-äärses sadamas, Severod-vinskis,
on lastud vette kaks uut
aatomirelvastusega allveelaeva.
ÜKS neist kannab 20 mitmepealist
aatomiraketti ja teine 16 raketti.
Seega on Nõukogude Liit ka omalt
poolt ületanud SALT II piirid, nagu
Ameerika seda tegi novembri lõpul
131. uue B-52 pommitaja käikulaskmisega.
® Beirutis võtsid islami fanaatikud
jälle kolm ameeriklast, ameerika
ülikooli õppejõudu, pantvangideks,
samal ajal kui Inglise anglikaani
kiriku esindaja Terry Waite
jätkab islamliku JihadMga läbirääkimisi
1985.a. vangistatud kahe
ameeriklase vabastamiseks. Koos
ameeriklastega vangistati veel üks
hindu nimega õppejõud. Ka vangistati
hiljuti Beirutis terroristide
poolt kaks sakslast. Ameerikas
nõuti resoluutsemate sammude astumist
Liibanoni terroristide vastu.
® Ontario apellatsioonikohus tühistas
1985.a; Torontos tehtud kohtuotsuse
Ernst Zundeli kohta, millega
Zundel mõisteti süüdi teadlikult
vale levitamises nn. holo-causf
i ja väidetava 6 miljoni juudi
hukkamise küsimuses. Apellatsioo-nikohtu
otsuses öeldakse, et Zundeli
küsimuse otsustamisel on kohtunik
teinud vigu kaebealuse kaitse
võimaluste piiramisel ja vandekohtunike
instrueerimisel. Apel-latsioonikohtu
otsuse tagajärjel
võidakse protsessi Zundeli vastu
pidada uuestL
® USA asepresident George Bush
ja rahaminister Baker viibisid ühe
päeva Ottawas, kus peeti läbirääkimisi
peaminister Mulroney'ga ja
Kanada valitsuse liikmetega Kanada
— USA vaheliste vaidlusaluste
küsimuste üle. Kanadalased ei saanud
ameeriklastelt kindlaid lubadusi
oma soovidele vastutulekuks
vabakaubanduse läbirääkimistel
ja teistes küsimustes, Asepresident
Bush ütles, et ta on saanud „kõrva-täie"
Kanada informatsioone ja seisukohti
ja annab need edasi presidendile.
® Kanada viimase rahvaloenduse
andmete esialgsed kokkuvõtted
näitavad, et 1985.a. juunis oli Kanadas
25.116.102 elanikku, seega
rahvaarvu tõustes üle 25 miljoni.
Kanada rahvastik on kiirelt tõusnud
viimaste aastakümnete jooksul,
seda eriti immigratsiooni arvel.
© Kanada arktises asuv Frobisher
Bay linna nimi muudeti inuiitide
(eskimode) keele kohaselt Iquluit'-
iks, mis tõlkes tähendab kala. Ka
teisi kohanimesid Arktikas muudetavat
inuiidi keelelkohaselL
® Iraani-Iraagi sõjas teostavad
Iraani suured jõude pealetungi
Lõuna^raagi tähtsama linna Basra
vastu ja seda pealetungi peetakse
selle pikaleveninud sõja otsustavaks
võitluseks, Iraan teatab, et ta
on saavutanud teatud edu ja olevat
jõudnud Basra eeslinna lähedale.
Iraak eitab seda väites, et Iraani
jõudude massilised rünnakud on
tagasi löödud, ja Bagdadis juubeldati
sel puhul Mõlemad pooled
teatavad, teise poole suurtest kaotustest,
kuifi 20.000 meest kumma-gilt
poolt. Iraagi lennukid on pidevalt
pommitanud Iraani suuremaid
linnu. Pommitati ka Teheranis Aja-tollah
Homeini enda asukohta,
kuid Iraani teatel seda ei ole tabatud.
IM>«a>4> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-29-10
