Meie Elu = Our life, January 29, 1987

              N E L J A P Ä E V A L , 29. J A A M U A K S L W U R S D Ä Y , JANUA1Y23 „Meie Elu" nr. 5 (1925) 1987
TEVÜ34,
Toronto Eesti Võitlejate
pühitses oma 34-dat aastapäeva pi­duõhtuga
Toronto Eesti Maja suu-
,24.
Esinijees Ülo Tamre tervitas umbes
200 peöli^l ja pani!koosviibijaiie ning
nende kaudu kogu eesti pagulaskon­nale
südamelj et me ei unustaks oma.
kaasvõitlejaid kodumaal ja Siberi
sunnitöölaagreis.
Hoogsa avavalsiga algas tujukül­lane
pidu. Mängisid Iltali orkestri
koosseisus: Georg lital-elektriorel,
Han.š Sepp-trompet, Aarne Tork -
kitarr, Otiliö Bruno - trümmid.
Tantsuseeriale järgnes eeskava
„Jaaniku " lauluansambli poolt, kel­le
koosseisu tegi ^eativaks TEVÜ
abiesimees Raffi Moks — Hilja
Toom, Leena Tiismann, Tiina Tam­miste,
Talvi Maimets, Lisa Norheim
ja Ilo Maimets,
,,Jaaniku " oli oma laulukava pü­hendanud
regivärsilistele rahvalau­ludele:
„Vihmakõne, vellekõne",
„Halb sirp" (seadnud Roman Toi),
,jKojumineku lauT' (seadnud Roman
Toi), ,,Põlletamise laui", ,,Lihakat-kuja",„
Karjane tahab koju" ja lisa­palana
„Karjakutse". Kõik laulud
leidsid piduliste ^oolt sooja vastu­võtu.
•
TEVÜ poolt vääristati sel aastal
kuldse rinnamärgiga neli ühingu lii­get:
Aksel Loorpere, Ernst Hallas,
Avo Ürgsoo ja Jakob viinamäe, neist
kaks viimast ei viibinud peol. Nimed
hüüdis välja esimees Ülo Tamre ning
kuldsed märgid kinnitas rinda aupea-iconsul
Ilmar Heinsoo.
Hiljem pidas lühikese kõne Üle­maailmse
Eesti Vabadusvõitlejate
Keskuse esimees August Jurs, rõhu­tades
piiskop Karl Raudsepa teeneid
ja abivalmidust^ ühenduses endiste
eesti sõdalastegä. Ülemaailmne Eesti
Vabadusvõitlejate Keskus oh otsus­tanud
vääristada piiskop Karl Raud­seppa
ÜEVK teSeneteristiga, mille
kinnitas piiskopil^ rinda aupe^kon-sul
Ilmar Heinsoo.
Järgnes mitu ringi hoogsat tantsu,
mille järel loositi välja võituderohke
loterii. -
99 Tahame Läänes
us esiküljel)
9 $ 0
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu juhatus 34. aastapäeval Ees, vasa­kult—
Raffi Moks (abiesimees), Ülo Tamre (esimees), Aadu Tooming
(abiesimees). Seisavad Albert Lukk, Juhan Reinoja (abisekretär), Ed-ward
Kirs, Aleks Kängsepp (sekretär), Paul Kunstimees (varahoidja),
Johannes Kirsipuu (laekur), ErnstHallas, Rene Lindeman (abilaekür).
AH — ,,Jaaniku" lauluansambel esinemas. Vasakult — Hilja TOOÄI,
Leena Tiismann, Tiina Tammisto, Talvi Maimets, Lisa Norheim ja Ho
Maimets. Foto - S. Preem
' -CDSSB
„MEIE ELU" asiitas Eek ühiskond)
a seisab eesti ühiskonna Peenistu-
Töö üle võib sõimata nii kaua kui
seda enam ei ole.
Mida vähem aju kolbas, seda enam
atsi lollusteks.
Fanaatik on isik ilma peata, Ves
tahab peaga läbi seina joosta.
Valitsuse teadustaia, on kabineti Magamine on kriitikavorm, eriti
deodorant. teatris.. Kogunud NIHITS
7.000-nde tankiga. Schwerini ja Jena
vahel paiknevad punaarmeelased
vanades Wehrmachti kasarmutes.
ISEVÄRKI DUŠŠ
Kui jõudsime kohale aeti 23 meest
ühte 4 kord neli ruutmeetri suurusse
ruumi ja kästi lahti riietuda. Alles siis
kui roostetanud torudest lae all hak­kas
voolama külma vett, teadsime et
see on dushhiruum. Kui üks julges
küsida, kus saab ennast kuivatada,
röökis allohvitser: „Ega sa kodus
pole. Pange riidesse ja minge välja.
Küllap seal kuivate."
Peeter sai 20. kaardiküttide moto­riseeritud
rügementi. Ta paiknes
Grimmas Leipzigi lähedal. Kuna ta
ema oli arst, sai ta sanitariks. Tauno
pataljon paiknes Leisnigis samuti
Leipzigi lähedal. Elasime seal isolee­ritult
elanikkonnast. Saksa tüdrukud
olid absoluutne tabu. Kes ü|e aia
ronis ja loata lahkus, läks päevadeks
kartserisse vee ja leiva peale. Peale
selle oli alkoholikeeld ning tieesse oli
pandud potentsi vähendavat vahen­dit.
Äratus oli kell kuus hommikul.
Kohe välja varaspordiks hoolimata
ilrhast. Siis hommikueine: leib, tera­ke
võid, leige hirsisupp, milles oli
ujutatud pekki.
Järgnevalt juhatasid allohvitserid
meid tööle: kasarmuõue; pühkima,
ruume puhastama, samuti relvi ja
rakmeid korrastama. Lõuna ajal oli
poliittund. Alles kell pool kolm oli
lõunasöök: jälle hirsisupp. Nädala­lõpul
oli ühepajatoit."
LIHA EI OLNUD
Tauno:,,Aga lubatud liha ühepaja-toidus
puudus peaaegu alati. See ka­dus
tumedatesse kanalitesse."
Pärast lõunat oli jällegi koristami­ne
ja väljaõpe. Kell 18 pandi valve
välja. Saime vahiteenistuseks ainuh
täägid, et kogemata kedagi maha ei
laseks. Ja vabaaeg? Kui üleüldse seda
oli, siis heitsime magama, sest pidi­me
olema vara väljas.*'
See hall sõdüriargipäev ei olnud
põgenemise põhjus. Selle oleksid nad
välja kannatanud. Aga mis hiljem
tuli, oli neile liiga palju.
Leht jätkab seda^eriakirjutist.
-kk
Peeter Sakareas ja Tauno Vaidla
asusid USA-sse ja elavad nüüd New
Yorgis.
Montreali Eesti
Pensionäride Klubil
147 liiget
Koosolek toimus kiriku saalis lahedamaks on muutunud, millega
pühapäeval, 11. jaanuaril kohe pä- ühendusesseltskondliku läbikäimise
rast jumalateenistust Rõske ja tuu- positiivsed omadused paremini mõ-line
ilm oli tunduvalt kärpinud kiri- jule pääsevad. Esimees avaldas tänu
kulistearvu, kes lumesadu trotsida kõigile, kelle kaastöö ja ohvrimeel-oHd
söandud ja neist oli peakoos- suse tõttu Klubi tegevus tulemusri-olekule
siirdunuid 35.. kas on olnud. Kõik ametikandjad on
Oma avasõnas tervitas Klubi esi- oma ülesandeid võrratu ustavusega
mees,. Johanna Toome kokkutulnuid ja parimas omavahelise koostöö vai-ja
tõi peajooni möödunud tegevus- mus täitnud, olgu need siis juhatuses,
aastast, mil Klubile pandud lootused perenaiste ülesandeis, klubipäevade
- aidata säilitada eestlust ja pakku- eeskava koostamisel, kohvilaua kor­da
ühist, mõistlikku meelelahutust raldamisel või kõige tänamatumais
- üldiselt täitunud on. ülesandeis, mis langenud neile, kellel
Kõneleja on täheldanud, kuidas koosviibimiste, tagajärgi likvideerida
üksikliikmed aasta-aastalt üksteisele on tulnud. Erilise soojusega tõstis
" • esimees esile Liidia Oja, kes ideede
algatajana ja väsimatu kaastöölisena
ön viljakalt toiminud peaaegu igasu­gusel
tegevusalal.
H E A 0 U 8 E D
Gariada Pension Plan'is on 1. jaanuarist 1987 tehtud palju muudatusi
ja see on heaks uudiseks pensionäridele^.
)ee plaan on tähtsaks majanduslikuks kaitseks Teile ja Teie perekon
Need muudatused parandavad ja asetavad Teie plaani kindlale,
pikaajalisele finantsilisele alusele.
e.
"1
Canada Pension PJan'i
informatsioonibrošüüri'
saamiseks täitke allolev
kupong ja saatke see ahtLH
aadressil:
GPNNFO
P.OBöx
Postal Station "D"
Scarborough, Ontario
CANADA PENSION PI,AM
msasm
\'d like to know more about my new Canada Pension Plan.
Please send me the "gpod news" in English • in-French • about...
NAML
ADDRESS.
I
03
-CITY.
PROV..
Health and
Weifare Canada
.POSTAL CODE.
Sante et Bien
Social Canada
Pension •
Disability Benefits •
SurvivorBenefitsD
Pension Credit Splitting •
Flexible RetirementD
FinancingyourCPPÜ
147 L I I G ET
Klubi on säilitanud oma liikmete
arvu suuremate muudatusteta, kuigi
tema kaheksa-aastase kestvuse jook­sul
mitmeid liikmeid on lahkunud
linnast, või elust. Esimehe ettepa­nekul
mälestati püsti seistes möödu-
Deschenes'!
komisjoni aruanne
avaldatakse
veebruari algul?
Kanada valitsusel on teatud ras­kusi
Deschenes'i komisjoni aruan-de
avaldamisega sõjakurjategijate ;;raV;;;i;;;;riäbikhkunu^^^^^^^^
kus.mu8es Toronto Star'.''tea^^ ^^^.^ Luik'e: Aasta lõpuks oli Klubil
avaldatavat konservatiivide mone- |.. ^
de parlamendiliil<inete ja ka mõ- ^^^^^.^^ ^^^^^^^ g^i,^^
nede valitsuse liikmete poolt su^ ^ y^^^^y^-^ ^g^g 3^3,^
vet valitsusele et esitatud Desche- ^.^ ^lubil raha kassas $7760,-
nes 1 aruanne kas ..pannaks saht- ^^3,^ liikmemaksudest, Klubi
Üritustest, kapitali %-dest jm. olid
$3477,-. Kulutusi oli samal perioodil
$1881,-.Üleiääk S1596,- koos eelmise
aasta bilansiga jättis Klubi kassasse
1986.a. lõpuksS9356,-.Klubi üritused
said eelmiste aastate eeskujul peaas­jalikult
ainult sellepärast lõppeda
ülejäägiga, et leidus mitmeid, kes
kohvilauda ja loteriisid pidevalt oma
lisse" või avaldataks tugevalt tsen­seeritud
kujul, kuna aruande täie­likust
tekstist saadakse välja luge­da,
missuguste rahusgruppide liik­meid
sõjakuritegudes süüdistatak­se.
Teiste teadete järgi (valitsuse
esindaja Torn Van Duseni informat­sioon),
avaldatavat Deschenes'i
aruanne tõenäoliselt veebruari ai- annetustega nii rikkalikult varusta-gui,
parast seda kui peaminister
Mulroney on oma Aafrika-reisilt Revisjonikomisjoni aruande Klubi
tagasi jõudnud.
„Toronto Star" on kuulnud mõ­ningaid
üksikasju Deschenes'i aru­andest.
Aruande salajane lisa sisal­davat
12 nime, kuid neid ei avalda­tavat
enne, kui valitsus on otsus­tanud,
mida nende suhtes ette võt­ta.
Aruandes kahtlustatavate seas
ei olevat ukrainlasi, kuid mõnede
ukrainlaste suhtes ei olevat komis­jon
siiski lõplikku seisukohta võt­nud,
kuna ei teata Nõukogude Liidu
poolseid tõendeid.
Aruande soovituste osas olevat
ettepanek Kanada kriminaalsea-dustiku
muutmiseks, nii et saadaks
kohut mõista Kanadas, ja kohtumi-nisteeriumis
erilise uurimisosa­konna
loomiseks. DeschenesM ko­misjoni
aruannet käsitatakse prae­gu
kohtuministeeriumis.
Kõneldes pühapäeval Torontos
Ukraina iseseisvuse väljakuuluta
tiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuitiiiiiiiiutuiiiiuiiiniiuiuit
majandusliku olukorra kohta esitas
Vold.Niilend, mispeale koosolek lae­kurile
Agnes Järvalaidile ja vara­hoidjale
Nikolai Karklinile tehtud
töö eest oma tänu avaldas.
Koosolekul arutati ka nende pen­sionäride
külastamise tähtsust, kes
tervislikel põhjustel on üksindusse
jäänud. Vahelduse pakkumiseks nei­le
ja nende moraali tõstmiseks on
kaasa aidanud õpetaja Heino Laane­ots
oma külaskäikudega. Selliste väi-sangute
puhul kaasaviidavate paki-keste
jk muude kulude katteks ot­sustati
A. Järvalaidi ettepanekul üle
kanda $1000',- Klubi kassast külas-tamisfondi.
28 KOKKUTULEKUT
Edith Tomseni aruande kohaselt
toimus aasta jooksul 28 kokkutule­kut,
mis oma iseloomult järgmisiks
jagunesid: referaate 11, meeleoluõh-mise
aastapäeva tähistamisel, ütles tuid 5, filmidemonstratsioone 4, mä-mitmekultuurilisuse
minister lestamisi 3 ja eeskavata kokkutule-
DavidCrombie, et valitsus teeb kii- kuid 5. Bussi-väljasõit suvevaheajal
reit oma otsuse Deschenes'i aruan- Granby'sse ja seal asuvasse looma­de
kohta ja aruande esitamist par- aeda väärinuks küll suuremat osa-lamendüe
on oodata lähema kahe võttu, kuna see osalejaile huvitavaks
madala jooksul ja elamusrikkaks meelelahutuseks
" ~~ — kujunes. Eelmainitud 28-st kokkutu­lekust
võttis aasta jooksul osa kogu­summas
1541 isikut. Eelmisel aastal
oli see arv 44 isiku võrra vähem,
kuigi siis kokkutulekuid 29 oli.
Uue juhatuse moodustamisel valiti
tagasi senine esimees, Johanni^ Too­me.
Teisteks juhatusliikmeiks valiti
®Pühap.,l. veebr. Tartlaste Seltsi järgmised: I abiesimees Edith Tom-
Vastlapäeva koosviibimiiie Eesti sen, II abiesimees õpetaja Heino
Majas algusega kl. 15.00. Laaneots, kirjatoimetaja Ella Salte-
# Pühap., 1. veebr. Isamaa eest nis, laekur Agnes Järvalaid, abilae-langenute
mälestusjumalateenis- kur Heino Ventsel, eeskava korral-tu8
Peetri kirikus algusega k l 11.00. daja Helmut Höövel, varahoidja Ni­kolai
Karklin, filmiettekannete kor­raldaja
Paul Leithammel. juhatus-liikme
kandidaadiks valiti Marta
Kulmar.
Revisjonikomisjoni valiti Volde­mar
Niilend, Leonid Kallas ja Her­man
Hangel. Kandidaadiks Leida
Rava.
Tegevust otsustati jätkata eelmiste
aastate eeskujul reedest kooskäimis-te
näol alates 17. jaanuariga, mil
näitamisele tuleb video 1984.a. Estost
Torontos. Sellele järgneval reedel,
23. jaan. toimub teine video-õhtu —
ühe saksa pastori poolt valmistatud
ülevaade Tallinna kirikuist. Kevad­semestri
tegevus lõpeb 15. mail.
. Liikmemaksu määraks otsustati
jätta senine $5,- aastas, kusjuures
soovi avaldati, et selle maksmisega
aasta lõpunj ei viivitataks.
Üksmeelne koosolek laabus suju-vah
ja kõik otsused tehti ühel häälel.
KUHU MINNA?
® Laup., 7. veebr, saarlaste küü-lapäeva
pidu Eesti Majas, algusega
18.00.
0 Pühap., 8. veebr, loeng eesti
rahvustoitudest Eesti Majas algu­sega
kl 15.00.
® Laup., 14. veebr. Baltic Bash for
Afghan Aid.Polish Cultural Cent-re'is
206 Beverley St. algusega kl
20.00.
® Laup., 14. veebr. Meeskoori pidu
Eesti Majas algusega kl 19.00.
8 Laup., 14. veebr. Kultuurivara-mu
Konverents Tartu Coliege'is al­gusega
kl 9.30.
® Pühap., 22. veebr. Eesti Vaba­riigi
69. aastapäeva kontsert-aktus
Toronto Ülikooli Convocation
HalMs algusega kl 15.00.
<i Laup., 28. veebr, esitab T.E.R,R.
„Kungla" „Ka8 oled näinud... ?"
Minkler- Auditooriumis, Seneca Koosolek avaldas tunnustust ja tänu
College'i8 (Finch Ave. ja Hwy 404) kõigile, kelle panuse tõttu Klubi te-algusega
kl 19.30. \ ggvus nii edukalt kulgenud on.
-ts-
11,
I
I
„Meie Elu" n
Eesti
NEW YOR
arvulise Eest
sid New YorI
NYEVÜ esil
komitee, Oh^
NYE nais- ja
tiline reljeefs
moodustasid
nevuse senisi
kaasahaaravi
— mille laadi
harva kuuldi
Kirikulisi oli
ne, nende eel
USA-s peakon|
esimees ]. Šii
kõrges eas o\ey
gä E. Vabadu]
H. Reinvalla
Oreliltoimis lu
Duesbergjatet
jagasid eelmai
kõrval veel p|
abipraost V.
Heinmets ja E.|
sed E. Järvet j[
MEIE VABAl
SANGARITE!
Prof. A. Võ(
aluseks Iohan|
salmi:— Suun
kellelgi kui SG\
oma sõprade
valitseb mõeldi
sangarite legu(
pa eelpostil, mi
rahvale osaks
siis ning üldsej
ütles prof, Võ(
rikkais kirjeld|
mustavate olul
res, rõhutades
10-kordset üle^
mata nende
vaprate eesti V(
ku. Nii ka l il
Narva rindelSil
vabaduse eest
la kannasel, V(
steppides ja
võitles oludest!
mundris aga
Samuti jätkas
Koreas ja Vi(
mälestuses küll
ti vabaduse ee;
keda enam siil
hinged lumahij
meiega. Olgei
ratele eelkäijül
oma orjaslatudj
badusvõitlejait
eriti neile, kes
reis. Helendas
sealt vabadus^
hitekt Lagle
, , . . . vaatamat]
gistavale olukj
rõõm ~ sest
meie poolel!"
MEIE EI OLEl
KÕIKE VAJAl
Samal ajal ji
lõpul aga ütle.-!
võimete ja väa
palju tublidus!
meelt ning si
südant ometi
miks meie vabi
me siiski nii
tegemata jätni|
vabanema lõU
ohvrimeelsele tl
taašvabancmisi
meid ka lumaj
mitte üksnes
vaid kestvas jl
töös. Olukordi
vajaduseks ise|
pretsedent, ki
. kaaslasi on ju
ohus meie rt^h
Muusikalises
väljapaistvalt
Vaska ja bass
ees mainitud k
loominguga, ku
V. Kangro ja
väärtusliku p
saatjana H. To
klaveril. Tiiu
kandes A. Hin
tud luuletuse
Vaikses leinasc
genud sangare
Eesti lipp Ohvi
auvalvega, NY
teranide auval
USA KASUTA!
AINULT ÜHE
KAOTAMISE!
Samas järgnt
kus päevakohaj
maailmasõjas k(
delnud laan Tn|
sõna.samuti koi
Lippingult, mõk
lerid. J. Tüvel
mustava ekstr
dussõja kui ees
tähtsamast sün(
tal. Kõneleja lij
vägi aitas vabaj
tooriumi Lätist,!
Pihkva ümbrusel