Meie Elu = Our life, December 22, 1983

              J
t
I •.
„MEIE ELU" -
Pul?lished by Estonian Pubiishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Bfdadvi^w Ave., Toronto, Ont. Canada, M 4K 2R6
v \ /JTel. 466-0951-'^
Toimetajad: H. ^Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis,B. ParmiBg, 473 LuhmannDr., NewMilford, N.J.,USA.
Tel. (201) 262-^0773.
,,Meie E h " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A . Weilöri algatusel 1950.-
„Meie Elu" toimetus jb talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja lJuulutiiste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup', k l . 9 hm.—1 p.l.
V.MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k.$15.50. ÜSA-sse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
— 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1, a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
lälemeremaadesje: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
^^^^ ^^^^^^^^ ; ü
Kimiutüsh|nnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, ;
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiuiuiiiii;iiitiiiiiiii!iiiiiiiiiiiii!ii!i;:in
Magu (Bi olisks kohane kirjutada Kuid Lähis-Ida näefe välja peF-iseilepealkirja
all just enne rõõmu- manentse sõjakoldena. Üks sugu-ja
rahupühi, mil kristlik maMlm haru võitleb teisega. Süüria, ambit-valmistub
ette hingerahus pühitse^ sioorie tdida^ Nõukogude Liit oma
ma aasta suuremaid pühi. Kuid relvadega ja 7000 sõdalasega, kes
ometi saame neid pühi pühitseda on sinna ekspertidena saadetud,
igas antud olukorras, nii nagu ka Iisraeli ei salli teda ümbritsevad
nüüd.. I araablaste maad. Iisraeli julgeole-
Otsest sõda ©i ole kusagik Kuid ku taga on USA.
samuti puudub rahu. Terve maailm Kuna terroristide aktiivsus on
on nagu sõjakolle täni kahe suur­võimu
relvastuse võidujooksule.
Kuid see on esialgu nn. aatoi|nter-paisunud,
president Reagan sai
kuuli rindu oma valitsemise esime­sel
aastal. Paavst sai terrorikuuli
rori aatomsõda ärahoidev akt- kõhtu keset St. Petri katedraali väl-sioon.
On psühholoogiline sõda jakut ning keegi ei tee, kust järg-
Qelleks, et päris aatomsõda ei tu- mine lask tuleb, siis on täiesti loo-leks.
Maailm näeb tegelikkuses mulik, et võimu ning positsiooni juu-esmakordselt,
mida tähendab aato- res olevad funktsionäärid ettevaa-miterror,
et s^da ära hoida. Aa- tuse vahendid peavad kasutama,
tompommjd on asetatud vastamisi Washingtoni Capitolis lõhkenud
idast läände ja läänest itta ja juhid pomm sundis ka Valget Maja end
d saa enam üksteisega rääkida. Aa- kaitseolukorda panema. Sissesõi-llomsõja
eelne tõrjuv terror on inetu
ja häiriv. Kui eelterror ei aita, pä-
Risterror saab olema hullem.
Kuigi ametlik sõda ei käi kusagil,
dud Valge Maja ümber on blokeeri­tud,
lennukite ülelend on keelusta­tud
ja Valge Maja valvet on suuren­datud
koos rakettidega keelatud
räägivad relvad ometi. Liibanoni ülelendude vastu,
rahvas on ümbritsetud iga päev Meie ei tea, mida on teinud en°
võitlevatest pooltest ja inimesi Isu- dakaitseks Kreml Moskvas. Võib-reb
pidevalt. Beiruti ja Tripolisse olla istub Andropov juba ammu
langeb miirške ja inimesi sureb. Uurali tunnelites ja ei näita end
Mis sõdaiee ongi, kui Iraani tund­mata
autojuht, masin laetud lõhke-aineistfsoostub
ameerika sõjaväe­laste
peakorteri hoonelsse ja sur­mab
üle kahesaja USA merevke-enam
rahvale.
Kuid kõik ei ole hilja veel ja ju­hid
peavad oma maistest ja vaimse­test
katakombidest veel korraks
välja tulema ja üksteisega rääkima,
lase, kes ei õle kellegi ga sõjas, vaid Seda loodabki Kanada peaminister
on selleks seal, et võitlevaid pooli Trudeau oma rahuaktsiooniga, loo-lahus
hoida. Seesama juhtub tuses kahe suure maa antagoniste
prantslaste väeüksuse juures.
Need üksused õn selleks seal, et
verevalamist ära hoida.
Nüüd vastab USA lahinglaev
New Jersey 16-tolliste lahingmür-veel
kokku viia, et nad selgusel®
jõuaksid, et nad üksteisele nii oht­likud
ei olegi. Kuid nende vahel
seisab aatompomm ja kuni aatom­pomm
pole totaalselt likvideeritud.
kudiega Süüria positsioonide pihta eiole tänapäeva maailmsil lootust
Valgest Majast üteldakse: tulista- pikemaks rahuks,
me ainult enese kaitseks. '
• . • V.; .
i^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Q 0 0
Olen juba mitmelkümnel korral
küsinud, kas võilks asju teisiti toi­metada,
kuid keejii ei ole veel mind,
avalikult kahevõitlusele kutsunud
ega nurga taga ähvardanud mul kul­mu
rulli lüüa. Sellest olenevalt on
pisut piinlik kallite rahupühade lävel •
järjekordselt millegi üle pahandada,
või teha soovitusi, mis nii mõnelgi
tegijale võiksid jätta mulje, et kõike
mida nad on ühiskonna heaks teinud,
ei osata vajaliku tänutundega hinnata
Võiks ju ehk küsida kas verivors-titegijail
on tõepoolest mõtet sente
kokku hpida ja tangude ning läbi-käsvanud
liha asemel meie tavapä­rase
jõuluroa soolikäsšekruupe, jahu
ja sularasva toppida. On ju ajad, kus
meil kadestati hiina keisrit selleüle,
et ta rikkus lubas tal sularasva isü-pärast
juua, ammugi möödas. Pike­ma
eluea ja juba Joosep Tootsigi
võlunud hea inglise figuuri nimel
võiks ju üsna õigustatult rasvavaese-mate
verivorstide valmistamist pro­pageerida.
Et aga tõsimeelsed eest­lased
enamasti teiste arvamisi en-daomadest
paremaks ei pea, ega omi
vorste kellegi teise paku peal painu­tama
ei hakka, siis jätan sellegi mõt­temõlgutuse
ametlikult avaldamata.
Pealegi võiks selline soovitus kaud­selt
mõjutada üha enam eestlasi kal­kunit
meie rahvapäraseks jõulutoi-duks
pidama. Kuna sellist ümberrah­vustumist
kiirendavat teguviisi ei saa
kuidagi õigustada, sns piirdun seda
puhku sellega, et soovin kõigile selle
veeru lugejaile HÄID JÕULUPÜHI.
HARRI KIVILO
JOHN 1. SOOSAAR,
1 Ghartered Accountant
Süite University Ave., Toronto,
Tel. 864-0099
Ontädo.MŠe 3M7
EESTI ALUM
Akende asendaniine thermo-akendegä. ^ 5 tollised
kuueis vSryis. Räästaaluste katinin@.
Keldriakendel® sissemurdmise vastu metallkaitsed
laiuteti hindamine. Helistage pSeval töökoda t@L
Kodus 769-0932
IMVESTMENTS INCp
StF., Maple, Ontario LOJlECi)
.22. li Male Elu" nir. §i (1764). i98S
mm
yyRIJA^NALÜÜTIK
Ameerika raadiojaam RFI/RL Inc.,. Münchenis, otsib Eestisje
puutuvat blisimuste UURIJAT-A^i^tttTITKUT. Ülesanne
eeldab kursis olemist eluavafdüstega nii Eesü NSVs kui emi­gratsioonis,
võimet kiiresti koostadaja kirjutada kokkuvõtlikke
analüüse ja kommentaare sündmuste ja arengu kohta, tihedas
koostöös raadiojaama eestikeelsete saadete toimetusega. Kandi­daatidel
peaks olema kõrgem haridus ehlc muul teel omanda­tud
samaväärsed kogemused, üldised teadmised Nõukogude
Liitu puuttivates loisimustes ning ^hjalikud teadmised' Eesti
asjus, võimalikult tõendatult avaldatud publikatsioonides. Eesti
|a inglise keele valdamine on vajalik, vene keele oskus soovi­tav.
Palk mitte vähem kui DM 50.765 aastas, millele lisandub
prii korter ja teised hüvised. Kandidaatidel palutakse saata
lühike elulookirjeldus aadressil:
PeršonndOfte :
Radio Free Ilurope/Radio Liberty
1201 Connecticut Avcnuc, N.W.
Washington, D.C. 20036
Walesa: „Aga minu idee pääses siiski üle piiri..
unistus:
Viimasel ajal on kerkinud ülesse
küsimus, kas ei peaks mitte UNO
peakorter lahkuma Ühendriikidest
Ja asuma mõnele teisele maale.
Ühendriikide asesaadik Gharles
Lichtenstein UNO juures on aval­danud
soovi, et UNO peakorter
peaks minema nii kaugele kui või­malik,
— kas või põrgusse. Nime­kas
USA ajakirjanik Andy Rooney
kirjutas, et tema näeks hea meele­ga,
et UNO koliks Moskvasse.
ÜNO peakorteri ümberasumise
küsimus mujale kerkis ülesse seoses
Ühendriikide ja N.Liidu UNO dele­gaatide
vahel hiljuti asetleidnud
vaidluste tõttu.^ Ägedate kõneluste
põhjustajaks oli New Yorki ja New
Jersey kuberneride keeld Aerofloti
lennukite maandumiseks nende kor­raldustele
alluvatel lennuväljadel.
Üks neist lennukitest pidi toom^ An­drei
Gromõko UNO koosolekule.
Gromõko jäigi saabumata, kuigi tal
oleks olnud mitmeid teisi võimalusi
New Yorki tulemiseks, i
Venelased nurisesid, et New York
ei olevat küllaldaselt külalislahke
linn UNO asukohaks. Sellele vastas
saadik Lichtenstein, et kui Vene dele­gaadid
ei tunne ennast õnnelikuna
New YorkiSi siis nad peaksid sealt
välja kolima. Ta lisas juurde: „UN(^
liikmed oleks sadamasillal teiJi
rõõmsah lehvitamas jumalagajätuks
teie purjetamisel sinna,kus päi|je on
loojumas''. ; ,
KAS MOSKVASSE?
Oleks tõesti lõbus alustada kam­paaniat
selleks, et UNO peakorter
koliks Moskvasse. Kui Yuri Andro­pov
lubab seda^šündida, siis tuleks tal
umbes samal ajal ka rentida CIA-le
ruumid Kremlis.
Aetuna haiglasest hirrpust lasevad
N.Liidu juhid oma nuhkidel valvata
oma kodanike kõiki eluavaldusi sa^
masuguse järjekindlusega kui nad,
ilma igasuguse põhjuseta, jälitavad
neid,kes külastavad nende hoolega
maskeeritud „paradiisi".
Kas te võite ette kujutada, kuidas
reageeriks KGB kui UNO peakorter
asuks N.Liitu? Juba mõte nendest
välismaalastest, kes oma portfellide­ga
vahetpidamata liiguks nende
maale ja maalt välja, ajaks nad hul­luks.
New Yorkis on umbes 35.000 dip­lomaati
ja nende perekonnaliiget.kes
ühel või teisel viisil on ühenduses
UNO-ga. Kui nad kõik asuks Mosk­vasse,
sattuks venelaste salapolitsei
kirjeldamata paanikasse. Nad liht­salt
ei teaks, kuidas jälitada selliste
„hädaohtlike sipioonide" invasioo­ni.
See oleks ju tohutu arv ebausal-datavaid
välismaalasi, keda peaks jä­litama
ja kellede korteritesse tuleks
paigutada salajased kuuldeaparaa­did.
Sovijeti ametnike silmis on ju
spioon iga turist,.kes läheb oma ko­dumaale
tagasi ja kõneleb, kuidas ve­nelased
on sunnitud seisma tundide
viisi sabas, et saada päts leiba.
{•ZSB
(Kui palju toitaineid on meie mür­kides?
•
Suurusehullustus on kä
tehaigus.
•
las-
Inimene on rauast. Seepärast ei
näe ta käeraudades mingit võõrkeha
•
Õukonnas on narril eriõigused
Väljaspool õukonda on ta ainult
•
lel laud silme ees on,peab
ma, et selle juurde kuuluvad ka pütš
ja päitsed. ^
ÖIPLOMAATIDEL HEA E LU
Kogu' idee, et UNO peakorter
asuks Moskvasse, on lõbus nali ja
võib päris kindel olla, et mitte keegi
ei vihkaks sellist plaani rohkem kui •
New Yorkis asuvad N.Liidu diplo-niaadid.
Neil pole kunagi varem ol­nud
sellist head elu. Vastandina nen­dele.
tingimustele, milles neil tuli ela- I
da nende „paradiislikul" kodumaal,
siin nende telefonid töötavad piira-matulf
ja kontrollimata, tõstetoolid
jooksevad takistamatult ülesse ja alla
ja nad võivad üürida kortereid tõe­liste
vannitubadega ja köökidega i l ­ma,
et nad peaksid endid registree-
, rima korterisoovijate nimekirja ja oo­tama
korteri saamist aastaid. Kui nad
soovivad, on neil võimalus lõunatada
lugematutes restoranides, mille­de
toidu rikkalikkuse ees nad siia
tulles imestuses käsi kokku lõid. Kas
keegi usub, et need ..diplomaadid"
tahaks kolida tagasi Moskvasse?
Välismaised diplomaadid'omavad
diplomaatse puutumatuse eesõigus^
mille tõttu neid ei saa arreteerida
seaduste vastu eksimisel. Mõned ka­sutavad
seda eesõigust järjekindlalt
vähemate eksimuste puhul, nagu se­da
qn seaduse-vastane autode parki­mine.
On päris tavaline nähe leida
New Yorkis suurima liiklusega täna­val
Fifth Avenue ,,Saks" Kauba­maja
ees seadusevastaselt pargitud
autosid, millede registreerimise sildil
ilutseb ,,D.P.L.",blökeerimas üldist •
Inklemist. Ei ole usutav, et diplo­maadi
naine on seal ametlikul asjaa­jamisel.
Kuid politsei ei oma õigust
autot kõrvaldada ega saada ka ka­ristada
auto omanikku. On ka esine­nud'
näppamisi ärides, kuid diplo­maatse
kaitse all olevad pikanäpu-mehed
on jäänud karistamata.
SAAKS LAHTI SPIOONIDEST
Mida te arvate, mis juhtuks Mosk-vas^^
kui teie auto oleks seadusevas­taselt
pargitud ehk te näppaks öö­särgi
või mõne muu eseme inõnest
pooltühjast Moskva kaubamajast?
Küllab te juba teate. Niipalju tunneb
iga lahtise silmadega ja terve mõis­tusega
inimene punast rezhiimi ja
selle halastamatuid rakendajaid.
Oleme kõik selle poolt, et U ^0
peakorter viidaks, üle Moskvasse
juba ainult sellepärast, et Ühendrii­gid
saaks lahti tuhandetesse ulatu­vast
Sovijeti spioonide võrgust. / ga
ka sellepärast,et me saaks südar 3St
kahjurõõmu tunda, kui N.Liidu ..Oip-lomaadid"
oma siin kokku ostetud
varanatukesega on sunnitud siinselt
neile rikkalikult söödamaalt pöördu­ma
tagasi oma ..paradiisi" viletsatele
karjamaadele,kus „Stalini päike" en­nast
ikka vähem ja vähem näitab,^—
. seni,kuni ta täielikuh ja kõigiks ae­gadeks
loojub.
A. PÕLDMETS
Ka rumeenlased ^rahi!"
demonstratsioonil"
Ka Rumeenias, kes ajab võrdle­misi
iseseisvat poliitikat, toimus
valitsuse korraldusel „rahude-monstratsioon".°
Bukarestis mars­sis
umhes30.000,protesteerides nii
NATO kui Varssavi Fakti riikide
aatomrelvastuse vastu. Moskva
avaldab survet Rümeeniale oma ra­kettide
ülesseadmiseks seal, kui
USA raketid viiakse Lääne-Euröo-
'siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiiiiiii
Eesti Sihtkapital Kanadas
aetused, testamendl-pärandusedja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eeati orgaiüsatsioonidels
Eesti Sihtkapital Kanadas
Imudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 9S8 Broad­view
Ave. Toropto, Ont. M4K 1R6
iijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiii !
il
i
; fr j . . ^ i •
etervitus
Ontario valitsuse nimel on mul hea meel im lugejatel®
edasi anda soojemad jõulutervitused.
See on aasta eriline rõõmuaeg, mil erinevatest rassidest,
kultuuridest ja erikeeli kõnelevaid inimesi kogu maailmas
ühendab hooldustahe ja andniisrõõm lootuses vennalikkuse-le
ja heatahtlikkusele inimkonnas.
Otsustagem üheskoos, et see suuremeelsuse ja kaastunde
vaim kestab igavesti meie südametes ja meeltes, nii et inim-pere
saab lõpuks kestva rahu maa peale, mida oleme otsinud.
Lubage avaldada teile kõigile ka tänu, et olete oma käed ja
südamed andnud meie provintsi ja riigi kasvuks ja arendami­seks
ja soovin igale teist rõõmsaid pühi ja edukat uut aastat.
WILLIAM G. DAVIS
Immigratsiooniministri pühadetervitus
Hõlmakti jõulumüsteerium teie südameid ja kodusid ning
toogu rõõmu ja mälestusi.
Samuti soovin, et erilise pühadekinkina meie kõik omaksi­me
vastastikust mõistmist ja kaastunnet.
Rõõm§aid jõulupühi ja õnnelikku ning edukat uut aastsit.
JOHNROBERTS
Töö- ja immigratsiooniminister
sa
SUURES VALIKUS SOBIVAID J Õ U L U K I N KE
THE SCANDINAVIAN SHOPPE
235 Danforth Ave. Toronto, Ont. iV!4K 1W2
Tel. 469-3886 ^ , ^ ' . ^
Omanikud eestlased.
i.
,;Meie Elu" nr. 51 (1764) 1983
Soome jõuluvana
tööhoos
HELSINGI (M.E.) - Soome jõu.
luvana on juba täies tööhoos oma i
polaarjoone kodus Rovaniemi lin- d
na lähistel. Möödunud aastal vas- d
tas ta 114 OOO-lo mitmelt poolt I
maailmast saabunud kirjale. Välis­maadesse
läks kirju jõuluvanalt
kokku 95 900. Telefonikõnesid tuli
40 000, milledest ta jõudis vastu
võtta ainult 14 000. Nüüd aga jõu-luvana
ootab veelgi rohkem kirju ja
kõnesid. Inglis- ja soomekeelseid
vastuseid on trükitud kokku 150
090. Abilisteks jõuluvanal on 21
päkapikku.
Novembrikuu lõpus oli ta jõud­nud
vastata juba umbes 14 000-le
lapsele 40-ne8 oririigis, kõige roh­kem
välismaadest Jaapani, kuhu
läks kirju kokku üle 6000. Läks veel
Soomet tutvustavaid kirju rohkesti
Poola, Austraalia ning inglismaa
lastele. Jõuluvanale saadetud raha
läheb UNICEF-i käsutusse. Jõulu-vana
aadressiks on: Jõuluvana, 99
999 Korvatünturi, Suomi.
Heating, air conditioi
0 Uued ja parandamine • ÕLI-ji
9 Korstnavoodrid (chimney liningj
• Ahjude pul
ROLAND KULUK-T(
Kanada ji
(Algus osi|
ne ikka veel ruttu lähe. Abilioed as­keldavad
möijguasjade pakkimise­ga
ja hirv-punanina on oma tallis
sõiduvalmis. Teeme oma ostud poest
kus müügil kodus valmistatud lõh­naga
küünlaid, endisaegseid jõulu-dekoratsioone,
kuivatatud taimi, mal-slpeadest
vigureid, postkaarte jne.
Imetleme suures ümmarguses klaas- {j
niajas antiikseid nukke, nende niaju-mööblil
ja hobuseid, mis säilunud
jõuka rahva lastelt. See nukkude ko­gu
olevat suurim terves Põhja-Amee-rikas.
Ajalugu rullub 1816 aastast 19. sa­jandi
esimese pooleni.
Saab suuresti tõmmata paralleele
meie ja Kanada ajalooga. Sarnased
lappudest valmistatud põrandakan-gad,
veepangad, kaelkoogud ja Isegi
see pilust lapsehäll! 1'iöheerküla asu­tajaks
loetakse Daniel ja Elizabeth
Stongi, kes elasid ja töötasid Black
Creekis. Nad ehitasid esimese maja
1816. aastal ja teiso 1032. a. ning kin­kisid
oma varanduse koos maa-alaga
järgmistele põlvkondadele. Nende
jõulupuul rippusid kuivatatud sokid'
ja õunad. Nägime, kuldas leel leiba
küpsetati. Päts pandi vormiga üm­margusesse
raudnõusse, kaas peale
ja aeg-ajalt keerati nõud ringi. Samas
küpses ka orgi otsas kana, mille rasv
tilkus raudnõusse.
DICKSON'S KOOL
Seda kooli peavad üleval Ünion-ville
lastevanemad, õpetajad ja õpi­lased.
See on kool 1860. aastast, kui
see oli üheruumlllne ja osimese, teise
ja kolmanda aasta õpilased olid kõik
ühe õpetaja õpetada.
Distsipliin on koolis vuli ja vane-mt^
d saadavad sinna meeleldi oma ,
lapsi õppima.
järgmine peatus on jõuka kato­liiklase
Danlel Flynnl majas a. 1850.
Katoliiklased dekoreerivad jõuluks
oma aknaid küünaldega, selleks et
preester tuleks külla. Siin majas on
tikitud Ilu käterätik, lastel kallimad
mänguasjad, ahjus jõulupuding,
laual sidruneid, õunu ja suhkrus kee­detud
apolsinikoori.
• S i
Üheruumiline Dicksoni kool Blacl
tule poisile on pandud pähe häbil
If <11,