Meie Elu = Our life, December 22, 1983

              ti MLJÄPÄEVAL, 22. - THURSDÄY, DECEMBER 2g
kodumaal ILMUNUD
Okupeeritud Eestis tagakiusatud
vabadusvõitlejate Mart NiklMse ja
dr. Jüri Kuke kannatusi ja dr. füri
Kuke märtrisurma käsitav doku-mentaalteos
,,Kaks,kes ei alistu­nud"
on masendav raamat. Aga
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskus Stokhoimis on
teinud tänuväärse suure töö, kogu­des
kokku kõik Mart Nikluse ja dr.
J, Kuke jälitamise, kohtuprotsess
ai ja dr, J. Kuke surma kohta käivad
materjalid ja need avaldanud raa­matuna,
mis on suur süüdistusakt
KGB Julma jälitamistegevuse ja
kahe alistamatu Eesti vabadusvõit-
1 elu ja tervise hävitamise kohta.
Mart Nikluse ja dr.}. kuke kurba
saatust käsitav raamat algab nende
fotode äratoomisega, millede Ees­tist
väljasaatmise eest Mart Niklus
sai 10 aastat vangistust ja 3 aastat
asumisele saatmist. Oma esimese
vangistuse kandis Mart Niklus
Dubravlagi „parandusliku töö asu­tuses",
mis haarab suure karistus-laagrite
piirkonnaMordvamaalää-neosas.
Seda piirkonda on eksli­kult
nimetatud ka Potma laagriteks,
k u i d Potma on vaid jaam Moskva-
Uljanovski l i i n i l , ja sealt algab
harutee Dubravlagi laagrite piir­konda,
missugust raudteed ei näi-,
data mingitel kaarditel.
Raamatu esimese psas antakse
ülevaade Dubravlagi laagrite süs­teemist
ja seal^ rakendatud rezhü-mist.
Iga laager pn jaotatud elut­sooniks
ja töötsooniks, kus vangid
peavad orjatööd tegema. Vangide
hulgas o l i M . Nikluse kinnioleku-ajal
üle kolmandiku ukrainlasi,
leedulasi umbes 15%, lätlasi 10% ja
eestlasi 6-7%.*
Hullemaks kohaks oli laagris
kartsahoone, vangide keeles puur.
Puuri suurus oli 3x2.5 meetrit. Sin­na
topiti 3 -4 meest viieks, kümneks
või viieteistkümneks päevaks, mis
OÜ kõrgem määr. Nikluse konflikt
vangilaagri ülematega muutus aas­tate
jooksul järjest teravamaks, iga
paari kuu järele paigutati ta jälle
nädalaks — kaheks kartsakambri.
Kord oli ta seal järjest 23 päeva.
Oma karistuse lõpuosa kandis ta
raske režhiimiga Vladimiri vang­las.
Vahepeal vähendati M . Nikluse
süüteo eest vangistust 7-le aastale
ja M ; Näkks vabanes Vladimiri
vanglast, kui ta o l i tegelikult l i g i i
aastat kinni olnud.
Järgnesid mõned aastad „vaba-dust",
kuigi ühel ja teisel põhjusel
pidevalt tagakiusatult. Sellesse pe­rioodi
langeb tema ja nüüd ka vang»
istatud Enn Tarto sissekiskumine
leedu vabadusvõitleja Viktor Pet-kuse
protsessi, 1978. aastal. M . Nik­lus
ja E.Tarto aga V. Petkuse vastu
midagi ei tunnistaja KGB vihavaen
M. Nikluse vastu kasvab. Edasi tu­levad
balti apellid vabale maailma­le
koos lätlaste ja leedulastega^
kaasallkirja andmine 21 baltimaa-lase
protestikirjale Afganistani
okupeerimise vastu jne. Ning siis
tuleb uus vangistamine 20. märtsil
1980 ja uus kohus järgmise aasta
algul. M . Niklus saab nüüd 10 aas­tat
vangistust j a 5 aastat asumist.
Dr. Jüri Kuke vabadusvõitlus-lik
tegevus oli lühiajalisem ja ta
traagiline lõpp tuli kiirelt. Tema
elutöö kokkuvõte on kirjutanud dr.
Rein Taagepera. Olles kommunist­likus
süsteemis pettunud ja par­teist
väljaastunud, vabastati ta Tar­tu
ülikooli dotsendi kohalt. Nüüd
sai dr. J. kukest aktiivne vabadus­võitleja.
Ta käis lääne ajakirjandu­sele
Moskvas Afganistani pärast
protesti esitamas, vangistati Mosk­vas,
kuid vabastati Tartus. Edasi
jätkas ta kontaktipidamist läänega
ja kodumaa sündmustest (kooliõpi­laste
demonstratsioonidest) infor­meerimist.
Järgnes vangistamine
13. märtsil 1980 ja kohus koos M .
Niklusega jaanuaris 1981. Kuigi te­male
määrati ainult 2 aastat, o l i ta
koos M . Niklusega peetud näljast­reigi
tõttu n i i nõrk, et vangitrans-pordil
kokku varises ja suri.
Nüüd vaevleb M . N i k l u s jälle
Tatari piirkonna vangilaagris, ja on
eraldatud igasugusest ühenduse­pidamisest.
On teadmata, kas ta
elavalt sealt välja tuleb, olles väga
haige. Isa suri tal vahepeal, ema
aga s i i s k i ootab ja loodab, et võimu­dele
alistumatu poeg Mart peab
vastu.
„Kaks,kes ei alistunud" on asja­lik
dokumentaalteos, mis näitab,
missuguse julmusega koheldada-takse
teisitimõtlejaid okupeeritud
kodumaal. M e i l e andku see raamat
uut ergutust nende toetamiseks
võimalustekohaselt.
. E.S,- •
kaks kes ei
alistieiiud"
Kesk-FlorM^
Kesk-Florida Eesti Seltsi peakoo­solek
peeti 6. novembril St. Peters-burgis.
Koosolekut juhatas Evald
^ohl, protokollis Hilja Pohl. Kooso­lek
avati palvusega õpetaja Juhan
Suurkivi poolt. Mälestati ka möödu­nud
aastal surma läbi lahkunuid
liikmeid, keda oli kuus. .
Möödunud aasta oli seltsil tege=
vusrohke, nii sise- kui ka väliste-gevuse
poolest. Suurematest üritus­test
väärib märkimist E V aastapäeva
tähistamist, mis tõi kokku arvukalt
kaasmaalasi ligidalt ja kaugelt, siis
veel osavõtud St. Petersburgi rahvus­te
näitusest ja ikestatud rahvaste
meeleavaldusest. Eeloleva aasta ee­larve
võeti vastu S 3500 suuruses.
Tegevuskava on üldjoontes nagu eel­misel
aastalgi. Esimeseks ürituseks
on jõülukoosviibimine 16. detsemb­ril
nagu sellest on ajalehes varemalt
Eesti Vangistatud Vabadusvõitle- teatatud.
jäte Abistamiskeskuse väljaanne. Seltsi juhatus valiti tagasi endises
Stokholm 1983. Hind $34.00. j^oosseisuses: esimees Henn Rebane,
Postiteel saates pluss postikulu: ™ e d ^ Heinrich Koop, Martin
Kanadasse I I .80, U S A - s s e S 4 . 2 5 . t ; t Ä ^
. 958 Broadvicw Ave. Sarapuu ja Ilmar Uusvell. St. Peters-
Toronto, Ont. M4K ZM burgi rahvuste ühingus on K.F.E.
seltsist Norma Rebane juhatuse liik­mena
ja esindajaiks on Maie Rebane,
Silvia Kirsipuu ja Ludvig. Vahter.
Selle rahvuste ühingu liikmeiks on
üle neljakümne erinevast rahvusest
gruppe. Rahvuste ühingu korraldu­sel
igal aastal peetav rahvuste näitus
ön kohalikuks suursündmuseks, mil­le
külastajate arv ulatub kümnetesse
Adelaide Eesti Meeskoori 35. aas- tuhandetesse. Järgmine näitus tqi-tapäeva
puhul ilmus album „AEM mub 24.-26. veebruaril 1984., k a eesti
35", mis tekstis koos rikkaliku pildi- seltsil on kavas sellest osa võtta näi-materjaliga
annab põhjaliku ülevaa- tusega, laval esinemisega Ja muugi­te
koori tegevusest viimase viie aasta kioskiga.
jooksul kuni käesoleva aasta kesk- lõuluteenistus peetakse jõululau-paigani.
Albumis (44 lk., formaat päeval,24. dets. k l . 2 p l . Trinitikiri-
24x17 cm) oh ka kokkuvõtlikud üle- kus, 401 5-th Str. No., St Petersburg.
vaated kahe eesti muusika manalas­se
varisenud suurkuju prof. Juhan
Aaviku ja Eduard Tubina elust ja
tööst.. Esimene neist oli Adelaide
Eesti Meeskoori auliige.
A E M - i dirigendi Lembit Härmi he­liloomingust
on albumis kolme laulu
noodid:„Järv", mis Austraalia Eesti
Sport
alti ujumisvõistlustel
purustati 12 rekordit
Ken Ahlberg parim meesujuja
Anstraalias ilmus
koorialbum
4. dets. peeti leedulaste korral­dusel
26-dad P.-Am. Balti ujumis­võistlused
20-e treenitud ujuja osa­võtul
U S A - s Detroiti/RosevHle
keskkooli uues ujulas.
Võistlejaid oli saabunud isegi 860
miili kauguselt. Connecticutist oli
kohale lennanud 5-e-liikmeline läti
perekond, et kaks poega saaksid osa
võtta. Clevelandist oli saabunud 8-
liikmeline leedu perekond, kust
võistles 5 poissi, ema ja 5-aastane
tütar, kes ujus 50 j . vabalt ja 50 j<
selili. Teisi ujujaid oli Ohiost ja Det­roiti
ümbrusest. Eestit ja Torontot
esindasid vaid 2 ujujat, kuna teistel
polnud aega kohale ilmuda.
Ken Ahlberg purustas 4 Balti re­kordit
13—14-a. klassis, enda rekord
100 j . vabalt sai uue aja 52,7, 100 j .
selili 1.07,8 (end. R. Entmaa rekord
oli püsinud 13 a.], 100 j . liblikat 59,2
{end. A. Nerska rek.) ja 200 j . eri­stiilides
2.12,8 {end. oma ja Nerska
rek.).
Ken Ahlberg sai oma klassi eri­auhinna.
Naiste masterklassis, kus
ujus 2 osavc
had Mai Kream, ujudes 200 j..vabalt,
100 j . vabalt
tjat, saavutas 1-sed ko-
100 j . rinnuli, ning anti
üle oma klassi eriauhind, toonitades
ka osavõttu igast Balti ujumisvõist­lusest
organiseerijana.
Hr. A . Bielskusel, Balti Spordi Fe-deratsiooni
esimehel, jätkus auhindu
ja linte kõigile noortele. Ka tema to­hutut
tööd pikkade aastate jooksu!
tunnustati kõnega.
Teateujumised toimusid vaid lee­dulaste
ja lätlaste vahel. Üldkokku­võttes
olid kõik rahvused samad,
saavutades igaüks 4 rekordit. Senini
on suuremate rekordite arvuga olnud
1974. a. meetrites ujutud York'i Uni-versity
võistlused eestlaste korraldu­sel,
kus purustati 41 rekordit 2-e
tunniga. |
1984. a. võistlused oleks lätlaste
või eestlaste korraldusel. Võistlused
lõppesid sujuvalt ja kõik alustasid
kojusõitu ülimas tujus.
M.K.
Laskurite read hõrenevad
Craig Potsep oli edukam
¥äärikas aktus
Gustav Suitsule
Stokhoimis
•' ' • t .• '• '
Stokholmi Ebsti Osakonna poolt
korraldatud Gustav Suitsu ^aja-aastase
sünnipäeva aktus Med-borgarhuseti
suures saalis kujunes
täissaali ja täis rõdu eps väärikaks
mälestuskoosviibimiseks meie
juhtive kultuuriisiksuse juubeli
puhul. Kohal oli Gustav Suitsu tü-tar
dr. Helga Suits-Kangro koos
perega. .;
Aktuse avas Välismaise E@sti
HCirjanike L i i d u esimees Kalju Le­pik
proloogiga.
Stokholmi Eesli Noorte Koor
|aan Seimi juhatusel laulis Gustav
Suitsu sõnadele loodud kolm laulu.
Gustav'Suitsu akadeemilise or­ganisatsiooni
Eesti Üliõpilaste
Seltsi esimees Ivar Paljak oma sõ­navõtus
väitis, et luiiletaja värsid
on tänapäeval saiba aktu&alsed k u i
kirjutades. . ^
Helga Suits-Kangrole anti üle äs­jailmunud,
enne kõike noortele
mõeldud, valikkogu Gustav Suitsu
värssidest.
Metsosopran EdithThallaug esi­tas
kolm Suitsu sõnadele loodud
laulu. •' .
Pärast vaheaega käsitles Gustav
Suitsu isiksust^ loomingut ja tee-i
e i d eesti kultuurile Raimond Kolk
tagasihoidl^iku tiitli all „Mõtteid
Gustav Suitsu 100. sünnipäeval".
Stokholm^ Eesti Meeskoor Eino
Tubina juhatusel laulis klassiliseks
kujunenud laulu Gustav Suitsu sõ­nadele
„Oma saar"
Kalju Lepik liiges iraeM Gustav
Suitsu luuletust.
Stokholmi Ee^ti Naiskoor ja
Kanada noorte ujumisvõistlused
noorte karikale {The Youth Cup) pee-
. . , ., tiNorthYork'iAquaticClub'ikorral-
Seltside Liidu koorilaulude voistlu- ^ygel Etobicoke ujulas 9.-11. dets.
sel 1969. aastal sai kolmanda auhm- võistlustest võttis osa 55 klubi 569
na, „Onnis suvine öö" ja „Meielau- võistlejaga, nendest 286 tütarlast ja
^ " i ' - - . , 283 poissi. Võistlejad olid jagatud
Oma sõprusliikme V. Siska toime- ^^^i^^ v^nusegruppi: 10 a. ja noo-tatudalbumeist,
misonilmunudüht- J^JH., 11-12 a. ja 13-14 a. Sellele
lases formaadis ja hulga piltidega, on võistlusele pääses ainult teatava kva-
„AEMJ5" Adelaide Eesti Meeskoc^ üfikatsiooniga, mis sel aastal oli ras-ril
koMas valjaamie. ^ • v kemaks määratud. Eestlastest oli
„AEM 30" (44 lk.) sisaldab kooTi erfukam 10-a. Craig Potsep. kes saa-kroonika
1973-78. Edasi on selles ^^^3 4 ^õbe-, 2 pronksmedalit ja 4
kaks artiklit, millistes L . Härm vaat- neljandat kohta. Meie teine edukam
leb eesti laulu ja muusikat läbi aega- võistleja 14-a. Ken Ahlberg vigastas
de ja V. Siska käsitab eesti keele., võistluste algul stardist vettehüppel
eufoonia.t, eriti„s hääliku problee-. ggig^ |^ viidi arsti juurde. Võistles
™ \ • , , „ ^ .„ . , hiljem edasi, kuid ei olnud enam
„AEM 25 (68 lk.], mille aiapeal- võimeline kiirust arendama,
kirjaks on „ 2 5 aastat eesti meeste
koorilaulu Adelaide'is", ilmus koori Craig Potsepa tagajärjed- tuli tei-juubeli
puhul 1973. aastal. Peale üle- seks, saavutades hõbemedalid 200 m
vaatekoori asutamisest ja tegevusest rinnuli - 3;12,2,100 m selili -1:20,0,
nii tõusude kui k a mõõnadega.on ai- 100 m vabalt - 1:08,0, 200 m vabalt -
bumis kirjutis koori ühest asutajast 2:28,5. T u l i kolmandaks, saavutades
liikmest ning kauaaegsest esimesest pronksmedalid: 400 mvabalt-5:07,0,
dirigendist Elmar Reebsist ja tema 200 m indiv.komplekst-2:50,6. T u l i
järglase dirigent Lembit Härmi artik- neljandaks: 50 m - 0:31,8, 100 m .
kel „Dirigent ja laulukoor". rinnuli-1:32,8, 200 m selili - 2:55,0,
„AEM 35" hindon 4.00 Austraalia 100 mliblikst,-1:22,0. Kogusummas
dollarit. Piiratud arvul on veel saada- , võistles kümnel alal ja tuli igal alal
vai ka eelmisi albumeid hinnaga A$ kohale. Osavõtjaid oli igal alal 35-45
2.00 eksemplar. Neid saab tellida vahel,
aadressil: Adelaide Estonian Male
Choir, Estonian Houše, 200 Jeffcott
St., North Adelaide S.A. 5006, Aust-ralia.
Tellimise täitmiseks hariliku pos­tiga
palutakse saata rahvusvahelise
rahakaardiga Austraalia dollareis
„AEM 35 " eest S5.00, „AEM 30" või
,, A E M 25" eest S3.00, või terve seeria
eest ^9.50.
HARALD RAIGNA
Dr. Helga Suits-Kangro kõnele­mas
Stokhoimis oma isa 100-a,
sänniipäeva tähistamisel.
Stokholmi Eesti Meeskoor esitasid
Harri Kiisa juhtimisel kaks laulu.
Helga Suits-Kangro tänas isa
austamisest osavõtnuid, korralda­jaid
ja esinejaid.
Stokholmi Eesti Osakonna 1. ku­raator
Epp K i v i a ed tänas kõiki, kes
aktuse teostamisele kaasa aidsi»
nud.
Kaasmaalased lahkusid hästi or°
ganiseeritud ja hoogsalt läbiviidud
aktuselt ülevate tunnetega, olles
kogenud, et eesti kultuur nii uus­loomingu
kiii klassika hindamise
osas paguluses noorte ja vanade
osas edasi elab.
ILMUS
B8
aa
J. Saarniifi pannoo
advokaadikontori seinalt
müüdi oksjonil
Kunstnik Joann Saarniifi 1978. a.
valmistatud pannoo „Algus ja lõpp"
(Sumeri aja kujunduses) 8x20 jala
suuruses, mis oli Toronto Dominion
Center hoones advokaat E . Alfredi
kontoris, müüdi hiljuti oksjonil.
Uueks omanikuks on kunstikollekt-sionärD.
Christie. Pannoo on 5-est
osast ning on suurim, mida võõrsil on
maalinud eesti kunstnik: •
B. B. BAGGER
heliplaadid
.,VIRTUOSE
mMMERMUSIIC
IVilT GITARRE"
Hind $11.00. Hinnale lisandub
Ont. müügimaks 7% ja posti­teel
tellides saatekulu.
Viies kogu luuletusi.
Hind $10.00. Postiteel
saatekulu KÄn. $1.^5,
USA^8e$2.12
Bl
18
958 Broadview Ave.
Toronto; Ont, M4k 2R6
18 ee
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
Ettepanek
nVabadusjooks" ja köie­vedu
võistluste kavva
STOKHOLM - Iseseisev Eesti
Vabariik sündis aastal 1918. See on ja
jääb üheks tähtsaimaks tähiseks
rneie vabadusjanulise rahva ajaloos.
Ülaltoodust lähtudes teeb organisat­siooni
„4. Juuni" juhatus ettepaneku
lülitada kõikide kergejõustiku- või
lihtsalt jooksuvõistlusi sisaldavate
Eesti ürituste kavva Vabadusmiili
läbimine! Eelkõige võiksid seda äia
sisaldada ESTO-de spordiprogram-niid.
Võistlusmaa pikkuseks mõõde-tal^
s 1918 meetrit (1 miil = 1609
"^eetrit, 1 meremiil aga 1852 meetrit)
"ing peaks olema vastuvõetav kõiki-
"^le vanuseastmetele. Staadioni-voistluste
kavas võiks olla see lisaks
^500 meetri jooksule, pigem aga selle
asemel (vajaduse korral võib võtta
Vabadusmiili distantsil 1500 meetri
vaheaegu).
Lisaettepanek ESTÕ '84 spordiüri-
FSte eest vastutajatele: lühendada
torontos kavas oleva Vabadusjook-distants
{tõenäoliselt tänavajooks,
P^Kkus 10 kilomeetrit) viiele Vaba-
^^smiiliie ehk 9.590-le meetrile! .
"õtta võimaluse korral spordiüri-sisaldavate
Eesti ürituste kavva
Aeg on jällegi niikaugele jõud­nud,
kus laskesportlastel tuleb vä­listuruga
mõneks kuuks jumalaga
jätta ning külma ning tuule eest
varju otsida siserajalt. Palju neid
mehi kahjuks enam järgi ei ole, kes
laskespordile on ttuuks jäänud.
Need ajad, kus nädalalõppudel oli
Toronto University Ave. Armoury
siselasketiirul koos ca. 20 eesti las­kesportlast
ja teiseks «ametlikuks
keeleks" o l i eestikeel, on ajalugu.
Umbes samapalju mehi käis suvel
Hamiltoni välisturul laskmas ja va­hel
isegi' paar korda nädalas, kui
mõni tõsisem võistlus oli tulemas.
Kohalikud mehed, kasutades antud
eeliseid, olid platsis muidugi pea iga ,
õhtu — nii kuis leivateenistus lubas.
Aeg on oma rüüstamistööd teinud
loomulikult ka laskurpere ridades,
vanadest veteranidest ön veel „tu-les"
vaevalt pool tosinat ja noori on
juurde tulnud (kes senini pidama on
äänud) — kaks! Kuid kõigele vaata­mata
tegutseb Seedrioru Laskurklubi
visalt edasi, ehk küll „rivikoosseis"
vajaks täiendust nooremate meeste
näol, sellepärast aga ei ole sugugi
vanus takistuseks — ka masterid ön
teretulnud.
NELI VÕISTLUST
Möödunud tegevusperioodil toi­mus
Seedrioru Laskurklubi korral­dusel
4 võistlust. Kolm olid omava­helised
ja neljas sõprusvõistlus To­ronto
Soome laskuritega. Vaatamata
sellele, et nüüd käib laskmine (vete­ranidel)
rohkem „vana'rasva" ifajal,
saavutati siiski ka rahuldavaid tule­musi.
Eriti tuleb esile tõsta kahe
noorlaskuri saavutusi, nimelt Robert
Saar ületas kohe kevadel v.-kl. vaba­püssis
3 X 20 lasuga, kolmest asen­dist
kokku, Meistriklassi normi, saa­vutades
501 silma (nõuetavast 500-
st.) Andres Tamm'el ei jäänud sügise­sel
võistlusel soomlastega sellest
mitte palju puudu, kusjuures tema
põlvelt tagajärg, (vaatamata sellele,
et võistluse ajal läks püssil laad kat­ki)
171 silma oli antud olukorras väga
hää saavutus. On loota, et eeloleval
hooajal võib loota nendelt uusi ülla­tusi.
Parimaid tulemusi möödunud
hooajalt: ,
v-kl. vabapüss, 3x20 lasku kol-mest-
asendist:..
l . E . Gering 535 silma (600-st), 2. E.
Tiilen 528, 3. U . Robi 511. 4. R. Saar
501, 5. A . Tamm 481, 6. A . Pakker
478.
Spordipüss, 3x20 lasku kolmest-asendist:
A . Aarlaht 484 silma.
Asendites saavutasid parimaid tu- ,
lemusi;
Lamades: E. Tiilen 196 s. (200-st),
Püsti: E. Gering 170, Põlvelt: A .
Tamm 171.
Karikavõistluse võitis tagasihoid­liku
tulemusega 3 x 40 lasku kol-mest-
asendist 1062 silmaga E; Tiilen.
SÕPRUSVÕITLUS ,
SOOMLASTEGA ,
22. oktoobril toimus Toronto Soome
laskurite ja Seedrioru Laskurklubi
vaheline ystavyys ottelu (sõprus­võistlus).
Soomlased olid väljas 6
laskuriga, eestlastel oli välja panna 5.
Pilves ilm ja külm ning tuul, oli
ebasoodus laskmiseks, kuid välja oli
tuldud ja võistlus kulges sujuvalt.
Tehnilised tulemused kujunesid järg­misteks:
V-kl. vabapüss kolmest-asendist:
1. E. Tiilen 514 silma, 2. U . kobi
482, 3. A . Tamm 481, 4. A . Pakker
473, 5. R. Saarenvirta 458, 6. L . Oja-nen
440, 7. V. Kumpulainen 426.
Spordipüss 3x20 1. kolmest-as.:
1. E. Gering 551 silma, 2. J. Isonie-mi
489, 3. M . Takkaia 485, 4. T.
Saarenvirta 395.
, E.T.
Kuldmedi 1
(eelkõige aga ESTO-de kavva alates
1984-ndast aastast) meie rahvuslik ja
populaarne köieveovõistlus!
Eesti organisatsioonidele ja üksi­kisikutele
tuleks leida võimalusi
nendel aladel ESTO-1 võidu saavuta­nud
sportlaste ja võistkondade auta­sustamiseks
rändkarikale või ränd -
auhindadega!
Vabadusjooksu võitjaid võiks au­tasustada
näiteks • Jüri Lossmanni-nimeliste
rändaühindadega (J. Loss­mann
on meie esimene suurjooksja
ning ühtlasi esimene olümpiamängu­de
medalimees kergejõustikus).
. Parim köieveovõistkond võiks aga
saada näiteks Georg Lurichi nimelise
rändauhinna omanikuks ESXO-de
vahelisel perioodil.
Gindy Õunpuule
Ujumisvõistlustest Kanada kari­kale,
mis korraldati Etobidoke Üju-misklubi
poolt 2.-4. dets. ^tobicoke
ujulas, võttis osa 80 klubi 580-ne
võistlejaga, nendest 293 naist ja 287
meest. Võistlejaid teistest riikidest
oli: Ameerika Ühendriikidest, Aust­raaliast,
Peruust ja Taanist.
Võistlused peeti 25 m uju as Kana­da
rahvuslikul tasemel. Eestlastest,
kes nendeks võistlusteks olid kvali-fitseerunud,
võtsid osa Cindy Õun-
\ puu ja Maria Lember. Cindy Õunpuu
saavutas nendel võistlustel ühe kuld-ja
ühe hõbemedali.
CINDY ÕUNPUU TAGAJÄRJED
Tuli esimiseks, saavutades kuld­medali
400 m kompleksstiili teate­ujumises,
võisteldes Etobicoke Uju-misklubi
A naiskonna koosseisus: 1.
Mich. MacPherson - 1:05,' 3,2. Jill
Horstead — 2:17,8,3. Cindy Õunpuu
— 3:20,5 jä 4. Jane Kern - 4:17,4.
Teiseks tuli North Baltimore A . C . —
4:19,7 ja kolmandaks Canadian Dol»
fin S.C. (Vanocuver) - 4:24,6.
Tuli teiseks saavutades hõbemeda­li
50 m rinnuliujumises. 1. Anne Ot-tenbrite
- 0:33,27 Ajax A . C , 2.
Cindy Õunapuu — 0:33,74 Etobicoke
S.C.
Tuli viiendaks 200 m rinnuliuju­mises
ajaga — 2:37,7 ja kuuendaks
100 m rinnuliujumises ajaga — 1:13,
91.
Võistlejaid oli Ameerika Ühendrii­kidest
96, Austraaliast 20, Peruust 4
ja Taanist 1. Kõige rohkem oli võistr
lejaid vabaltujumise distantsidel, kus
konkurents oli ka kõige raskem.
Ameerika. Ühendriikidest, Aust­raaliast
ja Peruust olid võistlemas
selle ala parimad. Ameerika Ühen­driikide
ja Austraalia meeskondadee
ei olnud eestlasi.
HARALD RAIGNA